takistus tivus , kontsentratsio S*m2/g*ekv ooniaste oonikonsta R, S/m on, n nt K 0,4 275 0,121 3,02E-04 7,46E-03 2,24E-05 0,2 195 0,170 8,51E-04 2,10E-02 9,04E-05 0,1 135 0,246 2,46E-03 6,08E-02 3,93E-04 Kasutatavad valemid: Elektrijuhtivus =K/R Ekvivalentjuhtivus =/1000*n Juhtivustegur 0=++- Dis. Aste f=/0 Dis. Konstant Kd=2c/1- Keskmine dis. Konstant Kdkeskm= 0,0001687 ehk 1,69 *10-4 Käsiraamatu andmetel on Sipelghape dissatsiatsioonikonstant Kd= 1,77 * 10-4 Katseviga: (1,77 * 10-4 -1,69 *10-4 )/1,77 * 10-4 = 4,52 %
Kondensaatori moodustavad 2 elektrit juhtivat plaati, mille vahel on dielektrikuks kiht. Kondensaatori mahtuvus on tema katete (e. plaatide) mahtuvus. Kui kondensaatori üks kate maandada siis maandamata katte laadimine on sama väärne vastava laeng üle viimisega ühelt kattelt teisele. C = E0·E·S / d (kondensaatori mahtuvuse valem) C = q/ Mahtuvust saab arvutada valemist C= q/U mahtuvus(1F)=laeng(1C)/pinge(1W) 7. Elektriline konstant. Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8. Aine ja välja erinevused ja sarnasused Sarnasused: *võivad teineteiseks muunduda *on olemas vähimad portsjonid. Erinevused: * aine osakested ei saa olla korraga ühes ruumipunktis. Väljal saavad
1 12. (arctan x) = 1 + x2 1 13. (arccot x) = - 1 + x2 14. (sh x) = ch x 15. (ch x) = sh x 1 16. (th x) = ch2 x 1 17. (cth x) = - sh2 x Diferentseerimisreeglid Antud kaks funktsiooni u = u(x), v = v(x). 1. [u(x) ± v(x)] = u (x) ± v (x); 2. [u(x)v(x)] = u (x)v(x) + u(x)v (x); 3. Kui c on konstant, siis [c · u(x)] = cu (x). u(x) u (x)v(x) - u(x)v (x) 4. = ; v(x) v 2 (x) 1 v (x) 5. =- . v(x) v 2 (x) 6. Liitfunktsiooni y = f [(x)] tuletis y = f [(x)] (x)
1.)Planck selgitas,et valgus kiirgab portsjonite e kvantide kaupa.Footoni energia määravad Plancki konstant ja sagedus. Plancki konstant h=6,6*10-34J*s. 2.)Väljumustöö on võrdne vähima energiahulgaga ,et elektroni ainest välja viia.Punapiir on valgus piir,millest A=h*fp,punapiir. 3.)Sisemise fotoefekti nähtuse leiame päikeseenergiast toituvates plaatides või päikesepatareides. 4.)Punast valgust kasutatakse foto laboratooriumis,sest see ei riku negatiivi.Punase valguse footoni mass on väiksem kui teistel valgustel. 5.)Footoni ja elektroni sarnasused:mõlemad liiguvad väga kiiresti,saab kirjeldada lainetena
Töö nr. FK15 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Töö eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katse käik Katses kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Enne katset loputatakse elektroode mõned korrad juhtivusmõõtmiseks kasutatava kahekordselt destilleeritud veega. Juhtivusnõu tuleb eelnevalt loputada paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse lahust nõusse nii et elektroodide otsad oleksid kaetud
1 12. (arctan x) = 1 + x2 1 13. (arccot x) = − 1 + x2 14. (sh x) = ch x 15. (ch x) = sh x 1 16. (th x) = ch2 x 1 17. (cth x) = − sh2 x Diferentseerimisreeglid Antud kaks funktsiooni u = u(x), v = v(x). 1. [u(x) ± v(x)] = u (x) ± v (x); 2. [u(x)v(x)] = u (x)v(x) + u(x)v (x); 3. Kui c on konstant, siis [c · u(x)] = cu (x). u(x) u (x)v(x) − u(x)v (x) 4. = ; v(x) v 2 (x) 1 v (x) 5. =− . v(x) v 2 (x) 6. Liitfunktsiooni y = f [ϕ(x)] tuletis y = f [ϕ(x)] ϕ (x)
Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega. R = T^4 - R-integraalne kiirgusvõime, -Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur. = 5,67*10^8 W/m^2*K^4 2. Wieni nihkeseadus Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. max = b/T, max-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T- absoluutne temperatuur. b = 3,0*10^-3 m*K 3. Kirchhoffi seadus Kehad, mille neeldumisvõime on suurem, omavad ka suuremat kiirgumisvõimet
soojusvahetuseks. Kehade süsteemi,mis vahetavad soojudt nim. termodünaamiliseks süsteemiks. Süsteem on suletud, kui ta pole soojusvahetuses süsteemi väliste kehadega Kui lisaks süsteemi kehadele toimub soojusvahetus ka muude kehadega nim. süsteemi avatud termodünaamiliseks süsteemiks. Kui mingis protsessis on kolmest olekuparameetrist üks muutumatu,siis on tegemist isoprotsessiga. Ekkeskmine kineetilineenergia Vkiirus nkonsentratsioon prõhk KBoltzmanni konstant ttemp celsiustes Ttemp Mmolaarmass momolaarmass korda süsiniku ühendi mass 1.p= 3nmoV 2. p=3nEk 3.Ek= 2 4.Ek=2kT 5.V= mo 6.pV=MRT 7.T=t+273 8.t=T273 9.1,66 10 kg süsiniku ühendi mass 10. Boltzmanni konstant 1,38 10
Integraal Def1 Öeldakse, et funktsiooni F ( x ) on funktsiooni f ( x ) algfunktsioon hulgal X, kui iga x X korral . Lause1 Kui funktsioon F1 ( x ) ja F2 ( x ) on funktsiooni f ( x ) algfunktsioonid, siis leidub selline reaalarv c, nii et F1 ( x ) = F2 ( x ) + c. Def2 Avaldist kujul F ( x ) + C, kus F ( x on funktsiooni f ( x ) mingi algfunktsioon ja C on suvaline konstant ( integreerimiskonstant ), nimetatakse funktsiooni f ( x ) määramata integraaliks ja tähistatakse , . Kui funktsioonil leidub hulgal X algfunktsioon, siis öeldakse, et funktsioonil f ( x ) eksisteerib määramata integraal ( hulgal X ). Kehtivad järgmised seosed: Lause2 Kui eksisteerivad määramata integraalid ja , siis suvaliste konstantide ja korral eksisteerib ka integraal , kusjuures . Tõestus
Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2) · Kolmandat järku reaktsioon (n=3) III. Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia. Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: , kus A on konstant. Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril ning määratakse temperatuuril ). Siis võrrand integreeritud kujul on: IV. Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste Arrheniuse aktivatsiooniteooria kohaselt esineb keemiline vastumõju ainult aktiivsete molekulide vahel. Need molekulid omavad küllaldast energiat, selleks et jõuda keemilise reaktsioonini. Mitteaktiivsed
kohal u = (x ), siis on ka liitfunktsioonil F olemas tuletis kohal x, kusjuures kehtib seos F' (x ) = f' (u)' (x ). T4. Kui piirkonnas X rangelt monotoonsel ja pideval funktsioonil f on kohal x olemas nullist erinev tuletis f'(x ), siis on pöördfunktsioonil olemas tuletis '(y) vastaval kohal y = f(x), kusjuures kehtib seos ' (y) =1/F'(x). Def2. Öeldakse, et funktsioon y=f(x) on diferentseeruv kohal x, kui tema muut sellel kohal omab kuju y=A x + , kus A on (x -st sõltumatu) konstant ja rahuldab tingimust lim x0/x=0. T5. Funktsioon y= f(x) on diferentseeruv kohal x parajasti siis, kui tal on olemas lõplik tuletis f' (x). Def3. Lõikaja PQ piirseisu, kui punkt Q läheneb piiramata punktile P mööda joont, nimetatakse joone y=f(x) puutujaks punktis P. Eeldades, et funktsioon on diferentseeruv kohal x, veendume, et funktsiooni tuletis f' (x ) võrdub joonele y=f(x) punktis punktis P pandud puutuja tõusuga. T5
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju.
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju.
