Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"konstruktsioonid" - 501 õppematerjali

konstruktsioonid on erinevad kuid tööpõhimõte sama Anti-fuse – pöördkaitse Normaalolekus omab kõrget takistust Programmeerides kõrge pingega, lühistatakse madala takistusega seisu Actel-I Anti fuse omab kolme taset: Alumine kiht-positiivselt laetud räni (n+diffusion) Keskmine kiht- dielectic Ülemine kiht – mitmekristalliline räni

Õppeained

Konstruktsioonid -Tallinna Tehnikaülikool
thumbnail
16
docx

Ehituspuit eksami kordamine

Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50...

Ehitus materjalid ja...
34 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Soojustamine

31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32 16 SOOJUSJUHTIVUS: Materjali või tarindi soojusjuhtivuse koefitsient U väärtus millele on lisatud kihi mõõtme dimensioon. U väärtuse mõõtühikuks on W/(m2*K) ja see...

Ehitus materjalid ja...
57 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kiudbetoon

(NIMI) KIUDBETOONI OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU...........................................................................................................3 2. BETOONI OMADUSED.................................................................................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad............................................................................................4 1.1.1. Vundamendis......................................................................................................................4 1.1.2. Sein...

Ehitus materjalid ja...
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kipssideainete katsetamine - Laboratoorne töö nr.2

2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid:  Ämbrid  Metallvormid  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Paindeseade  Suttardi viskosimeeter  Vispel  Elastne kauss (poolekslõigatud pall)  Vicat’ aparaat  Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi...

Ehitus materjalid ja...
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasuta...

Ehitus materjalid ja...
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tehiskivide katsetamine - Laboratoorne töö 3

3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID  Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks  Kaal – katsekehade massi leidmiseks  Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruuma...

Ehitus materjalid ja...
7 allalaadimist
thumbnail
113
pdf

Puitkonstruktsioonide projekteerimise alused

...

Puitkonstruktsioonid
374 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Konstruktsioonimaterjalide praktikum nr 6

8 b. 3 c. 20 d. 10 2 : 7,00 7,00 : : a. 1,8 b. 1, c. 3 d. 5 3 : 7,00 7,00 R 9,3 (D=2R. ), 25,0 , 2 . . : 1,42 4 : 7,00 7,00 ? : a. b b. c c. a d. d 5 : 7,00 7,00 ? : a. b. c. T- d. I- 6 : 0,00 7,00 4,4 DIN Al 99,5 ( Rp0,2=124 ), : , A1 A2 ­ ( ), ; l1 ­ ; d1 d2 ­ ( ) l­ , l=10 ; f ­ , f=0,4; a ­ , . 63,7 426 . 60 , . . . : 2120,5 7 : 7,00 7,00 ? : a. b. c. d. 8 : 7,00 7,00 : a. b. c. d. 9 : 7,00 7,00 P () d2=3,1 , d1=47,8 126 . () 15 . (f) 0,6. , A1­ ; A2 ­ () . -...

Materjaliteaduse üldalused
13 allalaadimist
thumbnail
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

ehitiste projekteerimise instituut Konstruktsiooni kasutusklass: Kasutusklass 1 2 3 Niiskusesisaldus puidus 5-15% 10-20% 12-24% Kasutusklassi 1 iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega 5-15%, mis vastab temperatuurile 20°C ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% (mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas). (kuivades ruumides olevad konstruktsioonid nt. eluruumid) Märkus: Okaspuidu liikide enamiku keskmine niiskusesisaldus esimeses kasutusklassis ei ületa 12 %. Kasutusklassi 2 iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega 10-20%, mis vastab temperatuurile 20°C ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 85% (mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas). (niisketes ruumides olevad konstruktsioonid nt. siseujulad) Märkus: Okaspuidu liikide enamiku keskmine niiskusesisaldus teises kasutusklassis ei ületa 20 %....

Ehitus
53 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keskkonna säästlik rekonstrueerimine

1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse. Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate...

