TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24fk Töö pealkiri Töö pealkiri Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.02.14 Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati as...
DMU jaoks. (Kahest) DMU-st koosnev grupp, mille praktikat eeskujuks võttes saab kolmas DMU oma tegevust efektiivsemaks muuta, seejuures peab kolmas DMU oleme referentsgrupi lähedal. 23. Mis on sisendi ülejääk andmeraja analüüsi meetodis? Võrdses proportsioonis sisendite vähendamine võimaldab liikuda efektiivsusrajale, kuid ühe sisendi edasine vähendamine on võimalik väljundi väärtust muutmata 24. Mis on konstantne mastaabiefekt, kasvav ning kahanev mastaabiefekt? Konstantne - väljundid on proportsionaalsed sisenditega sõltumata sisendite suurusest Kasvav - sisendi suurenemisel väljundi ja sisendi suhe suureneb Kahanev - sisendi liigsel suurenemisel väljundi ja sisendi suhe väheneb 25. Mida tähendab sisendile orienteeritus DEA analüüsis? Sisendile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju võib sisendeid vähendada, säilitades väljundid antud tasemel 26
Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud. hammasülekande eelised kõrge kasutegur ( kuni 98%). väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). konstantne ülekandearv. suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) võllide ja laagrite väike koormus. hammasülekande puudused eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi silinderhammasülekanded koonushammasülekanded hüpoidülekanded hammaslattülekanded
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on va...
- Mudel tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem - Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke
stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Katseandmed: Atmosfäärirõhk P= 754 mm Hg Keemistemperatuu T 1/T h Paur= ln r K mm Hg P-h Paur tº C 24,4 297,4 0,00336 689 65 4,174
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI Töö nr: 24 KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 15.02.2012 Töö ülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. Töö käik 1. Termostaadi reguleerisin juhendaja poolt antud temperatuurile . 2. Termostaati asetasin 100 ml kolbi destilleeritud veega. 3. Lülitasin sisse arvuti ja käivitasin programmi PicoLog ning seadistasin selle vastavalt etteantud juhistele. 4. 50 ml-se mahuga mõõtekolbi mõõtsin 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsin kr...
Termodünaamika lühikonspekt Soojusjuhtivuse põhiseadus: Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub ,seda rohkem soojus selles suunas levib. Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermi...
Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 4-muutuja loogikafunktsiooni Karnaugh' kaardil on . . . . . . üheruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 4 konstantset muutujat; . . . viieruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . pole sellise mõõduga kontuuri ! . . . kaheksaruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 1 konstantne muutuja; . . . kaheruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 3 konstantset muutujat; . . . neljaruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 2 konstantset muutujat; Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Loogikafunktsioonil puudub TÄIELIK KONJUNKTIIVNE normaalkuju (TKNK) konstant 1 Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mitu naaberruutu on 5-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaardi igal ruudul
paiskub vastu termomeetri pesa 3. Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutis ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pe termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga saavutatud rõhul. Edasi keeratakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võ küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja tem määratakse vedeliku keemistemperatuur 10-20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärir amilisel meetodil mistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. isrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurumissoojuse. endatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. g vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus emperatuuril keeb. Suletakse kraan 10. Seade loetakse -2 mm Hg
saavutustest, kui me ei oska nende abil iseenda elu kergemaks teha, alustades siis näiteks noorte koolikottidest. Kanda viiel päeval nädalas endaga kaasa üht tahvelarvutit on rühile ning seljale palju mugavam, kui vedada päevast päeva tosinat paksu õpikut kooli ja tagasi. Kuid kuidas mõjub nutiseadmete pidev ning igapäevane kasutamine noortele õppuritele? On üsna ilmne, et ka e-õpikutel on omad miinused. Kas tahvelarvutite konstantne käsitlemine mõjub halvasti silmadele või mõjutab kuidagi teisiti meie tervist, seda pole teada. Tundub nagu oleks e-õpikutega kaasnev suurim mure koht materiaalne pool. Kes peaks soetama vajalikud seadmed ja õppematerjalid? Kas lapsevanem, kool või hoopis keegi kolmas? E-õpikud ei ole odav lõbu. Iga õppur vajab omale seadet, mida tundides kasutada, kuid kelle kohustus oleks vastav seade muretseda? Praegusel hetkel kuuluvad õpikud enamasti koolile, vajalikud töövihikud ja
ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM 1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu 2) Alalisvool – kiirus konstantne, alalisvoolu ümber magnetväli, mis ajas ei muutu 3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resultantjõud pole konstantne, s.t. muutub ajas mingi seaduse Fres = Fres (t ) järgi, siis lõppimpulssi valemi (5.4) viimases liidetavas asendub korrutis integraaliga. t p = p 0 + Fres (t )dt . 0 (5.5) Saadud valemis paremal pool olevat integraali nimetatakse kehale mõjuvaks jõuimpulsiks. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. Jõuimpulss võrdub keha impulsi muuduga. Konstantse jõu korral võrdub
hakkas uurima ka nägemise eristusvõimet ja eristusläve suurust (nt kahe erineva pikkusega sirglõigu võrdlemine). Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l (75% sellepärast, et välistada juhuslik äraarvamine, mis on 50%) katsekordadest avastama. Volkmanni katsetest selgub, et algpikkuse kasvades suureneb ka eristuslävi. Weberi seadus: eristusläve jagatis algpikkusega on ligikaudu püsiv ehk konstantne. S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia
rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk ei muutu, st f(x1) < f(x2), siis f on kasvav hulgas D. Kui aga funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk muutub vastupidiseks st f(x1) > f(x2), siis f on kahanev hulgas D. Astmefunktsiooni mõiste (määramispiirkonda ei küsi). kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Eksponent- ja trigonomeetriliste funktsioonide määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0 ja Antud funktsiooni korral X = R ja Y = (0;1). 4. Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Funktsiooni f pöördfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis igale y Y seab vastavusse kõigi selliste x X hulga, mille korral kehtib võrdus f(x) = y. Logaritmfunktsioon . Eksponentfunktsiooni
3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda
elu rahulolevana elada segavad. Need konseptsioonid, mis puudutavad "mina" olemust on tihti valesti mõistetud. Me hoiame liialt kinni asjades, mille olemasolust pole meil tegelikult vähimatki aimu. On vaid see arusaam, et meil on vaja leida universaalne tõde, mis kehtiks üheaegselt kõige kohta. Kuid niisamuti nagu kolmnurga sisenurkade summa pole täpselt 180 kraadi, mainimata fakti et see väljaspool Maad ei kehtigi, pole tõde eal konstantne. Kui meil oleks võime loobuda oma minevikus toodetud liigsest tundepagasist ja vajadusest teada saada, kes me oleme, ei oleks ka üksinduse tundmine probleem. Need takistused inimeste vahel pole kellegi teise loodud kui meie. Käsitledes veidi spetsiifilisemalt meie ahnust säilitada kõike võimalikku, mida me elus üles korjame, võib öelda, et egoism on põhjus meie nõrkuste ületamatusel. Egoism on see, mis takistab meil olla vabad nendest eelnevalt mainitud
muutumispiirkonnast X vastavusse teise muutuva suuruse y kindla väärtuse selle muutumispiirkonnast Y. Arvu x nimetatakse funktsiooni f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja hulka X funktsiooni f määramispiirkonnaks, arvu y nimetatakse funktsiooni väärtuseks ehk sõltuvaks muutujaks ja hulka Y funktsiooni väärtuste hulgaks. Loetleme siinkohal üles põhilised elementaarfunktsioonid: 1) konstantne funktsioon y = c ; 2) astmefunktsioon y = x , kus on reaalarv; 3) eksponentfunktsioon y = a x , kus a on ühest erinev positiivne arv ( a > 0, a 1) ; 4) logaritmfunktsioon y = log a x , kus a on ühest erinev positiivne arv ( a > 0, a 1) ; 5) trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x, y = cot x ; 6) arkusfunktsioonid y = arcsin x, y = arccos x, y = arctan x, y = arc cot x . Toome sisse liitfunktsiooni mõiste.
Tagasimaksmine toimub fikseeritud graafiku ja kokkulepete aluse. Intresse arvutatakse tegelikult võlgnevuselt 5. Hüpoteeklaen- laen, mis on antud kinnisvara tagatisel ja selle hüpoteegiga on tagatud nii laenu kui intresside tagasimaksed, kõige pikema tähtajaga laen. Laenu väljaandmine sõltub: 1) tagasimaksete ja sissetulekute suhtarvust 2) laenu summa ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmiseks kasutatakse tavaliselt annuiteet graafikut ( konstantne rahaline makse teatud arvu perioodide jooksul, kasutatakse kuu, kvartali ja aasta annuiteeti) annuiteedi valem A = laen+intressimäär/1-[1/ (1+intessim)]*n Veel kasutatakse ka bulletgraafik ning lineaarne graafik (laenu makstakse tagasi intressimaksetena tegelikult laenusummalt)
puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn. aastarõngas. Sisemistesse kihtidesse seda enam ei satu. Organismide surmaga lakkab süsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma "radioaktiivne kell", mis mõõdab radioaktiivse süsiniku vähenemist orgaanilises aines. Lähtudes süsiniku poolestusajast on tuletatud nn. süsinikuaasta, mis näitab radioaktiivse süsiniku hulka, mille võrra väheneb selle kogus mingis massiühikus süsinikus (näiteks 1 g) aasta jooksul. Seega on süsinikuaasta konstantne suurus, ei suurem ega väiksem. Objekti vanuse määramisel mõõdetakse kiirguse intensiivsust, mis väheneb 80 aasta jooksul umbes 1 protsendi võrra. Vastavalt uuritavas objektis mõõdetud kiirguse intensiivsusele on võimalik määrata teatud vea piires selle vanus aastates. Jooniselt on näha süsiniku vähenemise arv aastate möödudes. 6 Tööstus Radioaktiivsus on asendamatu ka tööstuses.
elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu metallitüki piires *valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses nimetatakase JUHTIVUSELEKTRONIDEKS. *Metalli mudel: ioonide vahele jääva ruumi täidavad juhtivuselektronid 3. Alalisvool *- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu * alalisvoolu võib käsitleda kui laengu ühtlast liikumist, sest liikuvate laengukandjate keskmine kiirus v on konstantne. 4. Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nimetatakse LAENGUKANDJATE KONTSTRATSIOONIKS (n) N- laengukandjate arv.5. *Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu toimel * Laengukandjad liiguvad ka kaootiliselt*voolutugevus I sõltub selle liikumise keskmisest kiirusest v *elektrivoolu tugevus sõltub mitte ainult vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest, vaid ka sellest, kui palju laengukandjaid ruumalaühikus üldse on.6
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarvitada? Karol Kogger 6a kl Viin on tarkade inimeste jook. Miks nii öeldakse? Sest ainult targad oskavad seda juua nii, et purju ei jää. Või siis öeldakse ka nõnda: Võta pits ja pea aru! Jällegi väga targalt öeldud. Viin iseenesest ei ole ju halb. Ta on isegi nagu arstirohi, aga just siis, kui võtta ainult üks pits. Kui juua vähem kui klaasitäis õlut tunnis, siis jaksab maks kogu alkoholi samas vahemikus ,,ära põletada" ning joovet ei tekigi. Miks siis ikkagi on nii palju inimesi, kes ei oska mõõdukalt juua? Mis juhtub, kui liialdada? Kunagi kuulsin televiisorist saadet, kus jaotati inimesed nelja gruppi: karsklased, karsked, mõõdukad ja joodikud. Karsklased ei joo üldse, karsked võtavad ainult pidupäevadel ...
