13. Kuidas kirjeldavad elektrivälja jõujooned elektrivälja? Mida tihedamalt on jõujooned, seda tugevam on elektriväli. Jõujoon on suunatud nii, nagu elektrivälja tugevus. 14. Gaussi teoreem vaakumi kohta. (Tähtede tähendused) – Elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline selle pinna poolt piiratud ruumalas oleva laenguga ja pöördvõrdeline dielektrilise konstandiga. FII = q / E E0 (E – aine dielektriline läbitavus, E0 – dielektriline konstant – 8,85*10-12 F/m, q – laeng. 15. Kui suur on elektrivälja töö laengu liigutamisel mööda kinnist trajektoori? (Põhjendada) 16. Mida näitab elektrivälja potentsiaal? Näitab, kui palju tööd on vaja teha, et positiivne ühikuline laeng viia lõpmatusse. 17. Kuidas on seotud elektrivälja potentsiaal laengu liigutamisel tehtava tööga? – Elektrivälja potentsiaalide muutus on laengu liigutamisel tehtav töö 18. Kuidas on seotud elektrivälja potentsiaal elektrivälja tugevusega? -
3. ISOLEERÕLIDE KESKMISED ELEKTRILISED TUGEVUSED JA USALDATAVUSE VAHEMIKUD 1. Kasutatud valemid Ul El= dη =4,12U l[ ] kV cm Ul – katsest leitud õli läbilöögipinge standardvahemikus kV d – elektroodidevaheline kaugus (antud juhul d=2,5 mm) η – elektroodide konstant El – õli elektriline tugevus 7 n ∑ El [ ] kV i Elk = i=1 n cm Elk
Simuleerimine X Olgu meil juhuslik vektor X =( ) Y . Juhuslikud suurused X ja Y on antud juhul tunnused, mis koosnevad 40 objektist. Tunnused X ja Y olgu alljärgnevad: μ,σ X ~ μ lahendaja vanusega aastates ja standardhälve σ = N ¿ ) , kus keskväärtus 2∗lahendaja kinganumber 10 ning Y = aX+U, kus konstant a võrdub lahendaja kinga 0, σ numbriga ning U N ¿ ), kus σ =2∗(lahendaja vanus aastates ) . Ülesanne 1) Leidke lineaarne korrelatsioonikordaja corr(X,Y). 2) Leidke juhuslike suuruste X+Y keskväärtusele 0.95 usaldusintervall. Mis on selle intervalli suurim ja vähim väärtus? Lahendus Ülesanne on lahendatud MS Exceli abil. Lahendaja andmed: X ~ N (21;8.4) Y = 42X + U U ~ N (0, 42) X ja U väärtuste saamise jaoks kasutan NORM
Footonid Footonid on valgusosakesed e. valguskvandid. Levivad kiirusega c, nad ei eksisteeri paigalolekus. Neil puudub seisumass ja ei kehti mehaanika seadused. Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest)
Põhilisteks magnetmaterjale iseloomustavateks karakteristikuteks on magneetimiskõver, s.o. magnetilise induktsiooni sõltuvus magnetvälja tugevusest, ja magnetiline läbitavus. Magneetimiskõver saadakse sümmeetriliste hüstereesisilmuste tippude ühendamise teel (kõver OA, Joonis 1). Suhtelise magnetilise läbitavuse saab magneetimiskõveralt magnetilise induktsiooni ja magnetväljatugevuse suhtena antud kõvera punktist; kus 0 = 4 10-7 (H/m) magnetiline konstant. Vahelduvas magnetväljas saadakse nn. dünaamilised hüstereesisilmused, dünaamiline magneetimiskõver ja dünaamiline magnetiline läbitavus µ~ . Ümbermagneetimisel tekivad alati kaod. Ferromagnetilistes materjalides esinevad nii hüstereesi- kui ka pöörisvoolukaod. Pöörisvoolukaodsõltuvad materjali eritakistusest. Mida suurem on aine eritakistus, seda väiksemad on pöörisvoolukaod. Dünaamilise
Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl 3 lahust, lahus muutub tumepunaseks, järelikult tasakaal nihkub saaduste poole. Kolmandasse katseklaasi lisan kaks tilka NH 4SCN lahust, lahus muutub tumedamaks(kuid siiski jääb heledamaks, kui teine katseklaas), järelikult tasakaal nihkub saaduste poole. Neljandasse katseklaasi lisan tahket NH 4Cl ja loksutan tugevasti, lahus läheb heledamaks, järelikult tasakaal läheb lähteainete poole. Kokkuvõte: Tasakaalu konstant ja katse näitasid mõlemad, et suurendades lähteainete kontsentratsioone, nihkub tasakaal paremale ja suurendades saaduste kontsentratsiooni läheb tasakaal vasakule. Sellega on tõestatud Le Chatelier' printsiip. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine.