1. Milles seisneb Plancki hüpotees aatomi kiirgamise kohta? Valgus ei kiirgu aatomist mitte lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat väikeste kvantide kaupa, kusjuures kvandi energia E=hf, kus E- kvandi energia (J) f- sagedus (Hz) h- Plancki konstant 2. Mis on footon? Tema energia, mass, impulss. Footoniks hakati kutsuma valguskvanti. Energia on määratud talle vastava laine sagedusega. E=hf, E- f energia (g) h-Planckoi konstant, 6.6 * 10-34 Mass: footonil ei ole seisumassi, ei saa eksisteerida paigalolekus, E=mc2 m=(hf):c2 f- mass oleneb valguse sagedusest, mida suurem f seda suurem m. Impulss on määratud footoni massi ja kiiruse korrutisega. p=mc , suund ühtib laine levimissuunaga 3. Mida tähendab, et footonil puudub seisumass? Footon ei saa eksisteerida paigalolekus. Omandab tekkimise hetkel kiiruse ja neeldumisel annab ära oma energia sellele kehale, kus ta neeldub ja lakkab olemast. 4
6.Ideaalse gaasi rõhk(mikroparameetridte järgi):Tekib molekulide põrgetest vastu anuma seina.Rõhk on võrdeline : 1)Molekulide konsentratsiooniga(mida suurem konsentratsioon seda suurem on ühe molekuli massiga ja võrdline molekulide keskmise kiiruse ruuduga. p= m0*n*v2 p= m*Ek 7. Absoluutne null: t=-273,15c(Sellel temperatuuril molekulide aineosakesed jäävad seisma) T=0K 8.Ek k*T Ek Kuidas on seotud molekulide keskmine kineetliline energia ja temperatuur? 9.Baltzmani konstant näitab kui palju muutub molekuli keskmise kineetilise energia kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. 10ideaalse gaasi olekuvõrrandid: saab 3 oleku parameetrit mikroparameetritega p,V,T *R =nüü(µ)*R 11.isoprotsessid: Ideaalse gaasi oleku muutused, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. I Rõhk ei muutu p=konstantne Isopaariline protsess Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Piiriline ekvivalentjuhtivus (S∙m2∙g-ekv-1 ) λ0(H+)= 3.498E-02 λ0(CH3COOH)= 4.09E-03 λ0= 3.907E-02 Kuna CH3COOH on nõrk elektrolüüt, siis f = 1, ning 𝜆/𝜆_0 =𝛼 Dissots. konstant K 1.552E-05 1.755E-05 1.660E-05 𝐾_𝐶=(𝛼^2 ∙𝐶_𝑀 )/ (1−𝛼) Keskmine dissots. Konstant Kkeskmine 1.66E-05 Käsiraamatus dissots.konstant KC2H4O2: 1.75E-05 Katse viga 5.620 Järeldus Selle töö joosksul arvutasin dissotsiatsioonikonstandi. K=1,66*10 -5. Käsiraamatu järgi on 25 kraadi juures CH3COOH dissotsiatsioonikonstant K=1,754*10-5 Viga on 5,6% . K=1,66*10 -5.
'. 26) Algfunktsiooni definitsioon. Sõnastada teoreem algfunktsioonide üldavaldise kohta (tõestust ei küsi). Funktsiooni määramata integraal ja selle geomeetriline sisu. Funktsiooni 2 nimetatakse funktsiooni algfunktsiooniks hulgas 3, kui iga 3 korral kehtib võrdus 2 . Kui 2 on funktsiooni algfunktsioon hulgas 3, siis kõik funktsiooni algfunktsioonid hulgas 3 avalduvad kujul 2 4, kus 4 on suvaline konstant. Funktsiooni algfunktsioonide üldavaldist 2 4, kus 4 on konstant, nimetatakse funktsiooni määramata integraaliks ja tähistatakse 5 2 4, kus 4 on konstant. Määramata integraali võib tõlgendada kui üheste funktsioonide parve 2 4, kus konstandi 4 igale väärtusele vastab üks ühene funktsioon. Kujutades seda funktsioonideparve graafiliselt tasandil -
Siin asendame: ja Seega: Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahustunud aine molaarmassi leidmiseks on vaja teada aururõhu langust. Sageli kasutatakse selle asemel lahuse keemistäpi tõusu või külmumistäpi langust. Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. Kus: lahuse külmumistäpi alanemine lahusti krüoskoopiline konstant Molaalsus avaldub: Mittedissotseeruvate ja mitteassotsieeruvate ainete molaarmassi võib määrata krüoskoopiliselt valemiga: lahustunud aine hulk grammides 1000 g lahusti kohta. Molaalsus saame avaldada massiprotsentidega: Siit avaldan molaarmassi M: Graafikud Joonis . Destilleeritud vee ja uuritava lahuse jahtumiskõverad Katseandmed
Kordamine - kvantoptika 1. ,,E" tähistab footoni energiat, ,,h" Plancki konstanti ja ,,f" valguskvandi sagedust. Planck'i konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust. 2. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest (metallist, pooljuhist) valguse toimel. 3. Fotoefekti punapiir piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektorni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. Pikemate lainete (spektri punases osas) juures ei jätku kvandi energiast elektroni ainest
juhtudel vaadelda kui valgusosakeste voogu. Selle osakestel e kvandil e footonil on olemas mass, kuid puudub seisumass. Nii kui ta tekib, on tal kohe valguse kiirus. Ainult selle tõttu, et valgusel on olemas mass on ta võimeline avaldama rõhku ja lööma ainest välja elektrone. Max Planck- saksa füüsik, lõi kvantoptika. Ta tõestas, et valgusosakeste energia sõltub valguse sagedusest. Valem E=h*f kus E valgusosakeste energia, f- valguse sagedus h Plancki konstant (h=6,62*10 -34J*s). üldiselt jääb valgusosakeste mass suurusjärku 10-36 kg. fotoefekti uuris põhjalikult Albert Einstein. Tema m0∗v 2 fotoefekti valem: h*f=A+ 2 . h*f=A+Ek kus h Plancki konstant, f valguse sagedus, A elektroni väljumistöö, m0 elektroni mass, v elektroni kiirus, E k elektroni kineetiline energia. Punapiir- mida suurem on valguse sagedus seda suurema energiaga e suurema kiirusega lendavad elektronid ainest välja
arvestamata jätta. Seetõttu võib öelda, et B 0-[P]=B0 Võrrandi mõlemaid pooli võib läbi korrutada ühe ja sama liikmega, antud juhul A 0-[P]ga, sest tahame kätte saada A0. Nüüd tuleb jagada mõlemaid pooli jagada läbi -ga Summas ja vahes tuleb mõlemaid liikmeid läbi korrutada ja jagada. Esimest järku puhul k1 teist järku võrrandi puhul on see B0k2. M1/Ms=1/s Pseudo-esimest järku kiiruskonstant on k2B0. B0 on konstant. Pseudo-esimest järku kiiruskonstant on teist järku kiiruskonstandi ja kontsentratsiooni korrutis. B 0k2 ühik peab olema aja pöördväärtus, aja ühik peab e astmest ära kaduma (astmenäitajates ja logaritmimärgi all olevad suurused peavad olema ühikuta suurused). pH=-log[H]+, siin eeldatakse vaikimisi sisse, et [H] + on läbi jagatud tema standardkontsentratsiooniga ([H] +0), tehe mis kaotab logaritmimärgi all ühikud ära. Keemias on [H]+0 = 1M.
Defineerida sümboli f ( x ) dx. Definitsioon 16. Funktsiooni F nimetatakse funktsiooni f algfunktsiooniks vahemikus (a,b), kui F ( x) = f ( x) iga x (a,b) korral. x4 Näide. Funktsiooni y= x 3 algfunktsiooniks on funktsioon y = , üldiselt iga 4 x4 funktsioon kujul y = + C , kus C on suvaline konstant. 4 Üldavaldus. Funktsiooni f kõik algfunktsioonid F avalduvad kujul F(x) +C, kus F on funktsiooni f mingi algfunktsioon, C suvaline konstant. Definitsioon 17. Funktsiooni f kõikide algfunktsioonide üldavaldist F(x) +C, kus F on funktsiooni f mingi algfunktsioon, C suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f määramata integraaliks. Funktsiooni f määramata integraal tähistatakse sümboliga f ( x ) dx. Seega
muudu lähenemisel 0le. Geogr tõlgendus-f graafikule punktis P tõmmatud puutuja tõus. Füüsikaline-diferentsiaal näitab kui pika vahemaa läbib liikuv objekt selle kiirusega aja jooksul;kiirus on muutuv suurus. Diferentsiaal-korrutist f'(x)x ja tähis sümboliga dy. L'Hospital-. Algfunkt-F(x) hulgas X, kui F'(x)=f(x) hulgas X. Määramata integraal-F(x) +C(suvaline konstant), tähistat . Omadused:, 2 funkt summa määramata integr=nende funkt määra. Integ summaga; kui a on konstant, saab selle integr märgi ette tuua;2 funkt vahe määramata integr=f määram integr vahega. Asendusvõte(määratud)-muutujavahetuse võte, on pidev ja integreeruv . Ositi-kasut, kus intregeeritavaks on . Määratud integ-lõigul , mis vastab argumendi muudule . Newton-Leibniz-vahelüli määratud ja määramata integr vahel. . Määratud om: sama määramataga, kui vahetada rajad, siis muutub märk vastupidiseks.
Sheffer on Ja-Ei baas, kojunktsiooni inversioon. Pierce´i baas on VÕI-EI baas, disjunktsiooni inversioon. Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada JA-EI baasi ning VÕI-EI baasi. Rakendades kas KNK-le või DNK-le vastavalt topeltinversiooni ja rakendades järgnevalt DeMorgani seadust. Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid? Implikatsioonist ning kas konstandist 0 või inversioon. Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri baas? Moodul summast 2,konjuktsioon ning konstant 1. Mis on Reed-Mulleri polünoom? Tegemsit on polünoomiga, kus kojunktsiooni operandideks on kõikjal ainult otseväärtuses algtermid xi ja tehte + operandideks on elementaarkonjuktsioonid ja konstant 1, mis võib ka puududa. Ei sisaldu sulge. Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse? Toimub kasutades üleminekuseoseid. Baasis puuduvad tehted tuleb asendada selle baasi üleminekuseoste abil baasis olemasolevate tehete kaudu.
= 0 ( V,11) 9 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lōplikult = k (t ( V,12) Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis ( V,11). Kuuli valimisel ja katsetulemuste arvutamisel tuleb kasutada tabelis 1 toodud andmeid. Tabel 1 Mōōtepiirkond Kuul nr Kuuli läbimōōt Kuuli mass Kuuli tihedus Kuuli mPas 200C juures g 200 C konstant k
Loogikaalgebra, Põhiseosed, loogikafunktsioonid Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0,1}. Millest loogikaalgebra koosneb? Koosneb loogikaväärtustest 0 ja 1 ning võretehetest konjuktsioon ja disjunktsioon. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0,1} Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Nimetatakse konstant 1 ja konstant 0 Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon loogikaavaldis on loogikamuutuja xi, konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 definitsiooni vaata lk 154 Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? On samaväärne tehtega konjuktsioon. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja inversioon
miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu peaaegu üldse joone pikkusest. 7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda. Kui mõõtkavas 1:500 on käigu pikkus rohkem kui 250m, siis peab tegema sulgemisega käigu 8. Joone pikkust mõjutavad parameetrid tahhümeetris. Prisma konstant 9. Missugune joone parand sõltub joone pikkusest, mis ei. 10. Mis faktorid mõjutavad tahhümeetriga kõrguse mõõtmise täpsust peamiselt. Prisma kõrgus 11. Mis on kompensaatori tööpiirkonna ulatus? 3-4 min 12. Mis lugemeid üheteljeline kompensaator parandab ja mis lugemeid ei paranda? Kompensaator tekitab uue virtuaalse telje ja arvutab lugemid selle suhtes. Samas jääb telje horisontaalne nihe sisse. Kuna lõik (a) on
ja e-raamatud otsingusse ajakirja nime, leidsin Journal of Cellular Biochemistry. b) otsistrateegia: Panin otsingusse artikli nime (võtsin ,,D" ära) ning valisin tulemuste (15) seast ,,Vitamin D and multiple sclerosis" c) artikli autorid: Anita Raghuwanshi, Sneha S. Joshi and Sylvia Christakos 3. (3 P) Leidke TTÜ raamatukogu eraamatust Handbook of Chemistry and Physics polümeeri polycarbonate dielektriline konstant (dielectric constant). Esitage: a) otsivõimalus: Leidsin Handbook of Chemistry and Physics, panin otsinguvälja polycarbonate ja valisin sealt Dielectric Constant of Selected Polymers b) polümeeri polycarbonate dielektriline konstant sagedusel 1 kHz: 2.92 4. (3 P) Leidke andmebaasist SciFinder Scholar aine all transRetinol Esitage: a) otsivõimalus: Kasutasin otsingut EXPLORE SUBSTANCES ning panin otsingusse aine nime b) aine valem: C20 H30 O c) CAS RN: 68-26-8
Poolusi määratakse maakera järgi(N,S). B-vektor-magnetiline induksioon. 1820. taani füüsik Oersted avastas, et el.vooluga juhe mõjutab kompassi nõela ehk magnetit. Samasugused voolud tõmbuvad, erinevad tõukuvad. Kui ka paralleelse, lõpmata pika ja peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise voolu puhul. Ampere'i jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga: magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa, pöial näitab juhtme liikumise suunda(alla). Kasutatakse el.mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu pöörisväli kinnised jooned
Mahtuvustakistus XC=1/w*C Kogutakistus Z=R2+(XL-XC)2 R=U/I Võimsus N=U*I Efektiivväärtus P=U*I => Im*Um/2 Keskmineväärtus P=Pm/2 Aktiivvõimsus Pa=U*I*cos(ro) Trafo ülekandearv k=n1/n2 Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised: l juhtme lõikude pikkus d juhtmete vahekaugus K keskkonnast sõltuv konstant (N/A2) B magnetinduktsioon (T) M raamile mõjuv jõumoment q osakeste laeng v kiirus Fii magnetvoog (Wb) Wm magnetvälja energia poolis (J) We magnetvälja energia (J) L induktiivsus (H) Ee - induktsiooni elektromotoorjõud (V) T periood (sek) f sagedus (Hz) N võimsus (N)
takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu: , , kus H= 100 mm (äärmiste kriipsude vahekaugus silindris AB), t-aeg, mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis , kus k on seadme passis toodud kuuli konstant. Et vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist , siis . Seega saab aktiveerimisenergiat arvutada graafiku tõusu abil. Katseandmed: Tabel A Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1= 8,150 Katse Temperatuur, Kuuli langemise aeg, s Vedeliku tihedus Vedeliku nr °C katse temperatuuril viskoossus ,
