1. Vene Föderatsioon 2. Ukraina Nõukogude Vabariik 3. Valgevene Nõukogude Vabariik 4. TagaKaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia, Azerbaidaan) Eesmärgiks oli luua liitriik, mille korralduse suhtes oli kaks erinevat seisukohta: 1. Lenin vabariikide liit, kuhu kõik 6 kuuluks võrdsetel alustel 2. Stalin kõik 6 peavad kuuluma liitu autonoomiatena. Võitis Lenini seisukoht, 30. dets. 1922 moodustati NSVL. 1923 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi kõrgeim võim kuulus Nõukogude Kongressile. Kongressi vaheaegadel juhtis riiki Kesk Täitev Komitee (KTK), mida juhtis Kalinin. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Lenin. Liidu kompetentsi kuulus põhiseaduse järgi välispoliitika, väliskaubandus, majanduse planeerimine, riigikaitse, õiguskorraldus. Stalini diktatuuri kujunemine 21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte
Inimesed kellele ei jätkunud Euroopas maad läksid sinna, et tasuta maad saada, osad läksid õnne otsima. 10. Asumaade konflikt Inglismaaga Inglismaa hoidis meelega tagasi asumaade arengut, et need ei muutuks liiga võimsaks. Paljudel asumaadel tekkis tunne, et Inglismaata läheks neil paremini. Inglismaa küsis neilt suuremaid makse ja ei lubanud mujale riikidesse oma kaupu müüa ja ka Inglismaale pidi neid müüma madala hinnaga. 11. USA tekkimine ja riigi konstitutsioon a) B. Franklin Asumaade vabastamise eestvedaja ja hankis abi Prantsusmaalt. b) T. Jefferson Kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Oli usa president. Keelas orjade sisseveo USA-sse. c) G. Washington Esimene USA president. d) J. Madison Kirjutas uue konstitutsiooni. e) Tempelmaksuseadus Maks mis kehtestati ajalehtedele ja kõikidele ametlikele kirjadele. f) Iseseisvusdeklaratsioon Kuulutas 13 Ameerika osariiki iseseisvaks
kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused ning kontroll rahanduse üle. Seega on alates Ameerika Ühendriikide välja kujunemisest alates riigi elu eest hoolitsenud erinevad organid. Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue tiigi konstitutsiooni. Sellega seoses tekkis kaks suunda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu ehk föderaalvõimu ning teised arvasid, et demokraatiat ja kodanikuvabadusi saab paremini kaitsta. Samal ajal valmis uus põhiseaduse tekst ning konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal. Täidesaatva võimu peaks sai president, kelleks esimesena oli George Washington. Seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu. Sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus. Alates sellest on USA olnud eeskujuks paljudele riikidele oma riigikorralduse pärast. Ameerika Ühendriigid on mulle tundunud alati väga ühtehoidev riik ning kindlasti on selle põhjusteks väga paljud eelmainitud ajaloolised tegurid
sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa poliitilises elus? Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa majanduses? Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, piirati talude suurusi, Rahareformi ja hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 8
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 milj...
Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelkõige meie endi mõttelaad ja olemus. Igapäevaselt ümbritsevad meid ühiskonna poolt paika pandud reeglid ja üldiselt ei pane me isegi tähele, et nad meid piiraksid. Õigusliku normi alla kuuluvad lihtsad asjad, nagu liiklusseadused või riigi konstitutsioon, kuid samas on ka palju seaduseid, mis meid vabastavad, näiteks sõna- või usuvabadus. Leian, et sellised kehtestatud eeskirjad on positiivsed, kuna nad panevad kõik inimesed üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi kõigile seaduseid järgida, kuid ilma nendeta puuduks ühiskonnas distsipliin. Samuti ängistavad meid ümbritsevad esemed. Võib tunduda, et paljud tänapäeva inimesed on enda varast nii sõltuvuses, et on muutunud asjade orjaks. Inimene mitte ei oma raha, vaid
1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti.
3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuningat karistada vaid ametist tagandamisega. Aga olukorras, kus revolutsioon oli hädaohtu sattunud, leidis rohkem toetust jakobiinide seisukoht, et kuningal ei saa olla mingeid eriõigusi ja kodanik Louis Capet tuleb riigireetmise eest kohtu alla anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi
Tööleht §14-24 Kristo Rosin 1. Prantsuse revolutsioon. Põhjused: 1) .................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3)................................................................................................................................................... 4)................................................................................................................................................... Tulemused:1)............................................................ 2) .........
