Peeter II valistusajal viidi Venemaa Keisririigi valitsemine üle Peterburist Moskvasse. Ametlikult kuulutas Peeter end oma vanaisa reformide vastaseks, ent tegelikult laveeriti tema ajal läänelikkuse ja traditsioonide vahel. Anna Ivanovna (1730-1740) Elas aastatel 1693-1740. Pärast Peeter II surma 1730. a. valis Ülemsalanõukogu 43-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua konstitutsiooniline monarhia, kuid enne kavatses ta vormida Kuramaa hertsoginnast manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest. Anna Ivanovna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ning hakkas valitsema despoodina. Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused. Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud 3-liikmeline ministrite kabinet
kuningriigi pealinna üle jõe Bangkoki. Suurepärase diplomaatilise tegevuse ja mõõduka kaasajastamisega suutsid kaks Chakri dünastia monarhi, 1851-1868 valitsenud kuningas Mongkut (Rama IV) ja 1869-1910 valitsenud kuningas Chulalongkorn (Rama V) ära hoida Taimaa koloniseerimise lääneriikide poolt. Suuresti tänu neile kahele kuningale on Tai saanud ise oma saatuse üle otsustada ja pääsenud võõrvõimude sekkumisest. 5. Valitsus Tai riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Tai riigipeaks on päritava võimuga kuningas, kuid troonipärija võimuletuleku peab heaks kiitma Rahvuskogu. Tai seadusandlik organ on kahekojaline (Senat ja Esindajatekoda) Rahvuskogu. Senati 200 liiget valitakse 6 aastaks ühemandaadilistest ringkondadest ning kandideerida võivad üksnes kodanikud, kes ei kuulu erakondadesse. Esindajatekoja 500 liiget valitakse 4 aastaks: 100 liiget üleriigilistest parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel ning 400 liiget
Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal. (sufrazettide liikumine, mille eesmärgiks oli naistele valimisõiguse andmine.) 18. Kuidas olid lahendatud sotsiaalsed probleemid Põhjamaades? - 19. Milles seisnes Jaapani edu? Põhjused? - 1868 alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik. Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia- riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser, keda abistas keisri määratud riiginõukogu, parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud. 20. Iseloomustage kultuurisaavutusi ja eluolu 20. sajandi algul. Kuidas mõjutasid teaduse ja tehnika saavutused inimeste maailmapilti? Millal hukkus Titanic? Miks on see sündmus pakkunud läbi aegade palju kõneainet? - Maailm oli Euroopa-keskne. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused
maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku) Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.) Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo
vajadusest vaenlaste suhtes Nt: Eesti, Slovakkia, Nt: Venemaa Nt: Põhja-Korea Iirimaa Parlamentaalne ja presidentaalne demokraatia Riigivalitsemise vormid Vabariik- mittepärilik võimukorraldus Monarhia- riigipea on päriliku võimuga monarh Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Rajaneb Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on parlamendi võimu valitsuskabineti piiratud ainuvalitseja, ülimuslikkusel. juht ja enamasti põhiseadu-sega ja kellele kuulub nii Riigipeal on vaid kodanike poolt tal on pigem seadusandlik, esindusfunktsioon otse valitud. esindusfunktsioon täidesaatev kui ka . Valitsus on Valitsus . Riigi igapäevast kohtuvõim.
