· Radikaalsed muutused soengutes kadusid parukad, juuksed kammiti lihtsalt siledaks 12.Napoleoni tõus võimule. Tema ümberkorraldused keisrina. 9. nov 1799 viis kindralina läbi sõjalise riigipöörde(pr. Rev. lõpp).Võim pidi üle antama 3le konsulile, kellest esimene pidi olema tema ise. Mõne päeva jooksul dikteeris ta uue konstitutsiooni. Tema kätte koondus tohutu võim : ta nimetas kõik tähtsad ametiisikud, oli sõjaväe ülemjuhataja. Ümberkorraldused: · Konstitutsioon, mille kohaselt võim koondub tema kätte · Kohaliku halduse muutmine parandatakse kohalikul tasandil valitsemine · Kehtestab tsiviilkoodeksi seadused, mis panevad aluse tänapäevastele seadustele · Minnakse üle vabale turumajandusele Pr. Majandus hakkab kiiremini arenema · Kasutusele võetakse tööraamat märgib ära eluaegse karjääri ja võimaldab in-st paremini jälgida 13.Miks puhkesid rev. sõjad? Kui edukad need olid
+--------------------------+ | Raamatute keskmine vanus | +--------------------------+ | 1971.3333 | +--------------------------+ 1 row in set (0.01 sec) 6. Leia keskmisest vanemad raamatud (pealkiri, vanus). mysql> SELECT pealkiri, aasta FROM RAAMAT WHERE aasta<(SELECT AVG(aasta) FROM RAAMAT); +--------------------+-------+ | pealkiri | aasta | +--------------------+-------+ | Frankestein | 1968 | | Tde ja igus | 1920 | | Kevade | 1945 | | Konstitutsioon | 1944 | | Rahvasbrad | 1951 | | Leninismi alustest | 1945 | | Mis teha | 1950 | | Kasuema | 1923 | | Kunksmoor | 1966 | | Ja pike tuseb | 1938 | | Vanamees ja meri | 1964 | | 10 aastat hiljem | 1955 | | Soo | 1971 | | Vari | 1928 | | Vares | 1948 | | Sda ja rahu | 1963 | | Saladuslik saar | 1956 | +--------------------+-------+ 17 rows in set (0.00 sec) 7
Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september 1791). Asutava Kogu otsused: kaotatakse seisuslikud eesõigused (põhimõtteliselt kadus feodaalkord), võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal
Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud. Suur ideoloogiline ja poliitiline pinge. Välispoliitika Nikolai I ajal Nikolai I tahtis territooriumi laiendada. 2 sõda Pärsia ja Türgiga. Tulemusena sai juurde territooriumi. 1830/31 jäid sõjad katki, sest algas tormiline ülestõus Poolas, mis kuulus Venemaa koosseisu. Aleksander I kingitud konstitutsioon. Verine mäss. Nikolai I näitas, nii sise- kui välispoliitikas, et on väga range valitseja ja võitleb revolutsiooni vastu. Teda hakati Euroopas pidama despoodiks.
mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu. Kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja konstitutsioon. Teekond küüditamiseni - repressioon Repressioon on surve avaldamine, karistamine ning mahasurumine. Vangistati paljud poliitikaliidrid, sõjaväe- ning politseijuhid ja tähtsaimad majandusinimesed. Arreteeriti ka teisi, kõrvalisi isikuid. MASSIKÜÜDITAMINE Algas 14.juuni 1941.a. Eestist küüditati ligi 10 000 inimest. Enamasti viidi inimesed loomavagunitega Siberisse. Enamik küüditatuist olid lapsed-naised või vanainimesed.
lauaplaat natuke kaldu ja kahe klapiga. Mida vanal ajal tundides peale õppimise veel tehti? ● Mängiti Trips-Traps-Trulli ● Mängiti Laevade pommitamist ● Mängiti Poomist Vana aja tunnid ● Eesti keel: suuline ja kirjalik ● Loodus õp ● Kirjandus ● Geograafia ● Vene keel: suuline ja kirjalik ● Ajalugu ● Füüsika ● Konstitutsioon ● Astronoomia ● Matemaatika ● Keemia ● Algebra Matemaatika ● Psühholoogia ● Geomeetria ● Trigiomeetria ● Loogika ● .............. keel ● Joonistamine ja joonestamine ● Laulmine ● Kehaline Kasvatus ● Kirjate
2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad
USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, ...
Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik Duce Führer Isake Stalin (Läänes onu Joe) konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina- Võimule saadi relvastatud traktorijaamu, muutused kultuurielus.
astumisel. Talupojad vabastati teotööst. 1789. aastal sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. 1790. aastal kaotati aadliseisus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Oli eeskujuks paljudele teistele riikidele. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon SEADUSANDLIK Vetoõigus VÕIM TÄIDESAATEV seadustele VÕIM SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM KOGU KUNINGAS KOHUS 50000 VALIJAT 4,3 MILJONIT VALIJAT Passiivsed kodanikud, naised, lapsed
Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ? Kehtestada seadusi. Koguda makse. Rakendada sundi, et võimude otsuseid täidetaks. 4
Kui ta 1860. aastal valiti presidendiks, oli kohe teada, et ta ta alustab võitlust selle süsteemi vastu. USA lõunapoolsed osariigid ei soovinud aga orjapidamist lõpetada ja nii pärast Lincolni valimisvõitu otsustasid lõuna orjapidajad luua eraldi riigi. 20.detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, kellele järgnes veel ka kümme osariiki. Peale lahkulöömist lõid lõunaosariigid oma riigi ehk konföderatsiooni, kus valiti presidendiks Davis Jefferson, ning võeti vastu konstitutsioon, mis rõhutas omandiõigust neegriorjadele. Põhja ja lõuna osariikide vastuolude tõttu algas 14. aprillil 1861 Ameerika kodusõda. 9. aprillil kapituleerus Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja kindral Robert Lee Appomatoxi külas USA Põhja ehk Unioni vägede ülemjuhatajale kindral Ulysses Simpson Grantile. Neli aastat kestnud verine ja laastav kodusõda oli lõppenud. Sõja lõppedes tähistas Union oma võtu. 14. aprillil 1865 tulitati president Lincolni
Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks. 1792 jakobiinide õhutusel vallutas rahvas kuningalossi ja võttis kuninga vangi. Kuningavõim kaotati ja kuningas mõisteti surma(21. jaanuar 1793) Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Seadusandliku kogu asemel moodustati uus parlament Rahvus Konvent. 1793 loodi Rahvuspäästekomitee, mis pidi tegelema Prantsusmaa kaitsega nii sise- kui ka välispoliitikas. Võeti vastu uus konstitutsioon. Võimu haarasid jakobiinid. Kehtima hakkas nende terror ja diktatuur.
Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid.
Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud ,,inimõiguste deklaratsioonile" ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele. 21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarhia kukutamine revolutsioonilisel Prantsusmaal pani alguse uuele riigivormile-tekkinud oli vabariik. 1793.aastal võeti vastu ka demokraatlik konstitutsioon. Hiljem on sellest eeskuju võtnud paljud Euroopa riigid, ning tänaseks ongi Euroopas valdavaks vabariiklik riigikord. Vabariigi teke näitab, et kui on olemas riigiga rahulolematu rahvas, kes teab mida muuta on vaja, siis on alati olemas võimalus muuta ühiskonnakorda vastavalt vajadusele. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal erinevaid mõõt-ja kaaluühikuid, mis olid kasutusel olnud juba sajandeid, kuid isamaalisustunde tõusul tekkis vajadus ühtse
Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh. Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president. Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist.
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. · Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara ümberkäimist. · Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. · Konstitutsioon, valitsemise struktuur ehk korraldus. · Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. · Määrus on õigusakt, mille valitsus vi volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude regulleerimiseks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustloovaks aktiks, üldaktiks. Kuidas rahvas osaleb valitsemises · Esindusdemokraatiad rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu.
(vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni).
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu ...
Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad. Tinodiinidest koosnev vahtseis oli muutunud teovõimetuks. Jakobiinide diktatuur
Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
1964) juunis otsustati luua Indias kaks iseseisvat riiki - India Ühendus ja Pakistan · 1947-1948 toimus India ja Pakistani vahel sõda Kashmiri provintsi pärast Nehru valitsusaeg Indias 1947-1964 praktiliselt kõik India alad koguti ühtse iseseisva riigi haldusse, mis kuulutati 1950. aastal demokraatlikuks vabariigiks India Vabariigi konstitutsioon keelas rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga
muusikuid. Alates 2002.aastast toimub konkurss egiidi all "Ars Baltica" ( Balti mere riikide nõukogu). 2002.aasta oktoobrist on konkurss võetud EMCY ( Euroopa noorte muusikute konkursside liidu) liikmeks. Fr.Chopini loomingule pühendatud V rahvusvaheline Läänemeremaade noorte pianistide konkurss toimub 27.01.2004 - 01.02.2004 a. 4 Tradisioon Poola konstitutsioon kehtib alates 1997. aastast. President valitakse rahva poolt viieks aastaks. Parlamendi alamkoja (Sejm) 460 liiget ja senati 100 liiget valitakse neljaks aastaks otsestel valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ja näiteks kapsa ja seentega Chopin, teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski täidetud pirukad (pierogi).
Rahva seas tekkis rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsuskodanikukaitserahvuskaart. 14.juulil 1789. Aastal vallutati rahvahulgas vihatud Bastille kindlus.( Revolutsiooni algus ) Kuninga murdumine, rahvuskaarti tegevuse lubamine, trikoloor. Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine aadlikute lahkumine. 1789 .a. ÕIGUS DEKLARATSIOON väljendas inimeste j akodanike võrdõiguslikkust ja vabadust. 1.põhiseadus konstitutsioon: Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan Kuningastäidesaatev võim Kohuskohtuvõim JAKOBIINID 22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks. Jakobiinide tugevnemine tugevam rühmitus zirodiinid juhid Robespierre, Danton, Marat. Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. jakobiinide käsitöö. JeanPaul Marat (17431793) Maximilien Robespierre George Jacque Danton (17591794)
Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon, mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele. Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi, kellega sõjajalal olla. Kui meie maal toimuks sõjad ja rahutused, ei oleks meie elukäik selline nagu praegu. Suureks plussiks on meie tugevad ja püsivad traditsioonid, kus näitame üles oma rahvuslikkust ja armastust isamaa vastu
Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon, mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele. Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi, kellega sõjajalal olla. Kui meie maal toimuks sõjad ja rahutused, ei oleks meie elukäik selline nagu praegu. Suureks plussiks on meie tugevad ja püsivad traditsioonid, kus näitame üles oma rahvuslikkust ja armastust isamaa vastu
normide konkurentsi, vaid vastuoluga! Tõlgendamise esemeks on algfaasis õiguse tekst.Tõlgendamise abil väljendatakse õiguse mõtet täpsemalt ja selgemalt kui seda on tehtu dõiguse normis. Tõlgendamise lähtepunktiks on antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste normide seast ja normi tekstiga tutvumine(kogu tekstiga). Kõrgemalasuv norm ületab madalamatasemelise normi. Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi. Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang
makse. ' Kokkuleppele ei jõutud, järgmise sammuna III seisus astus generaalstaadist välja ja moodustati rahvuskogu 1789, kuhu kuulusid kolmanda seisuse inimesed. See tähendas seda, et generaalstaadid olid kaotanud õiguse makse tõsta või midagi otsustada, sest suurt osa rahva esindusest ju ei olnud. Ka I ja II seisuse inimesed asusid rahvuskogusse ja see nim Asutavaks Koguks. Seda võib seega nim õigeks Prantsusmaa esinduseks. See võttis vastu luua Prantsusmaale konstitutsioon ja see oli sel ajal tõsiselt revolutsiooniline. Algas suurem revolutsioniliikumine. Kuningas püüdis alguses Asutava Kogu vastu protesteerida ja kuna rahvas pooldas siis tekkis rahva seas vastureaktsioon. Rahvas nõuds Asutava Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale poole, et varastada viina ja relvi. Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14.
..................................7 Üldist...........................................................................................................................................8 Kasutaud kirjandus......................................................................................................................9 Sissejuhatus Ghana on riik Lääne-Aafrikas Ginea lahe rannikul. Pindala 238 500 ruutkilomeetrit, rahvaarv 10,6 miljonit elanikku. Pealinnas Accras umbes 2 miljonit elanikku. Konstitutsioon kohaselt on riigipeaks viieks aastaks valitav president. Seadusandlik võim kuulub presidendile ja ühekojalisele parlamendile-Rahvuskogule. 1966.aastal toimunud riigipöördega tuli võimule sõjaväeline rühmitus, president tagantati ja rahvuskogu saadeti laiali. Loodus. Põhi osa Ghanast on madalik. Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima
inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse nt jrgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine, muu. Eesti kodanikuks on vimalik saada snniga(1 vanem vhemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. PHISEADUS- Phiseadus ehk konstitutsioon mrab ra riigi korralduse ning inimeste igused ja kohustused. Eesti phiseadused: 1920.a Asutav Kogu, hleigus 20, hekojaline 100 liiget, riigivanem, rahvaalgatus, vimuharude tasakaalustamatus 1933.a rahvahletus, hleigus 20, hekojaline 50 liiget, riigivanem 5a, riigivanemal dekreediigus 1938. a Rahvuskogu, hleigus 22, riigivolikogu 80 riiginukogu 40, president 5a, kahekojaline parlament, kaotati rahvaalgatus 1992.a rahvahletus, hleigus 18,riigikogu 101 liiget, president 5a,
Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega. Rahvuslik revolutsiooninõukogu kinnitas Kongo imperialismivastast orientatsiooni. 1969. aasta detsembris toimus uue valitseva partei Kongo Tööpartei asutav kongress. 1977. aasta märtsist 1979. aasta veebruarini kuulus võim partei Sõjakomiteele. 1979. aasta suvel läbi viidud referendumil kiideti heaks riigi uus konstitutsioon, valiti parlament ja kohalikud võimuorganid. 1984. aastal toimunud Kongo Tööpartei järjekordne kongress kinnitas riigi sotsialistliku orientatsiooni. Majandus Kongo Rahvavabariik (RV) päris koloniaalperioodist nõrgalt arenenud majanduse, milles valitsevad positsioonid kuulusid endiselt Prantsuse kompaniidele. Valitsus pööras suurt tähelepanu majanduses riikliku ja segasektori loomisele ning riigi kontrolli tugevdamisele erakompaniide tegevuse üle.
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Sõda lõppes Versaille's rahuga. Suurbritannia andis alla ja kuulutas asumaad suveräänseks. XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789 võeti vastu konstitutsioon e põhiseadus. USAst sai liitriik e föderatiivne riik. Kehtima hakkas võimude lahusus: 4) seadusandlik- Kongress: a) saadikute koda b) senat 5) täidesaatev- valitsusjuht on president. I president George Washington 6) Kohtuvõim- ülemkohus, liikmed eluaegsed ja valitavad. Osariigi siseselt: 1) seadusandlik- seadusandlik kogu 2)täidesaatev- võimu esindab kuberner.
6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL'i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. Juunl 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse.
2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu
- Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne. - Lepingulised föderatsioonid tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta nõusolekuta. - Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel "ülaltpoolt". Subjektil puudub suveräänsus ja konstitutsioon ja nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. - Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Tsiviili ühiskond ja võimu institutsioonid Gustav Kutsar 2010 ÜHISKOND · Teema eesmärk: et mõista demokraatliku riigi toimimist · Aine sisaldab ülevaadet tsiviilühiskonnast · Aine õpetamise tulemus: et paremini mõista võimujaotust ÜHISKONNAS = ÜHISKOND · ÜHISKOND on - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust Arutelu: · kirjeldage ühiskonda formeerivaid struktuure (institutsioone) ja nende rolle 3 = riik · Riik on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib teatud ühiskondlikest vajadustest (näiteks ühise kaitse organiseerimine) ja protseduurireeglitest (kes valvab; kes kogub ressursse/makse jne) ning omab selgel...
Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur Saksamaa. 13. Gestapo- oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945. 14. SS- Natside partei sõjaväestatud organisatsioon. 15. Weimari vabariik- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 16. Hitlerjugend- Noorteliit, kuhu kuulusid saksa lapsed, kellele suruti peale Natsionaalsotsialistlikku mõtteviisi. 17. Pioneerid- on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liige. 18
Barbarus. Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ''valimised'', valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6. augustil 1940 võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioon. · Sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14
Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt alla suurematele riikidele, Eesti tähtis tugipunkt Venemaa sõjalaevastikul Läänemerel, metalli- ja masinatööstus, Tallinna areng, mõisate põletamine, põllumajandus: ühistegevus, kunstväetised, tõuaretus,
seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis, parlamendi töökohaks on Toompea loss. Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riiklike määruste e. seaduste kogum. Demokraatlikus ühiskonnas saab seadusi täiendada või muuta üksnes parlament. Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid (välisminister, majandusminister, põllumajandusminister, rahandusminister, haridusminister,
Prantsusmaa territooriumist. Elanikkonda hulgas oli ligi miljon eurooplast ja 9 miljonit muhameedlast. Kuna alzeeria prantslased olid veendunud, et IV vabariigi valitsus (võimul olid II ms-järgselt sotsialistid), siis võttis 1958.a. 13. mail mässuliste komitee Alziiris võimu enda kätte. Komitee pöördus de Gaulle'i poole ettepanekuga võtta võim. Prantsusmaa valitsus astus tagasi ja president tegi de Gaulle'ile ettepaneku moodustada uus valitsus ja töötada välja uus konstitutsioon. 1958.a. V vabariigi konstitutsioon suurte volitustega president, valitakse rahva pololt, määrab peaministri ja võib parlamendi laiali saata. Kolooniate osas asendati uue põhiseadusega Prantsuse Liit Prantsuse Ühendusega, millega meretagused territooriumid said autonoomsete vabariikide staatuse. Tegelikult kadus Ühendus juba 1960.a., mil enamus Pr. kolooniaid iseseisvus. 1959.a. pakkus de Gaulle Alzeeriale enesemääramisõigust
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
