kujunes ka, sest viljahinnad langesid. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ja selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Venestumis surve hakkas nõrgenema, liikumine toimus peamiselt linnades. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Rahvuluse juhid ostsid ajalehe ,,Postimees". Tallinna radikaalide ajaleht oli ,,Teataja", mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja poliitikast ning nendes edu saavutamine. Tartu liberaalide ajaleht oli ,,Postimees", mille eestvedaja oli Jaan Tõnisson, eesmärk oli astuda vastu venestumisele ja saksastumisele ning arendada rahvuslikku eneseteadust ja eesti keele arendamist, nõuti eesti keelset kooliharidust. Rahvuslikke sotsiaaldemokraatide ajalehte oli ,,Uudised", eestvedaja oli Peeter Speeke,
Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks
Leedu olukord oli erinev. Venestamine oli seal jõhker. Keelati rahvuslikud organisatsioonid, ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904.a andis Nikolai II loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19.saj mõjuvõimsamaks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson(1868 sünd), kes andis välja Tartus ajalehe ,,Postimees", mille ümber oli koondunud suur hulk tollaseid rahvuslasi. Advokaat Konstantin Päts(1874-1956) hakkas 1901.a välja andma ,,Teatajat". Teataja kuulutas ,,uueks jumalaks" majanduse, Postimees pidas oluliseks hariduse ja kultuuri edendamist. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusmeesteks ja aatemeesteks. 1904.a õnnestus eestlastel saada võimukaks oma maa suurmas linnas, sest saavutati võit Tallinnas eesti-vene blokiga. 1905.-1906.a sündmused Baltikumis Nii Eestis kui Lätis mindi kaasa 1905.a puhkenud Vene revolutsiooniga. 16
Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr.1874-1956) sündis Pärnus ehitaja peres, õppis Riia vaimulikus seminaris, lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas. Ta koondas lehe ümber advokaadid Jaan Teemant ja Mihkel Pungi, kirjanikud Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare. Tallinlased seadsid esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse nende arust oli eestlaste rahvustunne nõrk majandusliku olukorra tõttu. Et parandada seda, oli vaja
veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja
Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. Sõjajärgsed vasakpoolsed tembeldasid Kaitseliidu fasistlikuks organisatsiooniks ning ohuks demokraatiale. Esimene detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sest peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. 2.6 Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 Tõenäoliselt poleks Konstantin Päts suutnud teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Võim läks Saksa sõjaväelastele, kes tuginesid Balti-Saksa mõisnikele. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali. Enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale. Kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11
Andrei danovi, kelle lesandeks oli riigiprre korraldada. Eesti Kaitsevelt veti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. Nukogude Liidu esindajad rhutasid pidevalt vimalust minna le avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. Nukogude Liidu Tallinna saatkonnas algas Nukogude vimudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine. 21. juunil organiseeris danov Tallinnas peamiselt Nukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille kigus dikteeriti president Konstantin Ptsile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares. 5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati kehtivat igust rikkudes vlja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riiginukogu moodustamine jeti ra. Nukogude vimu poolt organiseeritud Ttava Rahva Liidu poolt "videtud" valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste prast (muuhulgas valimistulemuste vltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine). Valimised toimusid 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu kuulutas
ajakirja Les Temps Modernes. Neljakümnendail aastail oli Sartre kommunismi suhtes skeptiliselt meelestatud. Muutus tuli 1952. aastal, mil Le Havre'is puhkes suur dokitööliste streik. Siis ütles kirjanik: "Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid." Samas mõistab Sartre hukka Punaarmee invasiooni Ungarisse 1956 ja Tsehhoslovakkiasse. Aasta pärast Stalini surma 1953 tutvub ta kirjanik Konstantin Simonoviga ja Sartre külastab Nõukogude Liitu. Selle reisi ajal on tal armuafäär oma tõlgi Lena Zoninaga. Suvepuhkusel viibiv peasekretär Nikita Hrustsov kutsus ta oma suvilasse Gruusias, kuid suhtus kirjanikepaari väga tõrjuvalt. Otsustaval hetkel meenus peasekretärile, et 1956. aastal Roomas viibides oli Sartre teravalt arvustanud Nõukogude vägede invasiooni Ungarisse. "Teie, härra Sartre, olete kapitalismi sabassörkija," sõnas Hrustsov. "Ärge sekkuge meie riigi siseasjadesse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ WWW ülemaailmne teabevõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...................................................
