mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31.detsembril on Punaväed vallutanud ligi kolmveerand Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 1919.aasta tähtsamad sündmused ● 14. jaanuar vallutatakse tagasi Tartu linn ● 18
Alates 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ja ülendati kindralleitnandiks. Enamlaste mässukatse puhul ülendati Laidoner taas sõjaväe ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934. nimetati Laidoner taas, juba 3ndat korda Eesti Sõjavägedege ülemjuhatajaks ja Sisekaitse juhatajaks. 24. veebruaril 1939. ülendati kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Poliitikas 1921-1929 oli Laidoner Riigikogu 1. 2. ja 3. koosseisu liige. 1925 vahendas Johan Rahvasteliidu komisjoni esimehena piiripingeid Türgi ja Iraagi vahel. Laidoneri enda soovitusel otsustati anda Mosul iraagile. 1929. aastal loobus kandideerimast IV valimistel ning lahkus oma „parteist“. 4 aasta
· 15. 11.1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Seepeale aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali. · 19.02.1918 otsustas Maapäeva vanematekogu kasutada soodsat rahvusvahelist olukorda (Saksamaa alustas läänest pealetungi Eestile) ja kuulutada Eesti iseseisvaks. · Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid kolme suurema rahvuslikel positsioonidel oleva erakonna juhid. o Konstantin Päts Maaliit o Jüri Vilms Tööerakond o Konstantin Konik Demokraatlik erakond · Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks kasutati taganevate enamlaste ja pealetungivate sakslaste vahele jäävat üürikest võimuvaakumit. · 24.02.1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Demokraatlik Vabariik ning teatati selle erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga
15 novembril tulid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Pärast seda ajasid enamlased Maapäeva laiali. 1918 jaanuaris alustas saksa armee idarindel suurpealetungi. Saksa väed tungisid mandri Eestisse ja vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ja taganes ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee- Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik- nende ülesandeks jäi välja kuulutada iseseisvus. Koostatud oli Iseseisvusmanifest. 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali. Algas saksa okupatsioon, mis kestis novembrini 1918.
abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks", järgnevatel aastatel veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Vahekorrad" (1922), "Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning
· 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks "tühik", mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma. Iseseisvuse väljakuulutamiseks ning erakorralistes olukordades tegutsemiseks loodi Eesti Päästekomitee. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Tegevus moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti linnad võeti juba enne sakslaste saabumist Eesti rahvusväeosade kontrolli alla (Tartu 20. veebr., Pärnu 21. veebr., Viljandi 23. veebr.). 23. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest avalikult ette Pärnu "Endla" teatri rõdult (kuid seda hetke ei loeta veel Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks). * Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24
moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks sai majandusliku olukorra parandamine
Silm Konstantin Jemeljanov OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Sisukord Silm silma struktuur Faktid silmast Inimeste silma struktuur Kasutatud materjal Silm Silm, paariline nägemiselund. Koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Faktid silmamunast · Silma kaal on ombes 7,5 grammi. · Silma pikkus on umbes 24,00mm Inimese silma struktuur TÄNAN Kasutatud materjalid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1
Nõukogude Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta komsomolis, seejärel nimetati regiooni põllumajandussekretäriks. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1981) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54- aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt
· Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa
läinud kaua kui enamlased selle laiali ajasid.Tööerakonnal oli 1917-19 suur poolehoid. Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel novembris 1917 said tööerakondlased 21 % (JV valiti saadikuks), Eesti Asutava Kogu valimistel jaanuaris 1918 30% kõigist antud häältest. Tööerakond oli esimene Eesti partei, kes avalikult tõstatas oma konverentsil 11. / 24. XII 1917 iseseisva Eesti riigi väljakuulutamise idee. JV oli Eesti iseseisvuse väljakuulutanud erivolitustega Päästekomitee liige Konstantin Pätsi ja Konstantin Koniku kõrval. Eesti omariiklusele rahvusvahelise toetuse hankimiseks asus JV aprilli algul 1918 Käsmust koos kolme mehega teele. Suursaarel võtsid sakslased nad kinni ja viisid Helsingisse. 13. IV lasti 29-aastane JV koos kaaslastega.Detsembris 1920 tõi Eesti sõjalaev "Lennuk" JV ja ta kaaslaste põrmud kodumaale. JV põrm maeti suurte auavaldustega Pilistvere kalmistule perekonna hauaplatsile. Postuumselt anti talle tsiviilteenete Vabadusristi kõrgeim klass.
