KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser kä...
KRISTLUS ROOMA RIIGIS Levis rändjutlustajate kaudu, kristust algul ei sallitud(ainult üks jumal). Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina. HILINE ROOMA KEISRIRIIK: SÕJAVÄE BARBARISSEERUMINE, RIIGI JAGUNEMINE, KRISTLUSE LEGALISEERIMINE 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike- Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele
Ajalugu Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised. Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Keskaja algus Keskaja lõpp 313.a-Constantinus kuulutas välja 1453.a-Konstantinoopoli vallutamine usuvabaduse, mis tähendas Kristluse türklaste poolt, mil lakkas olemast Ida- legaliseerimist. Rooma. 330.a- Constantinus rajas impeeriumile uue1492.a- Ameerika avastamine Kolumbuse pelinna Konstantinoopol. poolt, mil eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud kolooniavallutused. 395.a- Constantinus pärandas riigi oma 1517.a- usupuhastuse või reformatsiooni kahele pojale, mis jagas Rooma impeeriumi algus Saksamaal, mil lõppes Lääne-Euroopa kaheks. senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 476
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu a...
Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad
3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha. Firenze-Renessanssi hall, rikas linnriik, kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad,käsitööliste tsumftid. 1348-Katkuepideemia 1440-Göteborgi trükikunst 1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele. 15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine.
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- · Senat valitseja nõuandja
aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha-Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud.
Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad.Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme.Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol.395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.lagunemine:sõjavägi barbariseerub,kodusõda,maj.kriis,2pealinna Zeus (Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.Hera (Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalannaPoseidon (Neptunus) – Zeusi vend, merejumalDemeter (Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalannaHestia (Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalannaAres (Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumalAthena (Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Türgi suurvõimu langus ja Krimmi sõda Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumi laienemisest. Asutati aastal 1307 · 1393 vallutati Põhja-Kreeka. · 1453 vallutati Konstantinoopol, 1466 Albaania. · 1514 vallutati Iraan, 3 aastat hiljem Egiptus ja Süüria. · 1521 vallutati Jugoslaavia. · 1526 vallutati Ungari. · 1529 toimus ebaõnnestunud Viini vallutamine. · 1534 vallutati Mesopotaamia. · Samal aastal vallutati Transilvaania ja Vallahhia. · 1683. aastal teise ebaõnnestunud Viini vallutamisega · lõppes impeeriumi laienemine. Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumilangusest 1699 loovutatakse Ungari. ·
Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood. Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm. 10
mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates
euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses. ÜHISKOND · Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik · Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks · Lääne Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS · Pealinn Konstantinoopol · Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile. · Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh. KLOOSTRIKUKORRALDUS · Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid. · Lääne-Euroopas tegutseb benediktiinlased. KESKAJALÕPP · 1453 Konstantinoopoli langemine, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpp · 1492 Ameerika avastamine · 1517 Reformatsiooni algus Saksamaal KASUTATUD MATERJAL
Kontrolltöö- varakeskaeg Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg P...
sajandil, sõdurkeisrite ajal, kui püüti taastada impeeriumi ühtsust. Usu eest hukkunud kristlastest said märtrid. Iga kogudus valis endi seast piiskopi e juhi või vanema e presbüteri. Esialgu olid kogudused omavahel võrdsed. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisusteks. Hierarhia kiriklik ametiastmestik kujunes välja riigikiriku ajal. · Peapiiskopkond peapiiskopi eestvedamisel: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol · Piiskopkond piiskop · Kirikukihelkond preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4.saj alguses). Mungad (eremiidid) põgenesid maailma ahvatluste eest kõrbesse. Kuulsaim Püha Antonius. Pühakirja kujunemine
Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas)...
pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistliku usu. Kuigi selline usk mõjutas kodanikke suurel määral, oli ta riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Constantinus pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks impeeriumi idaosa. Seega ei sobinud Rooma enam pealinnaks ja kaotas oma poliitilise ning kultuurilise tähtsuse.Aastail 324-330 kerkis riigi idaossa uus pealinn Konstantinoopol. Linna geograafiline ja sõjaline asend oli väga soodne. Majanduslikult tugev ja kultuurne impeeriumi idaosa oli Konstantinoopoli arengu aluseks. Uue pealinna rajamisega algas keisririigi jagunemine kaheks. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii
ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas
,,Trükivigade eest ei vastuta, puudu on see õpetaja antud riikide tabel( riik- sisepoliitika, välispoliitika, riigikord, majdnsus) +õpik lk 8 Buuride sõda!" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu asustasid nad Kapimaad (lk. 8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maai...
Kunstiajaloo kontrolltöö III Keskaeg 1. Mida kujutas endast Bütsant? Kirjelda ühiskonda! Rõhuti välisele võimsusele ja toredusele. Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid
6.a)elekter b)auruvedur,aurik c)telefon d)vaktsiin. 7. 8.1453-kui lagunes konstantinoopol 1492-mil Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517-kui algas reformatsioon 9.Absolutism-monarhist sai riigivõimu ainuteostaja, Louis XIV
Et suurriikidele järele jõuda, vajas Venemaa reforme, mida teostas Stolõpin. 5)Suurriikide blokkide kujunemine-19 saj. Lõpupoole hakkasid Euroopa suurriigid blokkidesse grupeeruma. Sõlmiti leping Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia vahel. See kolmikliit tekitas rahutust. 6)1912. Aasta sõda Türgile-Türgi nõrgenemise tõttu tahtsid Balkani rahavad Türgit kogu poolsaarelt välja tõrjuda. Serbia,Bulgaariga ning Makedoonia kuulutasid Türgile sõja, mille viimane ka kaotas v.a. Konstantinoopol. 7)1908 a. Bosnia ja Hertsogoviina kriis-Austria-Ungari liitus Bosnia ja Hertsogoviinaga. Sellest tekkis vasuolu Serbia ja Venemaaga. 8)Dreyfusi afäär- võltsitud dokumentide alusel mõistetakse juudi rahvusest ohvitser eluaegsesse pagendusse. Riikide Iseloomustus: 1)Prantsusmaa: *Majandus:Kapitali väljavedu Venemaale, terasetööstuse kasv, masina ehitus, kaitse tollid. *Sisepoliitika:edukad streigid,anarhismi levik, rahutused usuküsimustes.
barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele sinoditele. Pärast kristuse legaliseerimist sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks. Kristlaste arv kasvas tormiliselt. Koos kristluse levikuga omandas ka kirik ühiskonnas järjest uusi rolle. Kirik hakkas järg järgult üle võtma riigivõimu funktsioone.
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni
Türgi ekspordib: * Tekstiilitooteid* Rauda ja terast * Kuivatatud puuvilja * Tubakat * Kunstkiudu Pindala: 780 576 km2 Rahvaarv: 62 774 000 Pealinn: Ankara Keeled: türgi (riigikeel), kurdi Rahaühik: Türgi liir Huvitavaid fakte Türgi territooriumil on Ararati mägi, mille tipule randus Suure veeuputuse aegu Noa laev. Niisiis võime tinglikult pidada Türgit kogu piibli-maailma hälliks. Istanbul (Konstantinoopol) on ainus linn maailmas, mis paikneb kahel mandril. Konstantinoopol on olnud kolme suurrriigi Rooma, Bütsantsi ja Osmanite impeeriumi uhke ja ropprikas pealinn Türgi territooriumil asub tervelt 2 seitsmest maailmaimest: - Artemise tempel Ephesuses - Halikarnassose mausoleum (Bodrum) Püha Nikolaus (ehk Santa Klaus, ehk Jõuluvana) sündis Türgi Vahemere rannikul Demres ja oli Myra piiskop Trooja sõjad toimusid praeguse Türgi lääneosas Türklased tutvustasid eurooplastele kohvi
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest
Keskaeg Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a Rooma Rahu lagunemine 1453. a Bütsantsi häving 330. a Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a Ameerika avastamine 395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine
rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Ristiusu levitajatel oli selline teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult. Feodaalide vägi (5´000 rüütlit ja 30´000 jalameest) vallutas aga sellegipoolest Jeruusalemma 1099. Aasta juulis. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud
a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte. 4. Sõjaväekorraldusele oli iseloomulik: 7. saj alates talupoegade stratiootide maakaitsevägi, sõjaväeteenistuse eest anti sõduritele pärandatav jaosmaa. Hiljem sai oluliseks suurfeodaalide ratsavägi. 5. Kirikulõhe toimus 1054. aastal. Põhjusteks võib lugeda dogmaatilisi erinevusi, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisu slaavi maade, eriti Bulgaaria ristiusustamise pärast. Tulemuseks
Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse Jumalal on üks ainus poeg Jeesus Kristus Kes löödi risti.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Innocentius III Referaat 11a Tallinn, 2007 Aastal 1202 kuni 1204 oli toimunud neljas ristisõda. Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale maale korraldas Innocentius III. Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Peainglid Gabriel ja Miikael Monika Tulit 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Gabriel Gabriel on üks kolmest peainglist. Heebrea keeles tähendab Gabriel "Jumala mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik, Jumala sõnumitooja. Vanas Testamendi seletab Gabriel Taanielile tema nägemuse. Uues Testamendis teatab Sakariasele, et talle sünnib pojaks Ristija Johannes Toob Neitsi Maarjale sõnumi Jeesuse sünnist. Sümbolid Liilia viljakus ja vaimsus, spirituaalsus Õlipuuoks rõõmusõnum Tõrvik tuli ja võitlus ...
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aasta...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väi...
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi)
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja
Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15.saj islamiusuliste türklaste alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, pidades seda patuks. Kui 1453 aastal langes Konstantinoopol türklaste kätte siis katsid nad Hagia Sophia kiriku seinte ja kupplte, mosaiik- ja marmorkaunistused krohviga. Hagia Sophia kirik muutus islamiusuliste moseeks. 10. Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest
· Hispaania Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil. Ühisriigi moodustasid Kastiilia ja Aragon. Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. IDA- JA PÕHJA-EUROOPA · Varauusaja Ida-Euroopa riigid olid suured ja paljurahvuselised. Neid tuntuimad ja suuremad olid Venemaa ja Poola. Türgi impeeriumi koosseisu kuulus kogu Kagu- Euroopa. Kujunesid Taani- ja Rootsi rahvusriik. · Türgi 1453.a. vallutati Konstantinoopol. XVI sajand võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas. Türklased võitlesid Vahemerel ülevõimu pärast Hispaaniaga. · Poola XVII sajandi algus aastatel saavutati riigi suurim territoriaalne ulatus, mis hõlmas miljon ruutkilomeetrit (Peipsi järvest kuni Musta mereni). Poolale allusid Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast. Poola oli alatasa Venemaaga sõjajalal. · Rootsi Tänu keiser Gustav I Vasa sai riik Taani mõju alt vabaks. Rootsi ja Taavi
Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga vahendusel teame varasemat ajalugu Rootsil. Põhjala eepos on tuntud kui Vanem Edda, hiljem lisandus Noorem Edda. Saksa kangelaseepos Nibelungide laul. 8. Ülevaade Bütsantsi ajaloost, riigikorraldusest ja ühiskonnast. VI saj langesid Lääne-Rooma alad germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni XV sajandini, mil vallutati Konstantinoopol. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks. Rooma keel. Alad Kreeka, Balkani ps, Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti taastada Rooma impeeriumit. VI saj kuid lõunaslaavlaste ja langobardide rünnaku tagajärjel seda ei juhtunud. Burgaaride rünnaku tagajärjel rajati Burgaaria riik ja selle elanikud sulandusid slaavlastega. Bütsantsi raskusi suurendas ka araablaste siisetund. VII vallutasid Egiptuse ja Vahemere idaranniku, ka Küpros ja Kreeta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
