Üha kesksemaks muutus konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile kui rahvusvabariigile NSVL-i koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Vabariigi uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mille idee vastu olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisem samm oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega kinnitati veelkord liiduvabariigi ülemuslikkust ning deklareeriti, et
sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustegasuurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français). Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria
aegamisi esile nihkuma parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Kui nõuti põhiseadust, taotleti tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Ka sellele küsimusele pole ühest vastust, sarnaselt uusaja alguse dateerimisega. Ühe võimaliku variandina on selle piiriks Esimene maailma sõda.
rahva tähtsus riigi seisukohalt on ääretult oluline. Rahvast peetakse üheks riigi kolmest põhikomponendist maa-ala ja võimumonopoli kõrval. Rahvas (täpsemalt tema osised) moodustab aluse, millel riigivõimu teostatakse - õigussuhted toimivad üksikisikute vahel. Seega on rahvas kui riigi alus vaadeldav kogu ühiskonna tähenduses. · 1.1. Rahvas kui põhiseadusandliku võimu teostaja Ühiskondlikul lepingul põhineva riigi käsitluses mõistetakse riigi konstitutsiooni (mis on suurelt osalt samastatav põhiseadusega) kokkuleppena ühiskonna liikmete, üksikisikute vahel. Selle käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord (konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09)
s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d(Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d(Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t
c) loob uut õigust konkreetsetes (üksikutes, so hästi kitsastes) valdkondades. 5. Õiguse üldakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult parlament; c) parlament ja täitevvõim. 6. Õiguse üksikakte annavad: a) kõik kolm võimuharu; b) ainult täitevvõim; c) täitevvõim ja kohtuvõim. 7. Õigusaktid paiknevad üksteise suhtes: a) hierarhilises järjestuses; b) võrdsel tasapinnal (so kõik õigusaktid on võrdse õigusjõuga). 8. Põhiseadus on riigi konstitutsiooni sätestav seadus, mis a) peab igal riigil olema, muidu ei saaks riik eksisteerida; b) ei pruugi igal riigil olemas olla. 9. Eesti Vabariigis on vastu võetud: a) 3 põhiseadust; b) 4 põhiseadust; c) 8 põhiseadust. 10. Seadus on seadusandliku võimu õigusakt, mille a) saab vastu võtta vaid parlament; b) sisuks saavad olla vaid õigusnormid; c) täitmine on kõikidele isikutele kohustuslik. 11. Materiaalne seadus on: a) varalisi suhteid reguleeriv seadus; b) õigusnorme sisaldav õigusakt;
• Tava normid • Kõlbluse/moraali normid- mida me hindame, mida mitte.Põhineb väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus) Asjad/isikud Kehtivõigusallikad: • Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami • Otuseid Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed. Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet.
force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni sümboliseerib teine pilt (paremal): Eugène Delacroix. Vabadus juhtimas rahvast. Louvre. Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. SISSEJUHATUS Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil
Tuileries' loss, kus kuningas elas, võeti tunduvalt rangema järelevalve alla. Asutav Kogu pidas kuninga käitumist väga halvaks, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Seega võeti kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoiti teda lossis sisuliselt vangina. 1791. aasta põhiseaduse vastuvõtmine 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, kus võeti kokku revolutsiooni esimeste aastate ümberkorraldused. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti haldusjaotust. Põhiseaduse vastuvõtmine
Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete järgi(dem. Riik on õigusriik). Dem. Valitsemise põhimõtted on a) Valitsemine käib seaduste järgi b) Kõik inimesed k.a. president, saadikut, on seaduse ees võrdsed, nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule valitsejale. c) Võim pole koondatud ühe isiku või konstitutsiooni kätte d) Võim on avalik, tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel, ning kontrollida selleks loodud asutuste ja lehekülgede abil. e) Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. f) Poliitika on humaanne, seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve. Mittdemokraatlikud a) autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja
Inglismaa küsis neilt suuremaid makse ja ei lubanud mujale riikidesse oma kaupu müüa ja ka Inglismaale pidi neid müüma madala hinnaga. 11. USA tekkimine ja riigi konstitutsioon a) B. Franklin Asumaade vabastamise eestvedaja ja hankis abi Prantsusmaalt. b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G. Washington Esimene USA president. d) J. Madison Kirjutas uue konstitutsiooni. e) Tempelmaksuseadus Maks mis kehtestati ajalehtedele ja kõikidele ametlikele kirjadele. f) Iseseisvusdeklaratsioon Kuulutas 13 Ameerika osariiki iseseisvaks. g) Iseseisvussõda Sõda inglaste vastu vabastamaks asumaid. 12. Teadus a) Galileo Galilei Teadlane ja astronoom kes avastas et maa tiirleb ja et ei ole universumi keskus. Avastas päikese plekid. Ta põletati tuleriidal.
1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud uued riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Selle ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli 1 hääl. Kongressi võimkonda kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused ning kontroll rahanduse üle. Seega on alates Ameerika Ühendriikide välja kujunemisest alates riigi elu eest hoolitsenud erinevad organid. Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue tiigi konstitutsiooni. Sellega seoses tekkis kaks suunda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu ehk föderaalvõimu ning teised arvasid, et demokraatiat ja kodanikuvabadusi saab paremini kaitsta. Samal ajal valmis uus põhiseaduse tekst ning konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal. Täidesaatva võimu peaks sai president, kelleks esimesena oli George Washington. Seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu. Sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus. Alates sellest on USA olnud
See erakond peab oma peamiseks programmiliseks eesmärgiks tagada igale Eestimaa elanikule tema õigused, vabaduse ja kõrge elatustaseme vastavus normidega, mis on määratletud Euroopa Liidu põhiseaduse ja teiste Euroliidus kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide ja normatiividega. Me oleme internatsionalistid selle sõna kõige laiemas tähenduses. Põhialused, millest me oma tegevuses lähtume, on õiglus,võrdõiguslikkus ning seaduslikkus. Euroopa Liidu konstitutsiooni, seaduste ja teiste seadusandlike nong normatiivaktide ülimuslikkus. Meie riigi peamiseks varanduseks on lapsed. Selle varanduse loojaks,hoidjaks ja kaitsjaks on perekond. Eesti rahvas pole mitte kitsas etniliselt piiritletud grupp elanikke, vaid kõik Eestimaa alalised elanikud. Rohkem otsustamisõigust regionaalvõimule, vähem keskaparaadile. Venemaas pole vaja näha vaenlast, vaid eelkõige tulusat partnerit, nii majandus, kui kultuurisfääris. Peamised seisukohad: 1
Vapside liikumise likvideerimise lavastas poliitline politsei riigipöördekatse. Ööl vastu 8. dets. 1935.a. arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani. Kohtuprotsessil mõisteti 133 isikut kokku 1163.a.-ks vangi. ,,Tartu vaim" kujunes diktatuurivastase võitluse sünonüümiks. 4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt...
vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine. Lisaks neile määratud kindlale palgale pidid nad vande andma uuele korrale, pärast konstitutsiooni vastu võtmist põhiseadusele, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Enamik piiskoppe keeldus vande andmisest ning nendega liitus umbes pool alamvaimulikest. Teine osa andis vande ning suhtus revolutsiooni ja ümberkorraldustesse lojaalselt. Mõningad aga loobusid kirikuteenistusest üldse ning hakkasid tegelema revolutsiooniliste tegevustega. Alguse sai ka dekristianiseerimine, mis kujutas endast usu väljajuurimist. Kõigepealt püüti luua
· 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati Valga ja Võru. · 23.06.1919 Eestlased vallutavad E.Põderi eestvedamisel Võnnu(võit üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine · Kodanikuõiguste andmine Majandus kahe revolutsiooni vahel · Tööstuse kiire areng · Tallinn kui oluline sõjaline tugipunkt · Peamiseks ekspordituruks Venemaa · Sotsiaalne kihistumine talupeogade hulgas Esimese maailmasõja mõjud Eestis · Majanduse langus · Rahvusluse tugevnemine noorte aktivistide esile kerkimine · Mobilisatsiooni viidi umbes 100000 eesti meest Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused
Kui edaspidi hakkas külma sõja hoogustudes Washingtonist tulema soovitusi ja korraldusi Jaapani tööstuse osaliseks remilitariseerimiseks, siis ta ignoreeris neid või viivitas nende täitmisega. 2.2. Suurte reformide periood (1946- 1947) Järgmisena pärast Jaapani desarmeerimist ning demokraatiale aluse panemist püstitasid okupatsioonivõimud ülesandeks viia läbi põhiseaduse reform, korraldada ümber Jaapani majandus ja haridussüsteem, demokratiseerida töösuhted. Uue konstitutsiooni väljatöötamiseks oli juba 1945. aasta lõpul moodustatud valitsuskomisjon, kuid selle koostatud projekt ei muutnud peaaegu midagi senise Meiji põhiseaduses. Siis võttis kindral MacArthui staap konstitutsiooni koostamise enda hooleks. 1946. aasta sügiseks valmis Jaapani uus põhiseadus, mille parlament ka heaks kiitis. Uus põhiseadus jõustus 3. mail 1947. aastal. Konstitutsiooni kohaselt:
ega vasrustust.Napoleon lahkus salaja Egiptusest, võttis kaasa mõne meekonnaliikme ja suutis pääseda tagasi Prantsusmaale. Direktoorium ei julgenud teha midagi talle,sest ta oli rahva seas väga populaarne.9. november 1799 ,,Napoleoni riigipööre", suleti seadusandlik korpus,vahistati direktoorium, sunniti ütlema ,et Napoleon on edaspidi Prantsusmaa juht.Seda kuupäeva loetakse Suure Revolutsiooni lõpuks. Tulemused: Loodi vabariik esmakordselt, konstitutsiooni loomine ja võimudelahusus, nn. rahvavõim. Liberaalsed demokraatlikud põhimõtted.Kaotati seisused, pärisorjus, maksustati kõik. Tekkis uus mõiste uusrikkad,kes suutsid endale haarata aadlikelt äravõetud maa, peamiselt endised kolmanda seisuse isikud. Muutus ajaarvamine, jakobiinide valitsemisega kaasnev. Algas 1792 ,kui kuulutati vabariik, kuudenimetused muudeti, oli nädala asemel 10-päevandikud. Tekkisid prantsuse lipp ja hümn.Kadus kiriku roll, hakati sõlmima ilmalikke
Riigiõiguslikult poleks seda vaja olnud, sest Eesti rahvas oli end kord juba määratlenud ja rahvas ise polnud seda enesemääratlust annulleerinud. Rahvas kaotas oma iseseisvuse rahvusvahelise õiguse, kehtinud põhiseaduse ning valimisseaduse rikkumise läbi, s.o ebaseaduslikult. Kahjuks vaatasid järgsed suurvõimud sellest lihtsalt üle. 1949. aastal muudeti Eesti NSV põhiseadust sedavõrd, et sellel ja NSV Liidu põhiseadusel polnud enam sisulist vahet. Nõukogude Liidu 1977. aasta konstitutsiooni järgi täiendati ka Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni. 1954. aastal moodustatakse eksiilis Eesti pagulasvalitsus. 13. jaanuaril 1983. a. võttis Euroopa Parlament nn Balti apelli põhjal vastu resolutsiooni olukorrast Balti riikides ning nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust. 1989. aastal toimusid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised, kus Eesti ja teised demokraatlikud jõud saavutasid, et 24. detsembril 1989. a tunnistas tolleaegne kehtiv
Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt,
- Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu - 1937.a. veebruar- Rahvuskogu alustab tööd - 01. jaan.1338.a. jõustub uus põhiseadus: ¤ riigipea president, valitakse rahva poolt otsestel valimistel 6 aastaks ¤ Riigikogu kahekojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt.
EL Nõukogu liikmesriikide valitsuste esindus, ÜL: seaduseelnõu arutlus. Euroopa Komisjon EL esindus ja täideviiva võimu esindus, ÜL: algatada seaduseelnõusid, jälgida täitmist. Euroopa kohus Luksemburgis, EL seaduste tõlgendamine, lõplik otsus. Euroopa kontrollikoda luksemburgis - Kontrollida EL eelarvet/raha Eraõigus majandusõigus, kaubandusõigus, tsiviilõigus(võla, asja, perekonna,töö) Avalik õigus rahvusvaheline, riigi ja konstitutsiooni, kiriku, haldus, kriminaal, protsessi, finants. Fraktsioon ehk saadikurühm on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad. Partei või parteide Ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti Erinevatel seisukohtadel. Koalitsioon ühendus, liit. Mitme partei põhjal demokraat- Likus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb Oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel.
