rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik
korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele. Konstitutsioonilise riigikorra kehtestas maailmas esimesena USA oma 1787. aasta põhiseadusega. Euroopas võeti esimesed põhiseadused vastu Poolas ja Prantsusmaal 1791.aastal. Vähem kui sada aastat hiljem, 1880. aastateks, tuginesid konstitutsioonile juba kõik Euroopa riigid, välja arvatud Venemaa. USA- s kehtestas konstitutsioon presidendivõimu, Euroopas aga tõi selle kehtestamine kaasa konstitutsioonilise monarhia. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemisvorm, kus monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Parlamendi roll Põhiseaduse kehtestamine ei pruukinud tähendada autoritaarse riigikorra kaotamist. Paljud põhiseadused olid pelgalt valitseja välja antud armuaktid, mitte rahvaesinduse väljatöötatud seadused. Valitseja võimu tasakaalustamisel oli võtmeroll parlamendil, mille võim jäi aga enamikus riikides piiratuks. 19
Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas...
................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 1.12 Rahvahääletuse demokraatia..........................................................................7 1.13 Esindusdemokraatia........................................................................................ 7 1.14 Elitaardemokraatia....................................................
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja Luksemburg saksa ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast
elluviimise eest. 5.Nimetage riigiasutustele omaseid tunnuseid. · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia · Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja indlate ülesannete täitmiseks · Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud.(avalikud teenijad) 6. Jagage järgnevad riigid vastavalt riigikorraldusvormile (vabariik, konstitutsiooniline monarhia) Eesti- Vabariik Rootsi- Vabariik Jaapan- Konstitutsiooniline monarhia Venemaa- Vabariik Suurbritannia- Konstitutsiooniline monarhia Soome- Vabariik Läti-Vabariik Taani- Konstitutsiooniline monarhia Prantsusmaa- Vabariik 7.Mis on ühiskond? Ühisond on inimhulkade kooselu 8.Mida kujutab endast ühiskonna pluralism? kus kõik inimesed on ühesugused 9.Mida kujutab endast erasektor? Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et
· Loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus) f)Rahvaasemike koosolek- revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · Üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid) · Juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel · J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut Mõõdukamad (J.Tõnisson) ,,Bürgemüsse" saalis Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas · Konstitutsiooniline monarhia · Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Rahvaesinduse valimine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kõigi maade jagamine talurahvale · Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine
saj algus-I MS-ni) majandus: 1) kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. 2) manufaktuuride rajamine. 3) üleminek masintööle. Vaimuelu: 1) valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. 2) inglismaal levis puritanism usuline ja maailmavaateline liikumine.3) Teaduse suurem roll (uued jõuallikad ja masinad nt: aurumasin) riigivalitsemine: 1) levis valgustatud absolutism(võimul haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu. 2) võitlus parlamentalismi eest. 3) konstitutsiooniline riigikord 3. a)ABSOLUUTNE riigipea on kuningas ning tema võim piiramatu, siis ka seadusandlik ja täidesaatev võim on kuninga käes. Maksud.................................................................................................... b)PARLAMENTAALNE Riigipea on kuningas, kuid seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev kuninga ning parlamendi käes. Makse reguleerib parlament. 4. Prantsusmaal oli kogu võim ühe isiku käes, seega võim jagamatu. Inglismaal parlamentalism
1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism)
Parlamentarismi areng Inglismaal Parlamentarism - poliitiline süsteem, kus parlamenti liigid otsustavad rahvusprobleeme ja annavad uut seadust. Iga liigil on oma ülesanne ja funktsioon Parlamentarism Konstitutsiooniline Parlamentaarne monarhia monarhia on parlamentarismi vorm, on riigikord, kus monarhi võim on kus riigipeaks on monarh, kellele piiratud põhiseaduse ja teiste kuulub vaid esindusfunktsioon ja seadustega. Põhiseaduslik monarhia ta ei oma poliitilist võimu võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik Inglismaa kodusõda
e monarhia. vabariik Haldusjaotus 24 provintsi Haldusjaotus 12 lääni Haldusjaotus 7 : : : ringkonda. Pealinn: Stockholm Pealinn: Helsingi Pealinn: Reykjavik Pindala: 324 000 km² Pindala: 43000km² Rahvaarv: 4 400 000 Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. monarhia. Haldusjaotus 19 maakonda Haldusjaotus 14 amt´I Pealinn: Oslo Pealinn: Kopenhagen
Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg. VALGUSTATUD ABSOLUTISM -Monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks on rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine, parandades seadusi ja teostades reforme. · Valitseja lähtus filosoofide ja valgustajate nõuannetest ühiskonna ümberkujundamisele. · Preisimaal kuningas Friedrich II Suur 1780-1790 · Venemaal keisrinna Katariina II 1762-1796 Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia monarhiavorm, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse või/ja prlamendi tegevusega · Inglismaal 1689 a. Õiguste billiga. · Pr. 1791 a põhiseaduseg : louis XVI 1791-92 · Inglismaal William III . james II ei oldud rahul , kutsuti ta tütar Mary koor Williamiga, james pages pr.-le , enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusaktid parlamendi mõlema
· 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad.
TAANI Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 amt´I, pluss omaette haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhagen Rahaühik: Kroon Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200
Riigikeel(ed) rootsi Rahvaarv 9 142 817 (2006) Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus Riigikord konstitutsiooniline monarhia Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine. 5.Maksude kogumis õigus. 7. Loetle ja kirjelda Eesti Vabariigi sümboolikat. Eesti Vabariigi lipp 1881 esimest korda Eesti Vabariigi vapp suur ja väike vapp Eesti vabariigi hümn- ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm,, 8. Erinevad valitsusvormid TABEL! Absoluutne monarhia, Konstitutsiooniline monarhia, Vabariik, Diktatuur. 9. Demokraatia Demokraatia on valitsusvorm , milles rahvas valib oma esinduse parlamenti , nn . rahvavõim. 10. Otsene demokraatia Näiteks Vana Kreeka linnriigid, meessoost kodanikud kogunesid väljakule ning hääletasid käetõstmisega või karjumisega. 11. Esindusdemokraatia ( vabariik parlamentaarne ja presidentaalne) Rahvas valib oma esindajad ehk saadikud parlamenti. 12
vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897. Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid
Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina
· Riigipeal on tavaliselt vaid esindusfunktsioon(id). · Valitsus on nimetatud ametisse parlamendi poolt. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik: · Riigipea on ka valitsuskabineti juht. · Riigipea on tavaliselt rahva poolt otse valitud. · Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Valitsus pole aruandekohustuslik. Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud monarhia vormi: · Konstitutsiooniline monarhia · Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia: · Monarhia võim on piiratud põhiseadusega. · Monarhil on tavaliselt vaid esindusfunktsioon. · Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Absoluutne monarhia: · Monarhia võim on piiramatu või oluliste piiranguteta. · Monarhil on nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele
õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal.
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200
seisuste nõudmistega. III seisus lahkub ja moodustab koos vaimulikega Rahvuskogu jne.. 8. Mis sündmust peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Dateeri see. Miks see sündmus oli murranguline? Prantsuse revolutsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist- 14.07.1789.a. Sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. Nüüd sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata. 9. Asutava Kogu eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia – mida see tähendab? Konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule. 10. Milliste reformidega likvideeris Asutav Kogu vana korra? Likvideeriti feodaalkord, tehti haldusreform ja kirikureform. Uus kord pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus?
Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. Taani Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister (2006. aasta aprilli seisuga Anders Fogh Rasmussen). Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades.
Prantsuse revolutsiooni jäljed tänases päevas. Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid
Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvustunde tõus Parteid: jakobiinid, temidoorlased, monarhistid, zirodiinid, riigikorraks määrati konstitutsiooniline monarhia Karl Martell (687-741) Frangi riigi majordoomus 717-741. Sõdis edukalt germaani hõimudega, 730. aastateks olid kõik frangi kuningad tema täieliku võimu all Karl suur (742-814)- Frangi riigi kuningas, oli sõjaliselt äärmiselt edukas Louis XIV (1643-1715)- rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast, rajas tseutraliseeritud haldusparaadi, kaotas usuvabaduse
· Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik (kolooniad valdavalt Põhja- Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa
*Pool maailma kaubalaevadest seilas Briti lipu all Noobel Prantsusmaa *Ajalooline taak – Napoleoni sõjad 19. sajandi algusest (terve Euroopa vallutamine) *1812 Le Grande Arme (600 000) Venemaal -> Fiastko -> 1815 Waterloo -> Pagendus St. Helenal -> Viini tantsiv kongress -> restauratsiooniaeg Heitlikud ajad *1814 Baurbonide restauratsioon (Louis XVIII) -> valge terror *1830 Juulirevolutsioon -> konstitutsiooniline monarhia *1848 Revolutsioon -> nn. II vabariik *1852 President hakkab keisriks -> keisririik Ikka heitlikud ajad *1870-1871 Prantsuse-Preisi sõda -> Prantsusmaa häving -> III vabariik * Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 1793 21. jaan Louis XVI hukkamine 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. juuni uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) 13
Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka Marie Antonniete. Võimule tuli tema poeg Louis XVII, kuid temagi valitsusaeg kaua ei kestnud, kui ta hukati 1795. Aastal. Kuningas hukati giljotiiniga, mis sai ühtlasi ka revolutsiooni sümboliks Uue valitsejana astus troonile Napoleon Bonaparte. Ta sündis 1769. Aastal ning suri 1821. Prantsusmaa valitseja oli ta 1799-1814. Tema hakkas kohe parandama siseriikliku olukorda.