· Reegli kohaselt määrab Pauli printsiip aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale · Seega on vabas aatomis põhiolekus (mitteergastatud olekus) kõik madalamad energianivood täidetud. HEISENBERGI MÄÄRAMATUSE PRINTSIIP · Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki konstant h. · Võrratus või h:2, kus p ja x on ebatäpsed mõõtmisel. · Osakeste asukoha täpsel määramisel jääb osakeste impulss täiesti määramatuks. · Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse,,sisse kirjutatud´´, nad on omaette loodusseadused. KVANTARVUD: PEAKVANTARV · Tähis n. · Väärtuseks suvaline kvantarv. · Määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. ORBITAALKVANTARV · Tähis l.
Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm]. Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste
Saj. Galileo Galilei a Isac Newton. Klassikaline füüsika räägib sellest, et maailm põhineb ainetel. Haldab makromaailma seadusi. 19. Saj lõpus olid teadlased veendunud, et kõik, mida füüsikas saab avastada, on avastatud. Kuid siis leiti Merkuuri probleem ja seda hakkas uurima Max Blanck. Kaasaegse füüsika loojaks peetaksegi Max Blancki, kes tõestas, et kuum valgus peab olema punane ning, et valguse sagedus on võrdne energiaga. E = h*f E-energia f-sagedus h-Blancki konstant Klassikalise füüsika järgi on ruum ja aeg absoluutsed e. muutumatud. Kaasaegse füüsika järgi aga suhtelised. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Kiirus: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Suurel kiirusel lühenevad pikkused sama palju kui aeg aeglustub, seega sama teguri kordselt. Seega suurtel kiirustel on pikkused ja kaugused suhtelised (sõltuvad liikumisest)
elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast Ek ja molekuli massist m järgmiselt: p=nmv2 / 2 = nEk sellest järeldub, et...(§43) 42. Molekulide keskmine kineetiline energia ja selle mõõt Ek=mv2/2=3/2kT; k-Bolzmanni konstant 1,3810-23 J/K; T-absoluutne temperatuur. 1 3/2*1,3810-23 . 43. Ideaalse gaasi olekuvõrrand(Clapeyroni - Mendelejevi võrrand) seob omavahel gaasi olekuparameetreid: rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const
..100 nm. Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. Gaaside lahustumine vedelikes. Henry seadus. Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = Kh x P k H - antud gaasile temperatuurist soltuv konstant (Henry konstant) (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Osarõhk e. partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu keemiline komponent avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. • Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 63. Lahuste omadused. Kolligatiivsed omadused.
laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. St, mida kaugemal asub galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub. H= 75 100 km /s*Mpc Kirjelda galaktikate ruumjaotust? Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad
24. (2007) Külmas toas, kus temperatuur oli 0º, lülitati sisse radiaator ning toa tempera-tuur hakkas tõusma. Esimese tunniga tõusis temperatuur 5 kraadini. Alates teisest tunnist oli iga tunni ja sellele vahetult eelneva tunni jooksul toimunud temperatuuri-muutuste jagatis jääv suurus q. Kolmanda tunnu lõpuks oli toas 10 kraadi sooja. 1 5 1) Arvutage konstant q. q 0,618 2 2) Kui soojaks läheb see tuba tundide arvu tõkestamatul kasvamisel? 5 3 5 13,1
tuleb esmalt leida muutuja r väärtuse ruut ja seejärel korrutada tulemust arvuga = 3,14... 3) log( 5 x 2 sin x) - selle matemaatilise avaldise väärtuse leidmiseks tuleb 1) leida siinus nurgast, mille suurus radiaanides on x; 2) leida muutuja x väärtuse ruut ja korrutada see viiega jne. 4) 32 - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraline avaldis Matemaatilist avaldist, milles on vaid lõplik arv kordi kasutatud aritmeetikatehteid ning astendamist ja/või juurimist, kus astendajad ja juurijad on täisarvud, nimetatakse algebraliseks avaldiseks. Näiteks : algebralised avaldised on: 1) 4ax 2 5bx 6 ; 2) 3 2a 2 3 y ;
Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarne hajumine. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged
Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz) h Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul. Tulemusena tekib fotovool (elektrivool). Fotoefekti põhjus: valguse toime ainele, footonite poolt antav energia elektronidele (elektronid neelavad footoneid). 49. Mida nimetatakse väljumistööks? Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast (tähistatakse tähega A) 50. Mis on fotoefekti punapiir?