-Kõikide huvi ja seadustundega arvestamine -Õigus muutub pidevalt Seaduseelnõu väljatöötamine 1) Seaduse algatamine 2) Riigikogu juhatusse 3) Riigikogu komisjon 4) Esimene lugemine 5) Teine lugemine 6) Kolmas lugemine ja lõpphääletus 7) President allkirjastab seaduse Õigusnormide hierarhia Eestis -Rahvusvahelised lepingud -Põhiseadus -Konstitutsioonilised seadused -Seadused -Määrused, korraldused, otsused -Üksikaktid Põhiseadus ehk konstitutsioon määratleb -Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused -Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine -Eraomandi kaitse riigi omavoli eest Erakondade vajalikkus -Ideoloogiate paljusus -Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse
1220. aastal krooniti ta ka keisriks. Kuigi Friedrichi valdused paiknesid peamiselt Saksamaal, veetis ta seal vähe aega. Juba 1220. aastal lasi ta oma poja Heinrichi Saksa kuningaks kroonida ning siirdus tagasi Sitsiiliasse. Uuesti saabus ta Saksamaale alles 1236. aastal ning lahkus sealt aasta hiljem, viibides seejärel kuni surmani Lõuna-Itaalias. Seetõttu oligi Friedrichi võimukeskuseks Sitsiilia. Seal andis ta 1219. aastal välja uue seadustekogu (Melfi konstitutsioon ehk Liber Augustalis), mis väikeste modifikatsioonidega kehtis kuni 1819. aastani. Friedrich oli ka suur kunstide metseen, pidades ennast antiikse Rooma impeeriumi pärandi taastajaks. Haritud mehena kirjutas ta ka ise mitmeid kirjatöid. 1220. aastatel muutusid suhted keisri ja paavsti vahel aga pingeliseks. Nimelt oli Friedrich Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna ristisõtta, kuid seda pidevalt edasi lükanud. 1221
Martna Häälekandja: ajaleht Uudised 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel · Rahulolematus isevalitsuseg (Tsaari võimu piiramise vajadus) · Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10.1905 Uue turu veresaun (Tallinnas) · 17.10.1905 Oktoobrimanifest, mille käigus loodi riigiduum, konstitutsioon ja anti kodanikuõigused. · 27.-29.11.1905 Aulakoosolek, Bürgemuse koosolek arutavad, mis Eestist edasi saab. · 1906 esimese emakeelne kool. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool. · 1909 Loodi Tartusse tähtis kultuuri asutus Eesti Rahva Muuseum · 23.02.1917 revolutsiooni algus Venemaal. · 2.03.1917 Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus · 26.03.1917 autonoomia toetusmeeleavaldus Petrograadis. · 30.03
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
toretsevast õukonnaelust. Generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude kinnitamine. põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi:föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk
üldkehtivate põhimõtete alusel. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt (vastandiks üksikjuhtudest lähtuvalt) seadused kehtivad universaaselt kõigi ühiskonnaliikmete puhul võimude lahusus õigus omada erinevaid arvamusi ja neid levitada kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse Põhiseadus e konstitutsioon on demokraatliku riigi tugidokument. See on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike/elanike suhtes. See määratleb: riigivõimu ja üksikisiku vahelised suhted riigikorralduse õigusloome riigivõimu ja KOV vahelise seisundi See määratleb tavaliselt üldised põhimõtted. Seda täiendavad kõik teised seadused. Kõik teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või referendum
allkirjastab seaduse või saadab selle parlamenti tagasi vabariigi president. Meie kodumaal tekiks vajadus parlamendi ülemkoja järele üksnes siis, kui presidendi praegune funktsioon peaks muutuma. Eesti Vabariigi Riigikogu (parlament) Toompeal. 5 Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused.
täiendusteks tagasi. Eesti riik on liialt väike, et veel üht parlamendikoda üleval pidada, mistõttu meil allkirjastab seaduse või saadab selle parlamenti tagasi vabariigi president. Meie kodumaal tekiks vajadus parlamendi ülemkoja järele üksnes siis, kui presidendi praegune funktsioon peaks muutuma. Eesti Vabariigi Riigikogu (parlament) Toompeal. Igal riigil on oma põhiseadus ehk KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused.
maavanemad ja linnapead asendati järk-järgult kommunistidega. o Annektsioon: EKP Eesti Kommunistlik Partei ainuke lubatud poliitiline organisatsioon Elustati Eesti Töötava Rahva Liit propagandakampaania Eesti ümbernimetamine ENSVL tagandati K. Päts o 25.08.1940 - ENSV konstitutsioon Eesti seadused asendati Vene omadega Seadusandlik võim Ülemnõukogule (J. Vares) Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogule (J. Lauristin) - Majanduslikud ümberkorraldused o Riigistamised natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad, rahaasutused, suuremad elumajad o Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele majandusplaanide koostamine
tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma. Tuli kõrvaldada vaenlased. Loodi mehhaaniline tapariist giljotiin, millega löödi pea maha. 1793 lõpus võeti pea maha ka Marie Antoniette-il. 1794 hakkasid poolehoidhjaid koguma ka teised. 27. Juuni 1793 kukutati jakobiinide võim. 1794 aastat tekkis vaheperiood,ühiskond rahunes maha,revolutsioonilained vähenesid. Riigivalitsemine oli väga ebastabiilne. 1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon,kinnitati võimudelahususprintsiip. Täidesaatev võim nim. direktooriumiks (5 direktorit ja nendele alluvad) ja seadusandlik nim. seadusandlikuks korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile
Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi. Sellega oli absolutismis katsed Inglismaal läbi kukkunud. 1689a. Bill Of Rights *kuningas ei saa peatada parlamendi poole heaks kiidetud seadusi *parlament peab regulaarselt koos käima *maksude määramine kuulub parlamendi kompentensi. Ususäilivus akt millega kuulutati usuvabadus. Troonipärimise akt. Ingismaal puudub konstitutsioon e. põhiseadus. 14-18.saj nõrgeneb kuninga võim, kuna troonile tõusnud Hannoverid ei osanud inglise keelt. Parlamendis valitsemis ülesandeid täitis salanõukogu, millest kujunes välja ministrite kabinet. Robert Walpole oli viikide partei esindaja kes astus koos valitsusega ametist tagasi kui kaotas parlamendi toe.
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks Compiegne'i vaherahu- lõpetab I maailmasõja sõjategevuse 11.11.1918 Rahvasteliit: *Versaille's leping *Kollektiivne julgeolek *Agressorite talitsemine *USA kõrvale jäämine Ülevaade lahingutest (aeg, osapooled, tulemus/tagajärjed): *Tannenbergi lahing- 17.08-2.09 1914 saksa vs vene, 1 saksa armee suutis vastu panna vene 2le armeele. *Marne'i lahing 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loomin...
kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 aastal. See dokument oli demokraatlikkuse ja liberaalsuse poolest üks maailma eesrindlikemaid konstitutsioone, mis andis rahvale väga laialdased kodanikuõigused. Kuna valimisseaduse tõttu sai parlamenti palju erinevaid erakondi, oli koalitsiooni moodustamine keerukas ning süsteemi ebastabiilsuse tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsu ja J. Laidoneri poolt korraldatud riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. Sisepoliitikas saavutati eestlaste suur poolehoid eduka maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti Vabadussõjas osalenutele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele
perekonnale ja eraelule. Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus. Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 28.06.1992, ning see jõustus 03.07.1992. Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseaduses on kirjas kõik seadused õigused jne. Eesti Põhiseadusel on 15 peatükki. Kuid põhiseadus on demokraatliku riigi osa. Demokraatial on siiski oma vead, see kui rahvas valib oma esindajad valib ei tähenda seda , et esinduskogu õigeid otsuseid teeb või nii vähemalt arvab rahvas. Esindajad võivad valida meie presidendi ja teha veel palju muud. Kuid minu kui
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ 1. Põhiseadus: mis on põhiseadus ehk konstitutsioon, miks on see tähtis, mis aastal võeti vastu praegu kehtiv EV põhiseadus, millest on seal juttu (õp. II osa lk 52-55) Põhiseadus seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse. See on tähtis, et ühiskonnas ei valitseks toores jõud, vaid õigus ja õiglus. See võeti vastu 28.06.1992.
Esimese reformina kehtestati rahvuslikud töökojad üle Prantsusmaa, mille eesmärk oli leida riikliku vahenduse läbi tööd inimestele. Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III
lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike sõjaväe lagunemine, manufaktuuride toodangu turustamisvõimaluste äralõikamine, tööpuudus, talupoegade mäss LäänePrl. 1793 loodi Rahvapäästekomitee. 5 lihtrahvale meeldinud reformi: dekreet emigrantide maade müügi kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhindade kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane
Üldandmed Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma, president itaalias on Girgio Napolitano, peaminister Silvio Berlusconi, Pindala 301 230 km² , rahvaarv 59 829 700, rahvastiku tihedus 198,5 in/ km² , Iseseisvus 17. Märts 1861, rahaühik euro, riigihümn Fratelli d'Italia, usund on katoliiklus. Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Looduslikud tingimused Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
Stagnatsioon · Leonid Breznev · Priviligeeritud vähemuse kollektiivne valitsemine poliitbüroo · Näiliselt oli kõik korras, suhete paranemine USA-ga, äärmustelt tagasitõmbumine sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus
Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata. Kohtuvõimu kannavad nii kohalikud kui föderatsioonikohtud ja ülemkohus. Ülemkohus jälgib, et föderatiivsed ja osariikide seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. 3 Presidet nimetab ametisse ka Ülemkohtu 9 liiget. Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitud kuberner. Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ega neegerorjadele.
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3. riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru; 4. kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. 2.3 Sõnal konstitutsioon on mitu tähendust. Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse
seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l’Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis, parlamendi töökohaks on Toompea loss. Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja –kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riiklike määruste e. seaduste kogum. Demokraatlikus ühiskonnas saab seadusi täiendada või muuta üksnes parlament. Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid
vaatenurkade alt. EESTI NSV RIIGIVÕIM JA HALGUSAPARAAT_________________________________ Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ", siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil" ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu. Kohalikku võimu teostasid linnades ja
Kooliprogrammi täiendati kohustusliku õppeprogrammiga (venekeel, NSV ajalugu). Raamatute hävitamine. Mälestussammaste hävitamine. Teatri lavale tulid ainult vene kirjanike teosed. 1941-44 Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati riigivolikogu ümbernimetamise teel. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Konstitutsioon sätestas kommunistliku partei juhtiva osa ühiskonnas. Seni formaalselt iseseisev EKP muudeti ÜK(b) P osaks. EK esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. 4. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega: natsionaliseeriti nii tööstus- ja transpordi ettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused. Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud
oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. Eesti annekteerimine NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda.
Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritannia kolooniate vallutamist. Ka Hongkongi vallutamine. · Jaapan vallutas Filipiinid (USA), Malaisia (Suurbritannia) ja Indoneesia (Holland) · 6. ja 9.august 1945 - USA heidab tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · 1947 - uus konstitutsioon, millega Jaapanist sai demokraatlik Pearl Harbouri rünnak Jaapani ootamatu rünnak USA baasile 7.detsembril 1941, mille tagajärjel astus USA II maailmasõtta. Hukkus üle 2400 ja haavata sai üle 1200 ameeriklase. Võitlusvõimetuks muudeti kaheksa suurt lahingulaeva. Päev hiljem, 8.detsembril, kuulutas USA Jaapanile sõja. Hiroshima ja Nagasaki Rünnakute tagajärjel hukkus umbes 260 000 inimest ja järgmistele põlv- kondadele tekitati suuri geneetilisi kahjustusi
Jaapaniga Korea näljahädad). isevalitsus (absoluutne poolsaare pärast. Põllumajanduse monarhia)- keiser Vastuolud Jaapaniga põhiprobleemiks oli (tsaar) Nikolai II Kaug-Idas viisid Vene- maaküsimus- suur osa /Romanovite dünastia/ Jaapani sõja maavaldustest kuulub omas piiramatut võimu; puhkemiseni (1904- mõisnikest konstitutsioon puudus; 1905); mille kiiresti suurmaaomanikele, parlamenti kokku moderniseerunud samal ajal valitseb polnud kutsutud; Jaapan võitis. talupoegade hulgas terav valitsus vastutas keisri Lüüasaamine sõjas tõi maapuudus. Maareform ees; jõukal kodanlusel Venemaale kaasa toimub peale 1905.aaasta puudus poliitiline võim; territoriaalseid revi-I (Vt all). kodanikuvabadused kaotuseid (Sahhalini
nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva ,,tööliste revolutsioon" ja seadis ametisse ,,rahvavalitsuse", mille etteotsa sai Johannes Vares- Barbarus. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik (Eesti NSV), mis kuulus NSV Liidu koosseisu. 2. Esimene Nõukogude okupatsioon oli Eestis 1940 '41. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile
· Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: A) Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. B) isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. C) Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. D) venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882)
11.1988.a. vastu võetud toonase ENSV Ülemnõukogu aktidega, milles ÜN sisuliselt deklareeris ennast kõrgemaks võimuks. Need aktid olid sarnased Maanõukogu 1917.a. novembri otsusega nii sisuliselt kui ka selle poolest, et nad mõneks ajaks jäid deklaratsiooniks. Viimased paarkümmend aastat on räägitud EL kui sellise konstitutsiooniõigusest. EL formaalses mõttes ei ole riik, vaid riikide ühendus ja seni pole ühtegi akti, milles oleks EL seoses kasutanud sõna konstitutsioon. Senine Euroopa Liidu konstitutsioon tuleneb asutamislepingust ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest. (Euroopa Liit on praegu kohutavalt sarnane föderatsioonile.) 4. Kirjeldage riigiõiguse süsteemi. Harilikult räägitakse, et riigiõiguse süsteem koosneb normidest ja printsiipidest, mis koondatakse õigusinstituutidesse. Ühte instituuti kogutakse normid ja printsiibid, mis reguleerivad lähedasi suhteid
AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert. Saksamaa pahempoolsete sotsiaaldemokraatide liider K. Liebknecht oli
kehaehituse põhiregioonid Pea,kael,turi, selg, rind, kõht,jäsemed, sõrad,udar,nisad 22. eri tootmistüübile omane kehaehitus Veised:piimaveis, lihaveis, tööveis. Hobused: veo-, universaalne, kiirus- (traavi- või ratsa) hobune, poni. Sead: liha-, rasvasiga. Lambad: villa-, liha-, liharasva-, karusnaha-, piimalammas. Kanad: muna-, lihakana (broiler), võitlus(kanad)kuked, dekoratiivlinnud. 23. Konstitutsioonitüübid Õrn konstitutsioon · Nahk on õhuke ja liikuv, mistõttu võib moodustada kurdusid kaelal. · Luustik on peen, lihastik kuiv ja vähearenenud. · Pea kerge ja sageli nõgusa profiiliga. Veistel on sarved peened. · Karvastik on hõre. Väga hästi on arenenud piimanäärmed. · Tüüpilised esindajad on dzörsi veisetõug ja araabia hobusetõug. Tihke konstitutsioon · Sarnane eelmisele tüübile, kuid nahk on veidi tihkem, karvastik tihedam.
Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riikide moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Šveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ‘’ülaltpoolt’’. (Brasiilia, India, Pakistan) Sellise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub tal ka konstitutsioon. Enamik tänapäeval säilinud föderatsioone on kujunenud või loodud territoriaalsel põhimõttel, seejuures ei ole silmas peetud rahvuslikke aspekte. (-Enamik rahvuslik-territoriaalsel põhimõttel loodud sots.föderatsioonid lagunesid kohe peale keskvõimu nõrgenemist.) Konföderatsioon. Konföderatsioon, erinevalt föderatsioonist kui liitriigist, kujutab endast riikide liitu. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta. Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. Kaitse: Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi
.... 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise. liiduvabariigi esindajatega ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele. Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. ...... 20. juulil 1991 andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. 22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks
rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide viiks. 2) Eesti põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas konstitutsiooniga. On oluline , et põhiseadus toimiks meie igapäeva elus. Palju saavad konstitutsiooni elluviimiseks teha kodanikud ise. Meie praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 1992, pärast Eesti iseseisvumist. Riigi põhiseadus on nagu omaette deklaratsioon iseseisvuse ja tunnustavate väärtuste kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