𝑙𝑛 𝑃_2/𝑃_1 =(Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑅∗(1/𝑇_1 −1/𝑇_2 )=−𝐵(1/𝑇_1 −1/𝑇_2 ) p1 = 760 torr 1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 𝑃_2/𝑃_1 )/(−𝐵)+1/𝑇_2 p2 = 749 torr T2 = 355.65 K 1/𝑇_1 =(𝑙𝑛 749/760)/(−5227,5)+1/355,65=0,00281454 𝑻_𝟏=𝟑𝟓𝟓,𝟑 𝑲 Troutoni konstant Δ𝑆= (Δ𝐻_𝑎𝑢𝑟)/𝑇_(𝑛.𝑟.) Δ𝑆=(43461,43 𝐽/𝑚𝑜𝑙)/(355,3 𝐾)=𝟏𝟐𝟐,𝟑[𝑱∗𝑲^(−𝟏)∗𝒎𝒐𝒍^ aine isopropanool 𝑝_𝑎𝑢𝑟, torr ln 〖𝑝 _𝑎𝑢𝑟 〗 p aur = f(t) 100 4.60517018599 800 170 5.13579843705 700 240 5.48063892334
ja kehaga tehtava töö järgi. U = A+Q, milles A välisjõudude töö Q väljaspoolt kehale antav soojushulk U siseenergia (J) · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. · Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on seotud molekulide keskmise kineetilise enegiaga. Tähis: T (K) T = pVM / mR , milles p rõhk (Pa) R gaasi konstant 8,314*103J/kmol*K 3 V ruumala (m ) T temperatuur (K) m mass (kg) M molkulaarmass (g/mol) T=t+273 · Soojushulgaks nim. soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulk kulub keha temperatuuri tõstmiseks. Tähis Q (J) Q= cm(t2-t1) , milles c erisoojus (J/kg*K) t temperatuur (1C0)
(vali õiged) (a) osakeste vahel mõjuvad Van der Waalsi jõud 4) Paranda järgmised väited: (a) Kindla koguse ja temperatuuriga gaasi ruumala ja rõhu korrutis on konstantne. (b) Kui konstansel temperatuuril ühe mooli ideaalgaasi ruumala vähendada 2 korda, siis summaarne gaasi molekulide poolt anuma seintele avaldatav rõhk kasvab 2 korda. Vlõpp = Valg/2, siis plõpp = 2palg ja Vlõppplõpp = Valgpalg = konstant (c) Konstantsel rõhul on ruumala võrdeline temperatuuriga. (d) Kui ideaalgaasi temperatuur on 0°C, siis gaasi ruumala V = 0. (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 4) Tuleta ideaalgaasi olekuvõrrandist ideaalgaasi tiheduse arvutamise valem. Kas tihedus on intensiivne või ekstensiivne suurus? pV=nRT, =m/V; m=nM; n=m/M; pV=mRT/M; m=V; pV= VRT/M; =MpV/VRT; =Mp/RT
1. 1) v=m/M=N/NA nüüainehulk mmass Mmolaarmass Nosakeste(molekulide) arv NAAvogadro arv6,02*1023 2) m=m0*N mmass m0ühe molekuli mass Nmolekulide arv 3) roo=m/V roorõhk mmass Vruumala 4) p=1/3*m0*n*v2 pgaasi poolt tekitatud rõhk m0ühe molekuli mass nkonsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E pgaasi poolt tekitatud rõhk nkonsentratsioon Eenergia 6) p=n*k*T prõhk kBoltzmanni konstant 1,38*1023 J/K Ttemperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulktähis (nüü) ; ühik mol 2) Temperatuurtähis T ; ühik K 3) Rõhk tähis p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumalatähis V ; ühik 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedustähis roo ; ühik kg/m3 Molaarmasstähis M ; ühik g/mol Masstähis m ; ühik kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R prõhk (Pa) Vruumala (m3)
· Määramispiir · Lineaarne ala jne. Avastamispiir detekteerimispiir Elektrokeemilised analüüsimeetodid 06/10/2009 Potentsiomeetria Voltamperomeetria Konduktomeetria Kulonomeetria Elektrogravimeetria Potentsiomeetriline meetod · Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant Igale ühendile on iseloomulik standardpotentsiaal, mille juures see reageerib elektroodil. Potentsiomeetriat saab kasutada juhul, kui toimub mingite laengute liikumine. pH mõõtmine klaaselektroodiga pH mõõtmise puhul räägime vesinikioonidest. Ioonselektiivsed elektroodid - klaaselektroodid - tahke membraaniga elektroodid koostise modifitseerimisega saab määrata F, Cl-, Br, I- jne
komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust. 40. Seriin proteaasid: Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt. 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. V=kcat (E)t(S)/(KM + (S)) k katalüütiline konstant catKM= michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. (S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) Katalüütilist konstanti võiks mõõta 1/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) KM M Kcat/Km= spetsiifilisuse konstant 1/M*s 43