Iseolemise ja mõtlemise soovist olid kantud esimesest eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska tegemised. 4. slaid Jaan Tõnisson Iseseisvuse saavutamise soovist oli ajendatud ka Jaan Tõnissoni juhitud Eesti esimese välisdelegatsiooni tegevus Euroopas, milles anti teada peatselt tekkivast demokraatlikust väikeriigist Eesti Vabariigist. 5., 6., 7. slaid Päästekomitee liikmed: Päts, Konik, Vilms Maapäeva Vanemate Kogu nimetas ametisse 3- liikmelise Päästekomitee Konstantin Pätsi, Konstantin Koniku ja Jüri Vilmsi isikus. Nende ülesandeks sai õigel ajal ja õiges kohas iseseiseva riigi väljakuulutamine. 8. slaid väljakuulutamine See oluline sündmus sai teoks tänase Eesti Panga hoones, mida on jäädvustatud kaunil maalil. 9. slaid manifesti tekst " Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste
kätte. Teostasin Laidoner ja Päts 12. märtsil 1934 11. Seleta lahti tasalülitamine, too näiteid milliste meetmete abil seda ühiskonnas tehti (4) Tasalülitamine tähendas Riigikogu seadmist vaikivasse olekusse, saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 1) piirati ajakirjanike sõnavabadust 2)Moodustati valitsust toetav Isamaaliit 3) avalik elu piirati täielikult 4) keelustati kõigi erakonna tegevus 12. Millal ja kelle sai EV oma esimesekspresidendiks? 24. aprillil 1938 Konstantin Päts 13. Seleta lahti mõiste vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord, propaganda, igasuguse omategevuse ära keelamine, ajakirjandus ja media alla surutud 14. Iseloomusta 1930 aastate välispoliitikat Suurim ohuallikas Venemaa. Inglismaa oli valmis andma Läänemere piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Püüti tagada julgeolekut ja sõlmiti Balti Antandi leping. Rakendati neutraliteedipoliitika 15. Kultuurautonoomia- sisu ja tähtsus
(Maapäevale) - Vene ametnikud asendati eestlastega - Anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks - Eesti ja Liivi kubermangude territooriumid ühendati ühtseks tervikuks 30.03.1917 - Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduse. Pärast omavalitsuse esindus-kogu Maapäeva laialisaatmist võeti vastu otsus Eesti iseseisvus lähemal ajal välja kuulutada. Moodustati kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee. Eestimaa Päästekomitee: - Konstantin Päts - Jüri Vilms - Konstantin Konik 24.02.1918 - Eesti iseseisvuse ametlik väljakuulutamine. Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon, Saksamaa eesmärgiks oli luua praegustel Eesti ja Läti aladel baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik. 11.11.1918 - Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Saksa okupatsiooni Baltimaades. 28.11.1918 - Punaarmee ründas Narvat, sellega algas Vabadussõda. Eestil oli algul tõsiseid raskusi. Miks puhkes Vabadussõda?
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
Venestamise ja saksastamise Peeterr Põld Lõuna-Eesti vastu olek.Vene impeeriumi pol. olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga. Vähemusrahvuste
Araabia Tartu Kivilinna Kool Konstantin Tretiakov Tiit Vestrik 7.A klass Vapp ja lipp Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsember 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, rohe-valge-must. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane laid. Riigikord Araabia Ühendemiraatides elab 4 975 593 inimest (2010. aasta seisuga). 2008. aasta seisuga elab 78% elanikkonnast linnades. Kultuur ja religioon Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Rahva muusika Täname kuulamast ja vaatamast
mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, milles Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 4.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest 23 veebr
Sõjaväest vabanes ta tagavaraväe lipnikuna ning asus sama aasta sügisel tööle advokaadina Viljandis, kuhu jäi 1914. aastani. Esimeses maailmasõjas oli August Rei ohvitser Peterburi kindluse suurtükiväes (peamiselt Sestroretskis), suvel 1917 Põhjarindel. 4 Eesti Vabariigi algusajad. 1917. aastal tuli Rei Tallinna, kus oli Eesti rahvuslike väeosade organiseerijaid. Ta tegutses Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimehena esimehe Konstantin Pätsi kõrval ja oli ise ülemkomitee esimees juunist 1917. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena oli August Rei tegev eesti sõdurite Eestisse koondamisel ja eesti üksuste loomisel. Ka oli Rei Eesti sõjaväe staabi kohtujaoskonna ülem, lühiajaliselt ka kõrgema sõjakohtu sekretär ning alamleitnant aastast 1918. Pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist septembris 1918 sai August Reist Eesti Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister. Nimetatud valitsuse kooseisus
Mälumäng 1-6.klassile AJALUGU JA MAAILMA LINNAD Kuidas kõla Saksa diktaator Hitleri eesnimi? Adolf Kes oli esimene Eesti president? Konstantin Päts Mis oli Must Surm? Katk Kes rajas oma abikaasa auks Kadrioru pargi ja lossi? Peeter I Luksemburgi pealinn on Luxembourg. Õige või vale? Õige Milline neist on linn Austrias: vein, viin, viski? Viin Millist linna kutsutakse Eestimaa südameks? Paide Millises maakonnas asub Eesti Pariis? Lääne-Virumaa Millise Eesti linna kohta öeldakse ,,Emajõe Ateena"? Tartu Millises Ameerika linnas paikneb mitu suurt filmistuudiot? Hollywood Millise Euroopa riigi pealinn on Berliin? Saksamaa Millist kohta linnas nimetati vanasti foorumiks? Turuplats
Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . · Dolly Stepani naine ja Kitty õde. Üks vähestest, kes suhtuvad Annasse edasi lahkelt peale tema afääri, on palju
Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust: 1) eesti keelne asjaajamine kuulutati välja, vene ametnikud kaeblesid. 2) Uued võimud tahtsid olukorda normaliseeruda ja revolutsioonilisi nõukogude jõudusid piirata. Eriti pingeliseks kujunes Maapäeva valimine. 3) taheti luua Eesti rahvusväeosa. Venelased olid marus · Eesti Päästekomitee: Konstantin KONIK, Konstantin PÄTS ja Jüri VILMS. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Koostati ISESEISVUSMANIFEST (Manifest kõigile Eestimaa rahvastele) mis loeti ette 23. (Pärnus) ja 24. veebruar (Tallinnas). · Veebruar-november 1918 Saksa okupatsioon Eestis. Novembris kutsuti taas kokku Ajutine Valitsus. · Rahvaväe ebaedu põhjused VABADUSSÕJAS seisnesid: 1) vastase arvulises ülekaalus 2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises
ja pühendub suuremale ja õilsamale eesmärgile. Vilmsile oli selleks ühe väikse rahvuse oma riigi sünd. Tõelise patrioodina tegeles Vilms aktiivselt Eesti riigi probleemidaga. Ta oli Eesti Liidu loomise algataja, juhtis omavalitsuste ümberkorraldamist ja seoses sellega, oli tegev ka rahvusväeosa loomises. Tema oli radikaalkodanliku Eesti Tööerakonna asutaja, millel oli vabariigi tekkimise ajal suur rahva toetus. Vilms kuulus Konstantin Koniku ja Konstantin Pätsi kõrval Eesti iseseisvuse väljakuulutanud erivolitustega Päästekomiteesse. Tänu neile kolmele mehele saavutati iseseisvus. Loodud valitsuses tegi Vilms eeskujulikku tööd, olles nii kohtuminister kui ka peaministri abi. Tee omariiklusele ei olnud kerge, Vilmsile tõi see kaasa vahistamisi, vangistusi ja võib-olla baltisakslaste pahameele tõttu ka surma. Tema tahe teha kõike hästi ja ise, sai talle ka saatuslikuks
Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD
Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot Lüürilised tseenid kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Pjotr Tšaikovski libereto koostöös Konstantin Šilovskiga. Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal. Konstantin Stanislavski 1992. aasta lavastuse reduktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi. Ooperi valdav meeleolu oli romantiline ja dramaatiline. Saalis valitses ootusärevus ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal. Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks.
põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest
Mõisted 1. Kunstisuund, mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine ROMANTISM. 2. Indiaanlastele eraldatud territooriumid RESERVAADID. 3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND.
Nikolai Valuev EST Nikolai Sergeyevich Valuev sündis 21. August, 1973. Ta on kahekordne maailmameister raskekaalus. 2005 aastal sai ta esimest korda maailmameistriks alistades John Ruizi, sellega ta sai ajaloo kõige raskemaks ja pikeimaks meistriks. Ta kaotas tiitli 2007 aastal Chagaev, ühtlasi sellega ta vahetas treenereid. Ta suutis võita tagasi tiitli 2008 aastal kus Valuev alistas Sergei Liakhovichi võites kõik roundid tema vastu. Tema kõige viimases võitluses kaotas ta tiitli David Heye vastu 12 roundis matsis. Tal olid ka tõsised luu ja liigese probleemid mille tõttu ta ei saanud võistelda mõnda aega. Ta on ka näidelnud filmis Stonehead mis võitis filmifestivali "Window to Europe". Peale seda hakkas ta näitlema korraga kahes filmis. Valuev on kirjutanud raamatu "My 12 rounds" koostöös ajakirjanikuga Konstantin Osipov.
uue nime: Eesti Demokraatlik Erakond. Eraldi asus tegutsema Eesti Maarahva Liit, mis varem koosnes Eduerakonna dissidentidest. (Raud 1991: 90) Uute parteidena kujunesid veel ka Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamat. Hiljem asendas teda Konstantin Päts. (www.htg.tartu.ee) Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale. Sakslased hõivasid Saaremaa ja 8. oktoobriks kogu Lääne- Eesti saarestiku. Muhu saare lahingutes kandis suuri kaotusi 1. Eesti Polk. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv ning Eestis paiknevate sõdurite loosungiks sobis ülihästi "Maha sõda!". Valitsus oli alustanud sakslaste sissetungi
"vapsid"), mis üldise kriisi süvenedes võimule pürgis.1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o. paremäärmuslike jõudude ("vapside") poolt kavandatud riigipöörde ärahoidmise ettekäändel toime sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu
seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a
Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks
1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii
lootust saada neilt abi Nõukogude Liidu vastu võitlemiseks. Eesti kaotas oma iseseisvuse Teises maailmasõjas ka seetõttu, et sisepoliitiline olukord polnud kiita. Eesti vabariigis valitses autoritaarne diktatuur ning sellest tingituna olid ka inimõigused piiratud. Riik kontrollis kõikvõimalikke elualasid. Rahva meeleavaldused ja koosolekud olid keeltud, seega riigijuhid ei tundnud huvi selle vastu, mida rahvas arvab ja tahab. Võim oli koondunud põhiliselt Konstantin Pätsi ja Johann Laidoneri kätte. Võimud ei rääkinud rahvale, mis riigis toimub, seega ei teadnud rahvas riigi olukorrast. Kui Konstantin Päts poleks kõikidele Nõukogu Liidu käskudele ja soovidele allunud ning oleks ka rahva arvamust kuulanud, ei oleks iseseisvumise kaotus tulnud ilmselt nii kergelt. Olukord välismaailmas soodustas samuti Eesti iseseisvuse kaotust. Saksamaa rikkus korduvalt Versailles' rahulepingut, ilma, et sellega oleks kaasnenud tõsiseid tagajärgi
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid
Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus
palju rõhuvam ja karmim, kui seda oli vabariigi aegne võim. Demokraatia ja Kommunism erinevad teineteisest väga. 2. 1930ndad a) 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud üsna teravaks, sest mitu valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua. Vanade erakondade seast kerkis uus ,,Eesti vabadussõjalaste liit". Uue seadusega loodi presidendi võim. Ennetamaks vabadussõjalaste võimule pääsemist otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. Vahistati vabadussõjalasi kogu maal ning peale seda algas Eestis vaikiv ajastu. 1935. aastal lõpetati ka erakondade tegevus ning valitsus oli ka nö ,,vaikivas olekus". 1938. aastal kehtestati uus põhiseadus, mis määras presidendiks Konstantin Pätsi. Erakondade tegevus aga ei taastunud. Riiginõukokku määras ametnikud president. See valitsemiskorraldus kehtis 1940. aastani. b) 1930
3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon · anda vangidele armu (see on õigus,mitte kohustus) · olla riigikaitse kõrgem juht 4)Senised Eesti presidendid · Konstantin Päts(1939-1940) · Lennart Meri(1992-2001) · Arnold Rüütel(2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves(2006-.....)
keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a. keelustasid Laidoner ja Päts Vabadussõjalaste Liidu tegevuse, pannes alguse nn. vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus juba 1934. a. vanglast põgeneda. 7. KONSTANTIN PÄTS Pätside põliskodu on olnud Viljandimaal Holstres. K. Pätsi isa Jakob pidas Viljandis ehitusmeistri ametit. Konflikt kohalike mõisnikega ja ehitustellimuste kadumine sundis Jakobit lahkuma Pärnumaale. Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistri talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Koolijuhataja soovitas noorel õppuril
EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne ...
Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi. Parlamendi saadikutel ei lubatud enam kogueda. Aasta lõpus algas sõnavabaduse piiramine ning kehtestati ka kontroll teistele elu elualadele. Peagi
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo...
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud
Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee(Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei
suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei
ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletuse l 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad
Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid. Kas nad jätkavad õpinguid peale gümmnaasiumi? Kui paljud tahavad tööle minna
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi ...
JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
