TEEMA: "RAHVAKALENDER" JAANIPÄEV KONSTANTIN JAKUBOVITS 10A 2016 A. Jaanipäev · Jaanipäev toimus 23-24 juunil · Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. · Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva · Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha
Inimeste elujärg hakkas halvenema, hakati süüdistama parlamenti ja valitsust, mille tulemusel leiti et riigikogu õigus ja luua riigipea ametikoht.Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele
* venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated:
KOKKUVÕTE Karl Konstantin Ristikivi peetaks Euroopa vaimse ühtsuse ettekuulutajaks, sest paljud tema teosed, näiteks triloogiad ''Põlev linn'' ja ''Rõõmulaul'', põhinevad usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid nagu riigipööre ja revolutsioon. Tema kirjatööd on ainulaadsed, sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli.
Eesti vabariik 23. veebruaril 1918.a kuulutati Endla teatri rõdul Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Iseseisvusmanifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ning moodustati Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Iseseisvuspäev on väga oluline sündmus Eesti ajaloos. Kuidas tähistada aastapäeva? * Vabariigi aastapäev algab lipu heiskamisega. Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad
a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;
kiirelt lähenevat vaenlast. Filmis „Gaas! Gaas! Gaas!“ katsetas Luts esmakordselt heliga. Tallinna „pommitamises“ ja õhuvõitluse episoodides kasutas ta müraefektidena mitmesuguseid hoiatussignaale, lennukimootorite põrinat, relvatärinat. Tuleks veel märkida Theodor Lutsu suuremaid sündmusfilme „Rootsi kuninga Gustav Adolf V külaskäik Eestisse“ (1929), filmitud välisministeeriumi ülesandel Konstantin Märska ja Armas Horvineni osavõtul, „Poola presidendi külaskäik Eestisse“ (1930) ja „Tartu ülikooli 300 aastane juubel“. Viimane on peaaegu täielikult hävinud. „Postimehe“ teatel andis film pildi Tartust ülikoolilinnana ja „huvitava ülevaate ülikooli juubelist kui Tartu suursündmusest“. 1932. aasta lõpul lahkus Luts „Soumi Film Oy“ kutsel Eestist Soome. Tema viimaseks
aastal sai rahvahääletusel rahva toetuse osaliseks vapside põhiseaduseelnõu, mis koondas kogu võimu Eestis presidendi kätte. 1934. aasta kevadeks sai järjest selgemaks, et eesseisvatel presidendi ja Riigikogu uue koosseisu valimistel võivad vapsid saavutada olulist edu ning võimule tulla. See võimalus oli vastuvõetamatu Eesti senisele poliitilisele eliidile, kes asus kavandama samme vapside võimule tuleku takistamiseks. Tekkinud olukorras võttis algatuse enda kätte riigivanem Konstantin Päts, kes otsustas vapside vastu kasutada nende enda poolt koostatud põhiseadust. Päts sõlmis kokkuleppe Johan Laidoneriga ning kehtestas riigis eriolukorra. 12. märtsil 1934. aastal võttis Päts tänavatele toodud sõjaväeüksuste toel võimu enda kätte ning lõpetas vabadussõdalaste tegevuse. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra. Eestis kehtestati niinimetatud vaikiv ajastu, kus võim oli koondunud Konstantin Pätsi kätte. Vapsid ja Päts olid sõjajalal veel mitu aastat
Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel astus Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusesse. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Vilde põgenes arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse. Kodumaale saabus Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol.
hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern-Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin Ungern-Sternberg (1779-1836), kes ehitas laevu, kasvatas meriinolambaid ja rajas Kärdla kalevivabriku, mis esimese aasta töötas Suuremõisa mõisas ja 1830 koliti Kärdlasse. 1836. a sai Suuremõisa omanikuks P.L.K.Ungern-Sternbergi poeg Adam Theodor Andreas Ungern-Sternberg (1819-1847) 1847. a sai mõisa tema noorem vend Evald Aleksander Andreas (1824-1899) Peale teda sai mõisa omanikuks tema poeg Evald Adam Gustav Paul Konstantin (1863-1909). 1909
Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: 1. isikunimed: (quod nomen est tibi? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!) a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus b) roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus > August, Augusta, Gustav Aemilius > Emil, Emilie, Milli Constantinus > Konstantin Antonius >Anton, Antonina, Nina Claudius > Claudius, Claudia Julius >Julius, Julia, Juliana/e jne. Ladina päritoluga nimed. Proovi seondada need nende eestikeelsete tõlgetega! 1 FELIX 16 REGINA 2 LUCIA 17 SABINE 3 AUGUST 18 BARBARA 4 VERA 19 CONCEPCIÓN 5 KONSTANTIN 20 DONATA
Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse
Solba kalkuleerib, kavaldab ja petab, ajades taga isiklikku võimu ja rikkust. Põhimõttelage suli, kes on valmis iga võimu teenima. Võimeline ka tõeliseks kuritööks. Artur Kallaste (Marko Matvere) Edukas ja rahvuslikult meelestatud Tallinna advokaat, perekondlik patriarh, kellel on tuttavaid kõigis ühiskonna kihtides. Rahvuslasena aitab kõigiti kaasa Eesti Vabariigi väljakuulutamisele ning püüab hiljemgi hea nõuga toetada riigi juhte. Konstantin Pätsi koolivend ja usaldusalune. Osvald Kallaste (Andrus Vaarik) Artur Kallaste vend, kadakasakslusse kalduv idee-inimene, kelle mitmesugustest ettevõtmistest osutub edukaks piiritusevabriku rajamine. Osvaldis seguneb tõusiklus siira heasüdamlikkusega. Suhted vennaga ja venna perega jäävad heaks hoolimata sellest, et vaated maailma asjadele ning Eestile suurel määral erinevad. Joosep Roo (Tõnu Oja)
2)agressorite talitsemine 3)USA kõrvalejäämine Versailles' rahulepingu tingimused (kehtib Saksamaale) *Elsass-Lotringi loovutamine *Alade loovutamine uutele riikidele *Sõjasüü omaks võtmine *Sõjaväe suurus kuni 100k meest *Laevastiku piiramine (ainult väikesed laevad) *Reparatsioonid (e sõjakahjud hüvitama) *Reini jõe demilitariseeritud tsoon *Saksamaal keelati ajateenistus Päästekomitee Ül: iseseisvusmanifesti koostamine, moodustama Ajutise Valitsuse Kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Pidi olema operatiivorgan, mis ruttu reageeriks ja vajalikke ül täidaks Vabadussõda: 28.11.1918 Punaarmee ründab Narvat Eesti Töörahva Kommuun Juht Jaan Anvelt See oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis. Kutsus ennast Nõukogude Vabariigiks. Kestis alla 2 kuu. Eestlaste ebaedu põhjused sõja algul punaarmee ülekaal, rahva sõjavastased meeleolud, rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus(väljaõppe puudumine, probleemid
"Inimene vutlaris" , "Kameeleon" (1884) , "Kiri õpetatud naabrile" (1880) , "Kirurgia" , "Lastepere" , "Magada tahaks" . Anton Tsehhov oli abielus Saksamaalt Elsassist pärit ning Venemaal insenerina töötanud Leonard Knipperi tütre Olga Leonardovna Knipper-Tsehhovaga (1868-1959) vene teatrinäitlejannaga, kes suri 91-aastasena ning on maetud Moskvas Novodevitsje kalmistule koos Anton Pavlovits Tsehhoviga, kes suri juba 1904. aastal Saksamaal. Olga Knipper-Tsehhova venna Konstantin Kipperi tütar Olga Konstantinova Knipper-Tsehhova oli 1930-1940. aastail Saksa filminäitleja.
National Awakening Road to Republic Occupation of Estonia by German Empire. United Baltic Duchy Declaration of Independance As a result of the availability of education Age of awakening Red Army's retreat and arrival of German troops in Pärnu on 23 February in Tallinn on 24 February 1918 Independence (1918-1939) Tartu peace treaty in 1920 First recognized by Finland on July 7, 1920 Member of the League of Nations in 1921 Parlament was established in 1934 First preseident Konstantin Päts Soviet Union Stalin Era Khrushchev era Brezhnev era Gorbachev era Living conditions Laws were rough Economy Deportation to Siberia Consequences Effect to economy Estonian and russian people in Estonia were mixed up Bad memories Restoration of independence Western democracies considered illegal the annexation of Estonia Movement for Estonian autonomy started in 1980's In 1989, the "Singing Revolution" Independence was declared on 20 August 1991 First recognized by Iceland
lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Autoritaarse diktatuuri jooned on äratuntavad Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastatel. Totalitaarne diktatuur Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend
iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Kiiresti langes elukvaliteet, vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis
12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer Abiellus Ellen saidlaga Euroopa meistrivõistlused Pariisis Õnnetus 1935-1966 Karjääri lõpp Mobilisatsioon Punaarmeesse Põgeneb üle rindejoone Vangilaager 1935-1966 Treener, ehitustööline Võistleb mõned korrad peale sõda Vabariikliku kategooria maadluskohtunik Sureb 1987. aasta suvel Tallinnas 97 aastaselt Tema mälestuseks Mälestussammas
.. 2011, Ravimifirma... 2011). 1.aprillil 2011.a. Tallina lennujaama vanas terminalis algas MSD koolitus, mille juhatas sisse mees hääl järgmiste sõnadega Ibid: "Vaheajal saab business-klassis, koridoris, maitsvaid suupisteid ja kangemaid alkohoolseid jooke," kõmiseb mehehääl mikrofonis ja pioneeriks riietunud naised laksavad käelabaga kõrile. Saal muheleb naerda. "Neid, kes tunnevad, et nad on alkoholist sõltuvuses, palume seda mitte tarvitada.". ,,Hääl jätkab: "Kuna kapten Konstantin Rebrov (MSD Eesti juht - toim) jäi täna haigeks, siis peame lendama automaatpiloodiga. Palun kinnitage turvarõngad. Ja ma olen täiesti kindel, et kui te olete selle ürituse täna läbi teinud, olete edaspidi võimelised lendama täiesti iseseisvalt. Tuult tiibadesse!" lausuvad korraldajad publikule.". Ibid Ürituse esimeses pooles kanti ette kolm ettekannet, kus arstid rääkisid meditsiinilistel teemadel ning
Saj lõpus või keskel? Kunileid, Saebelmann, Hermann 37. Nimeta mõni Peterburi konservatooriumi õppejõud, kes õpetas eestlasi (nimi, eriala). Rimski-Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel) 38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20. Sajandivahetuse paiku ja hiljem? Peterburi konservatoorium (lähedal, sai rongiga minna) [Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juha...
See oli ka esimene pidu, kus esinejate seas olid naised[1]. Esmakordselt oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus Kirjameeste Seltsi aias. 1.5 Viies üldlaulupidu V üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1894. aastal. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aasta juubelit. V laulupidu on Tartus peetutest viimane. Koore juhatasid Karl August Hermann, Johannes Kappel ja Konstantin Türnpu ning puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Peotoimkonna sekretär oli Jaan Tõnisson. Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 1.6 Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai IIkroonimispäeva tähistamine
jõudsid veendumusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. 18. veebruar 1918. Algas Saksa pealetug, Saksa väed tungisid mandri-Eestisse ja Vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ning nad taganesid ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik), kelle ülesandeks jäi iseseisvus välja kuulutada. Koostatud oli iseseisvusmanifest, mis pidi avalikult ette loetama, seda üritati teha Haapsalus ja Tartus, kui need katsed ebaõnnestusid, siis saadesti laiali koopiad, millega sai kohalike rahvuslaste ülesandeks manifest esimesel võimalusel rahvale ette kanda. Esimene võimalus avanes pärnus 23. veebruaril, selle luges ette Maapäeva liige Hugo Kuusner Endla rõdult. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas Eesti
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tunt...
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
1869. aastal korraldati Tartus esimene eesti üldlaulupidu. 1870. aastatel tõusid rahvusliku liikumine ette otsa Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kui Hurt nägi Eesti rahva tulevikku, siis seadis ta esiplaanile majanduslike olude parandamise ja sakslastega võrdsete poliitiliste õiguste saavutamise. Rahvusliku liikumise katkestas venestamine, mille eesmärk oli muuta siinsed provitnsid Vene riigi teiste osade sarnaseks. Rahvuslikke vaateid jäid kaitsma Tartu ajaleht Teataja eesotsas Konstantin Pätsiga. Tõnissoni üheks paeamiseks nõudmiseks oli emakeelse koolihariduse taastamine, Pätsi ringkond pidas aga oluliseks majanduse arendamist. 1905. Aasta revolutsioon jõudis peagi Eestisse. Maailmasõda ja Venemaal toimunud pöördelised sündmused andsid Eestile ajaloolise võimaluse luua iseseisev riik. Olukorras, kus Vene väed olid sunnitud edasitungivate sakslaste ees taganema, kuulutas Eesti Maapäeva poolt moodustatud Päästekomitee 24. veebruaril 1918
Rahulepingule kirjutasid alla Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Jaan Poska. Eesti esindajate juures olid eksperdid Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning Vene saatkonna juures välisministri erasekretär William Tomingas. Venemaa esindajad olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, Fjodor Kostjajev ja Mihailov, Konstantin Benckendorff, V. Rasolts. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit)
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta ...
Tema algatusel algatati 1902 aastal põhimõtteliselt esimene eestlaste pank. 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa kubermangu talupoegade saadikuna Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel Tallinnas. Ta keeldus andmast kommunistidele infot. Tema kohta edasisi andmeid ei ole, võimalik et ta lasti 1941. aasta juulis koos mitme teise avaliku elu tegelasega maha.
3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja
märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atentaadi käigus. Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette pärisorjuse kaotamiseks. Pärisorjade tööjõuga oli raske tulusalt majandada. Rahutused maapiirkondades osutasid, et pärisorjusega ei saanud enam
Äge valimisvõitlus puhkes pärast riigivanema kandidaatide ülesseadmist. Vabadussõjalased pidased esialgu läbirääkimisi J. Laidoneriga, esitasid riigivanema kandidaadiks hoopiski liidu keskjuhatuse esimehe A. Larka. Kogumiskampaania jooksul sai Larka enim hääli. 8 Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Noor Konstantin õppis kohalikus Nikolai koolis, hiljem Riia vaimulikus seminaris. Sealt lahkus aasta enne lõpetamist ning astus Pärnu gümnaasiumisse. 1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning
Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine. Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma Jaan Tõnisson, kes sai Perno Postimehe uueks toimetajaks. Tema üks olulisemaid nõudeid oli emakeelse koolihariduse taastamine. 1901.aastal sai teiseks Postimehe kõrval tähtsaks ajaleheks Teataja, mida toimetas Konstantin Päts. Ta pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Ootan, et peale töö lõppu oskan vabalt rääkida Rahvuslikust Ärkamisajast. Kindlasti saan seda hiljem elus praktiseerida kuskil ning usun , et iga õige eestlane peaks tundma oma riigi ajalugu ja kuidas meie esiisad võitlesid meie eest. Jannsenist valisin seetõttu välja, et minu jaoks oli ta kõige tähtsam mees Eesti ärkamisajal
Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud, paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud pagevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine, see oli mõeldud tegutsemisekserakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") Ning kuna mitmed katsed sõita manifesti kuulutama ebaõnnestusid, siis tehti sellest koopiaid, et kohalikud rahvuslased manifesti esimesel sobival võimalusel rahvale ette saaks lugeda. Esimesena avanes säärane võimalus Pärnus 23. veebruaril. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24. veebruari põgenema Petrogradi ning mõnel pool toimus ka
" Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 Klooga mõis 16. aprill 1927 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. 18861891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (professor Louis Homiliuse juhendamisel) ja kompositsiooni (professor Julius Johannseni juhendamisel). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (Johannes Kappeli järel). Enamasti kirjutas ta koorilaule, kuid ka mõned soololaulud. Konstantin Türnpuu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Ehkki ta oli konservatooriumis lisaks orelile õppinud ka kompositsiooni, piirdus ta enesekriitilise inimesena valdavalt koorilauludega. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme lüüa ei üritanud. Kasutataud kirjandus: http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm http://et.wikipedia.org/ http://www.emic.ee/eesti-muusikalugu-luhiulevaade J
Aeg:28.november 1918 kuni 2.veebruar 1920 Põhjus:Venemaa tahtis läänemere kallast endale.Eesti,aga tahtis iseseisvust säilitada.11.november 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele.13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri.USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,...