omadused. REDOKSREAKTSIOONI KULGEMINE redoksreaktsioon kulgeb spontaanselt siis, kui Gibbsi vabaenergia muut on negatiivne ΔG<0 ΔG = -zFΔE ; z – tasakaalustatud reaktsioonis liidetud (loovutatud) elektronide arv (sõltub koefitsentidest) ΔG – Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis ΔE – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. F= e ·NA =96485C·mol−1 Faraday konstant ΔG<0 siis, kui E oksüdeerija – E redutseerija > 0; st reaktsioon kulgeb spontaanselt kui E oksüdeerija > E redutseerija Kui redokspotentsiaalide vahe on väiksem kui 0,1...0,2 pole spontaansus kindlalt määratud ja kulgemise ulatus sõltub oluliselt tingimustest. _______________________________________________________________________________________________ Kas standardolekus kulgeb järgmine reaktsioon spontaanselt: 2 Fe3+ + 2 CI- Fe2+ + CI2 Eº(Fe3+ / Fe2+) = + 0,77 V
Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. St, mida kaugemal asub galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub. H= 75 100 km /s*Mpc Kirjelda galaktikate ruumjaotust? Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad
Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(−x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(−x) = −f(x). Perioodilised funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub konstant C > 0 nii, et iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(x + C) = f(x). Väikseimat sellist konstanti C nimetatakse funktsiooni f perioodiks. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Astmefunktsioon. Astmefunktsioon on funktsioon kujul y = xa, kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid, nende määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud.
Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: W = 0 e - kT (10) kus k on Boltzmanni konstant, T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise. Töö käik 1. Määrake kuulikese diameeter d ja mass m. 2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3. Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4
A = ( F s ) = q E l A = qU = q Pinge kahe punkti vahel näitab, kui suuur on töö ühikulise laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise. Elekrtimahtuvus kahe keha süsteemis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge q C= U Plaatkondensaator nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud (dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid. Elektriline konstant k 9*109N*m2/C2 Elektrilaeng q C Jõud F N kg*m/s2 Kaugus kahe laengu vahel r m Elektrivälja tugevus E V/m=N/C Töö A J Nihe l m Potensiaalide vahe V Alalisvool Elektrivool on vabade, latud osakeste suunatud liikumine
Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega. 38. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier' printsiip Kui p ja T on const, siis saavad spontaanselt kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb ( G P , T < 0) Kui G saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuur ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopiamuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H - T S Le Chatelier' printsiip Dünaamilises tasakaalus olev süsteem reageerib talle avaldatud mõjule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vähendada seda välist mõju): reagentide lisamine või eemaldamine; rõhu suurendamine või alandamine;
väikesed. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja olekuvõrrandid Teatud hulga mistahes gaasi füüsikalist olekut kirjeldatakse rõhuga, ruumalaga ja temperatuuriga (P;V,t) ja neid suurusi nimetatakse OLEKUPARAMEETRITEKS. Need oleku parameetrid määravad gaasi oleku. Gaasi oleku võrrand ideaalgaasi korral: P*V=n*R*T P rõhk n moolide arv R konstant (gaasi) T - temperatuur Molekulaarruumala Vm = V / n V üldine ruumala n - moolide arv Sellega seoses võib oleku võrrand saada ka teisi olekuid (kujusid): P * Vm = R*T P * V = m / M * RT Clapeyron Mendeljejevi võrrand R- Universaalne gaasikonstant omab arvulisi väärtusi. (sõltuvalt tingimustest) Sõltub ühikutest ja väljendatuna 1
(HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO] [H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1-)]. Legend: [CH3COOH] = Chape Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O
1 kilovatt-tund 1 kWh 3,6 x 106 J 1 dzaul 1J 0,278 x 106 kWh Energia 1 kilokalor 1 kcal 41`900 J 1 elektronvolt 1 eV 1,6 x 1019 J Võimsus 1 hobujõud 1 hj 735,5 W TÄHTSAMAID KONSTANTE Konstant Tähis Väärtus Valguse kiirus C 300`000 km/s Elementaarlaeng e -1,6 x 1019 C Avogadro arv N 6,02 x 1023 1/mol Gravitatsioonikonstant G 6,67 x 1011 Nm/kg Vaakumi dielektriline läbitavus o 8,86 x 1012 F/m Magnetiline konstant µo 4 10 7 H/m
............................................... 12 5.Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 12 2 1. Tähiste ja lühendite loetelu. A = reagent B= esimene produkt C = teine produkt P0 = algrõhk, atm T0 = algtemperatuur, K R = ideaalne gaasi tegur, J/mol*K V = ruumala, L Ct0 = algkontsentratsioon, mol/L K = reatsiooni kiiruse konstant, 1/min Kc = tasakalu konstant, mol/L Km = massi ülekandetegur, 1/min Fa0 = reagenti molaarne voo, mol/min Fb0 = esimene produkti molaarne voo, mol/min Fc0 = teine produkti molaarne voo, mol/min Ft = molaarse voo summa, mol/min RB = esimene produkti kiirus, millest aine möödab reaktoris, mol/L*min CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rc = teise produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min
elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 5. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Hubble'i konstant H0 on 75 km/(s*Mpc). 7. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel hulgal; keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas,
ADPGDP + ATP tasakaalukonstant on järgmine: K=[GDP][ATP]/[GTP][ADP] 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on 45 kJ/mol kui kasutegur on 60% G mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd.vastus peaks olema 45 x 0,6. 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski
Kõrgepingetehnika eksami küsimused 1. Mahuionisatsiooni liigid Mahuionisatsioon ionisatsioon gaasi mahus a) Põrkeionisatsioon toimub siis kui liikuva osakese põrkumisel tahke kehaga on tema energia suurem kui ionisatsioonienergia. (mv2 )/ 2 Wi b) Fotoionisatsioon ioniseerumine kiirguse mõjul h Wi, kiiruse sagedus, h Planci konstant h = 6,6 * 1034 Js. c) Termiline ionisatsioon tuleb ette ainult kaarlahenduse juures, kuna tamperatuurid on üle 10 000 o C. · Põrked intensiivsel soojusliikumisel · Fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 2. Voltsekund karakterisitk Lahendus sõltub nii pingest kui ajast. Et saaks korraldada katseid ja neid võrrelda võetakse standardimpulss unipolaarne impulss
iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 . Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+]
Paralleeljõudede kese: punkti C nim parall keskmeks. Parall keskmel on omadus, et kui pöörata ühes suunas kõigi jõudude mõjusirgeid õudude rakenduspunktide ümber ühe ja sama nurga võrra siis resultandi mõjusirge pöördub paralleeljõudude keskme ümber sama nurga võrra.10. jäiga keha raskuskeskme koordinaatide valemid: Xc=(GiXi)/G; Yc=(GiYi)/G ja Z-iga samamoodi. kus Xi näitab x telje suunalist kaugust ja y z samamoodi. Keha raskuskeskme all mõistetakse G=µi kus µ on konstant ja võrdub keha või tema osa kaalu ja vastava ruumala suhtega, tasapinnalise kujundi raskuskekme all mõeldakse homogeense lõpmatult õhukese ja ühesuguse paksusega plaadi raskuskeset, joone raskuskeskmeks nim homogeense lõpmatult peenikese ja ühesuguse jämedusega traadi raskuskeset. Keha ja teiste raskuskeskme koordinaatide valemid: keha: Xc=(ViXi)/V Y ja Z samamoodi, kus V on ruumala. Tasapinnaline kujutis: Xc=(SiXi)/S, Yc samamoodi, kus S on kujundi pindala. Joone raskuskese:
Teine probleem on asjatu eetri otsingud ning alates 1905. Aastast töötab Einstein sellest lähtudes välja relatiivsusteooria. Tema valem on üldtuntud, kuid tegelikult on see rohkem kui vaid teooria järeldus. See näitab, et valguse kiirus vaakumis on alati sama ning et kõiki teisi füüsika teooriaid tuleks kohandada et nad selle väitega kokku sobiksid. Seetõttu saab nüüd ühendada massi ja energia mis on seni olnud kaks ühitamatut suurust. Valguse kiirus on konstant, mille väärtus ei sõltu sellest, kuidas me valgusallika suhtes liigume. Liikuva keha jaoks kulub aeg aeglasemalt. Seda sai mõõta siis, kui Harold Lyons leiutas aatomkella. Kui üks kaksikutest läheb kosmosereisile, tajub ta aega normaalselt, kuid kuna aeg tema kiires kosmoselaevas kulub aeglasemalt kui maa peal, on ta oma vennast noorem, kui ta temaga maa peal tagasi kohtub. Osakesed võivad käituda lainetena. Üks tänapäeva füüsika kõige olulisemaid avastusi on see,
kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, E aktiveerimisenergia, R universaalne gaasikonstant. ln(0,07482/0,330544)=E/8,31(1/303-1/313) E= (1/303-1/313)/8,314 * ln(0,07482/0,330544)=1,2682*10-5 * ln(0,07482/0,330544)= -1,88*10-5J Järeldus Siit saab järeldada, et kõrgema temperatuuri korral on eletrijuhtivuse konstant etaanhappe anhüdriidi lahuses suurem. Ja selgus ka see, et etaanhappe on parem elektrijuht kui etaanhappe anhüdriid.
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK23 Töö pealkiri: Sahharoosi Ensüümreaktsiooni Kineetiliste Parameetrit keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 mreaktsiooni Kineetiliste Parameetrite Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substra...
31. = =1,4 d 91 4 R 7,4 32. r= = =0,08 d 91 33. Pingekontsentratsioonitegur staatikas: D 34. Kui =1,2, siis K 1,78 d D 35. Kui =1,5, siis K 1,85 d 1,4-1,2 36. K t =1,78+ ( 1,85-1,78 )=1,83 1,5-1,2 37. Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: 38. Tugevuspiir - Rm = m =¿ 470 MPa 39. Neuber'i konstant - a a=0,5 mm0,5 40. Pingekontsentraatori kõverusraadius - r = 0,08 1 1 1 q= = = =0,36 0,5 2,77 1+ 41. a 1+ r 0,08 42. Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: 43. K-1=1+q ( K -1 )=1+0,36 ( 1,83-1 )=1,298 1,3 44. Pinge ajalist muutust näitav graafik 45. Kohaliku paindepinge amplituudväärtus: 46
avaldistes. Klip sisaldab ka viiteid klipidele aadressite ja nimede kasutamise kohta Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Sisefunktsioonid Funktsioonid esitatakse valemites funktsioonviida abil: fun_nimi(argument; argument;…) fun_nimi - funktsiooni nimi: SIN, SQRT, LOG, … argument - väärtus, mille jaoks on vaja leida funktsiooni väärtus. Võib olla konstant, aadress, nimi või avaldis. NB! Argumendid peavad olema sulgudes!!! Ka siis, kui on ainult üks. NB! Eesti keeleseadete korral on argumentide eraldajaks semikoolon (;) Inglise keeleseadete korral - koma ( , ) Argumentide arv ja nende järjestus sõltub funktsioonist. Paljudel funktsioonidel on ainult üks argument. Mõnedel funktsioonidel argumendid puuduvad, nendel peavad nime järel olema tühjad sulud. PI(), NOW(), TODAY(), ...
) Maxwelli elektromagnetlainete teooria osutus lühilainelises piirkonnas mõttetuks keha oleks pidanud soojuskiirguse kiirgamisel pidama jahtuma 0 K-ni. Sellisest olukorrast leidis väljapääsu Max Planck. Aatomid kiirgavad elektromagnetenergiat üksikute portsjonitena kvantidena. Iga portsjoni energia E on võrdeline kiirguse sagedusega: E = h (1) h Plancki konstant Plancki loodud soojuskiirguse teooria oli eksperimendiga kooskõlas. Elektromagnet- kiirgus tekib laengute võnkumise tulemusena. Soojuskiirgus tekib suvalise aine/ioonide aatomite võnkumisel. Aatomite suure massi tõttu satuvad nn infrapunasesse diapasooni (10-5 m). MLT 6004 Kvantmehhaanika 3 Keha kuumutamisel kasvab ioonide võnkumise tulemusena tekkinud EM kiirguse sagedus
kauguse ruuduga. F=G * Mm /r2 *3 Impulsi jäävuse seadus: Impulsi jäävuse seaduse järgi on suletud süsteemis(kus ei mõju välisjõud) impulsside summa kehade vastastikusel mõjutamisel on jääv. SI süsteemi ühikud: Teepikkus(S) m Mass(m) kg Aeg(t) s Kiirus(V) m/s Kiirendus(a) m/s2 Jõud(F) N Algkiirus(Vo) m/s Lõppkiirus (V) m/s Kõrgus(h) m Vabalangemise kiirendus (g) m/s2 Kehade vaheline kaugus (r) m Gravitatsiooni konstant (G) Hõõrdejõud (Fh) N Hõõrdetegur [müü] N Elastsusjõud (Fe) N Jarmo Pohla 13AT 2009 Valemeid: Ühtlane liikumineV=S/t Km/h => m/s x * 1000 /3600 Mitte ühtlane liikumineVk= Skogu / tkogu Ühtlane liikumine S=V*t Ütlaselt muutuv liikumine a= V-Vo /t Kiirenev liikumine V=a *t V= Vo at Teepikkus kiireneval liikumiselS= Vot + at2 /2 Ühtlane liikuminet=S/V Newtoni II seadus a=F/m, F=ma
vastandtehe. Integreerimine võimaldab tuletada piirfunktsioonist kogufunktsiooni e.lähtefunktsiooni. määratud integraali väärtuse määravad muuhulgas rajad. MI korral asetatakse integraali sümbolist alla ja üles vastavalt integraali alumine ja ülemine raja- selle lõigu alg- ja lõppväärtus, kus integraali arvutatakse. Võimaldab selgitada kogufun ning piirfun seost.Kasutatakse heaolu hindamisel. Määramata int-avaldist F(x)+c kus c on suvaline konstant, nim fun-i f(x) määram.int ja tähistatakse | f(x)dx=F(x)+C Päratud int-otse arvutada neid ei saa sest ja+ lõp.ei ole arvud. Dif-kse piirväärtustena. Integ. Saab olla päratu ka lõplike rajade korral: siis kui integreeritav saab lõpuks[a,b]-1. 8)1. 2. Järku tuletised (osatuletise ja dif kaudu, hessiaani kaudu)- esimest järku tingimus: tarvilik dz=0; f´(x)=0 piisav: dx<0 =>f´(x) max, dx>0 => f´(x)<0 min II j tingimus: tarvilik d(dz)=d2z, z=f(x,y) piisav: d2z>0 min, d2z<0 max.
[Ag(SO4)2]3 Ag(SO4) + SO42 Ag(SO4) Ag+ + SO42 LAHUSES ON NII DISSOTSEERNUD KUI KA SISSOTSEERUMATA OSAKESI TEATUD TASAKAALUSLISES KOGUSES. Mingi järgu dissotsiatsiooni tasakaalukonstant on dissotseerunud ioonide kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutise jagatis dissotseerumata ioonide kontsentratsiooniga (aktiivsustega). Seejuures igas järgus võrreldakse SELLE JÄRGU SISEST dissotseerunud vormi ja dissotseerumata vormi. Üldine dissotsiatsiooni konstant iseloomustab aga kompleksi üldist püsivust või tegelikult ebapüsivust ja seetõttu nimetatakse seda ka kompleksühendi ebapüsivuskontsandiks. See leitakse siis, kui korrutatakse kõikide järkude dissotsaitsiooni saaduste (molekulide või ioonide) kontsentratsioonid (aktiivsused) kokku ja jagatakse kompleksi üleüldise dissotseerumata vormi kontsentratsioonidega (aktiivsusega), sest neid on kindlasti lahuses teatud tingimustes konkreetses koguses ja nad on justkui mõõdupuuks
projektsioonidel on erinevaid parameetreid, üldiselt kuuluvad parameetrite hulka standardjoonte arv ja paiknemine, mitmesugused konstandid jms) muuta ühe projektsiooni ilmet ja juhtida moonutustevälja ima, et projektsiooni omadused sellega muutuksid. Jagamine proijtseerimispinna asendi suhtes ellipsoidi pinnaga (joonis 5.1): 1- puuteprojektsioon (puutekoonus) 2- lõikeprojektsioon (lõikekoonus) 3- muudetud koonuse konstant 4- liitprojektsioon [3] Joonis 5.1 Kooniliste projektsioonide puhul projekteeritakse Maa sfäär või sferoid, kas puutujakoonusele (joonis 5.2,a) või lõikajakoonusele (joonis 5.2,b). [1] Joonis 5.2 Puutekoonuse korral tekib üks standardparalleel ehk moondevaba joon aga lõikekoonuse puhul tekib kaks standardparalleeli. 7 6. Koonilise projektsiooni kasutusalad 6
Näitame, et sin(x2) on 2xcos(x2)algf hulgal R. Näitame, et (1+ln(x)) on 1/(2x(1+ln(x)) algf lõpmatul vahemikul (1/e;+). Näitame, et (1-x2) on x/(1-x2) algf vahemikul (-1;1). Näitame, et (sin(x)) on cos(x)/(2(sin(x))) algf hulgal UkZ(2k;2k+) * Kui f'id F1(x) ja F2(x) on f'ni f(x) algf'id hulgal X, siis leidub c R, et F1(x)=F2(x)+c iga x X * Avaldist F(x)+C, kus F(x) on f'ni f(x) mingi algf ja C suvaline konstant, nimet f'ni f(x) määramata integraliks f(x)dx f(x)dx=F(x)+C. Kui f'il f(x) leidub hulgal X algf, siis öeldakse, et f'in f(x) on määramata integraal hulgal X C * d(f(x)dx)=f(x)dx dF(x)=F(x)+C D * Kui eksisteerivad määramata integralid f(x)dx ja g(x)dx, siis suvaliste konstantide ja korral eksisteerib ka integraal (f(x)+g(x))dx, kus (f(x)+g(x))dx=f(x)dx+g(x)dx * Olgu f(x)dx=F(x)+C, x=(t)(tT), kus (T)=X, D(T) ja (t) on rangelt monotoonne hulgal T. (t)
sõltuvuse võrrandid; mis on vastavalt: /V = 1E+6V + 5753,1 rõhul 2757,595 Pa ja /V = 440230V+859,11 rõhul 689398,636 Pa. Leitud sõltuvuste kaudu arvutasime filtrimise konstandid, mille väärtused on järgmised: rõhul 40 lbf/in2: K = 2 * 10 -6 m 2 / s ja C = 5,7531*10 -3 m 3 / m 2 rõhul 100 lbf/in2: K = 4.54308 10 -6 m 2 / s ja C =1,951503 10 -3 m 3 / m 2 Nagu näha, vähenes filtrimise konstant K rõhu vähenedes ligi kaks korda. C aga suurenes rõhu vähenemisel. Kuigi teoreetiliselt peaks ka see vähenema, suureneb C tõenäoliselt kuna suurema rõhu toimel läbib filtraat filterriiet paremini ja katse lühiduse tõttu ei jõunud viimane ummistuda. Filterkoogi eritakistus suurenes, kui rõhk tõusis: rõhul 40 lbf/in2: r0 = 2,3· 1010 m/kg rõhul 100 lbf/in2: r0 =2,2· 1011 m/kg Filtrimise kiiruse pöördväärtuse sõltuvus filtraadi hulgast peaks olema lineaarne funktsioon, kuid
temale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud talle kompenseeruvad. Newtoni II seadus: Kehale jõu F poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga m a=F/m Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdeline keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus: Igale kehale vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastasmõju, st. kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline. F1=-F2 Gravitatsiooni konstant kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=GMm/r2 Gravitatsiooni jõud on tsentraalsed jõud, see tähendab et nad mõjuvad pikki kahe keha masskeskmeid ühendavat sirgeid. Kaugus r on masskeskmete vaheline kaugus. Keha kaal on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Paigal seisva või ühtlaselt liikuva keha kaal: P=mg Kiirendusega liikuva keha kaal: P=m(g-a)
Joonisel on kujutatud spektroskoopi. 45. Millega tegeleb kvantoptika? Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona. 46. Mis on footon? Footon on kindlat energiat omav valgusosake. Nimetatakse ka valguskvandiks. 47. Mida näitab antud valem? E = hf Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz) h Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul. Tulemusena tekib fotovool (elektrivool). Fotoefekti põhjus: valguse toime ainele, footonite poolt antav energia elektronidele (elektronid neelavad footoneid). 49. Mida nimetatakse väljumistööks? Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast (tähistatakse tähega A) 50. Mis on fotoefekti punapiir?
soojussurma mõiste Treatise on Natural Philosophy (1867) Principles of Mechanics and Dynamics by Dover Publications). Kelvini skaala Kelvini skaala nullpunkt on temperatuuri Kelvini skaala absoluutne nullpunkt ja ühe kraadi väärtus sama mis Celsiuse skaalal T = t + 273,15 0K t =T 273,15 0C T0 =2730C k Boltzmanni 3 Ek = kT konstant 2 k = 1,380622 1023 J/K Temperatuur on määratud molekulide liikumise keskmise kineetilise energiaga. p = 2/3 nEk 3 Ek = kT 2 p = 2/3 n Ek p = 2/3 nEk 3 Ek = kT 2 p = nkT p = 2/3 n 3/2 kT
𝑟= = = 0,04 𝑑 59 Pingekontsentratsioonitegur staatikas: 𝐷 Kui = 1,2, 𝑠𝑖𝑖𝑠 𝐾 ≈ 1,78 𝑑 𝐷 Kui = 1,5, 𝑠𝑖𝑖𝑠 𝐾 ≈ 1,85 𝑑 1,4−1,2033 𝐾𝑡 = 1,78 + ∙ (1,85 − 1,78) = 1,77 1,5−1,2033 Kontsentratsioonitundlikkuse tegur: Tugevuspiir - Rm = 𝜎𝑚 = 470 MPa Neuber’i konstant - √𝑎 √𝑎 = 0,5𝑚𝑚0,5 Pingekontsentraatori kõverusraadius - r = 0,08 1 1 1 𝑞= √𝑎 = 0,5 = = 0,36 1+ 1+ 2,77 √𝑟 √0,08 Pingekontsentratsioonitegur tsüklilisel koormusel: 𝐾−1 = 1 + 𝑞(𝐾 − 1) = 1 + 0,36(1,77 − 1) = 1,2772 ≈ 1,3
Tõestus. Funktsiooni diferentseeruvus punktis x tähendab, et . Kuna igas mingis punktis on piirväärtust omav suurus selle punkti teatud ümbruses esitatav piirväärtuse ja lõpmata väikese suuruse summana, siis , kusjuures . Seos on esitatav ka kujul , kusjuures suurus on piirprotsessis kõrgemat järku lõpmata väike võrreldes suurusega , sest ning sellest saab järeldada, et ja st, et Lause 2. Kui funktsioonid f(x) ja g(x) on diferentseeruvad puntis x ja on konstant, siis selles punktis on diferentseeruvad ka funktsioonid cf(x), ja täiendaval eeldusel ka f(x)/g(x), kusjuures Tõesta neid. Kerge. 1.11 Liitfunktsiooni tuletis. Pöördfunktsiooni tuletis. Parameetriliselt esitatud funktsiooni tuletis. Ilmutamata funktsiooni tuletis. Logaritmiline diferentseerimine. Liitfunktsiooni tuletis: Lause 1. Kui funktsioonidel f(x) ja g(x) eksisteerivad lõplikud tuletised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
