Iga kirjasüsteemi puhul võime rääkida valdavast süsteemis. Ka eesti k ei kasuta me puhtalt fonograafilist süsteemi, sest lühendeid, võõrkeelseid nimesid märgitakse logograafiliselt. Hiina kiri on küll logograafiline, kuid ka hiina keeles on vaja edasi anda teiste keelte nimesid, mille nad transkribeerivad hiina keelde, seega kasutavad nad fonograafilisi märke. Kirillitsa on küll tähtkiri, aga tal on silpkirja elemente. Silpkirjades on vahel konsonant ja vokaal vales järjekorras. Üldine termin kirjasüsteemi vahetamise kohta on konversioon = ümberkirjutus. Selle mõte on kanda fonoloogilised ja morfoloogilised elemendid ühest keelest/kirjast teise. Täielik konversioon = keel vahetab tähestikku, nt türgi k läks üle ühelt teisele. Osaline konversioon – teeme lähtekeele sõnad sihtkeele kasutajale arusaadavaks. Eelkõige nimede puhul. Latinisatsioon – märgib mistahes keelest ladina tähestikku ümberkirjutust.
Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde
silbid Trohheus kõige levinum värsijalg. - # - u. Tere, laine, mere laine Stroof luuletuse salm 2 värss 3 värss 4 lik värss- kvanträän Riimid jagunevad sammiti mitmeti. On algriim. Siis algus, sise ja lõpp riim Hääliku koostise järgi: a) Häis e puhasriim b) Homonüüm riim. Jõin teed mõõda teed c) Ebatäpne riim. Hiina, piinad d) Konsonant riim. Rinda, randa e) Liit r. Too mind roolind f) Siirt riim g) Silpide arvu järgi. Mees riim ühesilbiline. Nais riim h) Asendi järgi: Paaris riim. Aa Bb i) Rist riim. Ab Ab j) Süli riim. AbA AbA Lausekujundid Retoorika ilukõne, kõnekunst Kordused pärit regivärsist Kliimaks astmeline tõus
Egiptlased nimetasid meresõidu laevu Byblose laevadeks. Kultuuride põimumis koht , kaks suurt kultuuri , mesopotaamia kiilkirja kultuur ja egiptuse hieroglüügkirja kultuur lõunapool, keerukad kirjasüsteemid. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise,linnade kaubanduse programeeritud mängis siin rolli aga teiselt pool võrrelda kirjasüsteeme,nende arengu tulemusena II at lõpuks kujunes välja kaks paraleelse arengu tulemusel , tekkinud pool tähestikkirja.pool silpkirjad, või konsonant, reeglina tähendas ka järgnevat vokaali, põhjapoole kui Ugariti tähestik, kujunes välja selgelt kiilkirjast tuletatud tähestik 31 märgiline, need kirjutati savitahvlitele, pulgakestega , visuaalselt näeb välja nagu kiilkiri.Kirja kasutasid Ugariti kuningad, arhiivraamatukogu, riiki puudutavad tekstid, raamatukogust ka leitud Kaanoni varasemat mütoloogiat puudutavad tekstid, katkendlikud- Kaani tsükkel- suur taevajumal Baal,, jumalate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
