Eksperimentaalne osa Fe, Cu ja Zn sisalduse määramine kirjaklambris Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs-leekmeetodil Töö käik: 1. Valmistada Fe töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/ml ning Cu ja Zn töölahused 10, 5, 2, 1, 0,5, 0,2 ja 0,1 g/ml. 2. Kirjaklambrist lõigata tükk traati (0.2-0,3 g) ja kaaluda analüütilistel kaaludel. 3. Traat panna keeduklaasi, lisada 10 ml kont HNO3 ja panna elektripliidile. 4. Peale traadi lahustumist viia lahus peale jahutamist üle 100 ml kolbi, pestes keeduklaasi väikeste koguste dest. veega. 5. Täita kolb kriipsuni ja loksutada korralikult. 6. Alglahusest teha 50 ja 100-kordsed lahjendused. 7. Määrata Fe, Cu ja Zn sisaldused. Tulemused 4
lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants. Pilkelaul, juku otsib ametit, rott lusikaga, kanged mehed, jüri kont ja villem vant, tsilga, tsilga tsilgake Hiir rätsepaks..
Kuidas määrata sõnaväldet Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ...
Miks puhkes I maailmasõda? 20. sajandi algul hakkas maailm globaliseeruma- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Paljude tolleaegsete teadlaste arvates muutis see suured sõjad lausa võitmatuks. Esimest maailmasõda on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maa...
Kuidas välja selgitada seda, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? See on bilansanalüüsi küsimus, kui on keerulisem juhus. Jur isik peab ise esitama p avalduse, kui keegi vu-test pole seda teinud. Ei tohi eksisteerida maksejõuetuna. Füs isiku puhul-vu-te asi, kas esitavad avalduse või mitte. Seadus- nii jur kui ka füs isiku kohta kehtiv. On riike, kus on erinevaid seadusi füs ja jur isikute jaoks. Pankrotimen- keskne mõiste. Skeem on järgmine: Esitatakse pankrotiavaldus. Kont ainult formaalseid nõudeid (kas on kirjas, mis on vaja, kas õigesse kohtusse, kas on õigustatud isik). Pärast avalduse esitamist-kohus võtab vastu. Otsustatakse men alustamine- kas alustada p men või mitte? Siin kont nõuet. Kui nõue vastab seaduses ettenähtud kriteeriumidele, alustatakse men (esimene etapp). Siin ei kuulutata p välja. määratakse ajutine haldur. Selgitav etapp- kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? Peamiselt ajutise halduri ül
naine minema tagasi oma esimesele mehele, lapsed aga jäävad nende isale. 145) Kui keegi võtab omale naise, kes talle lapsi ei sünnita, ja ta tahab omale võtta liignaise, siis see mees võib võtta liignaise ja tuua oma majja, kuid see liignaine ei pea pidama end pärisnaise vääriliseks. 195) Kui poeg lööb oma isa, raiutakse tal käed otsast. 196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse
1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. Ülesanded: 1. Õiguskord peegeldab tavaliselt hästi ühiskondlikult valitsevaid olusid
Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine inimene ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus · Eneseohverdus-ehk alturismivajadus · Empaatiliste, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu
hakkama sellegagi, et kogu punkliikumine Nõukogude Liidus kuulutati olematuks. Nüüd on siis nokatäis demokraatiat, millega kaasneb teatud määral ka pungi rehabiliteerimine. Tunnen end ühiskonnategelasena, kes peale pikki repressiooniaastaid on saavutanud teatud tunnustuse." Nende bändi nimi oli J.M.K.E 1985. aasta detsembris tuli Nõukogude armeest tagasi endise "Verise Pühapäeva" trummar Venno. Imekähku loodi uus bänd, kus algupoole tegutsesid ka praegune "Velikije Luki" kitarrist Kont ja "Pahade Päevade" laulja Mati. 18. jaanuaril 1986 avanes võimalus mängida Vinnis "Turisti" soojendusbändina, kuid paar bändi liiget ei saanud kaasa minna. Nii õpetatigi hommikul bassikäigud selgeks Nähvitsale (Tarvole), keda seni taheti kasutada helitehnikuna. "J.M.K.E." peab ennast Eesti kõige halvemini varustatud bändiks. Kogu tehnika seisneb Venno vanas Riia trummikomplektis ja Villu kidras, mille ta ostis 20 rubla eest.
· Rannikualade reostus. · Muldade väljakurnamine. · Ülekarjatamine. · Vee- ja tuuleerosioon. · Maavärinate, vulkaanide oht. · Liigasustus. ATEENA Tiheda asustuse ja liikluse tõttu on Ateena Akropol üks reostatuima õhuga linnu maailmas. SUURLINNAD Los Angeles Rooma Ankara Perth KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 · foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php? · http://et.wikipedia.org/wiki/ f=11&p.. · www.baltictours.ee/et/puhkusereisid/ · www.firn.ee/db/konkurss/VP/06/1817z-boe_jarv.jpg · wapedia.mobi/et/Albaania · bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRTUR2.htm · wapedia
teatama" võtetega, kuhu Anti koos teiste punkidega tookord kiirustas. Praeguse "Hella hundi" kõrtsi ette, Rohelisele turule seati tookord, 1984. aastal, üles keskeuroopalik vabaõhukohvik, kus peaosaline Viktor Tihhonov plaane pidas, taustaks Tallinna stiilseimad pungid. Kes selleks puhuks oma harjad guasshhvärvidega eredatesse toonidesse olid võõbanud. Viru tänava poed olid maskeeritud riidepoe "Siluett" vitriin teatas näiteks: "Sex Shop", selle ees istus punase harjaga Ivar Kont (Velikije Luki) ja jõi otse pudelist "Vana Tallinnat". ...... "Punkide lemmikuteks olidki tol ajal Moskva kinotegelased, kes iga kord, kui mõnes poliitilises filmis tuli kujutada Euroopat, sõitsid Tallinna, helistasid Villu Tammele ja palusid kõik kohalikud pungid kokku ajada." Meri, E. "Psühhopaat-masohhist." Kuum, 2, 1994, lk. 4, 14-15. Lisaks riietusele oli ja on punkari eneseväljendusviisiks ka punkmuusika, mida võib ju pidada ka rockmuusika üheks alaliigiks
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu
esimesele mehele, lapsed aga jäävad nende isale. 145) Kui keegi võtab omale naise, kes talle lapsi ei sünnita, ja ta tahab omale võtta liignaise, siis see mees võib võtta liignaise ja tuua oma majja, kuid see liignaine ei pea pidama end pärisnaise vääriliseks. 195) Kui poeg lööb oma isa, raiutakse tal käed otsast. 196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. MOOSESE SEADUSED 21, 12
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist ...
Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas, looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast. Metsistub kergelt. o Vars: Verev- punakas, punakaspruun o Suurus: 1,5-2m kõrguseks o Viljad: Musta värvi viljad on kergelt mürgised. o Õied: Valged
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aas...
Polaaraladel kulutab kivimeid tugev murenemine ja mandrijää liikumine. Elu esineb peamiselt meredes, loomade toitumise aluseks on seal plankton. Suvel pesitseb rannakaljudel palju veelinde, kujunevad linnulaadad. 7 Kasutatud kirjanus 1. Google: http://www.google.ee/images? hl=et&source=imghp&q=Jäävöönd&btnG=Otsi+pilte&gbv=2&aq=f&aqi=&aql=& oq=&gs_rfai= 2. Loodusvööndid Inimgeograafia, Are Kont & Jussi Jauhiainen 3. Mikske: www.miksike.ee 4. Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusvöönd 8
juhtivusveega. Katse andmed ja arvutused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 114. 0,02n Kcl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 S/m (tabelist võetud). Nõu konstant: B. Uuritav elektrolüüt äädikhape 0,4169n CH3COOH (käsiraamatust) Jrk nr. Lahuse norm Mõõdetud Elektrijuhtivus Ekvivalentjuhtiv Dissotsiatsioonia Näiline dis. kont takistus , S/m us ste konstant 2 N R, , Sm /gekv K 1 0,208 430 0,073 1,76 · 10-4 45,037 · 10-4 8,494 · 10-6
Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5. Analüüs 3 6. Hinnang 4 Katse 2 Aurutamine 1. Eesmärk 4 2. Katse vahendid 4 3. Katse käik 4 4. Joonised 7 5
- Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad: · P-lained(pikilained) - kiiremad, · S-lained(ristilained) - aeglasemad, üles ja alla. * Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale (nagu veelained vettevisatud kivist.) 32. Ruumi- ja pinnalainete peamised erinevused.
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal t...
118. Juss T. Nii 119. Juuli Kuu 120. Kadri Oruloss 121. Kai C. Vägi 122. Kaja Kakrambid 123. Kaja Kasitt 124. Kalju Rahn 125. Kara Mell 126. Kari Munne 127. Karin Aaritsaid 128. Karmen Nustus 129. Kaspar Gimeauto 130. Kata Stroof 131. Katri Ikrauastvõibalgusesaadatulekahju 132. Kaupo Notsas 133. Kelli Segijäiseisma 134. Ken Otsiid 135. Kessu Sisselasi 136. Kiirkeeduk Anne 137. Kirst Ilustati 138. Kodukomb Ain 139. Koka Ain 140. Komis Tan 141. Komment Aare 142. Konrad Iaatoriall 143. Kont Roll 144. Kre Tiit 145. Kummis Pets 146. Kurik Asta 147. Kus Iti 148. Kuubasiga Rita 149. Kõrgep Inge 150. Kõrgepinge Liina 151. Kärt Speeru 152. Küll Mikk 153. Külli Lii 154. Küllo Nimelik 155. Köögikomb Ain 156. Laine Harjal 157. Laivi Tuvahe 158. Ledzep Elin 159. Leida Laius 160. Lepa Triinu 161. Lii Sing 162. Liisi Sinautosainmotika 163. Lilly Putipeer 164. Leo Pard 165. Lõunaam Eerika 166. Ly Kluseeskirjad 167. Maali Iin 168. Madis Taksveits 169. Madr Ats 170. Made Invietnam 171
alumiiniumoksiid, alumiiniumoksiidhüdroksiid või alumiiniumoksiidhüdraadid. 4) Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. lahjendatud HNO3) ( Al2O3 + 6HCl _ 2AlCl3 + 3H2O ) Lahjendatud hapetega reageerib energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt) alumiiniumnõudes. 5) Reageerimine kontsentreeritud hapetega ( 2Al + kont.6H2SO4 > Al2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O ) Toatemp.il lahjendatud ja kontsentreeritud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri. Siis metall passiveerub ja ei reageeri enam tavaliste lahjendatud hapetega. Siiski kõrgematel temperatuuridel kontsentreeritud väävelhape ja kontsentreeritud lämmastikhape astuvad reaktsiooni alumiiniumiga ning väävelhape redutseerub SO2ni ja lämmastikhape NO2ni. 6) Reageerimine leelistega ( Al(OH)3 + NaOH > Na[Al(OH)4] )
redutseerijana 11) Mis on metallide pingerida ning kuidas seda kasutatakse? metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 12) Pingerida lahjendatud hapetega reageerimisel ainult pingereas vasakul pool H2 olevad elemendid reageerivad 13) Pingerida veega/veearuga reageerimisel Li kuni Mg reageerivad veega, Al kuni Fe reageerivad veega ainult kõrgel temp ja passiivsed metallid (H paremal) ei reageeri veega. Metallide reageerimine kont. Väävelhappe ja lämmastikhappega VI IV 0 -II H2SO4→SO2→S →H2S So2 tekib kui H2 vasakul S tekib väheaktiivsete metallide korral (Cu, Hg, Ag) H2S (kõrgel temp) 14) Kontsentreeritud väävelhappega ei reageeri kuld ja plaatina (kõige vähem aktiivsed metallid) ega alumiinium ja raud (kaitsev oksiidikiht) lämmastikhappega: Cu, Hg ja Ag reageerimisel tekivad: konts. HNO3-ga NO2 lahjendatud HNO3-ga NO Au ja Pt ei reageeri 15) Metallide reageerimine lihtainetega
käsitleda. Ning paljud liigid ootavad veel avastamist, eriti troopikas. Looduslike kasvukohtade hävimise tõttu on umbes 25 000 taimeliiki väljasuremisohus. Et need taimed, mis veel alles on püsiksid, siis peaksime meie neid hoidma ja kaitsema. Sest taimed on ühed väga tähtsad liikmed ökosüsteemis. Ja, kui me ise tahame ka kaua elada siis tuleb ka taimi kaitsta. Kasutatud kirjandus 13. Are Kont, Jussi Jauhiainen. 2003, loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. Avita, Tallinn 14. Dorling Kindersley. 1991, Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Dorling Kindersley, London 15. LeslieColvin, Emma Speare. 1992, laste looduseentsüklopeedia. Usborne Publishing Ltd, London
vähendamisega liiv settib / eelsete- mittelahustunud osakesed vajuvad gravitatsiooni jõul põhja, kus kaabitsate abil eemaldatakse 3) biokeemiline- bakterite abil lagund. Org.reostus. Osalt vabaneb gaasidena ja osalt bakterite toiduks. 11. olmeprügi Ohtl. Papp/pabe biojäätms Jäätmejaa ehitusprah jäätm r m- t Suur.kont Fotokemik tapeet Väike kont Süstlad kalkulaato . r vatt ravimid paber kassiliiv Värvid/laki Halog.pirn d pastakad Värvid/laki kohvipaks mõõbel d korgid toiduõli Vanad riided
Türi Majandusgümnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogiaõpetaja Türi 2007 Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloogias rakendatakse pärilikkuse muutumist DNA siirdamise teel. Selle teadusharu saavutusi kasutatakse taimede ja loomade pärilike omaduste ning inimese haiguste diagnoosimiseks ja ravika.(1)
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele. Maastik on teatud maa-ala, millel on selged teistest aladest eraldavad piirid ja mille piires maastikukomponendid (pinnamood, ...
Madli kattus külma higiga ja suri. Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suu- Villu oli 15- aastane ja käis loomakarjas. Ta kuulis ühte laulu kusagilt ja laulis seda karjas. Kui Villul oli hea tuju, siis ta hõikas ja laulis kõva häälega karjas. Villu lapsena Kukulinnas-nägu on nõnda tõsine, nõnda tumerahuline, lahja ja tüse ühtlasi, suu nõnda kiusakastõsiselt kinni, lõug nii tugev kont nagu kuuekümneaastasel. Kaks süsimusta silma. Need ei ole sugugi selle tuima näo päralt- nad on uus mõistatus selles imelises näos. Süsimustad juuksed on sassis, üksi otsaeest on nad märja käega siledaks tõmmatud. (lk 21 ja 22) Villu noorukina Kuuse tallu karjas-karjane on umbes 15-aastane tubli poiss, aga veidra isevärki näoga. Alguses näitab see nägu vana, inetu, hale; aga pikemalt vaadates kaob see
Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on
KAUBANDUSE ALUSED Heve Kirikal MA 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste ajaloos Kaubandust on erinevatel ajalooetappidel käsitletud erinevalt: ühiskonna vahetusproduktide kogusummana; ostu-müügisuhete kogumina; ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste erinevad tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad: kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. ...
8. Kuidas töötavad ioonkanalid? Kuidas töötavad ioonpumbad? Vastus: 1. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist läbi ainult teatud ioone (näiteks naatriumkanalid naatriumioone) 2. Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema konts. ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus on neid vähem. 3. Mõned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kont. mõlemal pool ühtlustub. Teise ioonkanalite sees on värav. Mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide konts. membraani eri pooltel püsib erinev. 1. Ioonipumbad lasevad samuti läbi ainult teatud ioone 2. Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi. Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistõttu ioonipumbad kasutavad näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel
Vrd Mees on tugev kui karu -- Sadas vihma, kui väljusin majast. Ulla nagu teisedki ei lasknud end segada -- Ulla vastas, nagu teised olid teda õpetanud. Laps uuris kingitust nagu imeasja -- Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi. Sidesõnaga nagu algava loetelu puhul lähtutagu järgmistest juhistest: a) nagu ette koma ei panda, kui tegu on võrdlussõnade loeteluga ja võrdlustarind algab sõnadega niisugune, seesugune, selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju. b) kui nagu esineb tähenduses näiteks, siis pannakse tema ette koma, nt Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Kiillause kirjavahemärgid SY98 Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1
Harilik türnpuu Astlad justkui peletaksid inimesi temast eemale. Mürgised marjad. Need võivad põhjustada oksen-damist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul saabuvad krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohe- lised, aga valminult muutuvad mustaks. Verev kontpuu Marjad on sinakasmustad, tavalise herne suurused. Kontpuu puit on kõva nagu kont, kontpuu võib kerge mürgistuse esile kutsuda. Aastaringselt on osa oksi punased, noored on sageli rohekad, vanad aga hoopis hallid. Verev kontpuu Tänan kuulamast!
bensiin ja heksaan läksid kohe põlema väiksed molekulid, vähem C-aatomeid, lenduvamad diisel läks halvasti , tahmas palju · KATSE beilsteini test: Cl, Br ja I on võimalik tuvastada moodustavad kuuma vasktraadiga reageerides lenduvaid vaseühendeid. F leegi värvust ei muuda CuF pole lenduv. 69. Alkeenid ja alkaanid: · Kõrgemal temperatuuril toimub vee eraldumine etanoolist ja tekib eteen: H2SO4 seob tekkiva vee. 70. + kont. H2SO4 CH3 CH2 OH -------> CH2=CH2 + H2O · Broomivesi: CH2=CH2 + Br2 + H2O Broomivee valastumine võimaldab selgitada, kas tegemist on küllastumata süsivesinikuga. · Kaaliumpermanganaat: KMnO4 Reaktsiooni käigus kaob kaaliumpermanganaadi lahuse lilla värvus, mistõttu on võimalik määrata, kas ühend on küllastumata Baeyeri test. · KATSE 3.4 Alkaanid Br2 ei reageeri, pole kordseid sidemeid, tärpentiniga aga küll. 71. Areenid:
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrast...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL es haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult ...
11 Vara Brigitta kirik, mille juurde asutati 1752.aastal esimeneteadaolev kool Varal. Lisa 3 Koolijuhatajad direktorid Vara koolis Jaan Ermo 1765 Kristjan Masing 19. saj. algus Johan Friedrich Masing 1820-1862 Paul Reinvald 1855-1871 Juhkam Kont 1872-1887 Jaan Mälson 1872-1887 Osvald Eglit 1921-1924 August Räpin 1924-1925 Johannes Kütt 1026-1946 Efstav Saare 1947 Ain Reinla 1948-1949 Laine Päll 1950 Richard Tõnspoeg 1951-1953 Ain Reinla 1953-1959 Lembit Vaino 1959-1986 Benno Malberg 1986-1988 Maie Kitsing 1988-1994 Annela Liivat 1994-1995
. Omadused: (1) (joon) AB Xdx + Ydy = Zdx + Ydy + Xdx + Ydy (2) AB CB Xdx + Ydy = - Xdx + Ydy AB BA Greeni valem Valem mis seob II liiki joonintegr üle kinnise kontuuri kahekordse integraaliga üle selle kontuuri poolt piiratud piirkonna (joon) Joone L läbimisel pos suunas nim suunda mille suhtes kont poolt piiratud piirkond vasakule. Olgu defineeritud joone L ja tema Y X poolt piiratud piirk D kaks II muutuja f-ni X(x; y); Y(x; y) ja oletame et nendel on olemas pidevad osatuletised , x y ja D on regulaarne piirk
Tänapäevalgi kasvab rahavastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Viimasel ajal ongi savannimaastike ilme muutunud. Liigse karjatamise tõttu hävib rohttaimesti ja kõrg laieneb savannialadele. Kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. 10 Kasutatud kirjandus: 1)Dorling Kindersley Looduse Entsüklopeedia 1999 lk. 84-85 2)EE 8, 1995 lk. 392 3)Eneke 3, 1984 lk. 288-291 4)Jauhiainen, Jussi ja Kont, Are Loodus- ja Inimgeograafia põhikoolile II osa 2004 lk. 36-43 5) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-41-2.htm14.11.09 6) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-42- 1.htm 14.11.09 7)http://et.wikipedia.org/wiki/Savann 15.11.09 8)http://et.wikipedia.org/wiki/Akaatsia 14.11.09 11
SAHHAROOSI HÜDROLÜÜSI KONTROLL FEHLINGI LAHUSTEGA Fehlingi reaktiiv (leeliseline vask(II)tartraatkompplekt) levinud reaktiiv taandavate suhkrute määramisel. Inversioon sahharoosi hüdrolüüsi protsess. Invertsuhkur tekkiv glükoosi ja fruktoosi segu (1:1 mool). Sahharoos ei ole taandav suhkur, kuid glükoos ja fruktoos on. 1.Kahte katseklaasin valasin 1 ml sahharoosi lahust 2.Ühte neist lisasin 1 tilk kont. HCl, loksutasin 3.Mõlemad katseklaasid hoiasn 5 min veevannis 80 graadi juures 4.Lisasin mõlemasse katseklaasi Fehlingi I ja II lahust ja loksutasin => intensiivne sinine värvus 5.Soojendasin neid uuesti veevannli kuni ühes katseklaasis tekib punane sade Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni
Tallinna Tehnikakõrgkool VÄRVID RÕIVASTUSES Konspekt Tallinn 2010 Sisukord: 1. Kollane 3 2. Oranz 3 3. Punane 4 4. Roosa 4 5. Purpur 5 6. Pruun 5 7. Beez 6 8. Violetne 6 9. Sinine 7 10. Roheline 8 11. Türkiis 8 12. Valge 9 13. Hall 9 14. Must 10 15. Kuld 11 16. Hõbe 11 2 1. Kollane Selle alla kuuluvad: päikesekollane, erekollane, banaani(-koore)kollane kuni kuldkollaseni. Tõstab tuju. Hoiatusvärv. Heas tujus kollast kandes muutub inimene vastutustundetuks. Kollase värvi fännid on suured töörügajad, kuid raiskavad veel enam. Sobib: · kanda süngel päeval tuju tõstmiseks. · lastega töödates(u 3-10 aastat). · kanda, veetes sünnipäeva üksinda(kui oled teinud terve toidumäe ja keegi ei ilmu kohale). · kanda, kui tahad inimmassis silma torgata. · Kollasesse riietatud sõb...
[¿ ¿ 4 ]SO 4 ↓+4 H 2 O CuSO 4 + NH 3 ∙ H 2 O→ ¿ Cu ( NH 3 ) [¿¿ 4 ]SO 4 ↓+ 4 H 2 O 2−¿+ NH 3 ∙ H 2 O→ ¿ 2+¿+ SO ¿4 Cu¿ Katse 7 - kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn+ HCl → Zn Cl2 + H 2 ↑ 2+ ¿ −¿ → Zn¿ Zn 0−2 e¿ redutseerija 2H+ + 2e- → H20 oksüdeerija Katse 8 - millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu+ 4 HNO3 ( kont ) → Cu ( NO 3 )2 + NO2 ↑+2 H 2 O 2+¿ ¿ −¿ → Cu Cu0−2 e ¿ redutseerija 4 +¿ −¿ → N ¿ 5+¿+1 e ¿ N¿ oksüdeerija Katse 9 - Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn+CuSO 4 → ZnSO 4 +Cu 2+ ¿ −¿ → Zn¿ redutseerija Zn 0−2 e¿ 0 −¿ → Cu 2+¿+2 e ¿ oksüdeerija Cu ¿ Katse 10 - Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand
poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale
rahupotentsiaaliks(RP). K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuväl aines 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l Kaalium konts rakus on kõrgem 155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145 mmol/l) rakusisesest kont (12 mmol/l). Selline idoonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K-Na pumba abil. Cl konts on ektratsellulaarvedelikus kõrgem ( 120 ) kui intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l). Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na
poisi enda juurde. Korstnapühkija oli juba eelnevalt mõned poisid korstnasse ära suitsetanud ja kui juba oldi valmis Oliveri talle andma siis Oliver palus et teda ei antaks sellele kurjale korstnapühkijale. Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiilivea...
.. kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas millal, mil, kunas, kui palju miks, milleks, mispärast, mistarvis, mistõttu, mismoodi, misjaoks 4. NAGU esineb tähenduses NÄITEKS ja tema ette pannakse koma. Mitmed koolid, nagu (=näiteks) Laiuse, Torma ja Sadala kool, on laiendanud ... 5. NAGU võrdluses on loetelu, mis sisaldab sõnu niisugune, selline, seesugune jt, ning koma ei tule. Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pint ei ole just palju. Selliseid uhkeid autosid nagu Audi või BMW sõidab tänaval palju. 6. NAGU või NII NAGU seisab lause algul ja komakasutus on vaba. Nagu kõik koduloomad (,) vajavad hoolitsust ka kassid. Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija (,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