Põllumeestekogudesse. 19201937 oli IV Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige. Oli 19191920 riigikontrolör, 1920, 19211924 ja 19241926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 19341938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister. 4 Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud. Talupidamine Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär
Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud Vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. Ühe versiooni järgi olevat J. Laidoner selle peale kibestunud ning seda olevat süvendanud veelgi järgnevas valimiskampaanias vabadussõjalaste poolt avalikkuse ette toodud andmed, mis kujutasid J. Laidoneri saamatu majandusmehena (tõepoolest olid mitmed tema osalusel loodud ettevõtted 1920. aastatel pankrotistunud). Võimalik, et just need asjaolud viisid J. Laidoneri kokkulepe sõlmimiseni Konstantin Pätsiga, mis oli sihitud vabadussõjalaste vastu. Teise versiooni kohaselt mängis Laidoneri ja Pätsi kokkuleppes rolli eelkõige kartus, et vabadussõjalaste liikumise edasi tegutsema jäämine suurendab riigis sisepoliitilist ebastabiilsust kuni kodusõja ohuni välja. Samuti oli Laidoner tõenäoliselt nõus Pätsi seisukohaga, mis nägi ette senise poliitilise süsteemi reformi. 1934. aastal teostati tema juhtimisel 1934. aasta sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
· "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja 5 · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI VIINAKATK HEADUSELE VÕIDETUD MAAILM Kes surnuks ei joonud, Sõnad on mõistuse lapsed. See tõstis mässu, Käänded ja pöörded ja liited on Kes mässama hakkas, Nende nõket jäsemed, See peksti surnuks; millega teisi omataolisi kallistada. Kes mässu ei tõstnud,
Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1. Patriootilised 2. Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks ,,Meeste laul" 3. Lüürilised tundelaulud, näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei saa mitte vaiki olla" 4. Rahvalaulu seaded, näiteks ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Tuljak" Soololaul ,,Kui sa tuled, too mul lilli". Konstantin Jakob Tiirnpu (1865-1927) Eesi helilooja, organist, koorijuht ja muusikaleu organisaator. Õppinud Peterburis ja Berliinis. Niguliste kiriku organist. Juhatas ka laulupidusid. 1916 asutati uus meeskoor ,,Tallinna Meestelaulu Selts", tema sai selle juhiks. Selle kooriga algas uus ettapp eesti meeskoori arengus. Tema initsaitiivil loodi kooride ühendus, selle nimeks sai ,,Eesti Lauljate Liit" 1921. Koorilaulu ja puhkpilliorkestrite edenamine ning laulupidude korraldamine.
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
Vihane füürer lahkus kiirustades.I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati.Meeskondlikult võitis Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10, 4. Eesti 10, 5. Saksamaa 10, 6. USA 9, 7. Türgi 4, 8. Tsehhoslovakkia 4, 9. Prantsusmaa 3, 10. Läti 2, 11. Kanada 1. Ungari võitis 3 kulda, Eesti 2, Saksamaa 0. Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus.President Konstantin Päts kinkis Palusalule talu Harjumaal Pillapalus. 1936 Samal aastal korraldas Tallinna "Sport" turniiri, kus osalesid Palusalu, Viikmäe, Kõllo ja Karklin, lisaks Zvejnieks ja Hornfischer. Lihtne on arvata, mis sakslase siia tõi, raske arvata, mis teda ees ootas. Karklin heitis ta eestvööga silda, heitis teistki korda ja võitis! Palusalu võitis samuti pikapeale Hornfischeri, võitis ka Karklini ja turniiri.Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme. TALLINNA RADIKAALID_______________________________________________ 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Tema päevalehe ümber koondus samuti mitmeid haritlasi. Vastupidiselt Postimehele, ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega klassivõitluise paratamatuses kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidas eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine.
kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Näide: Põhja-Korea Autoritaarne diktatuur- Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Näide: Konstantin Pätsi valitsus 1930. aastatel Eestis Võimude lahusus: Seadusandlik võim - riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule Täidesaatev võim - rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat. See võim kuulub valitsusele. Kohtuvõim - õigust mõistev võim Riigi halduskorralduse põhivormid: Unitaarriik - ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud
aasta sügisel paberid sisse Tartu Ülikooli. Esimene aasta kulus ülikooli, loengute ja õppejõududega tutvumisele. Esialgu oli tal plaanis valida põhiaineks ajalugu, kuid kui Elango tutvus karsusliikumises Peeter Põlluga ning võttis osa tema pedagoogikaloengust, valis ta kaheks ülemastme aineks pedagoogika ja filosoofia. Filosoofias oli võimalik spetsialiseeruda kas filosoofia ajaloole või psühholoogiale. Elango valis psühholoogia suuna, mida ülikoolis esindas proffessor Konstantin Ramul. Alamastme aineks valis ta hobist lähtudes kirjanduse ja sellega lähedalt seotud rahvaluule. 4 Kirjanduses paelus Elangot Gustav Suits, tema silmapaistev isiksus ja tihe suhtlemine temaga väljaspool õpinguid. Suits paistis silma oma loengukursustega, veelgi rohkema aga seminaride juhendajana. Loengutel armastas Suits imroviseerida, minna üle teda paeluvatele
Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1982) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis
· Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni. Märtsi alguseks suutis Saksamaa allutada kogu Eesti oma valdusesse- erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11.nov
rahulolematust ning tekkis usu langus demokraatia suhtes mis senimaani alates I MS oli olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas 4. Vaikiv ajastu Eestis- aeg, kujunemise asjaolud, autoritaarsuse tunnused, põhjendatud hinnang; Vaikiv ajastu oli 14 märts 1934 kuni 21 juuni 1940 a . Vaikiv ajastu algas Konstantin Pätsi üleriigilise riigipöördega nn üleriigiline kaitseseisukord kuna Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri mässu. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil . Vapside liidud suleti ning nende ajalehed pandi kinni, liidrid vangistati. Raudteed, telefon ja telegraaf
Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur...................................................
12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse ära hirmutanud. Selle seadusega ühendati Põhja ja Lõuna Eesti üheks kubermanguks, keskvõimu kõrgeimaks esindajaks sai Jaan Poska. Esimest korda valiti rahvaesindus - Maapäev ja moodustati täidesaatev organ Maavalitsus, mille juht oli Konstantin Päts. Nende organite põhiülesanne oli koondada tagasi kodumaale Venemaale laiali paisatud eesti sõjamehed. 20. mail 1917 andis Vene väejuhatus loe ka esimese eesti rahvaväeosa loomiseks, kuid see ei tulnud kergelt, see oli Veebruarirevolutsiooni tagajärg. Kahjuks juhtus 21. oktoobril midagi. Saksa väed okupeerisid Saare-, Muhu- ja Hiiumaa, kuna Vene sõjavägi oli revolutsiooni tagajärjel nõrk ja lagunemas. Selle okupeerimise tagajärjel sai surma 170 eestlast ja 1600 langes vangi
20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Rahvuslike aadete kõrval pöörasid nad enam tähelepanu majandus- ja sotsiaalküsimustele ning rõhutasid üksikisiku ja sotsiaalse grupi (klassi, seisuse) tähtsust. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt
* Kaagvere Erikool * Kaelase Kool * Kallemäe Kool * Kammeri Kool * Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool * Kiigemetsa Kool * Kosejõe Kool * Kõpu Internaatkool * Lahmuse Kool * Lasnamäe Põhikool * Mihkli Kool * Porkuni Kool * Puiatu Erikool * Põlva Roosi Kool * Päinurme Internaatkool * Pärnu Toimetulekukool * Raikküla Kool * Rakvere Lille Kool * Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus * Salu Kool * Tallinna Heleni Kool * Tallinna I Internaatkool * Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool * Tapa Erikool * Tartu Emajõe Kool * Tartu Herbert Masingu Kool * Tartu Hiie Kool * Tartu Kroonuaia Kool * Tartu Maarja Kool * Türi Toimetulekukool * Urvaste Kool * Vaeküla Kool * Valga Jaanikese Kool * Vastseliina Internaatkool * Vidruka Kool * Viljandi Kaare Kool * Võru Järve Kool * Õismäe Kool * Ämmuste Kool Arvestades Eesti riigi suurust ja elanike arvu võib tõdeda, et kuigi erikoole on kindlasti vaja, on neid kuidagi palju
where four large peninsulas (Juminda, Pärispea, Käsmu and Vergi) are separated from each other by four bays (Kolga, Hara, Eru and Käsmu.) Lahemaa translates roughly as "Land of Bays". 8. Kadriorg Palace Catherinethal ("Catherine's valley") is a Petrine Baroque palace of Catherine I of Russia in Tallinn, Estonia. It was built after the Great Northern War to Nicola Michetti's. Catherinethal was abandoned by Russian royalty throughout the late 18th and 19th centuries. In the 1930s Konstantin Päts, Estonia's first president, embarked on extensive and controversial restorations with the aim of transforming the park and the palace into his private domain. 5 9. Kõpu Lighthouse Kõpu Lighthouse is one of the best known symbols and tourist sights on the Estonian island of Hiiumaa. It is one of the oldest lighthouses in the world, having been in continuous use since its completion in 1531. The lighthouse is
Raudteevõrk aitas kaasa erinevate Eesti maanurkade ühendamisele. Mitmed Eesti väikelinnad(Jõgeva, Elva jt) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Erakondade kujunemine 1896. aastal sai Jaan Tõnisson Tartu ajalehe, Postimehe, toimetajaks. Nad kaitsesid rahvuslikke vaateis. Oluliseim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid eesti keelt demostratiivselt. 1901. aastal hakkas ilmuma ajaleht Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874- 1956). Oluliseimaks peeti rahvusliku olukorra parandamist. Sealt algas Eesti erakonnastumise algus. Sajandivahetusel levisid sotsiaaldemokraatlikud ideed. Muutus arvestatavaks poliitiliseks voolus Eestimaal. Peeti vajalikuks rahvuslike huvide kaitsmist ja toetasid hiljem riikliku iseseisvuse saavutamist. 1905. aasta revolutsioon Revolutsioon, mis algas Peterburis, levis kiiresti Baltikumis. Korraldati streike ja peeti miitinguid
Osoonikihi lagunemine · Regionaalne mõju Keskkonna hapestumine Troposfääri osoon · Lokaalne mõju Välisõhu kvaliteedi langus Võimalusi õhusaaste ja selle mõjude vähendamiseks · Parem linnaplaneerimine Vähendada autode hulka kesklinnas Soodustada ühistransporti ja kergliiklust · Väldi aktiivseid tegevusi suure saastatusega piirkonnas · Ole teadlik väga kõrge saastetasemega päevadest Kodanlik õhukaitse (KÕ) oli 1936. aastal Konstantin Pätsi poolt asutatud organisatsioon, mille eesmärk oli tsiviilelanikkonna kaitse õhurünnakute vastu mõeldava tulevikusõja korral. Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut
Paljudes linnades võtsid rahvuslikud jõud enamlastelt võimu üle juba enne sakslaste saabumist. 19. veebruaril moodustati (iseseisvuse väljakuulutamiseks) Päästekomitee kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konik. 21. jaanurail kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23. veebruaril loeti manifest ette Pärnus Endla teatri juures. 24. veebruaril läks Tallinn rahvuslaste kontrolli alla. Sama päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. 25. loeti iseseisvusmanifest ette Tallinna Reaalkooli trepil. Kohe pärast seda jõudsid saksa väed linna ja Eesti iseseisvus katkes. Saksamaa ei tunnustanud Eesti Vabariiki. Rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks keeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. 3
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.) Ameerika-Hispaania sõda 1898. Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja Guam läksid USA kontrolli alla. Majandusliku stabiilsuse puudumise tõttu tahtis USA võtta need alad enda kontrolli alla, et taastada stabiilsus. Panama kanal - * ehitus toimub 1904-1914 · ehitusel saab surma 20k inimest · USA maksab peamisel kinni · A...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Alates 1846 aastast tegutses ta anatoomia ja füsioloogia professorina. Temast sai 1862 aastal haridusministeeriumi nõunik, kuni ta aastal 1867 Peterburist lahkus. 1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovits Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovits Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi ametlikuks presidendiks sai Nikolai I poeg Konstantin Nikolajevits ja asepresidendiks Lütke, oli Baeril just selle tegevuse algusaegadel täita väga oluline roll. Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest ja Siberi igikeltsa. Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti. 4 Tagasi Tartusse Baer kolis Tartusse elama 1867 aastal, kus tahtsi rahu ja vaikust
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
23.08.1939-Molotov -Rippentrop pakti sõlmimine 28.09.1939-Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV liiduga 17. juuni 1940-Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 6. 08. 1940- Eesti inkorpeeriti NSV liidu koosseisu. kolmikpakti sülmimine Saksa, Itaalia ja Jaapani vahel. 14.06.1941- Massiline küüditamine Balti riikidest Mõisted: 1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti 2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust 3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan 4. Balti hertsogiriik - baltiskaslaste poolt valitsetud riik, mis oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala 5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel
L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski ...
1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja eestlased küüditati Siberisse) Iseseisvuse väljakuulutamine 19 veebr kasutas Maapäev juhust, et eesti iseseisvaks kuulutada. Selleks loodi Eesti Pööstekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konstantin Konik 23.veebr 1918 pärnus ,,manifest kõigile eestimaa rahvastele" 24 veebr 1918kuulutati välja eesti demokraatlik vabariik, teatati erapooletust vene-saksa sõjas, moodustati eesti ajutine valitsus(eesotsas Päts) Kõikjal eesti mandriosas jõudis Omakaitse enne saksa üksuste saabumist võimu oma kätte saada ja sinimustvalged lipud heisata Juba 25 veebr asendasid saksalased eesti rahvuslipud saksa keisririigi lippudega. Lenini valitsus anus rahu.
Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P.Konserv.->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori"Revalier Liedertafel".1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit.L:vokaalmuusika~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E.autorite tekste->tuntud eestlaste jaoks."Mu isamaa nad olid matnud";"Priiuse hommikul"Looduslüürikat:"Kevade tunne";"Talvine õhtu""luiged".Kirj ka rasket muusikat kontsertkooridele.Kasut
Sissejuhatus Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika, oli Nõukogude Liidus periood mil võimul oli Mihhail Gorbatsov. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine ehk glasnost jm. 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid 54-aastane Mihhail Gorbatsov, kes oli sündinud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Tema peaülesandeks sai riik välja tuua majandusseisakus, mis oli saanud alguse Leonid Breznevi stagnatsiooni perioodist. Gorbatsovi ülesannet üritas teostada ka Juri Andropov, kuid ta suri kaks aastat peale võimule saamist ning riik langes tagasi raskustesse Tsernenko 1-aastase valitsemise ajal. Kolme peasekretäri ajal oli süvenenud ka korruptsioon ehk
oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis leminekuvalitsust Konstantin Pts. Iseseisvuse saavutamine mjutas positiivselt kiki eluvaldkondi, suurimaks saavutuseks oli aga moodsa rahvuskultuuri vljaarendamine. Esimest korda ajaloos hakati riiklikul tasemel prama thelepanu eest-laste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest. Eestis kujunes vlja krgprofessionaalne rahvuskultuur.
