Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetestsünteesivad orgaanilisi aineid, kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. Esmased konsumendid ehk taimetoidulised. Teisesed konsumendid ehk lihasööjad. Redutsendid ehk lagundajad 50.Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijast ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks). Detrivoorid on heterotroofid, kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. 51
on 5,1m3/ha ning kusikutel 7,4 m3/ha. 6. Toitumissuhted, see on küsimus sellest, kes keda või mis mida sööb. TOITUMISSUHTED Populatsiooni omavahelised suhted avalduvad kõige ilmekamalt toitumissuhetes, selle alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduvõrk kujuneb toiduahelate põimumist. Esimeseks lüliks on alati taimed, põhjus on selles, et nad sarnastavad C, CO2 õhust, mis otsa ei lõppe. Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad lagunemisele ja seda teevad lagundajad ehk destruendid. On mitmesugused toiduahelad nt. laguahel alab elutegevuse jääkidest e. surnud organismidest ning lõppeb alati lagundajaga. nt. kõdunenud lehed, vihmaussid, lestad, lesti söövad bakterid ja mkroseened. Nugiahel, see on parasiit, seened, lehetäi, sööb organismilisi ained, õunapuuleht. Nugiahel, kiskjad ise osutuvad saakloomadeks, kusjuures viimane lüli on tippkiskja.
Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased
üksteist mõjutavad. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton- kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed: Tootjad e produtsendid – saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. Süsinikuringe – atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised.
bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel
Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased
Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised tootjad POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased
Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nim. tarbijateks ehk konsumentideks. Jagatakse primaarseteks, sekundaarseteks, tertsiaarseteks jne. konsumentideks. Surnud produtsendid ja konsumendid lagundatakse destruentide poolt. (mikroorganismid, seened, selgrootud loomad) Fütoplankton vees olev taimne hõljum. Zooplankton vees olev loomne hõljum. Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. 18 Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks.
Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest:
48. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? Metsades: 0,042 enamik biomassist on surnud. Ja seedimatu. Metsaökosüsteemis 5% Rohumaadel 25% Fütoplanktoni puhul 40% Sõltuvalt sellest, kuhu taimed oma produktsiooni suunavad, oleneb ka loomade AE (kasulikum on süüa vilju ja seemneid) 49. Selgitage detrivooride rolli ökosüsteemis. Ressursiks on surnud orgaaniline aine Laguahela konsumendid tekitavad vett, CO2 ja mineraalaineid Lagundajad on bakterid ja seened Detriidisööjad Vee ökosüsteemides rebijad, filtreerijad ja kraapijad Lagundajad ja detriidisööjad Detrivoorid on heterotroofid kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. Detriidisööjad ja lagundajad võivad omakorda olla toiduks kiskjatele
• lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv (3...4) • Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani • Mulla huumusesisaldus väiksem • Puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile AGROÖKOSÜSTEEMI PRODUKTSIOON • Sõltub väga paljudest teguritest: taimeliik, kliima, mullaomadused, toiduahela konsumendid, aineringete kulgemise kiirus, taimede fotosünteesi intensiivsus, temperatuurioptimum, jne. • Saagikoristusega siseneb inimene toiduahela esimesesse astmesse • Saagiga eemaldatavad toitained tuleb väetistega tagasi anda • NB! Produktsiooni hulka kuuluvad ka umbrohud LAGUNEMINE AGROÖKOSÜSTEEMIS • Lagundatavate ainete hulk ja lagundamise kiirus sõltub kliimast, mullatüübist, taimekooslusest, maaviljelusviisist
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
meie veekogudes: latikas, angerjas, kiisk, 2 Pelagiaali kooslused: sügaval puuduvad PÕHILISED VEEKOGUDES ON primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED. redutsendid (lagundajad): bakterplankton; Erandlikud: pagon-jäässe esmased konsumendid (taimtoidulised külmunud, pelon-kuivanud mudas, loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne. · Liigierisus: seda kõrgem, mida Bentaali kooslused: primaarprodutsendid vähem on isendeid samast liigist (suurem
(loomadel saagi püüdmine, taimedel kinnitumine). Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid ja nende keskkond. Populatsioon on samast liigi st samal territooriumil elavad isendid, mille arvukuse muutumist nimetatakse populatsiooni dünaamikaks. Kooslus on piirkonna kõigi olendite populatsioonide kogum. Toiduahelas on produtsendid, konsumendid ja destruendid. Energiavoog loob korda (kaotab juhuslikkuse, laiendab korda) läbi erinevate energia vormide, stabiilsuse ja universaalse vahendaja ATP. Heterotroofne energiavarustus ehk hingamine ja käärimine (dissimilatsioon, lagundamine, tekib energiat). 1. Anaeroobne (glükolüüs ehk käärimine, saadakse 2ATP, hapnikku pole piisavalt, lõpeb piimhappe või etanooli tekkega). Glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H+
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
sügavuses. Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. 7. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. 8. 5x1023 9. 15) 1
• Herbivooria – taimetoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe – näiteks põder sööb puukoort d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab? • Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne (haug) • Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn
Eelistatakse nn. pehmeid, bioloogiliselt lagundatavaid anioonaktiivseid detergente vastandina katioonaktiivsetele. Detergendid sisaldavad polüfosfaate ja on peamisi vee fosforiga rikastajaid (eutrofeerumine). Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detsibell akustikas helirõhu muutuse mõõtühik, 0,1 belli. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses).
Koostage toidahelaid ja toiduvõrgustikke. ................................................................................................................................................ ........................................................................................................ Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Esimese troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Neile järgnevad tarbijad ehk konsumendid. Kui kujutada ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse ristkülikutena ja paigutada nad ülestikku, saame ökoloogilise püramiidi. Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (st umbes 10 korda väiksem). 18 · Ül: Milline võib olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust
ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. Nt: mets, põld, järv, soo, Läänemeri. Maa biosfäär suurim ökosüsteem Ökotoop ökosüsteemi elutu osa Troofilised tasemed - iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad - toodavad ise orgaaniline aine - rohelised taimed ja autotroofsed bakterid Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad - saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga - I astme tarbijad on rohusööjad - herbivoorid - II astme tarbijad kõigesööjad - omnivoorid - III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad - karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad(raipesööjad) - imetajad, ussid, linnud, bakterid, seened - bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist
mobiilne. Ookeanidest tulevale veele lisandub veel transpiratsiooni (vee liikumine mullast taimede kaudu õhku) kaudu 71 000 km3 vett. Iga klaasitäie vee sees on vähemalt üks hapniku aatom, mis on läbi käinud Aristotelese põiest. (veeringe kiirus!) Süsinikuringe: Ookean on suurim C fond. C olek sõltub tema kontsentratsioonist ja keskkonna reaktsioonist. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu.Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.
Iseloomustavad lühiealisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid) Konsumendid (zoofaagid, herbivoorid) Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused Nomaadlik karjatamine
Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused Troofilised tasemed - liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat o Tootjad e produtsendid, energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu
Kohustuste täitmine eeldab ekspertide palkamist, väljaõpet ning vajalike struktuuride loomist või olemasolevate ümberkohandamist. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Ky%C5%8Dto_protokoll & U.Veismann ja R.. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “ - 37 - SÜSINIKURINGE Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad
Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Termoneutraalne tsoon - temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Tertsiaarne mälu - mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi. Tertsiaarstruktuur (kolmandat järku struktuur) - biopolümeeri molekuli kõrgemat, kolmandat järku ruumiline kuju (valkudel gloobul). Toiduahel - toitumissuhte alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakterist). Totipotentsus - rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transduktsioon - viiruse poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liikide
Üldiselt evolutsioon ei soosi peremeest väga tugevalt kahjustavat parasitismi (ka uute viiruste puhul jäävad lõpuks alles nõrgestavad, kuid mitte tapvad tüved), tavaliselt saab peremeesorganism mingit kaudset kasu või kujuneb suhe talle neutraalseks (kommensalism). Amensalism ühele neutraalne, teisele kahjulik. Elu kui toiduahel, toiduvõrgustik Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase autotroofid (toodavad ise orgaanilist ainet) II tase fütofaagid (toituvad eelmistest, taimtoidulised loomad) III ja järgnevad tasemed zoofaagid (loomtoidulised loomad) Toiduahelad jaotatakse: · karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kisklussuhted;) · laguahel ehk detriitahel; · nugiahel ehk parasiittoiduahel. Iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Seetõttu püramiidi tipus asuvate
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad (fütofaagid). Heterotroofid ehk tarbijad on organismid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest. 110. Toiduahelad, troofilised tasemed. Troofilise struktuuri kujunemine ja ökoloogilised püramiidid (arvukuse, energia, biomassi). Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid (primaarne—primaarne konsument—sekundaarne kosnument—tertsiaalne konsument) I astme tarbijad- rohusööjad e herbivoorid II astme tarbijad- kõigesööjad e omnivoorid III astme tarbijad- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduahelad jaotatakse: karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kiskahel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