Koherentsed valguslained on samasagedusega (lainepikkusega) ning muutumatu faaside vahega. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 5. Valguse dispersioon tähendab erineva lainepikkusega valguse erinevat murdumist. Seaduspärasus: Mida lühem lainepikkus seda suurem murdumisnäitaja ja vastupidi. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. Spektrite liigid: 1)Joonspektrid-aurude ja gaaside valguse mõjul tekivad.
arvutisüsteemis ja nende kõrvaldamise võimalused. 10/10 4. Miks on reaalajasüsteemides vaja ajakitsendusi? Loetlege ajaliste nõudmiste peamised allikad (max 10p) Ajakitsendustest lähtuvalt tuleb tagada andmeelementide kehtivusaeg, tulemuste õigeaegne kasutamine, sundparalleelsus. Fluktuatsiooni suurusel on oluline mõju juhtimise kvaliteedile. Enamus algoritme toimib diskreetses ajas, kus eelduseks on ajaühiku konstantne suurus, mida on aga arvutis realiseerimisel väga raske tagada. Jõudluskitsendused käivitusperiood, töö kestus, kitsendused sündmuste järjekorrale. Kitsendused protsesside vahelisele interaktsioonile alustamise hetk, töö sünkroniseerimise reziim ja täpsus. Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid sündmuste ekvivalentsuse intervall, sündmuste samaaegsuse intervall. 10/10 5. millised on ranges ja nõrgas reaaalajas töötavate süsteemide peamised erinevused? Millal
a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0, siis aritmeetiline jada on kahanev · Kui d = 0, siis aritmeetiline jada on konstantne Näide 1 Leida aritmeetilise jada 1; 5; 9; 13; ... kahekümnes liige d = 5-1 = 4 a20 = 1 + (20 1) ·4 = 1 + 19 ·4 = 77 Vastus: Jada kahekümnes liige on 77. Näide 2 Kas aritmeetilise jada 8; 5; 2; ... mingi liige võib olla 40? Kui on, siis mitmes? d = -3 an = -40 a1 = 8 -40 = 8 + (n 1) ·(-3) -40 = 8 3n + 3 3n = 51 n = 17 Vastus: Jah, -40 on jada 17. liige. Näide 3 Kas aritmeetilise jada 8; 5; 2; ... mingi liige võib olla 0? Kui on, siis mitmes?
013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. Nii ka toimitakse. Jõu ühikuks on njuuton (N) 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Mida hakata peale Newtoni III seadusega? Kui uuritakse ainult ühe keha liikumist ja teda mõjutavad kehad meid ei huvita, võime nad vaatluse alt välja jätta. Kui tegu on kehade
kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi.Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega. Sealjuures hoitakse ruuminurk rootorivälja põhjapooluse telje ja staatorivälja põhjapooluse telje vahel ligikaudu konstantne. See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused sarnaseks alalisvoolu masina omadustega, kus kommutaatori toimel on rootori ja staatori väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks.Harjadeta alalisvoolumootoris on voolu mehaaniline
a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0, siis aritmeetiline jada on kahanev · Kui d = 0, siis aritmeetiline jada on konstantne Näide 1 Leida aritmeetilise jada 1; 5; 9; 13; ... kahekümnes liige d = 5-1 = 4 a20 = 1 + (20 1) ·4 = 1 + 19 ·4 = 77 Vastus: Jada kahekümnes liige on 77. Näide 2 Kas aritmeetilise jada 8; 5; 2; ... mingi liige võib olla 40? Kui on, siis mitmes? d = -3 an = -40 a1 = 8 -40 = 8 + (n 1) ·(-3) -40 = 8 3n + 3 3n = 51 n = 17 Vastus: Jah, -40 on jada 17. liige. Näide 3 Kas aritmeetilise jada 8; 5; 2; ... mingi liige võib olla 0? Kui on, siis mitmes?
Mitu erinevat lähisvektorit on n järgulisel 2ndvektoril? .n lähisvektorit Mis on intervall? Intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2n. Iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas 2 täpselt n lähisvektorit. Millised järgud on intervalli olulised järgud? Intervalli olulisteks järudes on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtused on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste järkude arvuga? Kui intervallis on 2n m-järgulist vektorit, siis on intervallil m-n olulist järku ja n mitteolulist järku. Millest koosneb intervalli vektoresitus? Kuidas ta moodustatakse? Koosneb sümbolitest 1 ja 0. Intervalli olulised järgud(ehk konstantsed) on tähistatud nendesamade konstantidega 0 ja 1 ning mitteolulised järgud sümboliga - . Mis on n-mõõtmeline boole ruum?
K x = xCH3COOH xC2 H 2OH Termodünaamiline ja näiline tasakaalukonstant on omavahel seotud järgmiselt: CH3COOC2 H 5 H 2O K a = K x = CH 3COOH C2 H 2OH Aktiivsustegureid on võimalik määrata aururõhu mõõtmise teel. Antud töös kasutatakse näilist tasakaalukonstanti, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas. Reaktsiooni tasakaal saabub aeglaselt. Käesolevas töös kasutatakse tasakaaluoleku kiiremaks saavutamiseks katalüsaatorina HCl. Katalüsaatori kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl lisatakse ainult katalüsaatorina reaktsiooni kiirendamiseks, ta ei võta osa reaktsioonist..
=Q. dz Seega paindemomendi teine tuletis tala ristlõike abtsissi järgi on võrdne lauskoormusega: d 2 M dQ = = q. dz 2 dz PÕIKJÕU JA PAINDEMOMENDI EPÜÜRIDE EHITAMISE REEGLID 1. Lõigul, kus puudub lauskoormus (q=0) - põikjõud on konstantne, tähises on vahekriips vahel (QA-C); - paindemoment muutub lineaarselt (tan = Q). 2. Lõigul, kus mõjub lauskoormus - põikjõud muutub lineaarselt (tan = q), tähises vahekriips puudub, (QAC); - paindemoment on kirjeldatud ruutvõrrandiga. 3. Ristlõikes, kus on rakendatud põikjõud F - Q-epüüril on aste, mis on võrdne jõu F väärtusega; - M-epüüril on samas kohas murdekoht. 4. Ristlõikes, kus on rakendatud koondatud moment M
Ükskõiksusväljaks nimetatakse graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. Asenduse piirmääraks (MRS) nimetatakse määra, mis näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. Asenduse piirmäär on võrdne ükskõiksuskõvera tõusuga. Kui tegemist on täielikult asendatavate kaupadega on kumera ükskõiksuskõvera asemel sirge ning kuna sirge igas punktis on sirge tõus ühesugune on asenduse piirmäär konstantne. Asenduskauba puhul diagonaalid, täiendkaupade puhul kahe küljega ruudud. Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu. Eelarvejoon näitab, kui palju on võimalik osta hüvise Y kogust y, kui ta tarbib hüvist X koguse x. Kasutades ükskõiksuskõveraid ning eelarvejoont, on võimalik leida tarbimise tasakaal ehk hüviste optimaalne kogum, mis tagab
jaotuses, mille kiirused asuvad intervallis dv väärtuse v ümbruses. √ ⟨ v ⟩ = 8 kT π m0 35. Tuletada baromeetriline valem? Rõhk – p, kõrgus –h, rõhk kõrgusel h+dh = p+dp, gaasi tihedus – ϱ. m pμ p−( p+dp )= ϱgdh ; dp=−ϱg dh ; ϱ= = V RT − pμg dp −μg dp= dh; = dh RT p RT Kui temperatuur on konstantne, siis −μgh ln p= RT ⏟ lnC integreerimiskonstant −μgh RT p=C ∙ e ,kui h=0, siis p0 =C Eeldusel, et temperatuur kõrgusega ei muutu, saame baromeetrilise valemi: −μgh RT p= p0 e 36. Mis on aine erisoojus, moolsoojus ja keha soojusmahtuvus. Kuidas need on suurused on omavahel seotud? (Põhjendada) Soojusmahtuvus näitab, kui suur energia kulub mingi keha soojendamiseks
4. Neutraalse evolutsiooniteooria põhieeldused (3), nende paikapidavus tänaste teadmiste valguses. 1. Eksisteerib pöördvõrdeline korrelatsioon asenduskiiruste ja geenile toimivate funktsionaalsete piirangute vahel – suurema piiranguga piirkonnad muutuvad aeglasemat, väiksemaga kiiremini. OK! 2. Eksisteerib molekulaarne kell. Enam-vähem – molekulaarne kell ei ole piisavalt konstantne – selle lahendab peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria, mille kohaselt on molekulaarse kella tiksumine seotud populatsiooni suuruse muutumisega ajas. Ehk kui populatsiooni suurused ajas muutuvad, muutub ka kella tiksumise kiirus. 3. Järjestuste aluspaariline ülesehitus ja koodoni-kasutus peegeldavad pigem mutatsioonilisi kui valikulisi protsesse. Enam-vähem 5. Nukleotiidsete asenduste kiirus