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
7 aastat lühem naistest. Keskmine eluiga 79,96 aastat Iga naise kohta on 0.91 meest Keskmine vanus 45,5 aastat Kõneletakse prantsuse, inglise, itaalia ja Monegasque (kohalik keel) 90% rahvastikust katoliiklased, 10% muud usundid Peamine sissetulekuallikas turism, teenindus hõlmab 95,1% riigi majandusest Eraisikutele maksud puuduvad Ettevõtetele väga madalad maksud Nimetatakse seetõttu maksuparadiisiks SKP 30,000 $ Tööpuudus 0% Konstitutsiooniline monarhia ja Vürstiriik Valitsejaks vürst Peaminister, kes juhib neljaliikmelist Valitsuse Nõukogu (täidesaatev võim) Parlament 24-liikmeline ja valitakse 5-ks aastaks Mere- ja õhuväge pole, vajadusel osutab neile abi Prantsusmaa. Üle 500 politseiniku elanike kaitsmiseks ning printsi ja elanike kaitsmiseks veel üle 100- liikmeline nn. sõjaväerühm. http://en.wikipedia.org/wiki/Monaco https://www.cia.gov/library/publications/the-
Holland Toomas Häide Kalev Kriis Martti Nõmme 9b Riigist üldiselt Holland asub Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga. Hollandi pindala on 41526 ruutkilomeetrit Holland kuulub Euroopa Liitu Kasutusel olev rahaühik on Euro Holland jaotub omakorda 12. regiooniks Holland on kuningriik Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Rahvas Hollandlased pole üleliia patriootlik rahvas, väljaarvatud erilistel sündmustel. Majandus Hollandis on suurel kohal põllumajandus saaduste eksportimine. Suurima osa sellest moodustavad aga lilled.
Riikide kirjeldus Sergey Dikarev 11B Araabia Ühendemiraadid Pindala - 82 880 km² Rahvaarv - 4 975 593 (2010) Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel. Riigikord konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Riigikeel araabia Rahaühik - AÜE dirhem (AED) Belgia Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Lusemburgi ja Saksamaaga. Pindala - 30 528 km² Riigikeeled - hollandi, prantsuse ja saksa Rahvaarv - 10 951 266 (1.01.2011) Belgia Kuningriik Rahaühik - euro (EUR) Malaisia Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast
Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks
kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks. 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud
Johannes Vares Barbarus Johannes VaresBarbarus Sündis 12.detseber 1890 Viljandimaal Suri 26. November 1946 Tallinnas Ta oli Eesti luuletaja, günekoloog ja EKP( Eesti Konstitutsiooniline Partei) liige aastast 1940. Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. Pärnu gümnaasiumis aatatel 1904 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 19101914. Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939. Jätkas arstina töötamist ka Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese
Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri. Mae elab töölistemajas maneezimajas. Tööaeg lühike..5h päevas. Uus koht Kommuni halduskeskus TOnder Raamat lk 26 ja 27 kirreldab seda vanaliunna. Lk 28 kirjeldab seda Apteeki, mis Maele meeldis. Taania kauneim tänav Slotsgade Taani on konstitutsiooniline monarhia, seegariigipeaks kuningas või kuninganna KUNNINGANNA MARGRETHE II lk 33 Inimene ennekõike lk 38 KOHVIPAUSID JA SÕÕGIPAUSID: hommikusöök, kohvipaus kell 9.30, lõunasöök pisike uinak ja tagasi tööle, kell 15.00 kohvipaus. Õhtusöögile jõuab kell 19.00 Vanahärra Frede lk 69, töötas pool aasta, soovitab oma tuttavale Ellenile. Ellen & Sophie. S on 17a kass, kodu neil nagu muuuseum, mullivann toetub massiivsetele lõvikäppadele; Metsaldjast politseiproua.
lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat
Suurbritannia 2000 ja hiljem Fakte Rahvaarv: 62,1 milj. (Inglismaa 51,6 milj.) Pindala: 243 789 km2 Kuninganna Elizabeth II, peaminister David Cameron Rahaühik: naelsterling 90% rahvastikust elab linnas Ühines EL-iga 1973 Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia Poliitika 6 parteid: 1. Briti rahvuspartei (2 kohta europarlamendis) 2. Konservatiivne partei (koalitsioonis Ld-ga) 3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3...
Miks ei püsinud Inglismaa maailma juhtiva riigina? Mis tekitas muret Inglismaal? Mis oli Briti majanduses vananenud? 2. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Valdkond Prantsusmaa Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev
Näide tänapäevast Somaalia, Mosambiik Argentiina, Boliivia Eesti Jaapan, Holland ÜHISKONNA PÕHITUNNUSED: · RIIGIVÕIM: Diktatuur · Autoritaarne · Totalitaarne Demokraatia · Vabariik - Presidentaalne - Semipresidentaalne - Parlamentaalne · Monarhia - Absoluutne - Konstitutsiooniline e parlamentaalne e põhiseaduslik · RAHVASTIK: Üldarv;, iive; vanus; sugu; usk; perekonna seis; haridus · MAJANDUS: Turumajandus (eesti); Plaani e käsumajandus (P-Korea); Naturaalmajandus (somaalia); Segamajandus (egiptus) · SEADUS: Käskkiri; Direktiivid; põhiseadus (1938); Määrus · KULTUUR: Moraal; Film; Pärand; Muusika; Ajalugu; Kirjandus; Kunst; Tavad (kadri-mardi päev)
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Rootsi pindala on ligikaudu 500 000 km2 2. Soome rahvaarv on üle 5 miljoni 3. Rootsi pealinn on Stockholm 4. Soome kaks suuremat linna on Tampere, Espo 5. Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia II. Iseloomusta Rootsi geograafilist asendit kahe lausega Rootsi paikneb Põhja - Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Piiririigid on idas Soome, läänes Norra ning lõunast piirab teda Läänemeri. III. Soome pinnamood 1. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikku jääv Haltiatunturik 2. Lõunaosas paikneb Salpausselkä kõrgustik IV. Rootsi siseveed 1. Nimeta kolm Rootsi suurimat järve: Vänern, Vättern, Mälaren 2
provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam Riigikeel:hollandi keel Rahaühik:kulden Holland Vapp Lipp Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia.Riigipea on kuningas(kuninganna),kel 1887.a.põhiseaduse kohaselt on õigus osa võtta parlamendi ja valitsuse tegevusest.Seadlusandlusorgan kahekojaline parlament Generaalstaadid.Esimese koja (75 saadikut)valivad provintside esindusorganid 6 aastaks,teise koja(150 saadikut) valib rahvas üldistel ja otsestel valimistel 4 aastaks.Seadusandliku algatuse õigus on teisel kojal.Täidesaatev võim kuulub valitsusele.Kuningal(Kuningannal) on parlamendiga
Rahvaarv: 33 617 000 Rahvastiku tihedus: 3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja. Ajalugu 15. sajandil maabus John Cabot Nova Scotias ning kuulutas maa inglise krooni omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Kanadasse. Kirjeldades oma reisiraamatus avastatud maad, nimetas ta riiki põlisasukate sõna
Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhiavastased väljaastumised Seisuslike eesõiguste kaotamine Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine Talupojad vabad teotööst Kirikumaade riigistamine 1790. aastal kaotati aadliseisus Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Deklaratsioon oli eeskujuks paljudele teistele riikidele Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus Seadusandlik Kogu Kaotati sisetollid ja tsunftid Seadusandlik kogu Seadusandlik Kogu 745 saadikut Jakobiinid Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM
tõene Teise riigi loodusvarade salajast omastamist loetakse teise riigi suveräänsuse rikkumiseks.Tõene Ka diplomaadid peavad järgima selle riigi seadusi, kus nad asuvad. tõene Kui inimene on mõne riigi kodanik, siis tähendab see seda, et teda ei tohi sellest riigist välja saata. Tõene Inimese õigused ja vabadused sõltuvad eelkõige alati sellest, kes ta on ja kus ta asub. Väär Riigi üheks tunnuseks on rahvas ehk selle riigi kodanikkond. Väär Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia. Tõene Parlamentaarse monarhia korral valib parlament monarhi. Väär Pealinn on riigi kõige tähtsam linn. Tõene USA ühiskond on demokraatlikum kui ühiskond Rootsi kuningriigis, sest USA-s puudub monarh. Väär Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene Kui monarhi tegevust piirab põhiseadus, ei saa tegu olla absoluutse monarhiaga.tõene Saksamaa Liitvabariik on unitaarne riik. Väär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
