(temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. 21) Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: · Arktiline õhk (AÕM) - külm ka kuiv (Põhja-Jäämere jääväljade kohal). · Parasvõõtme mereline õhk (PÕMm) - niiske, talvel soe, suvel jahe (Parasvöötmes ookeani kohal). · Parasvõõtme kontinentaalne õhk (PÕMk) - kuiv, talvel külm, suvel soe (Parasvöötme mandri kohal). · Troopiline mereline õhk (TÕMm) - niiske ja palav (ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis). · Troopiline kontinentaalne õhk (TÕMk) - kuiv ja palav (troopiliste kõrbede nt Sahara kohal). · Ekvatoriaalne õhk (EÕM) - palav ja niiske (Ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui mandrite kohal).
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobio...
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri se...
· Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest.
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel ...
23. Tee kokkuvõte, mida Sa teada said. • 1915 avaldas A. Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50a. hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. • Wegener tõestas fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangaea. • 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. • Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. • Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. • Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad
keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused. Alumine mesosfäär 660-2900. D''kiht. Tuum 2900km tsenter. Tuuma välimine vöö vedel. Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro
Karjala aladele jäävad Pääjärvi, Kierettijärvi, Tiiksijärvi, Knjazegubskoje veehoidla. Murmanski oblasti aladele jäävad Ülem-Tuloma, Serebrjanskoje veehoidla, Imandra järv, Umbjärvi ja Lujärvi. 6. KLIIMA JA ILMASTIK Geograafilisest asendist tulenevalt on Lapimaa lääne ja põhja rannik merelise kliimaga, üle jäänud ala on mandrilise kliimaga. Ka Läänemere Põhjalahe äärne ranniku ala Lapimaast on rohkem kontinentaalne kui mereline. See on on tingitud Põhjalahe suhteliselt madalast sügvusest ja vähesest soolsusest, mis tõttu laht talviti külmub kiiresti ega soojenda enam rannikut. Ja vastupidi kevadel soojeneb kiiremini kui ülejäänud meri. (Suur Maailma Atlas) Norra meri sooja Põhja-Atlandi hoovusega mõjutab kitsast riba lääne poolsest Lapimaast. Sooja hoovuse tõttu on sealsel rannikul rohkesti sademeid ja õhutemperatuur on suhetliselt soe
põhja- ja idaosas. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Nii on Moskvas keskmiselt juulis 18o C ja jaanuaris 13o C. Kliima teiseks iseärasuseks on napp sademete hulk, mis ei ületa keskmiselt 500 mm. aastas. On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses.
*Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest see on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Maakera kõige külmem piirkond. 2. Parasvöötme õhumass - * Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhtelisel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötme ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb sageli. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. *Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ilm on valdavalt selge. Eesti esineb sellist õhku sageli. Suvel toob kaasa palava ja talvel pakaselise ilma. 3. Troopiline õhumass - *Troopiline mereline õhk on soe ja niiske. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopilist merelist õhku võib Eestisse jõuda erandjuhul suvisel ajal Lõuna- Euroopast.
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS E · Ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi D · Mereline õhk - m kujuneb ookeani kohal U · Kontinentaalne õhk - c kujuneb mandri kohal S Peamised õhumassid M · Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) väga A külm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg A · Mandriline polaarne: cP külm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg T · Mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg E · Mandriline troopiline: cT soe, kuiv, 24°C, 11,0 g/kg
Pooluselt-> ekvaatorile. 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Arktiline õhk-> külm, kuiv. Kujunes Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Talvel põhjustab pakast, kevadel külma ja selget ilma. Parasvöötme mereline õhk-> niiske, talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Pilves ja sajune ilm. Talvel sula, suvel vihm ja tuul. Kandub Eestisse läänevooluga. Parasvöötme kontinentaalne õhk-> kuiv, suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel 10. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 11. Happesademed, nende tekkimine, loodusele. 12. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. 13. Londoni sudu (nn. klassikaline sudu) tekib ebasoodsa ilma
Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. (max 2 punkti) 2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral (max 2 punkti) Kuidas saab seda nähtust seostada Eesti maapõues leiduvate kivimitega?
Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgudest liigestatud Kesk Siberi kiltmaa, millest lõunasse jäävad Altai ja Sajaanide mäestikud. Leena jõest idas paikneb Ida Siberi mägismaa. Tegevvulkaanidega Kamtsatka kuulub Vaikse ookeani mäestikusüsteemi. Maa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m) paikneb Kaukasuses. Venemaa jääb parasvöötmesse. Kliima on väga varieeruv: valdavalt kontinentaalne, äärmises loodeosas mereline, Siberis ja KaugIda põhjaosas teravalt kontinentaalne, KaugIda lõunaosas valitseb mõõdukas mussoonkliima. Leebe on Balti regioonis. Suvi võib olla väga soe ja talv väga külm. Olenevalt laiuskraadist on temperatuur jaanuaris 5C kuni 15C; juulis 1020C. Ligikaudselt võttes maksab Restoranilõuna 207943 rubla, hotellituba 34539100 rubla olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo 4 RUB, teised 23 RUB.
sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 14.Peamised õhumassid Arktiline õhk külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Parasvöötme mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusre~iimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske
mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana Okasmets jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise, läbi-uhteline veereziim. Mullad liivakad ja vett läbilaskvad. Okkavaris laguneb aeglaselt ja mullapinnale koguneb püsiv mitmekihiline kõdu-horisont. Sademete toi-mel uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont Rohtla kontinentaalne kliima, sademed ja aura-mine tasakaalus. Tekivad tüseda huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisaldusega mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. Kõrb kuivas kliimas levivad sooladerikkad mullad sademete vähesuse, kõrge temperatuuri tõttu
Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem. Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi arktiline õhk külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed. Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid. Tundra Parasvööde neli aastaaega. Lähistroopiline kliimavööde suvel troopilised õhumassid ( põuane, pikk), talvel parasvöötme õhumassid ( jahedam, niiskem, vihmasem)
autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
1) 1915 avaldas A. Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50a. hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. 2) Wegener tõestas fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangaea. 3) 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. 4) Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 3) Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. 4) Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest
LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
Tuule baarilise seadus kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremalt ja veidike tagapool. Mussoonid ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. ÕHUMASSID: Arktiline õhk - külm ja kuiv. Kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õm niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kontinentaalne õm kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline õm soe ja niiske. Kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õm palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb troopiliste kõrbete kohal (NT: Sahara). Ekvatoriaalne õm kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õm väga külm ja kuiv.
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele.
Norra merele kanduvad soojad hoovused. Norra kliima kõigub aastate lõikes päris palju. Madalaim temperatuur, -51C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas.Ülejäänud skandinaavia kliima erineb Norra omast. Maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu valitseb seal suhteliselt kontinentaalne kliima. Põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000mm vahele. Sademeterohkemad kuud on juuli ja august. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti vägagi tugevad. 5 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
loomadest Silur 443 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed Saaremaa leiud http://palaeos.com/paleozoic/silurian/siluria n.htm Silur Stromatopoor ainuõõssete või käsnade hulka kuulunud loom meriskorpion Devon 416 359 mln a.t. Kontinentaalne kliima Devon Eostaimede metsad Kalade mitmekesisus rüükalad, kilpkalad, vihtuimsed - 2paiksed putukad, ämblikud Devon Devon Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud
pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.. PILET nr 3 15. Millistes piirkondades maakoor hävib? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. PILET nr 7 16. Millised pinnavormid tekkivad kahe ookeanilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 17. Millised pinnavormid tekkivad ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 18. Millised pinnavormid tekkivad kahe mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 19. Mis on kontinentaalne rift? PILET nr 14 20. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? PILET nr 9 21. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi". PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? PILET nr 11 23. Millistes piirkondades leidub vulkaane laamtektoonika teooria järgi? PILET nr 15 24. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? PILET nr 12 25. Miks ja kuidas vulkaanid purskavad? 26
1.ÜLDANDMED Austria Vabariik (Rebublik Österreich) Pindala: 83,870 km² Rahvaarv: 8,192,880 (2006) Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Pealinn: Viin Riigikord: demokraatlik vabariik Haldusjaotus: 9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Ajatsoon: GMT + 1 Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas. 5 2.ASEND Austria asub Kesk-Euroopas. Austria Vabariik on maismaariik.Riigi piirjoone kogupikkus on 2,562 km. Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E.
