Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad on seda ainult Jumala armust, mida tuleb pidevalt vöita, omada, aga igaveseks ei saa. Jumala valik on äraseletamatu, seepärast ripub Iisrael pidevalt Jumala küljes ja hoolitseb selle eest, et see side ei katkeks. Ja see tähendab eelköige seda, et hoolitsetakse aj...
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues. Õppimine on humanistide käsituses üha uute kogemuste, mõtestuste, tõlgenduste ja üldistuste katkematu ahel. Konstruktivism 1950. aastail esilekerkinud konstruktivism põhineb kognitiivsel psühholoogial. Konstruktivismi uurimisobjektiks on inimese kõrgemad psüühilised protsessid fantaasia, taju, mälu, loovus. Kognitiivne psühholoogia käsitab õppijat info teadliku läbitöötajana. Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned: rõhutatakse õppimise individuaalset iseloomu olemasolevate teadmiste-oskuste struktuur võib olla hinnaliseks tugialaks uute oskuste ja teadmiste omandamisel
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. 1970.a. on sürrealism enam populaarsust võitnud. 13) FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. ,,Bauhausi'' programm soosis standardsust ja isikupärasust, kuid nõudis visuaalse kunsti põhivahendite (värvi, joone jne) kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist ja tootmise majanduslikku põhejendatust
Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end ise õppima. Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski, Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu: +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
.............................................................................................. 16 Hälbiv käitumine (deviant)............................................................................. 16 Sildistamine.................................................................................................... 17 Kriitiline teooria.............................................................................................. 17 Sotsiaalne konstruktivism.............................................................................. 17 Töö sotsiaalprobleemidega (social problem work) või mäng sotsiaalprobleemidega (social problem game)....................................................................................................................................................18 Tähendused ja kategoriseerimine......................................................................18 Nõuded ja nõuete konstrueerimine....................
sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad • Biheivorism • Institutsionalism • Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism • Ratsionaalse valiku teooria • Vahel eristatakse ka: – Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine – Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) • NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism:
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a
Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike teooriata puhul ei piirdu õpitava meeldejäämine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid hõlmab alati ka aktiivset tähenduse konstrukteerimist. Konstruktivistlike mälmudelite kohaselt oleneb õpitava materjali meelespidamise sellest, mil määral suudavad õpilased aktiveerida olemasolevad kognitiivsed struktuurid või kuivõrd
saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Nendesse kätketud arengu paremaks mõistmiseks on oluline peatuda ka teistel 20. saj arhitektuurisuundadel. Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco traditsionalism orgaaniline arhitektuur minimalism postmodernism high tech neostiilid (neofunktsionalism, neominimalism jt). EKSPRESSIONISM. Ekspressionistliku arhitektuuri ilmingud, mida võib käsitleda juugendstiilist välja kasvanud arhitektuurisuunana, väljendusid euroopa arhitektuuris põhiliselt aastatel 1905–1925 ning hääbusid lõplikult pärast Teist Maailmasõda
Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus: Futurism hotell Dubais Ekspressionism Purism Funktsionalism Konstruktivism Art deco Orgaaniline arhitektuur Brutalism Minimalism Postmodernism High Tech
Teiste usundite alalvõib nimetada rooma-katoliku, baptisti, metodisti, adventisti jm. kogudusi, mida olid hoopis väikesearvulised. 5.5. Kunst 1920.-1930. aastatel jätkus eesti kunstielu kujunemine uutes, märksa muutunud oludes. Kunsti arendamiseks ja näituste korraldamiseks asutati ühinguid. 1920. aastatel avaldas eesti kunstnike loomingule tugevat mõju ekspressionism (A. Vabbe, K. Mägi jt.), levisid kubism, konstruktivism jt. formalistlikud voolud. 14 Skulptuuris oli silmapaistev koht J. Koortil, kelle kunstiline küpsus kulmineerus just tema selle aja eesti talumeeste ja naiste portreedega. Ta saavutas tunnustuse ka loomaplastika viljelejana ning keraamikuna. Figuuriplastikas tõusis esile A. Starkopf. Tema dekoratiivse vormiga mehine graniidistiil omandas lõpliku kuju 1930. aastatel. Kujutav kunst kodanlikus Eestis arenes kehvade majanduslike tingimuste kiuste. Ka
keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Sellega kaasnes registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine (Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund,
• ajalooline (N.Elias! - tsivliseerumine) • positivistlik (loodusteaduslik mõõtmine) • funktsionalistlik (E.Durkheim – ühiskonna stabiilsus = struktureerumine + funktsioonide jaotus • sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe • Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus • Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS • Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD
EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 47. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism (metateooria, ontoloogiline positsioon): kriitika ratsionalistliku lähenemise vastu, individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline
Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine. 6. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike õppimiskäsitluste põhiolemus Psühholoogilise ja sotsiaalse konstruktivismi põhiolemus ja esindaja(d) Konstruktivistlik õppimiskäsitlus paneb rõhu õppija võimetele ja motivatsioonile. Õppija peab püstitama konkreetsed õpieesmärgid, hindama kogutud informatsiooni ja kontrollima selle tähenduslikkust eesmärkide saavutamisel. See tähendab ka seda, et õppija peab olema ka ise
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
vahendusel, kuid siin ei esine sarnasus üksühesel kujul. Nägemaks varasema teadmise või oskuse sarnasust käsitletava probleemiga, on vajalik tunduvalt suurem üldistusvõime. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. 7. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism (äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames, Võgotski sotsiaalkonstruktivism). Konstruktivistlikud õppimise käsitlused rajanevad Piaget, Võgotski, geštaltpsühholoogide, Barletti ja Bruneri, aga ka filosoofide nagu John Dewey ja paljude teiste töödel ja uurimustel. Ühtset konstruktivistlikku õppimise teooriat pole olemas. Kuid enamik esindajaid nõustub, et õpilaste teadmise konstrueerimine rajaneb õpilaste endi aktiivsusel ja teadmise
29. Iseloomusta Hemingway kirjutamisstiili. Hemingway kirjutamisstiili iseloomustab paradoksaalne mõte teosed muudab keeruliseks nende lihtsus. Olulisim on see, mille kirjanik ütlemata jätab. Pearõhk on alltekstil. Hemingway stiil on vihjelis-sümbolistlik ning autobiograafiline. 30. Millal ja kus tekkis modernism? Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)....................
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Villa Henny (Robert van't Hoff) raudbetooni kastutusega üks varasemaid maju. Mängiti värvide ja pindadega. Gerrit Rietveld - 1917 puna-sinine tool (3D Mondrian värvide põhjal). Schröderi maja 1924!!! Van Doesburg + Hans Arp + Sophie Arp - kohvik Doesburg jutustas seda et värv on vajalik osa arhitektuurist. Stiil kestis üsna lühikest aega ja hääbus üsna kiiresti. Aga ta mõjutas enda olevuselt ikka teisi stiile ja arhitekte. Doesburg vs. Rohe Venemaa - konstruktivism Stiil on väga julge, modernistlik, kestis nii kaua kuni Lenin suri. Olulisemad märksõnad: suprematism, kubism, futurism, Agit-prop propaganda (tegeles rahva harimisega, räägiti kui hea on kommunism ja kuidas peaks head ühiskonda üles ehitama), proletkult, Proun. Olulised nimed: El Lissitzky, Vladimir Tatlin, Kazimir Malevits, Konstantin Melnikov. Melnikov - Melnikovi silindri-kujuline maja Rusakov workers club - hea näide konstruktivismist. Kuuluse saavutas 40aastat hiljem alles
Bourdini loodud ,,Dubroni" nime kandvale kaamerale oli sisse ehitatud nimelt keraamilisest materjalist või klaasist kamber, kuhu vajalikud kemikaalid sisse valati ja nii kogu töötlemisprotsess aparaadi sees ära tehti. [10] Sellised kaamerad andsid eelise fotolaborist kaugemal pildistamisel, kuid enamasti valmistati märgplaadid ette ja ilmutati siiski lihtsalt pimedas ruumis ja pildistamiseks kasutati kõige tavalisemaid aparaate. 2. Vene Konstruktivism ja fotograafia. Aleksandr Rodschenko Kunst algab sealt, kus lõpeb fotograafia.- Hermann von Helmholtz.Sellest hetkest on maalikunst SURNUD! Paul Delaroche Seoses fotograafiaga hakkas tihenema kommunikatsioon- toimub suur linnastumine, ajakirjanduse laine. Pildistati ka palju ,,teistsuguseid" rahvaid- indiaanlasi, neegreid, lumeinimesi jne.Fotograafia laienes ka kriminoloogiasse, militaariasse.
Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste määramine kontekstis * uuringumeetodite abil andmete genereerimine ning kogumine
lahendada - Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse) - Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga - Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism o Lev Võgotski o Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas o Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur o Teiste inimeste mõju õppimisele KOGNITIIVNE KOOLKOND JEAN PIAGET (1896-1980) - Mõjutaja Baldwin - Uuris kognitiivse arengu teooriat - Väga andekas
Suletud periood: 1940-1980. aastad • Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; • Folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: – Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970) – Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989) – Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988) Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest • Konstruktivism • Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele • Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse • Interdistsiplinaarsus • Välitööde osakaalu suurenemine • Refleksiivsus 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. • Teema allub žanri spetsiifikale: o – erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni;
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
asjadest aga just selline isiklik suhestumine teosega on oluline tänapäeva kunsti mõistmisel. 2. võitlev avangard futurism AVANGARD Vene avangardi mõistet kasutati defineerimaks suurt mõjuvõimast moodsa kunsti õitsengut Venemaal (Vene Impeeriumis ja Nõukogude Liidus) umbes 1890-1930.aastatel. See mõiste hõlmab paljusid selle aja eraldiseisvaid kuid seotud kunstiliikumisi: neo-primitivism, supermatism, konstruktivism ja futurism. Vene avangardi populaarsus oli kõige suurem vene revolutsioonide vahelisel perioodil 1917-1931, mil avangardi ideed põrkusid uue riikliku sotsiaalrealistliku korraga. Venemaa tänu oma sotsiaalmajanduslikule mahajäämisele oli eriti aldis radikaalsetele, isegi utoopilistele ideedele. Kasimir Malevitsi peetakse uuendusliikume eestvedajaks ning kes pani aluse ka supermatismile. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist.
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...
- Mitu kunstiühingut, suurim Eesti kujutavate kunstide keskühing, loodi 1922 (EKKKÜ), juht August Jansen (vähemtuntud maalikunstnik). - Tallinnas Eesti Kunstnnikute Ryhm, 1 olulisemaid kunstiuuendajaid, toob kubismi. - Tarbekunsti kallakuga kool Tallinna Kunstitööstuskool, hiljem Riiklikuks Kunstikooliks, just Voldemar Päts Eesti Vabariik püüdis luua ühtset kunstnike liitu- ei õnnestunud 20.saj. kunstis palju moodsaid kunstistiile: kubism (maalikunst) = konstruktivism (skulptuur, arhitektuur), futurism, ekspressionism (surm), postimpressionism (K. Mägi) Valitsev 20.saj. teisel poolel impressionism, tehakse ka palju realismi. 1930 tööeestlus (makstakse selle eest). Kujutatakse peamiselt talupoegi, aga ka vabrikutöölisi. Kunsti ülevaatenäitused nii Tallinnas kui ka Tartus. Kultuurkapitali loomine 1925 1922 luuakse Eesti arhitektide ühing Probleem Eesti kunstimuuseumi puudumine. 1909 Eesti Rahvamuuseum (pigem
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
Ei ole absoluutset tõde, tõde on suhteline, relatiivne (Calas & Smirchch, 1999) Konstruktivism (Creswell, 2003: Konstruktivism 9)
58. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes 59. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus-institutsionalism Valitsustevahelisus- riikidevahelise koostöö selline vorm, mis ei ole konfliktis suveräänsusega; konsensuslik otsustamine, veto õigus 60. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud 61. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism, sotsioloogiline institutsionalism 62. Euroopa integratsiooni majanduslikud & sotsiaalsed probleemid nn Suure Itta-laienemise näitel (Reinert & Kattel) 48
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski haridu...
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood
1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