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus.
tegevus lõpetati, lükati edasi valimised, kehtestati mitmes valdkonnas range kontroll jne... 7. Mis on vaikiv ajastu ? Riigipöörde järgset aega, kus demokraatia asendati autoritaarse riikikorraga, nim vaikivaks ajastuks. 8. Miks oli oluline 1937 a. põhiseadusega ette nähtud presidendi ametikoht? Kes oli Eesti vabariigi esimene president ? President sai takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Konstantin Päts. 9. Olulisemad muutused majanduses (5) 1) Maareform 2) Tekkisid väikemajapidamised 3) Põllumajanduses kerkis esile loomakasvatus 4) Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete & tööstusharudega 5) Väliskaubanduspartneriks kujunesid Inglismaa ja Saksamaa 10. Too 3 näidet selle kohta , et Eesti oli 1918-34 demokraatlik riik 1) Põhiseadus 2) Koalitsioonivalitsus 3) Parteide paljusus
1. Võrkpallis peab üks mängija palli üle võrgu lööma kahel jalal seistes. Kuidas seda mängijat kutsutakse? (sidemängija, libero, diagonaalründaja, temporündaja) 2. Jalgpallivärava mõõtmed on? 7,32x2,44 m 3. Saalihoki koosneb kolmest kolmandikust. Kui pikad on nende vaheajad? 10 min 4. Mitu puudet tohib üks võrkpallimeeskond järjest sooritada ilma reegleid rikkumata? Kuni 3 5. Rannavõrkpalliväljaku mõõtmed on? 16x8 m 6. Kui pikk on saalihoki time out? 30 sek 7. 2 minutiline karistus saalihokis lõppeb ennetähtaegselt, kui…? vähemusees mängivale võistkonnale visatakse värav. 8. Millal võib korvpallis mängijaid vahetada? Kohtuniku loal 9. Võrkpallivõistkonna maksimaalne lubatud suurus ühes mängus on? 12 10. Kui kaua kestab time out võrkpallis? 30 sek 11. Eesti parim jalgpallur 2011? Konstantin Vassiljev 12. Rahvusvahelise Korvpalli Föderatsiooni lühend? FIBA 13. Rahvusvaheli...
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine
koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on. V: Vilde rändas Viini, Itaaliasse, Soome, Taani, Saksamaale, Ameerikasse, Sveitsi 7. 1902 1908 ilmus Vildelt ajalooline trioloogia, mis tõi talle tuntuse
· Sisepoliitikas tugevnevad tagurlikud jooned. Stalin tuuakse taas ausse. · Kehtiv poliitiline süst ei suutnud aga maj arendada ja seda aega nim stagnatisooniajaks ehk seisakuajaks. · B. tervise halvenemisega läks riigi tegelik juhtimine tema lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku · Raugastunud Breznev sureb 1982 · Tema järglane Juri Andropov sureb kaks aastat hiljem 1984 · Tema järglane Konstantin Tsernenko sureb juba aasta hiljem 1985 Vastupanu · 60-tel tekkis NSVL vastuseks nõukogude reziimile dissidentlus ehk teisitimõtlemine. · Püüti paljastada nõukogude tegelikku võimu olukorda ning teavitada läänemaailma · Tuntumad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov · Dissidentidega võitles KGB represseerides neid erinevatel viisidel · Vallandamine, väljasaatmine, vangistamine, psüühiline sundravi jne
1933-Maavõistlusel seljatas ta Zvejnieksi,Eesti võitis 6:1. 1934-Tunnistati ta Eesti parimaks,kuigi kaotas 0:3 A.Niemeläle. 1934-EMV`l kaotas ta N.Karklinile. 1935-Eestistas oma nime Trossmannist Palusaluks. BERLIINI OM,1936 Berliini OM`il pandi välja K.Palusalu kui ka A.Neo mõlemas maadlusviisis. K.Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus! Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus K.Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga. EDASPIDI 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE
Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti 400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. Vaikivat Ajalugu iseloomustas: kaitseseisukord, vapside organisatsioonide sulgemine, valmiste edasilükkamine, tsensuur, ainupartei loomine, range kontrolli kehtestamine. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga. Uued riigijuhid koostasid uue konstitutsiooni millega loodi ka presidendi ametikoht. Esimeseks Eesti presidendiks sai Konstantin Päts. Faktid: Vabadussõda 1918-1920 ; 2. veebruar 1920 Tartu rahulepingu sõlmimine ; Eesti Wabariik 1920-1940. Järeldus: Siin ei ole teist järeldust kui, ilmselt tehakse kõike ikka selleks, et nõukogulik ideoloogia elaks edasi nii sümboolikalt kui ka igapäevases tegelikkuses. Sander Tramm 9c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