16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda. Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse
Eestis valmis esimene raudtee 1870. aastal ning see ühendas Peterburi, Narva, Rakvere ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee andis tõuke vabrikutele ja tehastele, sest siis oli palju lihtsam toorainet kohale toimetada. 1896. aastal sai ajalehe Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson. Ajalehe Postimehe peamine nõue oli eesti keelse kooli hariduse taastamine. Teiseks tähtsamaks ajaleheks kujunes Teataja, mille toimetaja oli Konstantin Päts. Ajalehe Teataja olulisem nõue oli eestlaste majandusliku olukorra paranemine. 1905. aastal toimus revolutsioon, mis sai alguse Peterburis ning levis ka kiiresti Baltikumis. Selles revolutsioonis nõuti talurahvale maa andmist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. Oktoobris kuulutati välja üldstreik, kust võtsid osa enamus töölisi ning 16 oktoobril toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Kuid siis ilmus kohale sõjavägi, kes avas tule rahva pihta. Manifestis
Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest.' 30.12.2012 Saue Gümnaasium Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest - koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus. Jaanuari alguseks 1919 tõi lahingutegevusega paralleelselt toimuv mobilisatsioon kokku 13 000 meest, veebruaris ületati 30 000 piir. See võimaldas algul eduka vastase peatada ja vaenuväed vabariigi esimeseks aastapäevaks, 24. veebruariks 1919 Eesti piiridest välja ajada. Otsustav osa oli siin ümberkorraldatud
Poliitiline liikumine, kes tahtsid uut põhiseadust. 23. Millal, kelle poolt ja miks kehtestati Eestis autoritaarne valitsemine? Miks seda aega nimetatakse vaikivaks ajastuks? 1934. Pätsi ning Laidoneri poolt 1) Vapside populaarsus 2) Pätsi hirm oma tegevuse avalikustamise eest 3) Pätsi aravtes riigi päästmine. Sest riigikogus oli vaikivas olekus ei tegutsenud 24. Iseloomusta vähemalt 1 lausega järgmisi Eesti riigitegelasi, tuues välja nende olulisuse: Johan Laidoner, Konstantin Päts, Jaan Poska, Jaan Tõnisson. Laiodner - vägev ülemjuhataja vabadussõja ajal, sai hakkama, korraldas Pätsiga riigipöörde ja said võimu. Päts korraldas riigipöörde, kehtestas diktaktuuri, 1938 -president, oli päästekommitee liige, kes tahtsid iseseisvust kuulutada. Poska kirjutas alla Tartu rahulepingule Tõnisson tuntud poliitik, pätsi diktaktuuri ajal opositsiooni juht, otsusas eesti kroooni delveerimise 25. Milles seisnes 1919
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
· "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) 5 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA Talvel sõitsin suuskadega, suusad libisesid, Suvel sõitsin suuskadega, suusad krigisesid. Ei ole õigust maa peal, ei ole õigust maa peal: talvel sõidad, libisevad, suvel sõidad, krigisevad sellesama maa peal! Sünge mees, kes süldi selgroo murrab nagu muuseas, mage mees, kes magnetiga, otsib mõistust puupeas. 6 RASKED AJAD
madal. 3. Kuidas muutusi poliitilised olud Nõukogude Liidus Brežnevi ajal? V:1980 a-te alguses oli kõikehõlmav kriis. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. V:Sest kõik NL juhid olid vanemad inimesed. Neil polnud uusi ideid. Nt Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšerneko. (Surid kõik (v.a Brežnev) kiiresti peale ametisse tulekut.) Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. V:Nikolai Karotamm-oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale ning ta kukutati. (1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