populatsioonile kellel norma rakendatakse Normskooride esitusviisid - Protsentiiljärjestus - Vanusenormid - Kooliklassinormid - Vastuste profiilid Normskaalad - Protsent-teisendus – võtab arvesse testiküsimuste arvu, see info toorpunktides ei sisaldu - Protsentiilid – näitab milline osa grupist sooritas testi antud isikust paremini või halvemini - Lineaarne teisendus – uus skoor = konstant + (konstant*toorpunktid) - Pindala teisendus – muudab pindalade osad normaaljaotuskõvera all teatud skaala skoorideks – staniin ja steenide skaala Standardnormskaala e z-skaala omadused - Z väärtus näitab iga isiku tulemuse asukohta grupi sees ning näitab hälvet grupi keskmisest standardhälbe ühikutes. Varieerub -3z +3z. Tähele panna: Pooled väärtused on negatiivsed
võetud molekulide arvu suhet. Kui tuua sisse isotoonilisustegur, saame külmumistäpi alanemiseks: Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsiatsiooniaste avaldub: Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisusteguri i: Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis saab selle üle viia molaalsuseks. Katseandmed ja arvutused Kasutatud lahusti: dest. H2O Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk=1,86 kg*K/mol Kasutatud lahustatud aine: KNO3 Lahuse protsentkontsentratsioon: c%=8 % Lahusti protsentkontsentratsioon: C%=100%-8%=92% Lahusti külmumistemperatuur: t0=0,35 C T0=0,35+273,15=273,50 K Lahuse külmumistemperatuur: t=-1,48 C T=-1,48+273,15=271,67 K Lahuse külmumistemperatuuri langus: T=T0-T T=273,50-271,67=1,83 K M(KNO3)=39,10+14,01+3*16,00=101,11 Lahuse molaalne kontsentratsioon: Isotoonilisustegur: Osmoositegur: Dissotsiatsiooniaste:
Tehakse 3 vi 5 mõõtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur õppejõu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid: t t Glütseriini tiheduse leidmiseks: x 1 2 1 x 1 t2 tx Vedeliku viskoossus: = k (t, kus 1 - langeva keha tihedus 2 - vedeliku tihedus k - kuuli konstant t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks Aktiveerimisenergia (graafiku abil): EA= sirge tõus*R Katseandmed: Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 2 Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg Vedeliku tihedus Vedeliku viskoossus nr 0
x ja teine liidetav on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus x suhtes. J¨arelikult v¨aikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seet~ottu v~oime lugeda diferentsiaali dy funkt- siooni muudu peaosaks. J¨a¨akliikme v~oib v¨aikese x korral funktsiooni muudu avaldises ¨ara j¨atta. Kehtib ligikaudne valem y dy kui x 0. Loetleda diferentsiaali omadused. 1. d(u + v) = du + dv, 2. d(u - v) = du - dv, 3. d(uv) = vdu + udv, 4. d(Cu) = Cdu, C - konstant, 5. d(u/ v)= (vdu-udv)/ v2 kui v 0. 24. Funktsiooni lokaalsete ekstreemumite definitsioonid. Oeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui 1. funktsioon f on m¨a¨aratud punkti x1 mingis u¨mbruses (x1 - ²,x1 + ²); 2. iga x (x1 - ²,x1 + ²) korral kehtib v~orratus f(x) f(x1). ¨ Oeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on m¨a¨aratud punkti x1 mingis u¨mbruses (x1 - ²,x1 + ²); 2
Elektrivälja tugevus füs. suurus,mis näitab kui suur jõud mõjub selles väljas kehale,mille laeng on 1C tähis: E ühik: N/C E= F/q E=k*q/r² Kui tegemst vaakumist erineva dielektrilise keskkonnaga: E=F/*q E=k*q/*r² + laeng nooled väljapoole - laeng nooled sissepoole. Homogeense(ühtlane) elektrivälja jõujooned on paraleelsed,mõjukaugus on konstantne.Omavad siledad pinnad. elektrivälja arvutamine kui pind on sile E=q/0**S -elektriline konstant aines. 0- dielektriline konstant vaakumis( 8,85*10(-12)) C²/N*m² E-väljatugevus q-laeng S-pindala Töö- füs.suurus,mis näitab ,kui pika tee läbib keha talle mõjuva jõu tulemusel.tähis:A ühik: J A=m*g*h A=q*E*s Laeng liigub madalama energia suunas(kokkuleppeliselt miinuselt plussile) Pinge-füs. suurus,mis näitab kui palju tööd peab tegema elektriväli,et viia ühikuline laeng ühest punktist teise. tähis: U ühik: V
Valemist ( V,10) saame avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu kujul: 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9 0 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k (1 - 2) t Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis . Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga
Vali üks või enam: 1x2x3 4x4x8 3x3x3 2x3x4 2x4x8 1x1x1 2x4x1 2x2x2 1x1 3x3 1x4x4 Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igal ruudul on täpselt 1 naaberruut Vali üks: Tõene Väär Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Loogikafunktsioonil puudub TÄIELIK DISJUNKTIIVNE normaalkuju (TDNK) konstant 0 Küsimus 7 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 Milline on kontuuride valimise kriteerium (reegel) minimaalse normaalkuju leidmisel ? Vajalikud kaardiruudud tuleb katta võimalikult väikse arvu võimalikult suurte kontuuridega Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab mingile kindlale intervallile Vali üks: Tõene Väär
Millistest tehetest ja väärtustest koosneb loogikaalgebra ? Vali üks või enam: loogikatehe KONJUNKTSIOON loogikatehe IMPLIKATSIOON väärtus "1" loogikatehe INVERSIOON loogikatehe SUMMA MOODULIGA 2 loogikatehe VÄLISTAV VÕI loogikatehe EKVIVALENTS väärtus "-1" loogikatehe DISJUNKTSIOON väärtus "2" väärtus "0" Küsimus 8 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mingi avaldise jaoks duaalse avaldise saamiseks tuleb selles avaldises teha järgnevad asendused: konstant 0 tuleb asendada konstandiga 1 konstant 1 tuleb asendada konstandiga 0 loogikatehe inversioon jääb asendamata ehk jääb senisel kujul alles loogikatehe konjunktsioon tuleb asendada tehtega DISJUNKTSIOON loogikatehe disjunktsioon tuleb asendada tehtega KONJUNKTSIOON Küsimus 9 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Leia vastavad (võrdsed) avaldised vasakpoolne 4
kaks juhet, kui neid läbib elektrivool. Aastal 1820 jõudis A. M. Ampère [ampe:r] järeldusele, et juhtmete vahel mõjub jõud: Siin on I1 voolutugevus ühes ja I 2 voolutugevus teises juhtmes, l on vaatluse all oleva juhtmelõigu pikkus ja a on juhtmete kaugus teineteisest. Kui vool liikus mõlemas juhtmes samas suunas, siis juhtmed tõukusid; kui voolud liikusid eri suundades, siis aga juhtmed tõmbusid. Valemis (1) on suurus K konstant, mille väärtus lõpmatult pikkade paralleelsete juhtmete korral on Konstandi K väärtus sõltub juhtmete pikkusest ja vooluringi kujust, kuid enamasti võib kasutada lõpmatult pikkade juhtmete jaoks kehtivat väärtust. Ka 0 on konstant. Seda nimetatakse magnetiliseks konstandiks: Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees).
1000 Vastus: Vedeliku vooluhulk läbi drosseli on 4,32 l / min . Ülesanne 10 Balloon, mille maht on V m 3 , on täidetud gaasiga. Balloonile paigaldatud manomeeter näitab rõhku p 1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T 1 °C. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p 2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T 2 °C. Leidke kulutatud gaasi mass kg, kui balloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk p bar = 1bar. Antud: V=1,5 m 3 ballooni maht p1 = 69bar + 1bar = 70bar = 70 10 5 Pa rõhk algselt T1 = 17 C = 290,15 K gaasi algtemperatuur p 2 = 48bar + 1bar = 49bar = 49 10 5 Pa rõhk peale osa gaasi kasutamist T2 = 15 C ' = 288,15 K gaasi lõpptemperatuur R = 518,3 J / kg deg gaasi konstant p bar = 1bar õhu rõhk m=
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv N A = 6.02 10 23 mool-1. Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · mol...
Arvutused: Auramissoojus: R Keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mm Hg ln 760= - 4330,6/T + 18,949 -4330,6+ 18,949 T= T (ln 760) -4330,6 + 18,949 T= 6,63 T 18,949 T- 6,63 T= 4330,6 T= 351,54= 79 ºC Arvutan entroopia muudu 1 mooli aine aurustamisel normaalrõhul (Troutoni konstant): Järeldused. Keemistemperatuur normaalrõhul on 79 ºC, seega on tegu benseeniga( 80ºC). Troutoni konstant on 102, 42 J/K*mol. Aine auramissoojus on 36004,61 J/mol.
See tähendab, et kui me temperatuuri kahekordistame (näiteks 1000 Kelvinilt 2000-le), suureneb musta keha kiirguse koguenergia 2^4 ehk 16 korda. Viis aastat hiljem jõudis austria füüsik Ludwig Eduard Boltzmann sama valemini ning tänapäeval tuntaksegi seda Stefan-Boltzmanni valemina. Kui me võtame sfäärilise tähe raadiusega R, siis selle helendus on kus R on tähe raadius sentimeetrites ja alfa Stefan-Boltzmanni konstant, mille väärtus on: Absoluutselt must keha on selline idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse (st valgus üldse ei peegeldu sellise objekti pinnalt). Kuigi ükski materjal ei käitu absoluutselt musta keha taoliselt, on võimalik implementeerida objekt, mille omadused on kuitahes lähedased absoluutselt musta keha omadele. Selliseks objektiks on tumedate (nt tahmatud) siseseintega õõnsus, mille seina on tehtud hästi väike avaus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
