III ASTE: riigikohus - tegeleb kohtulahenditega apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamisega kõrgemale kohtule 3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded? Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid. 3.7 Millised on riigikohtu ülesanded? Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve. 3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne? Riigikohtu esimees on Märk Rask. Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks. 3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda ta võttis teise elu.
arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. 4 Taani kaart Riik Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas või kuninganna (hetkel kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister . Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest.
veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj (Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon) Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815) Uusaeg (peale revolutsiooni) Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine Konstitutsiooniline monarhia Rahvuslik liikumine- suurim ühiskondlik liikumine 19.saj I poolel. Teisel poolel tõuseb esile tööstusühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda - Tulemuseks Saksamaa killustatus süveneb Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament.
Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt. Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud. Jaapan maailmakaardil. Riigikord Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu (parlament; jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi- in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in)
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral
Peatükk 2 Valitsus, süsteemis ja valitsusvõim (reziim) ,,See valitsus on parim, mis ei valitse üldse." Henry David Thereau ,,Kodaniku sõnakuulmatus" (1849) Erinevate valitsusvormide sorteerimine on olnud üks poliitilise analüüsi põhi muresid läbi aegade. Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani. Alates kaheksateistkümnendast sajandist olid valitsused sorteeritud kui monarhia või vabariik, või kui autokraatlikud või konstitutsioonilised reziimid. Kahekümnendal sajandil need suunad teravnesid veelgi. ,,Kolme maailma" poliitilise süsteemi sorteerimine, mis oli eriti moes Külma Sõja ajal, lõi maailma poliitikast pildi, kui domineeritud kaklustest demokraatia ja...
Arenes keemiatööstus. 7)Venemaa 1917.aasta revolutsioonid Kriisi küpsemine Rahutused sõjaväes olid suured. Venemaa oli kaotanud 6 miljonit sõdurit. Vilets varustus ja suured kaotused mõjusid laastavalt. Majanduslik kahju seisnes tööjõu ja toorainepuuduses, kriis oli metalli ja tantsporditööstuses. Suuremates linnades olid näljamassid. Monarhia autoriteet kahanes. Isevalitsuse vastu astus haritlasi ja kodanlasi. Plaaniti teha paleepööret ja Venemaal sisse seada Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. Veebruarirevolutsioon Peterburi vilets varustamine toiduga viis rahva mässuni. 27.veebruar 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Sõjavägi läks üle ülestõusnute poole. 3.märtsil 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobs troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kehtestati kaksikvõim Oktoobrirevolutsioon 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Peterburi oma kontrolli alla.
Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky- stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.(2) Hollandi poliitika Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandli võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis.
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine -Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Pol...
Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taastada, aga võimaldades samal
RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne võimukorral- Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on pii- Monarh on ainuvalitseja, dus rajaneb parlamendi võimu valitsuskabineti juht ja ratud põhiseadusega ja kellele kuulub nii seadusandlik, ülmuslikkusel. Riigi-peal on enamasti kodanike tal on esindus- täidesaatev kui ka kohtuvõim. vaid esindusfunkt-sioon. poolt otse valitud. funktsioon. Riigi iga-
Jaguneb omakorda kaheks: o Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus, võimu- ja valitsusasutused. (Eesti) Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vast...
Õigusõpetus TTO3160 Suhtlemine sekretäri kaudu 3 loengut nädalas.. ja 2,5 AP rets aine: üledannete lahendus.. tuleb esitada klassi eest ja tõestada (põhjendada) arvestuse täitmiseks on vaja täita 2 tingimust: Tuleb kirjutada 2 kirjalikku arvestustööd (mõlemad hõlmavad 5 küssat) esimene arvestustöö on 20. oktoobri paikku. 60 punni töös tuleb saada, et läbi saada. Saab ise hinnata oma tööd ja kui õpsi ja minu punktid kokkulangevad, saan +5 punni. Õpikus olevad enesekontrolli küssade järgi tulevad ka arvestustöö küssad. Ülesandeid tuleb lahendada, need on ka eelduseks, et saab arvestustööle. Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus. Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territ...
sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunaranik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 4 RIIK Riigikord Rootsi on konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liigee. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 omavalitsuseks (kommuuniks). Ühes läänis võib olla mitmeid kohalikke omavalitsusi, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus kohalik omavalitsus täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid
..................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Jaapan on maailmas üks arenenum riik. Jaapani loodus on eriline. Jaapani arhitektuur ja kunst on erilised ning selle sarnaseid ei leidu. Riik: Jaapan (jaapani k. Nihon) Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito (alates 07.01.1987) Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi (alates 24.04.2001) Pealinn: Tôkyô (8,3 mln elanikku) Rahaühik: Jaapani jeen - JPY Rahandusaasta: 1. aprill kuni 31 märts SKP: 4220 miljardit USD Jaapani lipp Jaapani vapp Jaapani haldusjaotus ja riigi kuju 2. Jaapani geograafiline asend
kujunes Itaalias XIV sajandil Reformatsioon-laiemalt: kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine Kitsamalt- usupuhastus e. ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Vastureformatsioon- katoliku kiriku tegevus reformatsiooni käigus kaotatud positsioonide tagasivõitmiseks Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Konstitutsiooniline monarhia- riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse Jakobiinid- toetusid peamiselt Pariisi Kesk- ja väikekodanlusele, pooldasid revolutsiooni süvenemist Valgustus- mõtteviis, mis kujunes XVII-XVIII saj. ja millega rõhutati uut maailmakäsitlust, inimeste harimist Revolutsioon- murranguline, pöördeline periood ühiskonna ja riigi ajaloos, plahvatuslik üleminek ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralt teisele
pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega Looduslikud riskid: maavärinad on tavalised, kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne Ajavöönd: GMT +12 3. Geograafiline asend ja valdused Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias, Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas
Rootsi Kuningriik Referaat Koostas: x 9. klass X Põhikool 2010 Sissejuhatus Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare ...
Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke
demokraatliku riigikorralduse vastu, aidates kaasa totalitarismi levikule. IV 1. I MS mõju Vene impeeriumile: Sõjas osalemine käis Venemaale üle jõu. Tekkisid rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv ( rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, 1916. a lõpul küpses haritlaste, kodanlaste ja aadlike seas plaan teostada paleepööre ja seada sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia) Puhkes veebruarirevolutsioon, mille ajendiks oli petrogradi vilets varustamine toiduga. Nikolai II mõistis, et on kaotanud rahva ja sõjaväe toetuse ningi 1917 a märtsis loobus troonist ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. 2. millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917. a võimule? Nad lubasid rahvamassidele kõike, mida viimasedsoovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarseks said nad suurlinnades. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu,
ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid. Kahe maailmasõja vahel tekkisid parteid: 1923 asutati Konstitutsiooniline Partei, 1927 Vietnami rahvuslik partei ja 1930 Vietnami Kommunistlik Partei. Jaapani okupatsiooni ajal 1940-45 tõusis vastupanuliikumises (Viet Minh) juhtkohale Vietnami Kommunistlik Partei. Tema algatusel kuulutati 2. septembril 1945 välja iseseisev Vietnami Demokraatlik Vabariik. Vietnami rahvuslikud ringkonnad ja Prantsusmaa ei nõustunud kommunistliku reziimi kehtestamisega. Pärast edutuid läbirääkimisi algas 1946 Vietnami sõda
vastuolude tõttu kui ka liigse ettenägelikkuse puudumise näol, mida Fukuyama artiklis „Ajaloo lõpp“ välja toodud, polnud piisavalt veenvalt. Kas Fukuyama „ Ajaloo lõpp“ on üldse võimalik? Liberalism tuleneb ladinakeelsest sõnast liberalis, mis tähendab vabameelsust poliitilises filosoofias, mille näitajateks on eelkõige, kodanike poliitilise vabatuste, isikuvabaduse, inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Mille peamisteks põhimõteteks on võimaluste võrdsus, reformism, antiklerikalism, parlamentarism ja ühe enam individualism. Näiteks Euroopas on harjutud tõlgendama ja kasutama ühiskonnas liberalismi eelkõige majandusega, siis USA-s isikuvabadustega. Seega, antud käsitluse tõlgendamisel võiks juba väita, et liberalism ei ole üheselt võetav, ehk arendatav ja rakendatav osa on tihtipeale riikide vahel erinev