Planeet Maa Referaat "Helesinise planeedi" ajalugu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja...
tegi. Russelli meelest on loogika filosoofia jaoks tähtis. Analüütilise filosoofia teiseks haruks on „teadusfilosoofia“. Selle juured ulatuvad Russelli, loogiliste positivistide ja noore Wittgensteini – ja üle nende filosoofia vanemate teadusliku suunitlustega traditsioonideni. On veel „pragmaatiline pööre“ ehk siis analüütilise liikumise osa. Selle juured on pragmatismis ja samas ka Wittgensteini hilisfilosoofia mõjudes. Analüütiline ja kontinentaalne: jaotus filosoofias 20saj Lääne filosoofia jaguneb – analüütliseks ja kontinentaalseks – esindajateks kaks suurjuku Gottlob Frege ja Edmund Husserl. Mõlemale traditsioonile on omane sisemine õpetuslik heterogeensus. Erinevad üksteisest filosoofilise stiili poolest. Kiiresti on saabumas aeg, mil pole enam kasulik vastandada neid kahte traditsiooni tervikuna. Mõlema traditsiooni sisemised lahknevused on lihtsalt liialt ilmsed ja taustalt liialt keerukad.
1% tööpuudus ligi 30 %. Tertsiaalne sektor - 62.2% Tööhõive jaotus sektorites: Primaarne - 59,8% Sekundaarne - 28,5% Tertsiaalne - 11,7% 3p. Kliima: 5p. Kontinentaalne kliima, kesk- Lähistroopiline kliimavöönd: Horvaatias mägeline kliima, Vahemereline kliima ranniku lähedal Vahemereline kliima. 0o...16oC min. -8o...8oC 16o...32oC temperatuurid 16o...24oC 500-2000 mm max. 600-3500 mm Kõige rohkem sajab
ÕIGUS eesti.ee Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu ehk sotsiaalne norm. Seadus on konkreetene seadusnorm. Õigusnormid jagunevad: regulatiivseteks (reguleerib inimestevahelisi suhteid) ja õigustkaitsvad (näevad ette õigusrikkumise karistamise). Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga. 2009-11-04 PEAMISED ÕIGUSSÜSTEEMID: · Kontinentaalne ehk Mandri-Euroopa õigussüsteem (ka Eestis) Põhineb rooma õigusel ja põhimõtetel. On olemas erinevad koolkonnad, Eesti oma põhineb saksa koolkonnal. Fakti tuvastamine toimub kohtueelse eeluurimise käigus. Otsuse langetab kohtunik. Kaasistujad, kes on määratud kohaliku omavalitsuse poolt, ei oma sõnaõigust süüdimõistmisel. Kohtukulud maksab see, kes protsessib. Protsessid võivad
Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami. mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina kivim-kindla koostisega mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina maak-mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle
erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekivad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusebki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suure soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus seetõttu areneb kontinentaalne rift Maa pinnal mitmeharuliselt leviva geostruktuurina. Sel viisil alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste
liikumisega seotud nähtused kujundavad ilma. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. * Tekkekoha järgi jagatakse ekvatoriaalseteks, troopilisteks, parasvöötme (polaarseteks), arktilisteks ja antarktilisteks õhumassideks. * Vastavalt temperatuurile külmadeks ja soojadeks õhumassideks. Arktiline õhk kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud- madalrõhkkond. Sajab. Antarktiline õhk lõunanabal on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud
Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga, Parasvöötme kontinentaalne õhk - esineb rohkem kui PMÕ-d, suvel on soe ja talvel väga külm. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul - temperatuur tõuseb märgatavalt, b. Külma frondi üleminekul - langeb õhurõhk ja temperatuur väga kiiresti. 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma Tsüklon - ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala, mille ümber on vastupäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on pilvine, tuuline ja sajune.