Ehitus alused
16 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

Arvutuste aluseks peavad olema üheselt aktsept. Põhimõtted, terminid. Seega on vaja teatada. Standardiseerimine nt. ehitustöö mahtude arvutamiseks, eelarve vormid Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena: -projekt. eri etappe teeniv kuluarvestus -ehitusettevõtte pakkumisarvutused -ehitusaegsed konstruktsioonid : -eh. toodangu sihtkalkulatsioon -eh toodangu jälgimiskalkulatsioon -järelarvutused -andmebaaside ülalpidamine- süsteemide tervikuna, andmed ehitusmeetodite kohta, ehitushindade andmebaasid. Investeerimistsükkel: 1)Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult) 2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid) 3)Defineerimine (ehit. projekteerimine)...

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaaniline töö

3) Heli tämber-sõltub ülemtoonide hulgast ja tugevusvahekorrast. Ülemtoonid tekivad heliallika osa de võnkumisest ja on põhitooni sagedusest 2,3,4... korda suurema sagedusega. Resonants tähendab keha võnkeamplituudi suurenemist, mis tekib välismõju muutumissageduse kokku langemisel keha oma võnkesagedusega. Liigid: mehaaniline, akustiline, elektriline, tuumaresonants jne. Resonants on sageli ohtlik, võivad puruneda masina osad, ehituse konstruktsioonid . Kasutatakse ära muusikas, sageduse mõõtmisel. Lainete levimisel esinevad nähtused: 1)Peegeldumine ­ peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgad . 2)Murdumine-levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Põhjus on kiiruste erinevus. 3)Interferents-energia ümber jaotumine, lainete liitumisel. Kui kohtuvad harjad ja põhjad, võnkumine sumbub. Kui kohtuvad lainete harjad või põhjad, võnkumine tugevneb. 4)Difratsioon-kõrvale kaldumine sirgjoonelise levimise teel....

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Rooma kunst

Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis...

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kuuba

A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rooma kunst

Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud 7 kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid , millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. 8 KOKKUVÕTE Rooma kunsti mälestistel on olnud suure tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, ja samuti on neist eeskuju leidunud klassitsistliku laadi harrastajad hiljemgi. Ma valisid selle referaadi teema, sest Rooma...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaeg

· Hoone põhiliselt puust · Ühel küljel 1 või 3 väikest pühakoda, teisel lai ja sügav eeskoda · puust talastik kerge, sambaid sai asetada hõredald · sambad algselt puust, hiljem puust. Meenutasid dooria sambaid, kuid oli olemas baas. · Arvukad keraamilised kaunistused 8. Vana - Rooma arhitektuur · arengule said määravaks ehitustehnilised muutused : lubjamördi kasutuselevõtt, põletatud tellis, uued konstruktsioonid . · Kaar - kasutati seinaavade katmiseks (aknad, uksed). Lihtsaim vorm on poolringikuj. kivirida · Võlvid: a) silindervõlv b)ristvõlv - kaks silindervõlvi risti asetatud. Võlvikuju, mis tekib sil. võlvide ristuval lõikumisel. ristumiskohtadel tekivad jooned(servdjooned) ja nende vahele jäävaid kolmnurkseid osi nim. võlvsiiludeks. · Ümmargused ruumid kaeti kupliga...

Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika, ,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. · ­ aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem: - mõtlemine on universaalne => selle seaduspärasust kirjeldab loogika - mõtlmise sisu väljendab keel => keele struktuur peab vastama loogikale. Karesianism: universaalsetele grammatikatele alusepanija. Keelte konkreetsed konstruktsioonid taandatakse universaalsele alus-struktuurile. Keeled realiseerivad universaalseid struktuure erinevalt. · Universaalsed keeled. 1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 ­ 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav);...

Keeleteadus
239 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gooti

Ristisõjad olid suured mõjutajad kunstis. Huvi tunti: 1.kosmos2.loodus3.inimese isiksus, mis kandub esiplaanile. Ilmalik kirjandus,rüütli romaanid,suured kroonikad,palveraamatud kalendri steenidega hakkasid esile kerkima. Tähtsaim oli gooti katedraal. Gooti stiil vihjab gootidele. Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid : ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik ­ tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas ­ fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb...

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Konspekt

Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti. Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks (laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti. Kreeklased ise pidasid parimaks maale. Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte...

Kunstiajalugu
263 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti)...

Laevaehitus
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun