On ka liike, millel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks. Maltspuidulised on lepp, kask, haab, pöök, va- her jt. • Säsikiired on pehmema konsistentsiga radiaal- selt kulgevad kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest säsi suunas; säsikiirte ülesandeks on ka toita kambiumi. Suvel ladestuvad säsikiirtesse toit-
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel
kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis. Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult. Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171
sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel
korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav. Seepärast püütakse enne muda väljavedu temast täiendavalt eraldada vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %-ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel või drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Mudaväljak on väga lihtne ja varem laialt kasutatud tahendussüsteem. Praegu kasutatakse seda vaid väikestes puhastusjaamades.
5. sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktorid 6. detoksikatsioon: mürgitustab mikroobide toksiinid, ravimid, alkoholi 7. inaktiveerib hormoone: insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme- ja suguhormoonid 8. vere- ja veedepoo 10. lootel vereloomeelund ● Suurim keha nääre, u 1,5 kg, u 1/50 täiskasvanu kehakaalust, epigastriumis paremal ja keskel, diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid.
Aedviljapüreesupp kanafileega Aedvilja-nuudliroog kalkunilihaga Aedvilja-riisiroog kanafileega Kõrvitsa-brokoliroog sealiha ja riisiga Liha on tähtis raua allikas ja see on paremini omastatav kui taimedest pärinev raud. >90% rauavajadusest peab olema kaetud lisatoiduga. Lihaga püreedes kasutatav liha on vähese rasvasisaldusega tailiha: veiseliha, kanafilee, kalkuniliha, sealiha. (http://www.ponn.ee/ponni-lihaga-pureed) Peale 8. elukuud lihaga köögiviljaroad on - paksu tükilise konsistentsiga, esimeseks närimisprooviks. Tükilise toidu andmisel kriitiline aken 10.kuul kui pole antud, võib esineda edaspidi toitumisraskusi.(Ibid.) - Desserdid ja pudingud 12 Vaarika-jogurtidessert Maasika-kohupiimadessert Riisipuding pirni ja mustikaga Desserdid - imikud, kes liiguvad ning kulutavad rohkem energiat vajavad süsivesikuid. Sisaldavad 12% jogurtit või kohupiima, suur osakaal puuvilja- ja marjapüreel.( http://www.ponn
Allapanuta sõnnik Allapanuta ehk poolvedela sõnniku all mõistetakse loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega — kuivainesisaldus 8...14%. Allapanuta sõnnikut saadakse veiselautades, kus loomade magamisaseme moodustab kummimatt, tagumise osa aga rest- või pilupõrand. Sellisel pidamisviisil saadakse pastataolise konsistentsiga sõnnik. Allapanuta sõnnik sisaldab : • lämmastikku 0,4...0,5%, • fosforit 0,1...0,2%, • kaaliumi 0,4...0,5%. Allapanuta kanasõnnik on tunduvalt taimetoitainete rikkam: • lämmastikku 1,3%, • fosforit 0,4%, • kaaliumi 0,6%. Allapanuta sõnniku nõuetekohasel säilitamisel sõnnikuhoidlas on lämmastikukaod oluliselt väiksemad kui taheda sõnniku talvisel säilitamisel.
dub tarvilik maitseulatus. täidlane – vein, mis on tiheda konsis- maamaitseline – veinis on pisut mulla tentsiga ja täidab suu rohke maitsega. või ka rohu nüanssi. Tüüpiline Cabernet Vahel võib täidlane vein meenutada Franci viinamarjasordile. lausa kisselli. mahlakas – vein, milles on tunda värs- õhuke – kerge, vedela konsistentsiga ket mahla, mis tihti meenutab mõnd vein, jääb enamasti ka alkoholisisaldu- puuvilja. Seepärast on puuviljaline sa- selt täidlastele alla. ma tähendusega. sõnnikune – sõna otseses mõttes sõn- niku lõhn, mis omane vanadele, õilsaks 44
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuring...
Kehtivus, valiidsus. Valiidsus tähendab seda, kui hästi turundusuuring mõõdab tulemust, mille mõõtmisele ta pretendeerib, kusjuures teisi näitajaid kontrollitakse. Näiteks huvitab turundajat reklaamikampaania mõju uurimine müügitulemustele. Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada
Lihaskest koosneb tsirkulaarsest ja longitudinaalsest kihtidest. Kihid moodustuvad silelihasrakkude kimpude võrgustikust. Eriti tugev on lihaskest sapipõie kaelaosas, kus koos sapijuha lihaskestaga moodustatakse sapipõie sfinkter. Silelihasrakkude kimpude vahel asuvad koheva sidekoe kihid. Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
a söögitoru) Serooskest kehaõõntes: sidekoeline subserooskiht, serooskesta päriskiht e proopria, ühekihiline lameepiteel e mesoteel Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte Intima: endoteel (ühekihiline lameepiteel), subendoteliaalkiht Meedia: silelihasrakud ja silelihaskude Adventiitsia: rohkem kollageenseid kiude ja vähem elastseid kiude sisaldav sidekude KOMPAKTSETE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Pehme konsistentsiga organid (näärmed ja näärmetaolised organid jne) Ümbritsetud sidekoelise kapsli e kihnuga Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid
Kala ja mereannid ( krevettid , vähk, lõhe, ) Tehnoloogia: Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis. Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult. Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Serveerimine: Lisatakse püreesupile tihti selle koostises olevaid kuumtöödeldud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, krutoone (röstitud saia- või leivakuubikuid) 10. Portsjontükilise liha praadimise reeglid
Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest. Signaalid erinevad püramiididest selle poolest, et nende ülaossa on ehitatud spetsiaalne alus instrumendi paigaldamiseks ja rõdu vaatleja jaoks. Geodeetilise põhivõrgu punktidena kasutatakse ka kirikutorne, majakaid, kõrgeid korstnaid jm. 19
Segades piimapulbrit sooja veega, saame taastatud piima, mida saab kasutada nagu tavalist piima. Kohvi valgendamiseks mõeldud pulbritesse on lisatud aroomi-ja maitseaineid ning taimeõli. 6.5 Kondenseeritud piim Kondenseeritud piima ehk kondenspiima valmistamisel tooraine tihendatakse (kondenseeritakse) s.t.aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett (vähemalt 60%). Konserveerimise eesmärgil lisatakse suhkrut, nii saadakse veniva konsistentsiga magus toode. Valmistatakse ka suhkruta kondenspiima- selline toode steriliseeritakse peale taarasse villimist. Kondenspiima kasutatakse kookide, tortide, kompvekkide valmistamisel, kohvi maitsestamisel. Eestis toodab kondenspiima Polven Foods OÜ, valmistatakse kaht erinevat toodet: kondenspiim suhkruga ja keedetud kondenspiim. Suhkruga kondenspiim on müügil mugavas, taassuletava korgiga kilepakendis, taimseid hüdrogeenitud rasvu ei sisalda. Keedetud kondenspiim on
*korrosioonikaitsevõime omab tähtsust metallide värvimisel; *kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta; *värvimisvõime on pigmendi omadus anda värvitooni valgele värvisegule; *jahvatuspeenus (mida peenem, seda parem on tema katte- ja värvimisvõime); *erimass (väga erinevate erimassidega pigmentide koos kasutamise puhul värv kihistub kiirelt); *õlimahtuvus näitab värnitsa hulka, millega saab vajaliku konsistentsiga värvisegu; *mürgisus (mõned metallide ühendid on mürgised). 46. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärv, korrosioonivastased, puidukaitse värvid Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Tulekaitsevärvid Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks.
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
Kõrgema temperatuuri kasutamine võimaldaks ka sellest vabaneda, kuid siis võivad hakata lagunema ka teatud mineraalid. Seepärast on valitud temperatuur tinglik ja kokkuleppeline ning tulemuste omavaheliseks võrreldavuseks tuleb sellest veesisalduse määramisel kinni pidada. Looduslike pinnaste veesisaldus kõigub tunduvalt laiemas diapasoonis kui mahumass. Väga tihedal savipinnasel on ta isegi pooride täieliku veeküllastuse puhul ~ 10%. Nõrgal, voolava konsistentsiga lääne-eesti viirsavil võib see ulatuda 80% ja turbal mõnesaja protsendini. 2.11.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud Peale eelnevalt vaadeldud otseselt teimimisega määratavate suuruste kasutatakse geotehnikas veel teisi näitarve, mida saab leida arvutuse kaudu, kasutades , s ja w väärtusi. Kuivmahumass (kuivtihedus, skeleti mahumass) d on kuiva pinnase mass kogumahus. Joonisel 2.13 kasutatud tähiseid kasutades
Ca2+ osaleb: · Vere hüübimises · Lihaskontraktsioonis · Neurotransmissioonis · Ensüümide aktiveerimises · Rakusiseses signalisatsioonis Desmaalne (sidekoetekkeline) ossifikatsioon. ·(B) mesenhüümi tihenemine ja skeletogeensete saarekeste teke ·(C) mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E) osteoblastid hakkavad ladestama mineraalained osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks (D ja E) osa osteoblaste jäävad tekkiva luu substantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks ·(E) ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega Lihaskude ja lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist, koosneb: ·Silelihaskoest silelihasrakk: d=2-5m, p=100-400m
. maksimaalse võimaliku väärtuse 0,5. Erandi moodustavad pehmed savid. Meil Seega vertikaalsurvet saab vaadelda koosnevana igas suunas mõjuvast Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti on kasutatud ühesugust väärtust igasuguse konsistentsiga savidele ja hüdrostaatilisest pingest r ja deviaatorpingest d=. Olenevalt seadme suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada seepärast on tenäoliselt allahinnatud nii kui ka E väärtused. Konkreetseid = c + tan
Adrenaliini eraldamisel toimub kiire glükogeeni lõhustumine, et varustada organismi energiaga (glükoosiga). Sea tapmisel ei saa lihased aga enam hapnikku ja glükogeenist tekkiv piimhape jääb oksüdeerimata. Pika aja jooksul stressis olevatel sigadel ammenduvad gükogeenivarud ning nende taptapmise järel langeb lihaste pH aeglaselt ja vähe. Sama juhtub ka siis, kui pikka aega kestnud transpordi järel sea kohe tapetakse. Saadav liha on tumeda värvusega, tiheda ja kuiva konsistentsiga (DFD-liha). Et liha pH jääb kõrgeks (6,8-7,0), siis on selles sooduskeskkond mikroorganismide kasvuks ning liha rikneb kiiresti. Stressitundlike sigade lihakehades toimub kiire glükogeeni lagunemine piimhappeks ja liha pH langeb mõne tunniga alla 5,3. Suurest happesusest tingituna toimub lihaskoes valgu denatureerumine, mistõttu lihavalgud kaotavad veesidumisvõime. Kaob liha loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks vesiseks (PSE-liha). Selline liha kaotab oma
värvimisvõime erimass väga erinevate erimassidega 221 pigmentide koos kasutamise puhul värv kihistub kiiresti õlimahtuvus värnitsa hulk, millega saab vajaliku konsistentsiga värvisegu mürgisus mõned metallide ühendid on mürgised 16.5. Lakid Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. Lakid võivad olla: läbipaistvad; läikivad, poolläikivad, matipinnalised; värvusetud, veidi kollaka, punaka või pruunika värvusega. Bituumenlakid on musta värvi. Läike järgi jagatakse lakid läikeklassidesse.
Tulemus väljendatakse kaaluprotsentides. 3.1.3. Huumus ja selle tähtsus Huumus on tumepruuni või musta värvusega suhteliselt kerge mass. Ta muudab mulla kohevaks ning lisab sellele elastsust ning sidusust. Huumus reageerib mulla mikroosakestega, sidudes neid sõmerateks, mida nimetatakse ka savi-huumuskompleksideks. Kuna huumus on õhurikas, loob ta tingimused mullaorganismide eluks, kelle elutegevuse tagajärjel tekib liimja konsistentsiga eritisi, mis omakorda soodustavad mulla sõmerja struktuuri kujunemist. Huumuse põhikomponentideks on huumushapped (humiin- ja fulvohape), humiinained (humiin ja fulviin) ja bituumid. Oma koostise ja väljakujunenud omaduste poolest on huumus küllaltki püsiv - tema edasine mikrobioloogiline lagunemine on väga aeglane. Humiinhape annab veega pruunika kolloidlahuse. Naatriumi, kaaliumi ja ammooniumkatiooniga +
õhuga), süütesüsteemi vigadest ja teistest faktoritest, mille tõttu sisaldavad heitgaasid rohkem või vähem kahjulikke aineid. Teadupärast on õhus 78% lämmastikku (N) ja 21% hapnikku (O2), ülejäänud 1% moodustuvad muud gaasid. Selleks, et küttesegu põlemisel mootoris tekiks võimalikult vähe põlemisjääke, peab küttesegu olema sellise konsistentsiga, et 1kg bensiini kohta tuleks 14,7 kg (mitte liitert) õhku. Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja mittekahjulikeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist
Igale sööjale arvestatakse 100-150 grammi. Järelroana. Putrusid kasutatakse ka täidiste, kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks. Putrusid keedetakse pliidil, praeahjus või vesivannil. Putrude valmistamise põhitõed: 1. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. 2. Keeduvedelikku ja tangaineid on vaja mõõta väga täpselt. Ainult vedeliku ja tangaine õige vahekorra juures saadakse vajaliku konsistentsiga puder. 3. Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikusse lisamist. 4. Tangained lisatakse keevasse vedelikku. 5. Puder segatakse pärast tangainete lisamist hoolikalt läbi. 6. Putrusid keedetakse nõrgas kuumuses. 140 7. Valmis putru maitsestatakse soola ja suhkruga. Riisi keetmine Riis asetatakse keevasse vette. 1 kg tangaine kohta võetakse 6 liitrit vedelikku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
