Minoorsed erinevused ja H ahelas (subisotypes) määravad AK alamklassi (subclass). Igal raskel ahelal on kaks regiooni, aminohappeline järjestus, mis antkeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel ja kannab nimetust variaabel regioon, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse. Variaabel regioon erineb erinevate B rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstante regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. . Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa. Ka kergel ahelal on konstantne ja variaabel domään. Keskmine kerge ahela pikkus on 211- 217 aminohapet. Iga antikeha sisaldab kahte kerget ahelat mis on alati identsed, ainult ühte tüüpi kerge ahel, kappa või lambda erineb.
𝑑𝑡 𝑑𝑡 muutuja järgi tavaline tuletis, kusjuures selle funktsiooni teisi muutujaid käsitletakse kui konstante. 17. Tuletada pinna puutujatasandi võrrand kahe- või mitmemuutuja juhul Olgu pind Σ antud võrrandiga 𝑧 = 𝑓(𝑥, 𝑦),
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ...
Õige-Vale. Tee vale õigeks! · Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. V · Kaudne kulu on saamata jäänud kulu ehk ka loobunud alternatiivkulu. Otsene kulu on valitud alternatiivkulu. Kuna kõik ressursid on piiratud, siis nii otsesed kui ka kaudsed kulud on alternatiivkulud . · Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu (FC). V · Püsikulu ei sõltu tootmismahust, lühiperioodil on see konstante. Tootmismahu kasvades väheneb keskmine püsikulu (AFC). · Kui tootmismaht võrdub nulliga, siis võrduvad ka muutuvkulud nulliga. Õ · Kui 10 ühiku tootmise kogukulu(TC) on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151 krooni, siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku keskmine tulu. Õ Täida lüngad! · Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu
Instruktsioon pääseb ligi alati ainult täpselt samale mälukohale, nii et väärtus võib muutuda, aga asukoht mitte. Saab kasutada globaalsete muutujate korral. 2) Otsene adresseerimine - Immediate Addressing Käsu aadressi osa sisaldabki endas operandi, mitte aadressi või muid instruktsioone, kust operandi leida. Operand seega laetakse mälust automaatselt samal ajal kui laetakse käsku ning on kohe kasutamiseks olemas. Nii saab hankida ainult konstante. 3) Kaudne adresseerimine - Indirect Addressing. Määratava operand tuleb mälust ja läheb mällu, aga tema aadress ei ole instruktsiooniga püsivalt seotud. Selle asmel säilitatakse aadressi registris. Nii saab erinevate instruktsiooni täitmistega koos kasutada erinevaid mälu sõnu. 4) Autoinkrementne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant välja ja aadress säilitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumälu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse.
Käsukoodi lause lõpu tunnus eraldaja Joonis 2.41. Assemblerikeelse lause struktuur Operandiväli sisaldab järgmist informatsiooni: - operandide nimed (märgendiviited), - arvväärtused (vahetu adresseerimine korral), - avaldised. Avaldisi defineeritakse iga konkreetse assemblerikeele puhul eraldi. Tavaliselt sisaldavad nad märgendeid, konstante ja mitmesuguseid aritmeetika- ning loogikatehteid. Kommendiväli algab kokkulepitud sümboliga, millele võib kuni rea lõpuni järgneda suvaline tekst. Lause ja rea lõpetab tavaliselt reavahetusmärk. Direktiivid võimaldavad lihtsustada assemblerikeeles programmeerimist võrreldes masinakoodiga. Kasutusala järgi on pseudokäsud järgmised: 1. Nimede defineerimise ja ümberdefineerimise käsud näiteks EQU. UMRK: EQU VMRK+1AH
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erine...
Instruktsioon pääseb ligi alati ainult täpselt samale mälukohale, nii et väärtus võib muutuda, aga asukoht mitte. Saab kasutada globaalsete muutujate korral. 2. Otsene adresseerimine - Immediate Addressing Käsu aadressi osa sisaldabki endas operandi, mitte aadressi või muid instruktsioone, kust operandi leida. Operand seega laetakse mälust automaatselt samal ajal kui laetakse käsku ning on kohe kasutamiseks olemas. Nii saab hankida ainult konstante. 3.Kaudne adresseerimine - Indirect Addressing. Määratava operand tuleb mälust ja läheb mällu, aga tema aadress ei ole instruktsiooniga püsivalt seotud. Selle asmel säilitatakse aadressi registris. Nii saab erinevate instruktsiooni täitmistega koos kasutada erinevaid mälu sõnu. 4.Antoinkreventne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant välja ja aadress säilitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumälu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse. 5
konstantsel rõhul toimuvat isobaariliseks protsessiks. Võrrandis olevate konstantide ja väärtused sõltuvad kahest parameetrist: üks neist iseloomustab ainet (gaasi), teine aga sõltub sellest, millises ruumalas (millisel rõhul) protsess toimub. Viimast saab viia valemisse sisse, ühendades kõik kolm isoprotsesside võrrandit üheks: kus konstandi väärtus sõltub ainuüksi uuritava gaasi hulgast ja omadustest. Püüdes määrata erinevate gaaside konstante, avastas Clapeyron 1834. a., et kui võtta gaasi hulk võrdseks ühe mooliga, on kõigi gaaside jaoks konstandil sama väärtus. Seda konstanti hakati nimetama gaasi universaalkonstandiks. Seega sai olekuvõrrand kuju 44 kus on nn. moolruumala -- ühe mooli gaasi ruumala temperatuuril ning rõhul , on gaasi universaalkonstant.