aastal hakkas rajama rahvusparke. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Kõik Rootsi kirjanikud kokku on võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Esimene olümpiamängude dopingukaristus määrati 1968. aastal Mehhikos Rootsi viievõistlejale alkoholi pruukimise eest. Rootsis leiutati külmkapp ja turvavöö Rahvaarv- 9 747 355 (31.12.2014) Riigikord- konstitutsiooniline monarhia Kuningas- Carl XVI Gustaf Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad
kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist: Legaaldefinitsioon (a), konstitutsiooniline üldnorm (b), kompetentset organit volitav sanktsioon (c), formaalse kehtimise tingimus (e) ja normi formaalse kehtivuse üldine episteemiline eeldus (f). Tingimus (g) on normi funktsionaalse kehtivuse eeldus, (h) on õigusnormi funktsioneerimise episteemiline moodus. Tingimused (g) ja (h) kehtivad ka tavanormi puhul, kuid selle erinevusega, et nende lõppemisel lakkab tavanorm eksisteerimast (tavad muutuvad), kuid õigusnormi puhul tekib
ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õiguskatid vastiaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsleri positsioon on teistsugune kui teistel kantsleritel, kes juhivad mõne ministeeriumi igapäevast tööd
Armastas vehkida, laskuda, ratsutada ja matkata. Aastal I8II pandi ta Tsarkoje Selo lütseumisse. Lütseumi võib võrrelda ülikooliga. I8I4. Ilmus ,,Nksp". Lütseumi lõpuks oli tal ilmunud juba 30 luuletust ja oli juba tuntud. Puskin käsitleb igapäevast elu, kuid toob välja ka suhtumise ebaloomulikkuse (pärisorjus). Ood ,,Priius" - toob välja Prantsuse revolutsiooni rahva vägivalla, purustamise, mis tema meelest pole lahendus. Tema meelest on lahendus konstitutsiooniline monarhia.Viljeles ka epigramme. Ta saadeti pagendusse Lõuna-Venemaale epigrammide sisu eest. Kirjutab ,,Ruslan ja Ludmilla", kus räägib vana-vene/kiievi-vene ajast, kus Ruslan tahab Ludmillat kosida. Siis tuleb nõid, kes Ludmilla röövib. 3 vägilast lähevad naist vabastama. Selle lõpp on õnnelik. Ta ühendab kõrge luulestiili jämekoomilise stiiliga. Ta julgeb luulet kirjutada mitte üldtuntud struktuuris. Ujub Dnepris, kus külmetab. Kohtub Drajevskiga, kus on peres palju tütreid
põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda. Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon. 31. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed. Toimusid streigid ja ülestõusud üle terve riigi. Revolutsioon suruti jõuga maha 1906. aasta oktoobriks, tsaar pidi vastu võtma 17. oktoobri manifesti. Sõna-, usu- ja mõttevabadus, õigus ametiühingutele ja meeleavaldustele. Erakonnad ja riigiduuma. Põhiseadus, konstitutsiooniline monarhia. Nikolai II tagnes lubadustest ja jätkus venestamine, suurendati tsensuuri ja propagandat. 32. 1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine. Revolutsiooni mahasurumine ja karistussalkade tegevus. Detsembris toimus mõisate põletamine, Balti provintsides kuulutati välja sõjaseisukord. Karistussalgad saadeti mässulisi karistama. 33. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile. Esimeste Eesti erakondade loomine
Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada Pilet 4 1. Valgustus sai alguse inglismaalt, levis enim aga Prantsusmaal. Prantsuse valgustus filosoofid on maailma kuulsad.Kõige enam mõju maailmale on avaldanud Montesquieu, kelle mõtted on tänapäeval kirjas iga demokraatliku riigi põhiseaduses. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755) · Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas
3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : (Rootsi lipp) (Rootsi vapp) 1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist Rootsi Kuningriik asub Põhja Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit
Seda nimetatakse võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtteks. S.t vabariikliku valitsemiskorra puhul üks institutsioon tegeleb ainult seadusloomega. See on parlament seaduasandlik võim. Seaduste täideviimisega, ellurakendamisega tegeleb järgmine institutsioon, millel on täidesaatev võim, seda nimetatakse valitsuseks. Kui need 3 haru on kõik koos, on valitsuskorraldus vabariik. Kui need on eraldi, on tegu demokraatiaga. Ideaalseks riigikorralduseks on konstitutsiooniline monarhia. Diderot entsüklopeedia võim, käsitles teadust ja ühiskonda süsteemselt. Valgustatud absolutism Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal.
Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida-Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus- Kaledoonia. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Austraalia suurimad linnad (ja osariikide-territooriumide pealinnad) on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth & Darwin. Canberra on Austraalia pealinn alates 1908 aastast, seal asub Austraalia suurejooneline parlamendihoone ja enamus saatkondi. Austraalia riigikord on konstitutsiooniline monarhia, Briti kuningannaks Elizabeth II, kindralkuberner Quentin Bryce ja peaminister Julia Gillard. Rahaühikuna on kasutusel AUD (Austraalia dollar). Austraalias on ligikaudu 22 miljonit elanikku, kes on ebaühtlaselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja suurem osa maast Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb. Rahvastiku koosseis peegeldab suurt sisserännet, ainult umbes 2% rahvastikust koosneb Austraalia põliselanikest - aborigeenidest
Revolutsiooni järelnähtusena Vajadus "kõva käe" järele Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine DIKTATUURIREZIIM 2.1. Mis on demokraatia? Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Konstitutsiooniline diktatuur tähendab seadusandliku võimu ja õigusorganite loobumist oma tavapärasest tegevusest. Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte, kes on saanud volitused parlamendilt. Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
Vahemere maad Moonika Almar · 9.klass Vahemere maade hulka kuuluvad : · Hispaania · Itaalia · Kreeka · Küpros · Malta · Portugal Hispaania · ELiga ühinemise aasta: 1986 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Madrid · Üldpindala: 504 782 km² · Rahvaarv: 45,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Hispaania majandus · 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused.
Pealinn on Teheran arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, Riigikeel on Pärsia keel kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Jaapan Jaapan on Aasia mandrist itta Jaapani riigikord on jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse konstitutsiooniline ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. monarhia. Tema lähimad naabrid on Lõuna- Valitsemissüsteemi aluseks Korea, Hiina ja Venemaa. on Põhiseadus (Kenpo), Pealinnaks on Tokyo mis kehtestati 1947. a. Jaapani Fukushima pärast II Maailmasõda. tuumaelektrijõujaama reaktorid Tokyot raputas hiljuti süttisid paisates õhku radioaktiivsust maavärin,sellepärast
ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Austraalia territoriaalne jaotus Austraalia suurimad linnad (ja osariikide-territooriumide pealinnad) on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth & Darwin. Canberra on Austraalia pealinn alates 1908 aastast, seal asub Austraalia suurejooneline parlamendihoone ja enamus saatkondi. Austraalia riigikord on konstitutsiooniline monarhia, Briti kuninganna Elizabeth II, kindralkuberner Quentin Bryce ja peaminister Julia Gillard. Rahaühikuna on kasutusel AUD (Austraalia dollar). 2 Austraalias on ligikaudu 21 miljonit elanikku, kes on ebaühtlaselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja suurem osa maast Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb.