veega küllastunud igikeltsa ja mitmekihiline kõdu- mineraalsetes horisont. Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont Mullatekketingimused ja -protsessid · Rohtla kontinentaalne · Kõrb kuivas kliimas kliima, sademed ja aura-mine levivad sooladerikkad tasakaalus. Tekivad tüseda mullad sademete huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure vähesuse, kõrge toiteelementide sisaldusega temperatuuri tõttu. mustmullad. Rohttaimede Aktiivne mullateke lehevaris ja juurestik võimalik vaid kohtades, tekitavad soodsa keskkonna kus mullad saavad
Kliima Kuigi Norra asub suhteliselt põhjas, on tema kliima üllatavalt mahe. Norra on põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on pasaattuuled ja Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra kliimat mõjutab veel ka pinnamood ning rannajoone kuju, mis aitab parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Mäestikud aga pakuvad kaitset sademete eest, mistõttu hoolimata mere lähedusest on nendes piirkondades kontinentaalne kliima. Enamus sademeid sajab maha riigi läänepool. Norra aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Suve keskmine temperatuur 11-16 kraadi ja talvine 2-5 kraadi. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar ning kõige soojemad juuli ja august. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis. Peamiselt Norra läänerannikul. Mõnes sealses piirkonnas on sademete suurim hulk koguni 3000 mm
Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub
Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub
Mulla veerežiim on läbiuhteline ning paksus kuni 1m. Mullaprotsess on leetumine, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks on hele leethorisont kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub parasvöötmes. Rohtlate mustmullad – kontinentaalne kliima, ehk sademed ja aurumine on tasakaalus. Suvel pikk kuivaperiood ning esineb põuda. Mulla veerežiim on tasakaalus ning paksus üle 1m. Kõige viljakamad mullad, millel on kõrge poorsus, hea sõmeraline struktuur ja suur toitainete sisaldus. Mullaprotsess on kamardumine, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini.
skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru kohal lõhestas vanad tasaseks kulunud mäestikud mitmeks osaks ning kergitas pangasmäestikes (Vogeesid, Schwarzwald, Ardennid, Eifel). Lõuna-Euroopa pinnamoe kujunemine algas keskaegkonna lõpul (Alpi kurrutus, Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla; tagajärjeks kurdimäestike ja nendevaheliste nõgude teke, Apenniini ps. piirkonnas maavärinad ja vulkanism (Etna, Vesuuv, Vulcano, Stromboli)). Keskseks osaks on Alpid (kõrgemad tipud üle 4 km (Mont Blanc 4807 m
idapikkus 16 05' - 22 58'. Kaks kolmandikku Ungari maa-alast on alla 200m. Kõrgus üle merepinna: Alla 200m 84% 200-400 m 14% Üle 400 m 2% Kliima on suhteliselt ühtne, kuna pinnamood on enamasti tasane või laineline. Väikesed mäed esinevad Slovakkia piiri ääres. Talved on külmad, pilvised ja niisked ning suved soojad. Isoleeritud asendi tõttu on mägede vahel põuad sagedased. Kliima on kontinentaalne Vahemere ja Atlandi ookeani mõjutustega. Keskmine õhutemperatuur on Jaanuaris -2C (28F), Juulis 23C (73F). Aasta keskmine sademete hulk on 635mm. Kõrgeim mäetipp Ungaris on Kekes, Matra mägedes, mis on 1014m merepinnast. Madalaim punkt on aga Tisza jõgi, mis on 78m merepinnast allpool. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok)
Gobis valitseb kõrbemaastik, mille oaasidesse ja nende lähikonda on koondunud linnad ja suured loomakarjad. Kolmveerandi rahvastikust moodustavad mongolid; ülejäänud on burjaadid, kasahhid jt. Traditsiooniline usund on Mongoolias lamaism, kuid enamik inimesi ei tunnista ühtegi usundit. Mongolite rändkarjakasvatuse traditsioonidest hoolimata elab üle poole rahvastikust linnades. Ulaanbaatar Suurim linn on Ulaanbaatar, kus elab 601 000 inimest. Ulaanbaataris valitseb kontinentaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 4°C, mis on maailma pealinnadest madalaim. Suvel tõuseb õhutemperatuur harva üle 20°C, kuid talvel võib langeda alla 30°C. Elanike arv on hinnanguliselt 844 000, mis moodustab kolmandiku kogu riigi elanikkonnast. Mongolid moodustavad 80% elanikkonnast, suuremad rahvusrühmad on veel burjaadid ja kasahhid. Linn asutati 1639. aastal. Tollal kandis linn nime Örgöö (sellest Euroopas levinud nimi Urga). 18
tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad,
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