v~oimalik esitada p~ ohiliste elementaarfunktsioonide kaudu, kasutades l~oplik arv korda aritmeetilisi operatsioone (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine) ja liitfunkt- siooni moodustamist. Definitsioon 2. Funktsiooni Pn (x) = a0 xn + a1 xn-1 + . . . + an-1 x + an (a0 = 0), kus a0 , a1 , . . . , an-1 , an on konstandid ja n N ning x on muutuja, nimetatakse n-astme pol¨ unoomiks ehk t¨ aisratsionaalseks funktsiooniks. Konstante a0 , a1 , . . . , an nimetatakse pol¨ unoomi kordajateks ja arvu n pol¨ unoomi astmeks. Algebra p~ ohiteoreem. Igal komplekssete kordajatega n-astme pol¨ unoomil Pn (x) on t¨apselt n kompleksset nullkohta (kordsed nullkohad kaasa arvatud) x1 , x2 , . . . , xn . Lause 1. Kui kompleksarv x1 = + i on reaalsete kordajatega n-astme pol¨ unoomi Pn (x) (n 2) nullkohaks, siis on selle pol¨ unoomi nullkohaks ka arvu x1 kaaskomplek-
Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus
4500 kr. Panna kirja müüja palgamudel. VASTUSED 6-1 K(t) = 100 000 t + 500 000; 800 000 kr. 6-2 20 800. 6-3 C(q)=55q+15000. 6-4 T=0,05L, kus L on läbimüük. 6.2 Lineaarse mudeli parameetrite leidmine Lineaarne sõltuvus kahe suuruse vahel on lihtsaim sõltuvus ja seetõttu eeldatakse tihti, et uuritavat nähtust kirjeldav mudel on lineaarne ja esitatav kujul = + kus x on sõltumatu muutuja ja y sõltuv muutuja. Konstante a ja b nimetatakse mudeli parameetriteks. Lineaarse mudeli parameetrite leidmisel vaadeldakse neid kui tundmatuid. Kuna tundmatuid on kaks, on nende leidmiseks vaja kahte võrrandit, mis moodustavad võrrandisüsteemi: 1 = 1 + 2 = 2 + Teades sõltumatu muutuja väärtusi x1 ja x2 ning neile vastavaid sõltuva muutuja väärtusi y1 ja y2,
Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul bikarbonaati. Lõpliku uriini pH ja erituva ammooniumi vahel on linewaarne sõltuvus
struktuurne_tüüp ->
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
struktuurne_tüüp ->
kasvama Fechneri seadus: S=k log I S=aistingu määr k=Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I=stiimuli füüsikaline suurus(määr) Kui meil aisting peaks kastama subjektiivselt võrdselt,siis selleks me peaksime seda ärritajat kasvatama hoopis suuremate hüpetega Stevens'i seadus: S=kIb S=aisting I=stiiumili füüsikaline määr b=eksponentsiaal,mis on antud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstante k=tegur,mis võtab arvesse kastutatud mõõtühikuid Stevens kasutas ärritaja subjektiivse hindamise võtet,inimesed ise pidid hindama oma aistingute tugevust Signaalide avastamise teooria:aistmine on signaali avastamine müra seest;tulemusele mõjuvad ii sensoorne tundlikkus kui ka vaatamise kriteerium (kui range on otsustamine);mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse või lõdva kriteeriumi järgi d' , B
kondenseerumist ressiiveris), tuleb käsitsi või ja silindrisse antav õhu hulk omavahel kindla seaduspärasusega automaatregulaatoritega juhtida jahutusvee hulka õhujahutitele. Gaasiturbiinina kasutatakse turbolaadurites reeglina reaktiivturbiine, kus turbiini labade vahede ristlõige ei ole konstante ja gaasidel on seotud. Peale võimaluse forsseerida st. tõsta ülelaadimisega sama silindrimahuga mootorit võimsust (anda silindrisse rohkem kütust), labade vahel võimalik paisuda. Peamasina töötamisel sõukruvi tunnusjoone järgi fikseeritud
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
Integreerime seda avaldist. Saame d(uv) = vdu + udv . Kuna d(uv) = uv + C integraalide tabeli valemi 1 p~ohjal, siis uv + C = vdu + udv . Konstandi C v~oib sellest valemist v¨alja j¨atta, sest m~olemad m¨a¨aramata integ- raalid udv ja vdu sisaldavad juba m¨a¨aramata konstante. Viies vdu v~orduse teisele poolele saame udv = uv - vdu . (5.6) Saadud avaldis kannab ositi integreerimise valemi nime. Ositi integreerimise valemit kasutades saab avaldada integraale n n n ax x sin(ax)dx , x cos(ax)dx , x e dx , (ln x)n dx ,
siooni. Paneme kirja nende korrutise diferentsiaali avaldise (vt. diferentsiaali omadus 3 §3.3): d(uv) = vdu + udv . Integreerime seda avaldist. Saame d(uv) = vdu + udv . Kuna d(uv) = uv + C integraalide tabeli valemi 1 p~ohjal, siis uv + C = vdu + udv . Konstandi C v~oib sellest valemist v¨alja j¨atta, sest m~olemad m¨a¨aramata integ- raalid udv ja vdu sisaldavad juba m¨a¨aramata konstante. Viies vdu v~orduse teisele poolele saame udv = uv - vdu . (5.6) Saadud avaldis kannab ositi integreerimise valemi nime. Ositi integreerimise valemit kasutades saab avaldada integraale xn sin(ax)dx , xn cos(ax)dx , xn eax dx , (ln x)n dx , kus n on positiivne t¨aisarv ja a on reaalarvuline konstant. Samuti saab seda v~otet kasutades leida integraale arkusfunktsioonidest. N¨ aited. 1
amplituudi suhtest: A(t ) A exp t ln ln ln exp( T ) T . (7.14) A(t T ) A exp t T Tuleme nüüd tagasi valemi (7.10) juurde, mis kirjeldas võnkuva keha koordinaadi sõltuvust ajast. Esitame ta siin veel korra, kasutades süsteemi iseloomustavaid konstante. k x(t ) A exp t cos 2 t 0 . (7.15) 2m m Käsitleme veel selle valemi põhjal mõningaid olulisemaid erijuhte. Esmalt vaatame võimalust, kuis süsteemis dissipatiivsed jõud on võrreldes elastsusjõudude või muude tasakaaluasendisse suunatud jõududega nii väikesed, et me võime neid mitte
Üldkujus võime jada -nda liikme kirjutada kujul Jada summa valemi leidmiseks tuleb märgata, et kahte jada, millest üks suureneb ja teine väheneb sama arvu võrra, on kerge kokku liita. Näiteks kui tahame leida jada summat, mille liikmed on ühest sajani, võime jada lihtsalt kokku liita tema jada ümberpööratud versiooniga, mille liikmed on sajast üheni. Tulemiks on konstante jada, milles on täpselt sada liiget, iga neist väärtuseks 101. Kuna ümberpööratud jada liikmete summa on võrdne algse jada liikmete sum- maga, järeldub tehtud tähelepanekust ka esimese 100 arvu summa: . Leidmaks üldkujus aritmeetilise jada esi- mese liikme summavalemit, peame talle lihtsalt juurde liitma jada
miniaugu leidmine massiga 1015 grammi võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on umbes 10-23 cm. Kuid selliste kauguste uurimine nõuab 1010 gigaelektronvoldilise energiaga osakeste voogu, mida laboratooriumites genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu võimalik eksperimente sooritada. Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante: kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt: kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus ja see on 10-23 cm
miniaugu leidmine massiga 1015 grammi võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on umbes 10-23 cm. Kuid selliste kauguste uurimine nõuab 1010 gigaelektronvoldilise energiaga osakeste voogu, mida laboratooriumites genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu võimalik eksperimente sooritada. Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante: kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt: kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima võimaliku augu tihedus võrdseks suurima võimaliku tihedusega, siis ilmneb vähim võimalik pikkus ja see on 10-23 cm
miniaugu leidmine massiga 1015 grammi võimaldaks leida ka väikseim pikkuse ülaraja, mis on umbes 10-23 cm. Kuid selliste kauguste uurimine nõuab 1010 gigaelektronvoldilise energiaga osakeste voogu, mida laboratooriumites genereerima peab. Kuid nii kõrge energiaga ei ole praegu võimalik eksperimente sooritada. Mõned dimensionaalanalüüsid näitavad seda, et väikseima pikkuse L korral peaks kaasnema ka vastav tihedus p. Selle seose saame kätte siis, kui arvestame teatud konstante: kus h on Plancki konstant ja c valguse kiirus vaakumis. Arvatakse, et antud tihedus p on ka suurim võimalik aine tihedus. Kuid musta augu tihedus avaldub järgmiselt: kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja m on mass. Viimane seos näitab, et kui musta augu tihedus suureneb, siis musta augu mass väheneb. Kui aga võetakse väikseima 39
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