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias ülimaks arbiteriks on riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus ja seejuures peab omakorda määratlema demokraatia olemuse küllalt ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest (http://www.hot.ee). 3.6. Korporatiivne demokraatia
neid arvamusi otsuste motiveerimisel. Eristatakse juriidilisi ja faktilisi konstitutsioone. Juriidilise all mõistetakse konstitutsiooni kui õigusnormide süsteemi. Faktiline konstitutsioon on põhikorrasuhted nii, nagu nad tegelikkuses eksisteerivad. On võimalik teatav erinevus juriidilise ja faktilise konstitutsiooni vahel. Näiteks väitis Tšehhoslovakkia 1968. a konstitutsioon, et tuli moodustada eraldiseisev konstitutsiooniline kohus. Tegelikkuses moodustati see kohus alles 1989. a-l. NSVL 1977. a konstitutsioon andis igaühele õ-e pöörduda s-ga ettenähtud korras kohtusse kaebusega riigi ametiisikute tegevusele. Seda õigust saadi kasutama hakata alles 1980ndate a-te lõpus. Kohtussepöördumise võimatust põhjendati varem sellega, et puudus vastav eris-s. Kui erinevus faktilise ja juriidilise konstitutsiooni vahel on suur, siis nimetatakse juriidilist konstitutsiooni fiktiivseks.
Asutav Kogu pidas kuninga käitumist väga halvaks, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Seega võeti kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoiti teda lossis sisuliselt vangina. 1791. aasta põhiseaduse vastuvõtmine 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, kus võeti kokku revolutsiooni esimeste aastate ümberkorraldused. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti haldusjaotust. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse ning uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu 745 saadikuga.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jaapan Koostaja: Marko Tõnisson Rühm: E-08B Pärnu 2009 Üldandmed Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Tôkyô Rahaühik: Jaapani jeen Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²)
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta
Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik õigusriik, kus Isiku või institutsiooni on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab rahvas, kes teostab seda läbi vabade valimiste. Riigivõim toimin sesdustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuvabadusi Eesti, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia kas monarhia võib olla ka demokraatia kui on absoluutne monarhia siis ei, konstitutsiooniline siis ja Demokraatia ohud Demokraatia kulukus.(kampaania) Automaaatsed eelistused- Noored on vaadetelt mässumeelsemad ning eakad konservatiivsemad. Väline sekkumine- Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid. Võimude lahususe poliitiat ei suudeta järjekindlalt tagada. Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku kontrolli riigivõimu üle. Õigusriigi tunnused
2. Elanikkond (rahvas-tik) 3. Valitsus, seadused 1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Võim on kindla isiku käes, kes valitseb riiki oma suva järgi. - Absoluutne monarhia monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Võimu piirab vaid südametunnistus ning jumala antud seadused. (kaasajal kohtab seda riigivõimu harva) - Konstitutsiooniline monarhia (arenenum monarhia), eestkätt Euroopa riikides. monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele, monarhil on tavaliselt vetoõigus (seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel. · vabariikideks võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale). Tänapäeva riigikorraldus:
01.2009 seisuga) 4 799 300 3 Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu) Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Rahaühik: Kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg GEOGRAAFILINE ASEND Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas)
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluutne e. piiramatu mon arhia on riik , kui kogu võim kuulub ühele valitsejale.H etk el levinud Islami maad e s ( Bruni e ,Kuveit,Sau di Araabia). Konstitutsiooniline e, piiratud mon arhia. Leidub palju Euroop a s (N orra,R o otsi,S u urbritannia).Nen d e s riikides jagab mon arh v õimu rahva poolt valitava parlam e n dig a ning teguts e b põhis e a d u s e raam e s . 4. Vabariik Páritav võim as e n d atak s e valitava võimu g a. Riigipe ak s on pre sid e nt,k e s valitaks e tavalis elt 4 5 aastaks. 5. Demokraatliku riigi valitsemise põhimõtted :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