Loeng 4 · Suurused: töö, energia. Nende ühik ja selle dimensioon. töö (tähis A või W) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. Töö mõõtühik (energia ühik) SI- süsteemis on dzaul (J) (1 J = 1 kg*m2/s2 = 1 N*m). Klassikalises mehaanikas avaldatakse tööd tavaliselt kehale või punktmassile mõjuva jõu ning selle jõu toimel läbitud teepikkuse kaudu. Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on , siis töö A avaldub korrutisena F·s·cos(). Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A kujul F · s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui
protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Nõudluse hinnaelastsus ja lineaarne nõudluskõver Lineaarse nõudluskõvera tõus on konstantne, s.t. teatav hinna langus põhjustab alati hüvise nõutava koguse ühesuguse kasvu. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem nõudluskõvera kõrgemate hindadega osas ja madalam madalamate hindade osas ehk tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikumalt siis, kui hüvise hind on suhteliselt kõrge, ja vähem tundlikult siis, hüvise hind on suhteliselt madal. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad 1) Täielikult elastne nõudluskõver
saab üle kanda tööna. Diatermiline soojusvahetus keskkonnaga on olemas ja seega ka siseenergia muutuda ülekantud soojuse arvel. Termodünaamika 1. Seadus suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga , millest on lahutatud energiahulk , mille süsteem annab ära tööga. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne. Kui siseenergia muutus on 0, siis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega. Eksotermiline soojus eraldub (enamik) ; endotermiline soojus neeldub (füüsikalised protsessid) Soojuse hulga mõõtmine (kalorimeetria) reaktsiooninõu, segaja ja termomeeter , soojusefekti mõõdetakse konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus (C) soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra, kui temperatuuri muutus ei muuda aine keemilist koostist. Ühikuks J/K . Sõltub
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 24 Töö pealkiri ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATSIOONI KIIRUSE nr (FK) MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 07/02/2011 Arvestatud 2 TÖÖ ÜLESANNE Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH 3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) dest...
See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia, seega ka kiirus. Kiiremini liikuvad vee molekulid põrkuvad suurema jõuga vastu kartuleid ja "taovad" nad sel viisil pehmeks. Hakates moosipurki avama, võib märgata, et purgikaan on sissepoole lohku vajunud. Asi on selles, et rõhk purgis ei ole muutunud peale kuuma moosiga täidetud purgi kinni kaanetamist, küll on aga muutunud moosi temperatuur. Et rõhk on konstantne, aga temperatuur alanes, pidi ka ruumala vähenema. Kui vett keeta kaanega anumas, kust aur välja ei pääse, siis pärast vee aurustumist hakkab aur temperatuuri mõjul paisuma. Paisudes teeb ta tööd, et oma ruumala suurendada ehk hakkab anumal kaant pealt ära kergitama. Kui soovitakse toidu kiiremat valmimist, kasutatakse tihti kiirkeetjat. Kiirkeetja tööpõhimõte on järgmine: sellele käib kaan peale niivõrd kõvasti, et keemisel tekkiv aur seda kergitada ei saa
võnked. Nendes elementides on 2 mahtuvust, nende vahel toimub aine või energia vahetus, mille tõttu võivad tekkida võnked. W p= K/1T 2 pT 1T2 p2 , X S K X S X X V V -võnketasiirde protsess Integreerimislüli Integreerimisluli nimetatakse ka astaatiliseks luliks ning I-luliks. Ideaalne integreerimisluli valjundsignaal kasvab (voi kahaneb) pidevalt pusiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse maarab huppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli
KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. 2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori siht muutub a=dv/dt=d/dt*v*T(tau)=dv/dt*(tau)t+*dT(tau)/dt 4)NEWTONI SEADUS 1-iga keha säilitab oma olekut kas paigalseisu või ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
0,00279 1,060837 37 Eriaktiivsuse arvutasin aktiivsus/mens, ühikuks µmol*min-1*mg-1 Reaktsiooni kiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist v/E 2. Substraadi kontsentratsiooni (S) mõju ensüümreaktsiooni kiirusele Varieerub substraadi kontsentratsioon, ensüümi kontsentratsioon konstantne. Töö käik oli sama nagu kirjeldatud punktis 1, inkubeerimise aeg sel korral 15 minutit. Arvutused: Produkti kontsentratsiooni arvutan optilise tiheduse järgi (Lambert-Beeri A seadus A=C produkt ∗ε∗l ) = > C produkt = , ε = 18400 M-1/cm-1) ja
Hüperpooliks nimetatakse tasandi Determinandi arvutamist lihtsustada. Gaussi ja Gauss-Jordani meetod. nende punktide hulka, mille Maatriks, tehted maatriksitega Näited Gaussi meetodi puhul kauguste vahet tasandi kahest Kirjutades nende vektorite teisendatakse laiendatud maatriksi antud punktist on koordinaadid välja tabelina, nii et AB kõik elemendid allpool absoluutvdäärtuselt konstantne. ühe ja sama vektori Koordinaadid peadiagonaali nullideks, II järku jooned. Parabool asetseksidt ühes reas ning opereerides sealjuures eranditult Parapooliks nimetatakse tasandi samanimelised koordinaadid ühes vaid maatriksi ridadega. Veergusid niisuguste punktide hulka. mis ja samas veerus, saame tabeli, on vaid lubatud vahetada, mis asuvad võrdsel kaugsel antud mida nimetatakse maatriksiks
3. Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul an = a1 + d (n 1), kus a 1 on aritmeetilise jada esimene liige, d on jada vahe ning n on liikmete arv jadas. 4. Aritmeetilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul Sn = (a1 + an) / 2 · n, kus a1 on aritmeetilise jada esimene liige, an on jada üldliige ning n on liikmete arv jadas. 5. Geomeetriline jada jada, milles teisest liikmest alates on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis konstantne. *Geomeetriline jada on hääbuv, kui 0 < q < 1. 6. Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul an = a1q(n - 1), kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige, q on alates teisest liikmest liikme ja sellele eelneva liikme jagatis ning n on liikmete arv jadas. 7. Geomeetrilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul Sn = (a1 [q(n - 1) - 1]) / (q 1), kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige, q on alates teisest liikmest liikme ja
● Agraarsed aedlinnad 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik tema ideed: ● Ehituse ja maastiku terviklikkus ● Maastik tingib majade ehitamist ● Linnakujunduslik element - lainjas sein ● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka 8. Walter Gropius ja linnaehitus. ● Vabaplaneerimise kontseptsioon ● Tänavaruum kui konstantne ● Loobumine perimetraalsest hoonestusest ● Loobumine traditsioonilisest tänavaruumist Vabaplaneeringu idees Gropius nägi võimalust hoonestuse paigutuseks nii, et igast korterist oleks näha üldkasutatavat muruplatsi ja igasse elutuppa paistaks päike.
MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne. ● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu Tööturg on tasakaalus- nii palju kui jääb töötuks sama palju leiab aasta jooksul tööd, siis turg on tasakaalus. Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f- i. Miks töötust ei saa kunagi päris nulli viia?
akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks
SI-kg,m,s CGS-cm,g 1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal ¯=m(g¯±a¯) Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga. Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