liidritest. Ta oli ka üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. Franklini eestvedamisel asutati Philadelphias 1743. aastal Ameerika Filosoofiaselts. Temast sai ka seltsi esimene president. Thomas Jefferson- oli kolmas USA president (18011809).Jefferson oli üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei). George Washington- oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797.George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11- aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina.Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal.Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks.Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate
Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul.
reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1. Põhiseadus ( Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2. Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) - Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult
otsustusmeetodi tasandil; Kui vastuolu on otsustusmeetodi tasandil lahendatud, kaotab ta oma tähenduse otsustustulemuste tasandil. 57.Konsensusliku ja õiglase konstitutsiooni võimalused (Buchanan ja Rawls). Teadmatuse udu (Veil of ignorance): Keegi ei tea, kuidas kulgevad enamuste ja vähemuste piirid tulevikus, kui palju neid vähemusi on ja kuhu ta ise kuuluma hakkab. Sõltuvuskulude kõver horisontaalne - indifferents konstitutsiooni suhtes. Vastuväited: Isegi kui ükskord on indiviidid udus konstitutsiooni osas kokku leppinud, ei ole see siduv uustulnukate suhtes. See vastuväide oleks õige siis, kui udu oleks ühekordne. Sedavõrd, kui udu läbi paistab, jääb saavutamata üksmeel konstitutsiooni suhtes ja ka konstitutsiooni individualistlik legitimatsioon. Ühiskonna mitmemõõtmelisus (Cross-cutting cleavages): Et väheneksid konstitutsioonilised eriarvamused, peab poliitilisi rindeid olema võimalikult palju.
Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G
Oma õepojale seletas Jaagup, et tema isa tegu ei olnud vale, aga tollel ajal võimuvastane. Nooruk, kes oli saanud tähtsaks mereväelaseks ja oli truu keisririigile, pidi ise otsustama, kas mõistab isa tegevuse hukka või on ühel päeval vanemaga ühel meelel.TIMOTHEUS VON BOCK- "Keisrihull". (18) Elas 1787-1836. Vene polkovnik, balti aadlik. Võttis osa 1805- 1812.a. toimunud sõdadest. Elas aastast 1816.a. Võisiku mõisas, koostas ja saatis 1818.a. Aleksander I-le Venemaa konstitutsiooni projekti, milles taunis isevalitsust ja pärisorjust. Seepeale ta vahistati ja teda peeti 1827. aastani kindlusevanglais. Lõpetas elu enesetapuga, J. Kross aga nii ei väitnud. (1)
3. riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru; 4. kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. 2.3 Sõnal konstitutsioon on mitu tähendust. Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse põhimõtted valitsuse kohustused, pädevus, protseduurid ja institutsioonid on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlikke riike on vähe, näiteks Suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest
· Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22
Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi. Asutav Kogu oli samuti kuninga käitumisest solvunud, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Arvati, et piisab sellest, kui võtta kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoida teda lossis sisuliselt vangina. Nõnda ka tehti. 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu, mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Konstitutsiooni põhialuseks
Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud
1) Poliitika · ENSV Ülemnõukogu · Vabariigi valitsus- Rahvakomissaride Nõukogu (Ministrite nõukogu) · KÕIGE KÕRGEM- Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) · linna- ja vallavalitsus-täitevkomitee · miilits · sõjavägi ja kaitseliit aeti laiali · uus põhiseadus 2) Majandus · riigistamine · maareform · uus raha, ebaõiglane kurss · kaubapuudus 3) Kultuur · koolides õpetati marksismi-leninismi · NL ajalugu ja konstitutsiooni · kultuuriväärtuste hävitamine( raamatute põletamine, mälestussammaste hävitamine) · tsensuur --- Ümberkorraldusi viis ellu Siseasjade Rahvakomisariaat
Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. 2) Thomas Jefferson (13. aprill 1743 4. juuli 1826) oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei). 3) George Washington (22. veebruar 1732 -14. detsember 1799 oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi
glasnost ajaloo "valgete laikude" täitmine avalikkuse kujunemine kaadrireform poliitilise süsteemi ümberkorraldamine - 1990 Gorbatsov NSVL president mitmeparteisüsteemi teke vastuolude teravnemine keskus liiduvabariigid vahel; Vene NSFV versus NSVL "suveräänsuste paraad", Konstitutsiooni paragrahv 6 tühistamine, liidulepingu väljatöötamine 1990- 1991 rahvusküsimuse esilekerkimise ootamatus
Tagasi oma farmis, Mount Vernonis, tegi Washington algust maja suuremaks ehitamisega, korraldas ümber põllumaad, paigaldas kraavitõkked ja katsetas uute taimesortidega. Näis, nagu tahtnuks ta tõepoolest pensionile minna. Kuid siiski, tekitas temas rahutust Ameerikas haigutav ja üha suurenev kaos, sellest piisas, et ta avalikku ellu naaseks. See otsus tegi temast Ameerika esimese presidendi. 1786.aastal teatas ta, et midagi tuleb ette võtta. Ta alustas tugeva keskvõimu loomisega konstitutsiooni kaudu. 1787. aastal juhtis ta Philadelphias seadusandlikku kogu, mis võttis vastu Ameerika esimese põhiseaduse. Washington kaotas täielikult usalduse olemasolevate Ameerika institutsioonide vastu pärast jõhkraid isiklikke solvanguid ning hoiatas tülinorijaid, et nad võiks mõelda, kas revolutsiooni peaks pidama pigem õnnistuseks või needuseks. Ta liitus innukalt Föderaalse Parteiga, hoiatades, et ainsaks lahenduseks on tugev liit.
Nende ülesandeks oli terroriseerida poliitilisi vastaseid. Juhtis E.Röhm. 1925 – luuakse SA raames ka SS, mis oli kaitsemalev – ülesandeks parteisisene kontroll. SSist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat. 1933 – luuakse SA raames Gestapo- salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks. Samal aastal peatati Weimari konstitutsiooni toimimine. Hitler saab omale suure võimu. Keelustati parteid, hakatakse juhte taga kiusama. Sisepoliitilised muudatused Hitleri poolt: Riik sekkus majandusse rohkem. Loodi majanduse Peanõukogu, mille alluvusse loodi hulgaliselt väikseid ministeeriume, kelle ülesandeks oli relvastuse tootmine ja agressiivse välispoliitika elluviimine. Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale
force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni sümboliseerib teine pilt (paremal): Eugène Delacroix. Vabadus juhtimas rahvast. Louvre. Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. SISSEJUHATUS Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil
range eluviis Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist Koloonia asumaa Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega Kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad Legitiimsus seaduslikkus Luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine Manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm
feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng
1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide viiks. 2) Eesti põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas konstitutsiooniga. On oluline , et põhiseadus toimiks meie igapäeva elus. Palju saavad konstitutsiooni elluviimiseks teha kodanikud ise. Meie praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 1992, pärast Eesti iseseisvumist. Riigi põhiseadus on nagu omaette deklaratsioon iseseisvuse ja tunnustavate väärtuste kohta. Need põhimõttet pannakse kirja põhiseaduse sissejuhatuses ehk preambulas. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva-kui ka parlamendihääletuse korras. Põhiseaduse muutmist saab algatada eesti president või vähemalt 21 riigikogu liiget
Õigusele antakse vaid sedavõrd ruumi, kuivõrd võim talle seda lubab. Õigusriik on sarnane igale teisele riigile. Tal on samad tunnused, mis kõigil riikidel. Ent esineb ja eritunnuseid. Nendeks on näiteks erinevusi õigusnormides,õiguse instituutides või üldpõhimõtetes. On oluline, et normid kui ka põhimõtted peavad olema konkreetse riigi puhul valitsevaks, et saaks rääkida õigusriigist. Õigusriik on formaalselt vaadatuna riik, kus kõik riigifunktisioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäeval sellises riiklikult organiseeritud õigusriigis on riigivõimu kandjaks rahvas. Nagu on ka sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1:"Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Antud sätte puhul on väga oluline osa legitiimsusel. Kuna riigivõim peab olema rahva
EKP kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon EKP viis ellu Moskva tahet. Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu,
Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine. Bastiivallutamine andis alguse revolutsioonile. Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega. Vabariik riigivorm, mida iseloomustab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte (riigipea harilikult president). Tööstuslik ühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses. Kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus.
(põhiseaduslik kord), kohus ning dem. valitsus, kodanike jaoks ning tagab avaliku korra. Tavad ja moraalinormid on sots. tõekspidamised ja harjumused, mis korrastavad inimkäitumist, kergendavad ja vääristavad ühiskondliku elu. 24. veeb. 1918 Eesti iseseisvus, 2. veeb. 1920 Tartu rahu, 15. juun. I Põhiseadus, 1934 Põhiseaduse muudatus, 1938 Põhiseadus, 20. aug. 1991 Eesti taasiseseisvus, 28. juun. 1992 Põhiseadus. Põhiseaduse e. konstitutsiooni (kirjalik õigusakt, mis seisab teistest seadustest kõrgemal, saab muuta) tähtsamad punktid on riigipiir, õigused, kohustused, riigikogu, president, valitsus, seadusandlus, riigieelarve, välissuhted, riigikaitse, riigikontroll, kohus. Riigikogu võtab vastu ainult seadusi, valitsus võib vastu võtta määrusi, käskkirju, juhendeid ja seadusi. Seadused peavad olema kooskõlas (vastama põhiseadusele). Seadusi on vaja muuta, kuna riigi arenedes vajavad kõik seadused
Peatükk 16 kokkuvõte: Täidesaatev poliitika ,,Valitseja peab õppima olema muud kui hea" ,,Prints" (1513) Niccolo Machiavelli Täidesaatvus on valitsuse taandumatu pealiskiht. Poliitilised süsteemid saavad töötada ilma konstitutsiooni, asaambleeta, kohtusüsteemita ja isegi ilma parteideta, kuid nad ei saa ellujääda ilma täidesaatvata osata, et formuleerida valitsuse poliitikat ja tagada selle teostatavus. Selline on potentsiaalne täidesaatev võim, mille puhul poliitiline areng kontrollib või piirab neid, kas siis jõuga või sundides neid opereerima konstitutsioonilises raamistikus või tehes arvestatavaks populaarse assambleele või demokraatlikele valijatele. Poliitilised täidesaatvad ja arvestatavad esinduslikud jõud on kindlasti poliitika palged millega rahvas on harjunud. Seda sellepärast, et täidesaatvus on poliitilise juhtivuse alus. See roll on suuresti tõusnud kasvava riigi vastutusega, nii koduses kui...
monumendi juurde umbes 10000 inimest. Aprillis algas rahvarinde loomine mille etteotsa kerkisid Edgar Savisaar ja Marju Lauristi. 1988 aasta kevad-suvel koguneti Tallinna lauluväljakule öö laulupidudele laulevrevolutsioon. Päev enne 17 juuni meeleavaldust Tallinna lauluväljakul tagandas Moskva Karl Vaino, teda asendas Vaino Väljas. Moskva otsustas kärpida liidu vabariikide ja suurendada nõukogude liidu keskvõimu volitusi. Eestis algas allkirjade kogunemine konstitutsiooni paranduste vastu. 16. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsuste deklaratsiooni. Eesti seadused kuulutati Moskva seaduste suhtes kõrgemal seisvateks. · Taasiseseisvumine 1991 aasta jaanuaris püüdis Nõukogude Liit sõjavägede abil hukutada Balti riikide seaduslike valitsusi. Nõukogude liidu keskvalitsus otsustas korraldada referendumi Nõukogude liidu säilitamis osas. Eesti ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses.
· 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele · Nomeklatuur, eripoed · Gigantomaania suurettevõtete küllustus, koolkombinaadid · Defitsiit kaupade puudus · Reziimivastase vastupanu kujunemine dissidentlus · Repressioonide tugevnemine · Uue konstitutsiooni vastuvõtmine · Võimu degradeerumine gerontokraatia vanurite võim Majandus: · Kossõgini majandusreform · Teadus-tehniline progress · Sõjatööstuskompleksi edasine tugevnemine · Majandusliku mahajäämuse süvenemine · Andropovlik distsipliini juurutamine ja võitlus korruptsiooniga Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · Aktiivsed suhted lääneriikidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
