-Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt -Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress,
need üksikosad meelde jätta. Reprodutseerimine. Õppija taastab käitumismudeli, seda praktiseerides. Keerulisemate käitumismudelite omandamine toimub järk-järgult. Motivatsioon. Mudeli jälgimise teel omandatud käitumine realiseerub siis kui on oodata mingisugust kinnitust ehk sarrustust. Käitumisviisi, millele järgneb karitus, ei soovita tavaliselt jäljendada. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused Kognitiivne konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistuis, millega me seostame kogemusi. Piaget viiatas nendele mõistete konstruktsioonidele – mälu, kogemuse ja mõistmise kogumikele – kui „skeemidele.“ Kui laps näeb koera ning seostab nähtut kuulduga, siis tuleb „koera“ mõistet restruktureerida, et uusi kogemusi olemasolevafa seostada. „Koerast“ saab nüüd loomaliik, ka teiste loomaliikide kohta kujundatakse oma skeemid. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J
olema põhjendatud nt miks mingi inimese elulugu on uurimist väärt.) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik peab kindlasti olema uurimiskavas läbikirjutatud. Peab olema sobiv raamistik, mis võimaldab antud teemast antud võtmes kirjutada. Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Teooria - Teoreetiline pool ongi kirjanduse ülevaade. Nt sümboliline interaktsionism, sotsiaalne konstruktivism jne.. mis annab alust. Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Kvalitatiivses eelkõige küsimused, sest hüpoteesid nõuavad tõestamist ja see on mugavam arvulise info kaudu. Hüpoteesid võivad ka piirata teema avatust. Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus kuidas teemat uuritakse? miks just need meetodid on valitud? Valimi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus kelle abil/kaudu objekti uuritakse? Miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava
esimene vene kultuuris, mille autoriks oli lavastaja, kes väljendas selgelt oma teatrikreedot. Stuudio pidi kogu teooria praktikasse rakendama. Stuudio sai ideaalseks töömehhanismiks. See omandas Peterburis peagi uue teatrikeskuse maine. Meierhold vajas teatrit oma uute ideede katsetamiseks. Nagu enamik kaasaegseid oli ta liikunud futurismi enne 1917. aasta revolutsiooni. Ta sai bolsevikest inspiratsiooni ja tollele perioodile on iseloomulik konstruktivism, mis on Venemaa futurismi edasiarendust. Konstruktivism läheneb kunstiteosele energiaga: eeldati teistsugust näitlemisstiili, ülistati tehnoloogiat. Meierhold sai inspiratsiooni filmikunsti arengust. Pärast 1917. aastat sai temast nõukogude teatri veendunud eestkõneleja. Alates 1917 juhib Hariduse Rahvakomissariaadi teatriosakonda. 1918 asutas esimese rezissuurikoolituse Venemaal: Lavakunstimeisterlikkuse kursused. 19221938 omanimeline teater.
sõita (enne käis paar aastat ka Narva-Jõesuus koos rikka patrooniga suvitamas, maalis vana- narva vaateid) Maalib alguses üsna poriste ja tumedate värvidega, pariisis leiab, et soovib kujutada maailma liikumises ja muutumises, ei taha näha paigalseisu (kukkuv pudel). Pariisis saab sõbraks kubistidega (Leger etc, teise põlvkonna kubistid) hakkab samu värve kasutama. Loob oma isikliku stiili täiesti eri tükkidest FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL 20ndad aastad on olulised ka mujal kujuneb Bauhaus, kunstikool mille teljeks oli arhitektuur kuid ka kogu visuaalse keskkonna kujutamine uuel tasandil. Omaaegse juugendstiili pärija (kui juugend toonitas ornamentikat ja käsitööd siis saksamaal tahtsid kunsntikud riigi viletusest väja päästa luues odavate vahenditega võimalikult paljudele inimestele häid tingimusi ideoloogiline vastand prantuse art deco'le masstootmine, uue
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
Shakespeare (15641616) ja prantslane Moliére (16221673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 1933) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (18831952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa (1936) "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel moel väljendasid nad inimese ja tehnikaajastu seoseid, näitasid ühiskonnas toimuvaid muutusi. Nad estetiseerisid uut aega, mille märksõnaks oli tehnika võidukäik. Konstruktivismi iseloomustab väljendusvahendite lakoonilisus ning tehnika sõnavara kasutamine. Näiteks Johannes Barbaruse
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Teisiti öeldes individuatsiooni sisuks on taibata Jumalat. Omaenese psüühika saladusega kohtumist ei saa eristada Jumala-kogemusest. 3. märts 2010 Ain Riistan RELIGIOONI SOTSIAALSEID ASPEKTE. Eestis kujutatakse religiooni kuidagi ähvardava ja ohtliku alatooniga. 100% sarnane maailm(esimene loeng) on seotud täppisteadustega. Objektivistlik maailmavaade: Fenomeni tähendus sisaldus selles eneses ja seda võib mõista sellega suhestumise kaudu. Konstruktivism läheneb teisiti: reaalsus on lokaalne ja spetsiifiline, st see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja keerulisemad. Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub
romantismi pärand. Välimine ja sisemine on erinevad, kuid peavad kattuma - seepärast ongi selline vajadus ,,ise" järele. Idealistlik, mitte utilitaristlik ise. Üks võimalus identiteediteooriaks: Robert Dunn Algus: sotsiaalne kontsuktivism (Berger ja Luckmann 1967) on hea, aga tal on mõned probleemid. Hea: protsessi, subjektiivsuse, tegutseja rõhutamine, determinismi vähendamine. Sotsiaalsete struktuuride pärinemine ja loomine/muutmine. Kahte sorti: 1. ,,nõrk" konstruktivism: aktiivsuse ja passiivsuse vahepealne, liigse determinismi ja liigse vabaduse vastu. Toimija on keset institutsioone. 2. ,,tugev" konstruktivism: kõik on loodud, essentsialismi täielik vastane. Praktika on kindlasti rohkem esile tõstetud. Põhinedes tänapäeva konstruktivismil: identiteet on sotsiaalse suhtluse ja sümboolste materjalid kasutamine, mis viib enese ja teiste identifitseerimiseni. See aga jätab välja
Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks) Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit
1920ndate algul nii traditsioonid kui modernistlikud katsetused. Loodus ja armastus aga ka linnaelu ja tehnika. Murdeluule. Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel "Kui elli ma viil Sännä koolimajan", "Poisikene". Hendrik Adamson, Mulgimaa laulik, "Mulgimaa". Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri "Mihe". Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid-konstruktivistid. "Multiplitseerit inimene" (1927)"Geomeetriline inimene" (1924) võrdpildid geomeetriliste põhikujundite abil: inimene-ruut püüab mõista hinge-ellips. Tuntuim luuletus "Autoportree". Geomeetrilised vormid annavad edasi autori hoolsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused läbimõeldud ja eriliselt üles ehitatud. 25
lõid laiad võimalused ehituste püstitamises. Arhitektuurivormide vahel tekkis terav vastuolu, mistõttu hoonete kujundamisel piirduti mineviku stiilide ning kompositsiooni võtete kasutamisega. Just tol ajal ilmusid esimesed eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4]
Generatiivne grammatika. Darwin evolutsiooniteooria - kirjeldas, kuidas evolutsiooni käigus on erinevatel organismidel arenguastmed, kirjeldas kuidas enamkeerulisemad olendid kujunevad välja evolutsiooni käigus. Astmelisuse idee, mis on edasi tulnud arengupsühholoogiasse, Keerates sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget) Kompetentne laps (nt Baillargeon) tegelikult lapsed teavad implitsiivselt maailma kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse arengu näitele: sensomotoorne (meelte abil tajutakse midagi, puudub sihipärasus, loogilisus), loogika sarnane (lapsed juba vist mõtlevad, mõned mõtlemised on ka loogilised, kuid mitte
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
1 Õpistrateegia Tõenäoliselt on projektijuhtimise konspekti lugejatel juba tekkinud oskus iseseisvalt õppida. Mõni neist valdab üksikut tehnikat, kuidas teadmisi paremini meelde jätta, mõnel on kujunenud kindel õpistrateegia. Et konspekt sobiks erinevatele lugejatele, on õpimeetoditega arvestamine oluline. Järgnevalt lühike ülevaade strateegiatest ja eelistustest, mida loodavas õpimaterjalis toetatakse. 2.3.1.1 Õpetamise teooriad Kolm enimtuntud õpetamise teooriat on: 1. konstruktivism – õpilane ehitab oma teadmiste pagasi ise. 2. empirism – teadmised omandatakse otseste kogemuste kaudu. 3. pragmatism – teadmine on ajas muutuv. (Villems, A. Ruul, K. 2001) Projektijuhtimise konspekt toetab mõnda konstruktivistliku õpetamisteooria alustala. Lugejal on võimalik haarata tervikut ja valida teemade läbimise järjekorda. Konspektil on ka omadusi, mis ei toeta konstruktivismi. Näiteks standardiseeritud enesetestid, suhtlemise ja koostöö võimaluse puudumine.
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
Teine kategooria käsitleb seda, kas sotsiaalne reaalsus taandatakse iga selles osaleva indiviidi omadustele (individualistlik) või indiviidide kollektiivide omadustele ning kollektiivsetele ideedele. SUBJEKTIIVNE OBJEKTIIVNE INDIVIDUALISTLIK Konstruktivism Utilitarism HOLISTLIK Funktsionalism Kriitiline strukturalism (Waters, 1994) Inimene ei ole mitte ainult passiivne õppija sotsialiseerumise protsessis, vaid osaleb selles aktiivselt:
tulemusteni. Seletused, mis asetavad konkreetse sündmuse üldisemate seaduspärasuste konteksti, on teoreetilised. Rahvusvaheliste suhetes puudub konsensus, millist teoreetilist vaatenurka kasutada. Distsipliini iseloomustab teooriate paljusus ning nende omavaheline võistlemine. Peamiste lähenemiste hulka kuuluvad realism, idealism (ja nende edasiarendused neorealism ja neoliberalism), sotsiaalne konstruktivism, post- modernism ja feminism. Riikide eesmärgid Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. Kolm tähtsamat on: Turvalisus 1. Elus püsimine on turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2. Autonoomia on riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahele segamiseta. 3
pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. Sotsiaalne interaktsioon mõjutab õppimist positiivselt vähemalt kolmel asjaolul: I õpilase isiklikule õppematerjalitajule lisandub kaaslaste oma; II vastandlikud kujutlused õpitavast sunnivad analüüsima oma arusaamu ja seetõttu paremini süüvima õpitavasse; III vajadus edastada oma arusaamu ja ettekujutlusi paneb oma ideid selgemini ettekujutama ning vajaduse korral ka sõnastama
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski, eesti kirjanduses Erni Hiir. Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid.
Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke.Oluline kiirus.Esineti avaliku.Kollaaztehnika kirjandus.Muuseumis pole olulised.Kirjandus pole jääv väärtus.Onomatopoeetilised sõnad. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski, eesti kirjanduses Erni Hiir.H.Visnapuu varasem loome. Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest
kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski, eesti kirjanduses Erni Hiir. Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid.
nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski, eesti kirjanduses Erni Hiir. 37 Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid.
· Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Kaotasid ära igasuguse õigekirja.Esinesid avalikult, kasutasid sünonüüme. Palju onomatopoeetilisi sõnu. · Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski, eesti kirjanduses Erni Hiir. Kubism ja konstruktivism · Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. · Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. · Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. · Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest
a Raamatus "Eesti arhitektuur" (1993) leidub järgmine definitsioon: "Modernism lõi lakoonilise, ornamenti eitava ja masinaesteetikast lähtuva rahvusvahelise vormikeele; toetub betooni, klaasi ja metalli väljendusvõimalustele, kasutab insenerikunsti ja ehitustehnoloogia saavutusi." Modernismiajastule on omane ka püüe reformida ühiskonda ja elulaadi. Funktsionalismist kõneldes kasutatakse järgmisi paralleelmõisteid: internatsionaalne stiil, konstruktivism, modernism, MoMo jt; argikeeles kõneldakse ka barakkarhitektuurist, kastidest ja karpidest. Need sõnad on omavahel seotud, kuid mitte sünonüümid. Funktsionalismi mõiste kasutamisel on rõhutatud meetodit, mis sai arhitektide ja disainerite loomingus valitsevaks alates 1920. aastate manifestist. Modern Movement (MoMo) ja sellega seotud kujundus oli murrang traditsioonilistes väärtustes, uskumustes ja kunstivormides, mis olid esinenud sajandeid. See oli radikaalne väljamurdmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