väga tagasihoidlikult; 5) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimese edukus ühiskonnas temast endast; ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega. Riigi osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatud puuetega või väga vaestele inimestele; 6) riigi valitsemine peab olema põhiseaduslik ehk konstitutsiooniline ning võimu ja omavalitsusorganite tegevust peab kontrollima valitsus; 7) pooldatakse rahvusvahelist koostööd, liitumist Euroopa Liiduga ja NATOga. Konservatism kujunes Euroopas 17. 19. sajandil. Selle ideoloogia vaatekohad on järgmised: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikesi reforme; püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ning uuendustega minnakse kaasa väga tagasihoidlikult
Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletusel 2003.a. heaks kiidetud "Põhiseaduse täiendamise seadusest" tulenevalt on ülimuslikud põhiseaduse suhtes ka Euroopa Liidu õigusaktid. Euroopa Liidu õigusaktid ei tohi vastuollu minna PS preambulas deklareeritud põhiseaduse aluspõhimõtetega. 2.Eesti konstitutsiooniline areng. Eesti Vabariigi konstitutsiooniliste aktide süsteemi kuulub kõrvuti eri aegadel kehtinud põhiseaduse tekstiversioonidele ka rida riigiõiguslikke avaldusi, deklaratsioone, välislepinguid ja muid riigiõiguslike alusdokumente, mis annavad põhiseaduses sätestatud mõistetele sisu ja tähenduse. Sõjaeelses Eesti Vabariigis kehtis kaks erinevat põhiseadust kokku kolmes erinevas redaktsioonis: 1920 ja 1937.a. põhiseadused ja 1920.a. põhiseaduse 1933.a. täiendatud redaktsioon.
väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt: 1) materiaalne – konstitutsiooniõiguse ja omavalitsuskorralduseõiguse õiguslikud alused 2) menetuslik – materiaalse õiguse realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate meenetlusreeglitega (määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsumise menetlus, valimismenetlus) 3) protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus) KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalituskorraldusõigus ja riigiõigus käsitlevad mõlemad (riigi- v KOV) organite ülesehitust, ülesannete ringi ja õiguslikku seisundit. Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status
valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid. Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele;
st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiip ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. 1.Monarhiad iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia, seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval)2.Vabariik riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.1.Demokraatlik riigivõim lähtub rahvast, toetub
antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet.
FAYETTE10 [la fai´jett] ja kuninga nõbu PHILIPPE D'ORLÉANS11 [fi ´lipp dor´lea(n)]. See oli vanameelsete lõplik kaotus. 9. juulil soovitas kuningas ka kõigil ülejäänuil ühineda Rahvuskoguga, mis samal päeval muutus esimeseks üldrahvalikuks parlamendiks, võttes nimeks ASSEMBLÉE NATIONALE CONSTITUANTE, meie ajalooõpikutes ASUTAV KOGU. Niisiis oli parlamentaarne revolutsioon õnnelikult lõpusirgele jõudmas. Absoluutne monarhia lakkas olemast. Konstitutsiooniline monarhia oli sündimas. Viimast oli vaja veel kinnitada põhiseadusega, mida hakatigi agaralt kirja panema. Seda tähtsat kirjatööd tehti sageli öösel, kuna päev kulus, nagu parlamendis ikka, argiprobleemide lahendamiseks. Mirabeau' osalus nii ühes kui teises töös oli põhjapanev. Just temast sai parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguur. Selleks võimaldas tal saada nii tema erakordne kõne- kui ka sulemehe anne. Keegi ei kõnelnud vabariigist, ka need mitte, kellest kolme aasta
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
allakäigust. Kuna Vene laevastik sai nüüd rahulikult minna. Soome lahest avamerele väljuda. §7 Lk.39 "Ma mõtlen, järelikult olen olemas!" ütlus kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures ainust omaenese mõistust. Deistid ei uskunud imedesse, kuna kõigel pidi seletus olema, imedel aga pole seaduspäraseid seletusi. Kuna Prantslased sõitsid Inglismaale ainult oma uute ideedega. Montesquieu arvamus riigikorrast: Konstitutsiooniline monarhia Voltaire'i arvamus riigikorrast: valgustatud absolutism. Rousseau arvamus riigikorrast: raha võim. Seda, et kui harimatud tegutsevad, siis nad ei tea, mis nad tegema peavad ja midagi ei saa tehtud, võid kõik võib kokku kukkuda. §8 Lk.44 Friedrich Wilhelm I karm, äärmiselt kitsi valitseja. Keelas välismaise kanga sisseost, kehtestas sõjaväekohustuse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik, kodumaine tööstus ja kaubandus. §9 Lk.49
Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul. Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16.oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok- raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia, mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale
8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Rahvastiku tihedus 10 289 088 337,2 in/km² Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on
konstitutsioonilise monarhiana. - Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Saj. Seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, mi soli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetus oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. - Konstitutsiooniline monarhia monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Olles küll vormiliselt täidesaatva võimu juht, täidab monarh eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
Selles leidsid kinnitust valgustusfilosoofide ideed võrdõiguslikkusest ja vabadusest kui õigusest teha kõike, mis ei kahjusta teisi. Ka määrati selle deklaratsiooniga omandiõigus ja rahvas kõrgeima võimu kandjaks. Sündmused vapustasid kuningat ja ta püüdis 1791. aasta 20. juuni südaööl koos kuninganna Marie-Antoinette'ga Prantsusmaalt põgeneda, kuid ta võeti kinni ja toodi Pariisi tagasi. Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Viidi ellu võimude lahususe teooria. Põhiseaduse järgi seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpuselele, täidesaatev- kuningale, kellele allusid ministrid. Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Põhiseadus kaotas sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil.
