Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"konstantin" - 501 õppematerjali

konstantin

Kasutaja: konstantin

Faile: 0
thumbnail
11
odt

Juhan Liiv

Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen- davaid ja nukraid luuletusi ­ eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei hoolinud: "Võõrastele...

Kirjandus
186 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Johan Laidoner

Laidoneri juhtimisel töötav luurevõrk kogus hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Johan Laidoner 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 Peale Saksamaa lüüasaamist ja I maailmasõja lõppu (11. nov. 1918) viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28. nov. 1918 alustasid kommunistilikud väeosad pealetungi Eesti Vabariigile. Samal päeval vallutati Narva ja kuulutati seal välja vabariik nimega Eesti Töörahva Kommuun. Samal ajal jätkati pealetungi lääne ja lõuna suunas. Vallutati Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. Kommunistlike vägede pealetung peatati Tallinn - Paide - Pärnu liinil. Seega oli...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimesed kutselised heliloojad Eestis

Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...

Muusikaajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eduard Vilde

sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde...

Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Soome

a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. 6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (19181939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin , Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks. 10 6.5 SOOME TEISES MAAILMASÕJAS (19391945)...

Geograafia
79 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 1920-1940

Tammsaare romaani, uusrealism, Eduard Viiralt graafik psühholoogiline realism Amandus Adamson sculptor Mait Metsanurk romaani, uusrealism, ajalooline romaan POLIITIKA Albert Kivikas "külarealism" Konstantin Päts Põllumeeste Kogud August Jakobson "agulrealism" Johan Laidoner Põllumeeste Kogud Hugo Raudsepp näitekirjanduse rajaja Jaan Teemant Põllumeeste Kogud Karl Ristikivi psühholoogiline realism Jaan Hünerson Põllumeeste Kogud Karl ­ August Hindreyajalooline romaan...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

I maailmasõja kokkuvõte

Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) ­ rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti Vabariik

Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuht lemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus. Riigikogu liikmete arvuks 50. Kõik need muudatused jäid paberile. Kasutades jõustuvaid põhiseaduse rakendussätteid, võttis peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 12. märtsil 1934 vastu dekreedi(määrus) kaitseseisukorra kohta. 1934. aasta sügisel kutsuti Riigikogu veelkord kokku erakorraliseks istungjärguks, kuid saadeti seejärel kohe laiali. Kuni 1938. aastani Riigikogu enam kokku ei kutsutud (,,vaikiv olek"), kogu selle aja valitses riigivanem Konstantin Päts dekreetide abil. Erakonnad kaotati, erandiks jäi 1935. aastal moodustatud Isamaaliit. Igasugune esinduskogu puudus Eesti riigis rohkem kui kaks aastat. 1936...

Ühiskonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Heino Elleri ja Artur Kappi võrdlus

Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas...

Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milliseid muudatusi tõi kaasa Vaikiv ajastu?

1937 aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu ning Pätsi isiklike suunitluste alusel võeti vastu põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Demokraatia oligi asendatud uue juhtimisviisiga ning seda tehti ebaseaduslikult. Esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts ning tal olid laialdased õiglused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Parlamendi õigusi piirati oluliselt. Parlamendist sai lihtsalt presidendi otsuse täideviijaks. Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

Eesti saavutas autonoomia 30. märtsil 1917 2. Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruaril 1918 3. Vabadussõda kestis 28.novemberist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 4. Võnnu lahing toimus 23.juunil 1919 5. Tartu rahuleping kirjutati alla 2. veebruaril 1918 6. Asutav Kogu tuli kokku 23.aprillil 1919 1. Jaan Poska ­ Eestimaa rahvusliku kubermangu komissar, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule. 2. Konstantin Päts ­ Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Päästmise Komitee liige ja esimees, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, toimetas ajalehte "Teataja", korraldas koos J.Laidoneriga riigipööre. 3. Johan Laidoner ­ sõjavägede ülemjuhataja, juhtis sõjategevust Vabadussõjas, osales siseriiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel, korraldas koos K. Pätsiga 1934.a. riigipöörde. 4. August Rei ­ Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees, Eesti Ajutise...

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti realismi konspekt 11 klass

· Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees ­ J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson ­ üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja ­ Konstantin Päts ­ majanduslik · Uudised ­ Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv ­ poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ­ ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ­ ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ­ ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ­ ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ­ ajaloo proosa...

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees ­ Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja ­ Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse aated, Eitas ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Vajalikuks olukorra parandamine. Tegid koostööd venelastega. peeti õiguslikku võrdsust. Peamine vaimne areng. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. "Teataja" taotles maareformi ja rahvaesinduse...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti aeg

EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja kindral J. Laidoner toime veretu sõjaväelise riigipöörde. Samal päeval kuulutas valitsus välja üldriikliku kaitseseisukorra ja määras J. Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks....

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liivi Loodusluule

Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-davaid ja nukraid luuletusi ­ eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei...

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

1905. a revolutsioon Eestis

sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Rahvuslike aadete kõrval pöörasid nad enam tähelepanu majandus- ja sotsiaalküsimustele ning rõhutasid üksikisiku ja sotsiaalse grupi (klassi, seisuse) tähtsust. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimese Eesti vabariigi põhiseadused

Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi ­ kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu · 1923 II Riigikogu · 1926 III Riigikogu · 1929 IV Riigikogu · 1932 V Riigikogu · 1937 Rahvuskogu · 1938 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) EV Seadusandlikud kogud 2...

Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun