määramiseks kasutatakse seadet, mida nimetatakse Schmidti soojusvoomõõturiks. Antud seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Katse käigus hoitakse rõhk torus konstantne, ning katset sooritatakse iga 5 minuti järel . Katseandmed ja arvutuskäik: Soojus- Temperatuurid voo Termopaari mõõturi Isolatsiooni Mõõtevöö Mõõtevöö vabades Aeg min. näit all t1 all t2 peal t3 otstes
FK 24. 1. Reaktsiooni kiirus: püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab ära reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Tähis on v ühik (mooli liitri kohta sekundi) Saab kiirendada kui: tõsta temp, segada, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, lähteainete konts tõstmine, katalüsaatori lisamine. 2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks...
Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 3. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhi...
Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5.Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kuii pinge on üksikutel juhtidel on teada ? 6
sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. R on universaalne gaasikonstant. Mis ühikutes avaldub R SI süsteemis ja mille mõõt on R. · Arvuliselt on tema väärtus järgmine: R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 Avaldisest ilmneb, et universaalse gaasikonstandi ühik tähistab ühe mooli gaasi energiat ühe kraadi kohta. Palun määratlage F ( Faraday constant ) · Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. · Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). · Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga.
Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Vedeliku aururõhu saab arvutada valemi järgi: Paur=P-h kus P on atmosfäärirõhk ja h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, peab vajadusel ka küttespiraali pinget tõstma. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja keemistemperatuuri väärtused. Katset korratakse 10-20 erineval rõhul. Viimane katse teostatakse atmosfäärirõhul. Vajalikud valemid Vedeliku aururõhu arvutamine: Paur=P-h Aine aurumissoojuse arvutamine: Entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul: Katse tulemused P=1007hPa=100700Pa=755,312mmHg Jrk
on n. vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõikidel vektoritel kogu intervalli /¯¯ näide: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ulatuses konstantne. Järgneval real on esitatud 6 erineva pikkusega kahendvektorit: a Kui intervallis on 2n m-järgulist vektorit, siis on intervallil ( m n ) olulist k 00101101 010 11011 10 1 000101 i
Metalli karastamine Terast karastatakse kuumutamise ja järsu jahutamise abil. Kaks tähtsat metalli omadust on kõvadus (võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile) ja sitkus (omadus koormamisel taluda väliskoormust). Kõvadus oluline vältimaks kulumist, sitkus vältimaks purunemist kokkupõrgetel. Selleks, et muuta terast sitkemaks, seda lõõmutatakse. Lõõmutamine (tempering) on meetod terase sitkemaks muutmiseks. Sitkust määratakse Charpy skaalal, kus mõõdetakse jõudu, mis on vajalik testtüki katki tegemiseks. Lõõmutamiseks terasobjekt kõigepealt kuumutatakse allapoole terase kriitilise temperatuuri, kus teras hakkab kõvenema. Metall peab täielikult ühtlaselt läbikuumenema, seega sõltub lõõmutamise aeg esemete paksusest. Pärast läbikuumenemist eemaldatakse asjad ahjust ja lastakse õhus jahtuda. Lõõmutamine muudab terase struktuuri - muutub kõvaduse ja sitkuse suhe. Kui sitkust mõõdetakse Charp...
. Loeng 4 - Töö - (tähis A või W) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. Töö mõõtühik (energia ühik) SI-süsteemis on dzaul (J) (1 J = 1 kg*m2/s2 = 1 N*m). Klassikalises mehaanikas avaldatakse tööd tavaliselt kehale või punktmassile mõjuva jõu ning selle jõu toimel läbitud teepikkuse kaudu. Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on , siis töö A avaldub korrutisena F*s*cos(). Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A kujul F*s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina
Järsku hakkabosakesele mõjuma teine jõud, mis on esimese jõuga vastassuunaline ja absoluuväärtuselt võrdne. Osake: liigub edasi ühtlase kiirusega, mis tal oli enne teise jõu rakendumist. (kui osakesele mõjus üks jõud, liikus see kiirenevalt. Kui hakkas mõjuma teine, vastassuunaline ja absoluutväärtuselt võrdne jõud, siis nüüd on jõudude summa 0 ning osake liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 16. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral: keha kiirus on konstantne ja keha liikumissuund on konstantne. 17. Keha lastakse lahti ja siis keha langeb vabalt. Vaba langemise käigus keha: kiirus suureneb, kiirendus on konstantne. 3. Test 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitte elastse põrkega: mitte elastne - peale põrget liiguvad kehad koos. Elastne - peale põrget liiguvad kehad eraldi. 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis. 4
Seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f määratud integraaliks lõigul [a, b] ja tähistatakse Seega definitsiooni kohaselt Integraali osad kannavad järgmisi nimetusi: a integraali alumine raja, b integraali ülemine raja, [a,b] integreerimislõik, x integreerimismuutuja, f integreeritav funktsioon, f(x)dx integraalialune avaldis. 33. Töö arvutamine sirgjoonelisel liikumisel muutuvas jõuväljas. Tuletada vastav valem. Kui F(jõud) on konstantne, siis avaldub töö valemiga A = F(b - a). Kui F ei ole konstantne, siis tuleb töö arvutamisel kasutada integreerimist. Idee on järgmine: jaotame vaadeldava lõigu [a, b] väikesteks osalõikudeks nii, et igal osalõigul on jõud ligikaudselt konstantne. Igal osalõigul arvutame töö eraldi, kasutades selleks ülaltoodud valemit. Seejärel liidame osalõikudel tehtud tööd kokku saades töö tervel lõigul [a, b]. Niiviisi saame ligikaudse töö valemi. 34
soojushulk siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis. gaasirõhk surve, millega molekulid rõhuvad anuma seinu. ideaalse gaasi olekuvõrrand - Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. isoprotsessid protsess, mille puhul üks oleku parameetritest on jääv suurus. a) isotermiline protsess temperatuur on konstantne. b) isobaariline protsess rõhk on konstantne c) isohoorne protsess ruumala on konstantne termodünaamika I seadus süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamisel tööd. termodünaamika II seadus Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. soojusmasin masin, mis muundab kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Iga
at s dt vt s (t ) v 2 s 2 vn 0 a n r vb 0 ab 0 Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid telgedele t, n ja b. Mis teljed need on? Need on loomulikud teljed. at s s 2 an r ab 0 Millise liikumise korral on punkti tangentsiaalkiirendus alati võrdne nulliga? Punkti tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga, kui punkti kiirus ajas ei muutu ehk kiirus on konstantne. Millise liikumise korral on punkti normaalkiirendus alati võrdne nulliga? Punkti normaalkiirendus on alati võrdne nulliga sirgjoonelise liikumise korral. Millisele loomuliku koordinaadistiku teljele ei anna ühegi punkti kiirendusvektor iialgi projektsiooni? Binormaalteljestikule ei anna ühegi punkti kiirusvektor kunagi projektsiooni Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni?
66. Sõnastage impulsi jäävuse seadus, kirjutage vastav valem. Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemis asuvate kehade impulsside summa on nende kehade mistahes vastasmõju korral jääv. ä = 0 =1 0 = 0 =1 67. Töö definitsioon, arvutusvalem ja joonis. Töö mingi keha liigutamine jõu mõjul. Kui kehale mõjub konstantne jõud ning nurk liikumissuuna ja jõu mõjumise suuna vahel on samuti konstantne, arvutatakse töö valemist 68. Tööühiku definitsioon. Töö ühikuks on 1 dzaul. [A] = 1N m = 1J. 1 J on niisugune töö, mille teeb jõud 1 N keha liigutamisel 1 m võrra. Ligikaudu on see võrdne tööga, mis tehakse 100 g massiga keha tõstmisel maapinnast 1 m kõrgusele. 69. Võimsuse definitsioon, valem ja ühik. Võimsuse ühik 1 vatt: [N] = 1 J/s = 1W. = 70
varrast. Arvutus taandub toereakts ja varraste sisejõudude arvutuseks. Toereakts leitakse vaadeldes kui jäika keha. Sisejõud- sõlmede eraldamise meetod. --------------------------- 1. Kiiruse môiste. Mitteûhtlase liikumise kiirus. Kiirus on vektoriaalne suurus- peale arvväärtuse iseloomustab teda ka suund. Ühtlane s liikumine: liikuva punkti asukoht loomuliku koordinaadi s abil. Et võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed osad, on suhe ds/dt alati konstantne. Seda suhet nim ühtlase sirgj liikumise kiiruseks (t). Kiirus=arvuliselt ajaühikus läbitud teepikkusega. Mitteühtlase korral liigutakse võrdsetes ajavahemikes erineva suurusega osad. Liikumisseaduse S=f(t), sel puhul pole ds/dt konstantne, aga üsna konstantne, mida väiksemaid ajavahemikke vaatame. Suhe ds/dt on keskmine kiirus ajavahemikul dt. Mida suurem see on, seda enam ta keskmistab tegeliku liikumiskiiruse. Mida väiksem see on, seda paremini isel ta liikumist antud hetkel
Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const Kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Gay - Lussac'i seadus Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) Kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi ruumala kaks korda. Gaasi kasutamisvõimalused
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1 TLÜ: 1. Geneetika mõiste? Geneetika on teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. 2. Peamised etapid geneetika kui teaduse arengus? Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (g...
Faraday seadused · Elektrolüüs elektrolüüdi koosseisu kuuluvate ainete eraldumine elektroodidel. · Elektrolüütilisel teel kaetakse näiteks ühe metalli pind teise metalli õhukese kihiga. · Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides · Toatemperatuuril on gaasid halvad juhid; kuumutamine, radioaktiivse- ja röntgenkiirguse mõju võivad juhtivust suurendada. · Sõltuv gaaslahendus õhu kuumutamisel tekivad laengud; kuumenemisel osa gaasi aatomeid ioniseerib ja aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks. · Elektrivoolu kandjateks gaasis on positiivsed ioonid ja elektronid.
Kuidas (ainult nii) võib muutuda aatomi energia? Ergastamise teel. 1) kiiritada aatomeid valgusega 2) lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3) ainet kuumutades Millise valemiga leida valguse võnkesagedus, kui elektron langeb kõrgemalt energiatasemelt madalamale? hf= E2 E1 , kus E1 ja E2 on vastavate tasemete energiad. Millised arvud määravad Balmer-Rydbergi valemis spektrijoonte lainepikkuse? Täisarvud n1 ja n2 (n1 on igas seerias konstantne täisarv). Millistes lainetes on makrolainetes paisude/sõlmede hulk täisarvuline? Seisulainetes. Millise füüsikalise suuruse ühik on elektronvolt? 1 elektronvolt on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. Millised nähtused näitavad elementaarosakeste laineloomust? Interferentsi- ja difraktsiooninähtused. Kuidas on omavahel seotud osakese mass ja de Broglie` lainepikkus? De Broglie tegi seose laine iseloomustamiseks lainepikkusega
teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida. Termiliselt statsionaarses olukorras läbib mõlemat kihti üks ja sama soojusvoog. Suur termopaaride arv kummivöökujulises mõõturis annavad ka väikeste temperatuurivahede korral mõõdetava pinge. Kui mõõta täiendavad temperatuurid, saame määrata põhiseina soojusjuhtivusteguri. Schmidti soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm. Töö käik Katse vältel oli auru rõhk torus konstantne, ligikaudu 10 kPa. Katse vältel lugesime viieminutiliste vahedega soojusvoomõõturi näidud, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuuri. Katse kestus oli 15 minutit. 3 Katsetulemused ja arvutused. Katsetulemused ja arvutustulemused on tabeli kujul esitatud järgmisel lehel. Tabel 1.1 Soojus- Temperatuurid
Saime 0,5 - 0,1163 = 0,3837 ja märkisime selle Z-diagrammile. 3. Sobitusskeemi parameetrite leidmine Et sobitatakse paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava juhtivuse YL diagrammil. Vastav juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800. Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X = 1,0 ± jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, millel aktiivtakistus R = 1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes, milleks saime 0,176 0,134 = 0,042 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes, mis on sobituselemendi liinile lülitamise kohaks. l1 = 430 * 0,042 = 18,06 mm Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks
Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (mis antud korral oli 762 mmHg). KATSEANDMED h, t, C T, K 1/T mmHg P(aur)=P-h lnp(aur) 27 300,15 0,003332 650 112 4,718499 42,5 315,65 0,003168 561 201 5,303305
13. Nimeta vastastikmõju liigid(4tk) iseloomusta 1te pikemalt. Gravitatsiooniline (kõik kehad), Elektromagnetiline (laetud kehad), Tugev (prooton ja neutron), Nõrk (elementaarosakesed) Nõrk (elementaarosakesed) - Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 14. Milline on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. 15. Iseloomusta mehaanilist tööd + valem Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. valem w=F*s 16. Nimeta teisi energia like(4tk) ja iseloomustada 1te pikemal Mehaaniline energia, Kineetiline energia, Tuumaenergia, Potentsiaalne
" See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene. See omakorda eeldaks, et maailm ongi kogu oma hädade ja probleemidega summaarselt muremeri. Ka Ragtime-is oli näha sarnast nähtust inimesed vajusid aina sügavamale oma õnnetuse sisse ja ei üritanudki midagi muuta, vaid paari erandiga. Võtkem näiteks Houdini õnnetus oli tema jaoks konstantne ning pidevalt kohal olev nähtus, mille eest ta võis küll püüda põgeneda, kuid lahti saada mitte iial. Ka isiklikud suhted olid tihti komplitseeritud ning ka seda võttis E. L. Doctorow normaalse nähtusena võtkem näiteks näiteks Isa ja Ema suhte. Oli ilmselge, et mõlemal on omad vajadused, kuid neid ei väljendatud eriti selgelt, mis viis pettumuseni mõlemalt poolt. Tundub, nagu pettumused ja õnnetus on asjad, mida ei saa vältida, vähemalt ei võeta nende kaotamiseks midagi ette
3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. · Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Füüsikas pidime tegema referaadi. Ja mina valisin oma referaadi teemaks amper. Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna "amper", seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas. 1 AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi.
• >0,7 – tugev seos; • <0,3 – seos praktiliselt puudub; • 0 – seost nähtuste vahel ei eksisteeri. Korrelatsioonikordaja väärtus jääb vahemikku [-1, 1]. Kui kordaja väärtus on kas -1 või 1, siis on tegemist funktsionaalse ehk täieliku seosega. Mida suurem on korrelatsioonikordaja väärtus, seda tugevama seosega on tegemist. Seose sunnd – seose suunda näitab korrelatsioonikordaja märk. Seos saab olla nii kasvav, kahanev kui ka konstantne. - Kasvav seos – kui kasvavad(kahanevad) ühe muutuja väärtused, siis kasvavad(kahanevad) ka teise muutuja väärtused. Ehk tunnuste väärtused liiguvad samasuunaliselt. - Kahanev seos – kui ühe muutuja väärtused kasvavad, siis teise muutuja väärtused langevad. Tunnuste väärtused liiguvad erinevates suundades.
Toode B (mitteelastne nõudlus): Enne hinnalangust: TR = 40 14 = 560 () Peale hinnalangust: TR = 43 12 = 516 () Seega müügist saadav kogutulu hinna langedes vähenes. 7 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Liikumisel piki nõudluskõverat elastsuskoefitsient muutub: NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Piirjuhud elastsuskoefitsient on konstantne Täielikult elastne nõudlus Täielikult mitteelastne nõudlus 8 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE MÕJURID Erinevatel toodetel ja teenustel on nõudluse hinnaelastus erinev: Asenduskaupade olemasolu mida rohkem asendajaid, seda elastsem nõudlus; Osatähtsus eelarvest mida suurem osa sissetulekust
Otsene tõestus selle kohta, et aine koosneb molekulidest ja aatomitest saadi eelmise sajandi lõpus. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri. Mikroskoopilise e. mikrokäsitluse puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Siis kasutatavaid...
Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel. Gaasi rõhu ruumala ja absoluutse temperatuuri vahel kehtib seos: p=n0*k*T . Kuna n0 tähistab gaasi molekulide arvu ruumalaühikus, siis võime kirjutada, et : P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar =...
· aktiivsuse regulatsioon allosteerilised ensüümid, · ensüümide hulkade regulatsioon geenide aktiivsuse regulatsioon (klassika operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund on DNA RNA valk DNA replikatsioon on "poolkonservatiivne" tütar-DNAd saavad kumbki ühe vanadest ahelatest väga tähtis fakt DNA replikatsioonimehhanismi mõistmiseks. DNA replikatsiooni kiirus on konstantne, ei sõltu rakkude kasvutingimustest ja on 800- 1000 aluspaari (bp base pairs) sekundis. Prokarüootsete rakkude DNA replikatsiooni alustab üks DNA polümeraas ja ta viib replikatsiooni ka lõpule (vt. järgmine slaid), mis tähendab, et näiteks E. coli puhul võtab DNA replikatsioonitsükkel aega 40 minutit ja seda lühendada ei saa. Nimetatud asjaolu on tähtis, kui püüda aru saada, kuidas korraldada rakutsükleid, mille pikkus on väiksem, kui 40 minutit (E
1. Colulumbi seadus- Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. F=k · q1·q2/r2 Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud 2. Punktlaengu elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujooned on inimese poolt välja mõeldud abivahendiks elektrivälja kirjeldamisel. Tegelikkuses neid olemas ei ole 3. Elektriväljatugevuse ühikud Väljatugevuse ühikuks on njuuton kuloni kohta (1N/C). Rohkem kasutatakse ühikut üks volt meetri kohta (1V/m). 4. Elektriline pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim elektriliseks pingeks. q1-q2=U= A/q [U]= [A] / [q]= 1J / 1C= 1V Homogeenses väljas U=A/q=E...
poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728.
Isaac Newton (1643-1727) Kuulus inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. · Sõnastas : o Klassikalise mehaanika põhisedused o Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse · Avastas: o Valguse dispersiooni · Arendas: o Valguse korpuskulaarteooriat · Töötas välja: o Diferentsiaal- ja intergaalarvutuse. Legend Newtoni õunast Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole? Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Alghariduse sai Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllat...
Töö nr 3: Lõiketemperatuuri määramine treimisel Tööülesanne Määrata loomuliku termopaari meetodil lõiketemperatuur, kasutades juhendaja poolt etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus
ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus On valguse levimissuuna muutumine, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdumisnurgaks nim. nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisseadus: n=sin a/sin b n-suhteline murdumisnäitaja I lang-, murd. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal II lang- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks konstantne suurus ehk muutumatu suurus. Absoluutne murdumisnäitaja- vaakumi suhtes Seaduspärasused: 1)valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on langemisnurgast väiksem 2)valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 9.Läätsed
Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel
· aktiivsuse regulatsioon allosteerilised ensüümid, · ensüümide hulkade regulatsioon geenide aktiivsuse regulatsioon (klassika operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund on DNA RNA valk DNA replikatsioon on "poolkonservatiivne" tütar-DNAd saavad kumbki ühe vanadest ahelatest väga tähtis fakt DNA replikatsioonimehhanismi mõistmiseks. DNA replikatsiooni kiirus on konstantne, ei sõltu rakkude kasvutingimustest ja on 800- 1000 aluspaari (bp base pairs) sekundis. Prokarüootsete rakkude DNA replikatsiooni alustab üks DNA polümeraas ja ta viib replikatsiooni ka lõpule (vt. järgmine slaid), mis tähendab, et näiteks E. coli puhul võtab DNA replikatsioonitsükkel aega 40 minutit ja seda lühendada ei saa. Nimetatud asjaolu on tähtis, kui püüda aru saada, kuidas korraldada rakutsükleid, mille pikkus on väiksem, kui 40 minutit (E
pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT kulgliikumise energia 2 29. Isoprotsessid. Olekuvõrrand. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ =p2V2ϰ ϰ- kapa ϰ= 30. Maxwell’i jaotus. Valem, mis on f, mida näitab, graafikut peab teadma ja mis teljestikus on.
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis V...
olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooni seaduse Valem: , kus: G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi).
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirus. 5. Newtoni I , II ja III seadus. 1) Kui kehale miski ei mõju või need mõjud tasakaalustavad üksteist, siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2) Ühe keha mõju teisele nimetatakse jõuks, tähistatakse F. Kehale mõjuv jõud on võrdne selle keha massi ja selle jõu poolt põhjustatud keha kiirenduse korrutisega. 3) Kaks keha ...
Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Amorfset faasi polümeerides iseloomustab kaugkorrastatuse puudumine. See tähendab, et makromolekulide ruumilises paiknemises puudub regulaarsus, orientatsioon või ahelaosade konstantne vahekaugus. Korrastatuse puudumise tõttu ei hajuta ainult amorfsest faasist koosnevad polümeerid nähtavat valgust (lainepikkus 0,4 0,7 m) ja seetõttu on need materjalid tavaliselt läbipaistvad ja kirkad. Kuna nii sulanud (amorfsete) kui ka tahkestunud (amorfsete) makromolekulide struktuur on sarnane, siis nimetatakse amorfset faasi ka allajahutatud või tahkestunud sulamiks. Siiski, erinevalt tahkestunud sulamist saavad sulas olekus liikuda terved makromolekulid või nende pikemad
langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne. Suhteline murdumisnäitaja Suhteline mrdumisnäitaja - teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes. Murdumisnäitaja võrdub valguse levimise kiiruste suhtega keskkondades, millede lahutuspinnal valgus murdub. Absoluutne murdumisnäitaja
kiirendus Keha pöörlemisvõrrand (t)=0 + 0 *t + /2 *t² - ühikud on radiaan Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus) r=a= 1/m *F Impilss ehk liikumishulk p= mv Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand a=1/m *F r= d²r/dt²=1/m *F Kulg diferentsvõrr lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral (tuletusega) a) kui jõud on null, x=0 d/dt (dx/dt)=0 dx/dt=v0x=const, dx=voxdt voxdt=voxt+x0 , kus vox ja x0 on koordinadi väärtusega ajahetkel t=0. b) kui j]ud on konstantne (raskujõud: F=mg, hõõrdejõud: F=P), on võrrandi lahendiks polünoom x= x0 + vox*t + ax/2 *t²; ax=1/m *Fx Töö: skalaarkorrutis ja joonintegraal A=Fs=Fscos((Fs)), kus s=r=r2-r1 ning ((Fs)) tähistab vektorite vahelist nurka. Sirgliikumise ninh muutumatu jõu korral saab tööd arvutada vektorite skalaarkorrutisena: A=F*s= Fxdx + Fydy + Fzdz Pikema liikumise korral tuleb töö leidmiseks võtta integraal A=F(t,r)dr=(Fxdx+Fydy+Fzdz) Kineetiline energia kulgliikumisel v=at=1/m *F*t
Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril, tiirlemise trajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver. Nt ring, ellips, ovaal, kuu tiirleb umber maa. Kui jõud on konstantne, ja jõu ja kiirusevaheline nurk on 90kraadi, ss tekib ringliikumine. Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel. 1 toll- 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus. Andmed v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis. Leia võlli pöörlemissagedus. 2400/60= 40 pöörest ühes sekundis Sagedus on 40 hrz Leia pöörlemisperiood. (T)
Seletus Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi. Üks suurus, mis iseloomustab firma arenemist, on müügist saadava tulu (müügitulu) kasv aastas (annual sales gro
skeletilihaskoele Müofibrillide ritivöötsus · Tumedat vööti nim. anisotroopseks e. A-vöödiks · Heledat vööti nim. aga isotroopseks e. I-vöödiks · A-vöödi keskel olevat õhukest heledat riba nim. H- vöödiks · I-vöödi keskel kulgevat õhukest tumedat riba nim. Z-membraaniks · Ühest Z-membraanist kuni järgmise Z-membraanini ulatuvat vöötlihaskiu osa nim. müomeeriks e. sarkomeeriks · A-vöödi (sisaldab müosiini) pikkus on konstantne, I-vööt (sisaldab aktiini) muutub kontraktsiooni käigus lühemaks Lihas Lihaskimp H A I Lihaskiud vööt vööt vööt Z z z Sarkomeer Müofibrill aktiini molekulid H Müofilament
klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengukandjate arv ; F(l) = Lorentzi jõud |
Kuid võtame nüüd kaks ühesuurust zetooni, ühe puust ja teise metallist. Kui me nad vette asetame, siis jääb puidust zetoon vee pinnale, kuid metallist zetoon vajub põhja. 3.Järelikult sõltub vedeliku pinnale ujuma jäämine peale eseme kuju ka eseme materjalist. Esimesena taipas, et tegu on kõikidele vedelikele iseloomulike omadustega Blaise Pascal ning tehes katseid erinevate kehadega jõudis ta tulemusele, et kehale mõjuva jõu ja jõuga risti oleva keha pindala jagatis on konstantne suurus. Rõhk p on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline pindalaga 1 paskal on üldtunnustatud mõõtühikute süsteemis (SI) rõhu põhiühikuks, kuid kasutatakse ka ühikuid 1 millimeeter elavhõbeda sammast (1 mm Hg), 1 atmosfäär (1 atm) ja 1 baar (1 bar). 1 mmHg = 133,322 Pa 1atm = 760 mmHg 3 1 atm = 101325 Pa 1 bar = 105 Pa Kõik meist on võtnud dussi ja teavad, et läbi dusisõela tuleb vedelik kõikidest aukudest ühtemoodi. Kuidas seda seletada?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