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval
kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 4 2. POLIITILINE KESKKOND 2.1. Riigipea Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim. Tema nimel teostab täidesaatvat võimu valitsus, mida juhib peaminister. Kuninganna nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse. Kuninganna võib valitsuse nõudmisel saata enne volitusaja lõppemist laiali parlamendi ja kuulutada välja
8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Šveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Rahvastiku tihedus 10 289 088 337,2 in/km² Rahvastiku tihedus: 333 inimest/km2 Riigikeel: flaami keel, prantsuse keel Rahvuspüha: 21. juuli (Leopold, esimese kuninga kroonimispäev, 1831) Linnaelanikke: 97% Keskmine eluiga: 77 aastat Imikute suremus: 7% Kirjaoskamatus: alla 1% Tööpuudus: 12,2% Rahvastiku kogutoodang: 25 380 $ elaniku koht Belgia kuningriik on konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Belgia eripäraks on, et varasem unitaarriigile iseloomulik võimupüramiid on viimase paarikümne aasta riigireformide käigus asendunud tunduvalt kompleksema kolmeastmelise struktuuriga kõige ülemisel astmel on
Valgustatud absolutism euroopas Valgustusfilosoofia(Tähtsamad valgustusfilosoofid) Ameerika iseseisvussõda ja ameerika ühendriikide sünd. Barokkstiil ja kunstnikud. Uusaeg jaguneb kaheks. Enne ja pärast pr revolutsiooni Vana korra ajal oli iseloomulik absolutistlik valitsemine, domineerib agraarühiskond, kodanluse rikastumine ja mõjukuse kasv. Uue korra ajal valgustuslik absolutism, tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine. Valitsemisvormiks saab konstitutsiooniline monarhia(põhiseadusega piiratud kuningavõim). Hakatakse kasutama võimude lahusust. 19.saj teine pool tõuseb esile tööühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Valitsejad andsid usuvabaduse kristluse piires, edendasid haridust ning kergendasid talupoegade elu. Üritasid tugevdada oma riigi majandust kaotades tollipiire ja edendades manufaktuure. 1603, 1613, 1618-1648(pr, rootsi, saksamaa), 1634-1715(Louis IX), 1649-1660, 4.7
Ühiskond: Viikingitel ei kujunenud välja pärisorjust. Nad olid vabad talupojad-neid nimetati Bondideks. Ruunikiri on nende saavutus. Nende tähtsus Euroopale seisneb selles et nad avastasid Islandi, Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Viikingid vahendasid Euroopas kultuuri ja tehnika saavutusi. Nad andsin oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadega põlvest põlve edasi. *Prantsuse kodanlik revulutsioon Põhjused, algus, Asutava Kogu tegevus; konstitutsiooniline monarhia; vabariik, jakobiinide diktatuur, direktoorium, revolutsiooni lõpp Põhjused 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3.18. sajandi valgustusideede levik 4. Vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. Kolmest seisuses ( vaimulikud, aadlikud ja talupojad(keda oli ülekaalukalt kõige rohkem) maksis makse vaid kolmas seisus. 7
üldprintsiipidega, mis keht kõigi KOV puhul (nt PS-like prints järgim). Eriosa käib KOV õ-e süst-de spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksist ühtne KOV korraldus. Materiaalne KOV õ hõlmab konstitutsiooni-e ja OVkorraldusõ-e õiguslikke aluseid, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega (n-ö menetuslik õ; määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsum, valimismenetlus). KOV-e protsessiõ võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus). Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. KOV korralduse alust regul PS-s ja konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõ mõj OVkorraldusõ-t. see on konkretiseeritud riigiõigus. K T
Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas). Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused- mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. (häälte enamus) Seaduse vastuvõtmine: 1
madalaim õhutemperatuur 23,1 kraadi. Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 kraadini. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela-ja loodetuuled saartel tolmu-ja liivatorme. Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10-25. kraadi. Bahreinil on vähe 18 sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm, sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. (Ibid.) Bahreinis on konstitutsiooniline monarhia. Riik iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1971. aastal. Bahreini riigipea on alates 2002. aastast kuningas, kellele kuulub vaatamata põhiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne võim. Aastatel 1971-2002 oli riigipea tiitliks emiir. Naistele anti esmakordselt valimis-ja kandideerimisõigus 2002. aasta parlamendivalimistel. (Bahrain Government 2012) Inimasustus Bahreini saarel ulatub tagasi eelajaloolistesse aegadesse, mistõttu on seda
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Nikolai II annab välja 17. 10. 1905 manifesti, lubab 3 väga olulist asja: 1) Kutsuda kokku Vene riigi parlament e. duuma. 2) Lubada tegutseda poliitilistel erakondadel. 3) Lubada elementaarsed kodanikuvabadused. Tekib mitu parteid: · KD-konstitutsioonilised demokraadid (liberaalid, eesotsas Vene haritlased, ka Tallinnas, Tartus ja Narvas). · Balti sakslased-keskus Riias, Lõuna-Eesti mõisnikud. · Eestimaa konstitutsiooniline partei- Põhja-Eesti Balti aadlikud. · Esimene Eesti partei e. Eduerakond e. Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), rajaja Jaan Tõnisson, eesmärk saada esindatus Balti-Saksa omavalitsuses ja arendada Eesti kultuuri, liberaalid. 1917 Veebruari revolutsioon, tulemuseks Nikolai II troonist loobumine, leiab aset monarhia lõpp, algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku. Mõõdukad=parmpoolsed (Bürgermusse koosolek). Radikaale juhtis Jaan Teemant. Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300. RADIKAALID MÕÕDUKAD Vm peaks olema vabariik Konstitutsiooniline monarhia Mõisamaade jagamine Riigimaade jagamine Rahvale relvad, see võtab üle kohaliku Ei vägivallale, valimise korraldamine omavalitsuse Sarnane: tuleks anda haridust eesti keeles (alg, põhi) Mõningates kohtades talupojad võtsid võimu üle, kuulutasid vabariigi. Nt Velise vabariik, Vaali vabariik. Vahepeal oli Tlns kehtestatud sõjaseisukord, töölised lahkusid linnast, töölissalgad maale, kus ühineti salkadeks
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes
1725 aasta lõpus sai Rohani perekond kuningliku lettre de cachet'i, mis on Prantsuse kuninga poolt allkirjastatud dokument ja tagab vangistuse. Voltaire saadetakse Bastille vanglaase ja seejärel maalt välja andmata talle võimalust ennast kaitsta. See vahejuhtum tähistas Voltaire esimest püüdlust parandada Prantsuse kohtusüsteemi. Voltaire pagendus Suurbritannias kestis üle kahe aasta ja tema kogemused mõjutasid tugevasti tema ideid. Noormees avaldas muljet Briti konstitutsiooniline monarhia vastupidiselt Prantsuse absoluutsele monarhiale, samuti riigi sõnavabadus ja usuvabadus. Teda mõjutasid ka mitu tolle aja neoklassitsistlikku kirjanikku ja kasvas huvi inglise kirjanduse vastu, eriti Shakespeare' vastu, kes oli veel vähetuntud mandri Euroopas. Vaatamata oma kõrvalekalletest neoklassitsismist nägi Voltaire Shakespearei's eeskuju mille poole võiksid Prantsuse kirjanikud püüelda.
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles Honi soit qui mal y pense: "Häbi sellele, kes seda halvaks peab." Tekst vapikilbi all on prantsuse keeles Dieu et mon droit: "Jumal ja minu õigus", mis on Briti monarhia deviis. http://et.wikipedia.org Poliitiline kaart Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: London Üldpindala: 244 820 km² Rahvaarv: 60,4 miljonit Rahaühik: naelsterling Suurbritannia koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri Euroopa maailmajao looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa.
põhimõtete hulgast. PSTS § 1 sõnastuse kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad Eestile, mitte EL-le. Põhiseaduse I ja XV peatükiga võrdne asend normihierarhias. Põhiseadusega identses muutmise korras saab muuta ka põhiseaduse rakendamise seadust, mis on põhiseadusega üldjuhul samaväärse õigusjõuga (päris tipus asetsevad põhiseaduse I ja XV peatükk, mida saab muuta vaid rahvahääletusega), käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised Tänapäevased jagunevad esmalt kolmeks: lingvistilised, süstemaatilised ja teleoloogilised argumendid. Need sisaldavad omakorda alajaotusi. 1) Ligvistiline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele, nagu nad kirjas on
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
kala- ja mereandide püük, siis on nende ressursid vähenemas - Rahvastik - Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007) Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus -
000 aastat Eurooplased saabusid Uruguaysse 1536 aastal Uruguay pealinn Montevido asutati Hispaanlaste poolt 18 sajandi esimesel poolel mis ta oli sõjaväekaste tugipunktiks ja pelgupaigaks Ta on võidelnud oma iseseisvuse eest Hispaania, Argentiina kui ka Brasiiliaga Alates 1811 aastast üritas Uruguay saavutada iseseisvust kuid ta saavutas selle alles 27.augustil 1828, mil peeti rahukõnelused Brasiilia ja Argentiina vahel Seal on konstitutsiooniline demokraatia, mil president on nii riigipea kui ka valitsuse tähtsaim isik Kultuur: Mitmekülgsus on rahvuslike traditsioonide märksõnaks Palju sajandeid vanu kindluse varemeid, mis peidavad endas iidset arhitektuuri ja ajalugu Tango on üks armastatumaid tantse Tango, candombe ja murga on kolm põhilist muusikastiili Loodus: Põhjaosa on lainjas platoo, mis läheb üle La Plata madalikuks. Atlandi ookeani laguunidega rannikutasandiku muudavad
ÜLDANDMED Riigi nimi: Belgia kuningriik (Royaume de Belgique--Koninkrijk België) Asukoht: Lääne-Euroopas, piirneb Põjamerega, ühine piir Prantsusmaaga 620 km, Saksmaaga 167 km, Luksemburgiga 148 km, Taaniga 450 km. Geograafilised koordinaadid 50 50 N, 4 00 E (vt Lisa 1) Pindala: 30,528km² (maismaa sellest 30,278km² ja meri 250km²) Rahvasarv: 10,392,226 (Juuli 2007) Linnastumise tase: 97% Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia. Riigipea: Kuningas Albert II. Troonipärija prints Philippe. Rahvuspüha: 21. juuli - kuningas Leopold I ustavusvanne riigi põhiseadusele (21.07.1831). Parlamendivalimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast. Järgmised üldvalimised toimuvad juunis 2011. Riigikeeled: madalmaade ehk hollandi keel ligi 60% elanikkonnast, prantsuse ligi 40% ja
Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid.
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide se...
9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus juuli 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja 1789 - 1791 seisuste kaotamine 20. 1791 kuninga põgenemiskatse juuni 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. (Rahvus)konvendi kokkutulemine sept 22. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri sept alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 21. 1793 Louis XVI hukkamine jaan 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
