Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"konstantne" - 501 õppematerjali

konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist.
thumbnail
35
doc

Sissejuhatus semiootikasse

09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) ­ esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus ­ Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos ­ loomuse järgi Hermogenes ­ kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga ­ sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...

Semiootika
452 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lained

Võrrandit (8.11) on võimalik esitada ka kujul 2 n + ( 2 - 1 ) r1 - r2 = = const . (8.13) k Kui anname suurusele n mingi konkreetse täisarvulise väärtuse, siis saame teatava pinna, mille kõik punktid rahuldavad järgmist tingimust ­ nende punktide kauguste vahe kahe etteantud punktini O1 ja O2 on konstantne . Selline pind on hüperboloid, mille fookusteks on punktid O1 ja O2 . Andes suurusele n kõikvõimalikke täisarvulise väärtusi, saame konfokaalsete hüperboloidide parve ­ kõikvõimalikud hüperboloidid, millel kõigil on 5 fookusteks O1 ja O2 . Järelikult paiknevad koherentsetele punktlaineallikatele vastavad interferentsimaksimumid konfokaalsetel hüperboloididel....

Füüsika
173 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Jäävusseadused

m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega ­ keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resultantjõud pole konstantne , s.t. muutub ajas mingi seaduse Fres = Fres (t ) järgi, siis lõppimpulssi valemi (5.4) viimases liidetavas asendub korrutis integraaliga. t p = p 0 + Fres (t )dt . 0 (5.5) Saadud valemis paremal pool olevat integraali nimetatakse kehale mõjuvaks jõuimpulsiks. Jõuimpulss ­ kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub...

Füüsika
238 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Matemaatiline analüüs II

st. F(P)=(F 1(P), F2(P)). Jaotame joone L n osakaareks punktidega M0,M1,M2,...Mn=N suunaga punkti M poolt punkti N poole. Tähistame x i =xi - xi-1 , yi = yi -yi-1 . Olgu osakaarel Mi-1Mi tehtav töö Ai. Kogu joonel tehtav töö avaldub osakaartel tehtud tööde summaga A= A. Valime punkti pi kaarelt M i-1Mi. Kui di=Mi-1Mi on väike siis on jõud kaarel ligikaudu konstantne ja võrdne jõuga punktis P i. Valemi A=F*MN põhjal saame Ai=F(Pi)*Mi-1Mi. Valemis esinevad vektorid saab esitada koordinaatide kaudu järgmiselt : F(Pi)=(F1(Pi),F2(Pi)) ja Mi-1Mi=(xi,yi). Siit A =F1(Pi) xi+F2(P2) yi. Sumeerides seda A=(F1(Pi) xi+F2(Pi) yi).Valemi paremal poolel on F1 ja F2 integraalsumma koordinaatide järgi. Olgu n suurim arvudest d1,d2,....dn. Valem on seda täpsem mida peenem on joone L tükeldus ....

Matemaatiline analüüs
523 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materiaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kas kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus (deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? Sirget, mida mööda on jõud suunatud, nim jõu mõjusirgeks. Jõu mõjusirge saadakse jõuvektori sirge pikendamisel mõlemale poole. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nim sellist keha, mille mistahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 5. Millal võib kahte jõusüsteemi n...

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tugevusõpetus(teooria küsimused ja vastused)

17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! Tõmbe-sisejõud on positiivne (+) ; Surve-sisejõud on negatiivne (-) 18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline erinevus tugevusanalüüsis? Tõmbel on jõuepüüri graafik positiivne, survel negatiivne.(???) 19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga üksikkoormus? Iga üksikjõu mõju avaldub jõuepüüril astmena 20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga konstantne joonkoormus? Iga ühtlase joonkoormuse mõju avaldub pikisisejõuepüüril kaldsirgena 21. Kuidas on seotud joonkoormuse ja sellele vastava sisejõu funktsioonid? Joonkoormusest tekkinud piki-sisejõu avaldis on selle joonkoormuse avaldise integraal. 22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? Lõikemeetodi abiga(???) 23. Mis on mehaaniline pinge? Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelise sisepinna mingis punktis (pinnaühiku kohta tulev...

Tugevusõpetus i
772 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Kui objektile mõjub häiring, siis algab reguleerimisprotsess, mille vältel reguleeritav suurus muutub. Reguleerimisprotsess lõpeb uue tasakaaluolukorra saabumisega. Väga paljud seadmed peavad töötama muutuva koormusega. Astaatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus on konstantne sõltumata objekti koormusest. 2 Staatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus sõltub mõnevõrra objekti koormusest. Kasutatakse statismi mõistet: tasak tasak X - X = ob max tasak...

Soojusautomaatika
106 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Newtoni seadused

Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist....

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tõenäosusteooria

Kui n aga p 0 saab binoomjaotust lähendada normaaljaotusega 1 Pn, k ( x) npq a - np b - np P(a konstantne . f(x)=c, kui x[a,b] ja f(x)=0 mujal. c=1/(b-a) (tuleneb tihetusf-ni omadusest). Jaotusf-n F(x)=(x-a)/(b-a) kui x[a,b]. 11 Praktikas esineb harva, näiteks bussi ooteaeg, ooteaeg valgusfoori taga. Keskväärtus E(X)=(a+b)/2, dispersioon D(X)=(b-a)2/12. Statistika Mõisteid Kirjeldav statistika­ statistilise informatsiooni kompakne ja ülevaatlik esitamine (graafikud, tabelid jm-Excelis). Statistiline vaatlus (empiiriline statistika)­ statistilise informatsiooni hankimine....

Matemaatika ja statistika
410 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sir Isaac Newton

jaanuar 1843 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire ­ 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Viiruste geneetika

Infektsioonitsükkel. T-faagide saba keskel on helikaalse ehitusega toru, mille kaudu DNA pääseb rakku.Toru on ümbritsetud helikaalse tupega, mis on võimeline kokku tõmbuma. Tupe peapoolne ots on ühendatud kaelusega ja teine ots basaalplaadiga. Basaalplaat on 6-nurkne, igas nurgas on nõel (pin). Saba pikkus on konstantne . Basaalplaadilt algavad ka 6 sabakiudu. Sabakiud tunnevad ära raku pinnal olevaid faagi-spetsiifilisi retseptoreid. Erinevad T- faagid tunnevad ära erinevaid retseptoreid. Faagi kinnitumine rakupinnale sabakiududega on pöörduv protsess. Seejärel toimib kinnitumine basaalplaadi nõelte abil, mis on pöördumatu. Basaalplaat lõhub rakukesta basaalplaadis sisalduva lüsosüümi toimel. Plaadis toimuvad konformatsioonilised muutused ning ta avaneb DNA väljutamiseks...

Geneetika
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kinemaatika

Mehhaanikaline liikuminekeha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja vältel Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suht liikumist uuritakse jäigalt kordinaat telgede süsteem, mida nim. tustsüsteemiks Kahe ajahetke vahet t=t ­ t nim. ajavahemikuks Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne (jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult...

Füüsika
76 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kordamis küsimused 1 ja 2

21. Mis juhtub detailiga selle materjali erinevus tugevusanalüüsis? piirseisundi saabudes? 2.19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm? üksikkoormus? 1.23. Milleks vajatakse materjali 2.20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga tõmbediagrammi? konstantne joonkoormus? 1.24. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? 2.21. Kuidas on seotud joonkoormuse ja sellele 1.25. Mis on materjali elastssuspiir? vastava sisejõu funktsioonid? 1.26. Mis on materjali voolavuspiir? 2.22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili 1.27. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? ohtlik ristlõige? 1.28...

Tugevusõpetus
510 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami spikker

Trajektoor on joon mida mööda punktmass liigub. Nihe on vektor, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. 3.Ühtlane ringliikumine-Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.-nurkkiirus =' =/t f-sagedus T-periood f=l/T=/2 V=R a n=v2/R an- normaalkiirendus. 4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine-v(joonkiirus) ei ole const ,(nurkkiirus) ei ole const -nurkkiirendus =const .Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor.=´ =at/R at=R a=v´ v=v0+at S=v0+at2/2 =0+t 5.Newtoni seadused.Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m0-seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 - v / c) N 1...

Füüsika
505 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

Tavaliselt kirjutatakse see seadus kujul: m m a =F . (2.10) Sellest seosest määratakse ka jõu ühik. Ühikute süsteemis SI on see kgm/s2 = N (njuuton). Mass on klassikalises mehhaanikas konstantne suurus. Teades et a = v , võime kirjutada: d ( mv ) ma = mv = =F , (2.11) dt (m kui konstandi võib viia tuletise märgi alla). Siit näeme, et jõud määrab korrutise m v...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Kõige üldisemalt määratakse gaasi olek kolme olekupara-meetriga: absoluutne temperatuur T, rõhk p ja ruumala V (mõnikord kasutatakse eriruumala Vo - massiühiku ruumala). Ideaalse gaasi seadused Neid seadusi on kolm ja kõik nad on saadud empiiriliselt. (1) Boyle - Mariotte'i seadus. Jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruum- ala korrutis konstantne : pV = const. (1) (tingimusel, et T = const.). (2) Charles'i seadus. Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi (1 oC) võrra konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk po (0oC juures) = 1/273 võrra: p = po ( 1 + t ). (2) (3) Gay-Lussac'i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid = 1/273 võrra sellest ruumalast Vo , mis oli gaasil 0 0C juures....

172 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Molekulaar kineetika

Tahke- säilitab ruumala ja kuju, korrapärane kristallvõre, molekulid võnguvad kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi. Molekulid praktiliselt ei mõjuta üksteist ja liiguvad kaootiliselt. 11. Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne . 12. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Boyle'i - Mariotte'i seadus: Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C ­ elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H ­ biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

1u = 1,66*10 -27kg Avogadro seadus ­ mis tahes gaaside ruumalad on võrdsel temp ja rõhul võrdsed, normaaltingimustel 1 mooli ruumala on . (Eri gaaside võrdsetes ruumalades on võrdsel rõhul ja temp võrdne arv molekule.) Boile'i-Mariotte'i seadus ­ jääval temp kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga, st jääval temp on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis konstantne . Gay-Lussaci seadus ­ jääval rõhul suureneb antud gaasimassi ruumala kuumutamisel 1°C võrra 1/273 võrra sellest ruumalast, mis on gaasil 0°C juures. Ideaalseks gaasiks nim gaasi, mis allub täpselt gaasi olekuvõrrandile . Isoprotsess ­ ideaalse gaasiga toimuv protsess. Molaarmassiks M nim 1 mooli massi. Molekulmass MR on molaarmass aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse kuuluvate aatomite masside summaga....

Füüsika
519 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun