detsembril. 7)Viini kongress - 1814 -1815 8)M.Luther alustas usupuhastust Saksamaal - 1517 9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 1871. 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik – 1792 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - Absolutism 2) linnadesse elama asumine - urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraarühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus – reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass - proletariaatne 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis - jakobiinid 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. o 2
gruppide poliitilist tegutsemist. Poliitiline ideloogia omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. 9. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus Neil on täiesti erinevad maailmavaated. Ühed pooldavad ühte asja, teised teist. 10. Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism (kolm erinevust ja kaks sarnasust). Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus; esiplaaniks on inimene ja tema vabadused; riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu säilitamine; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik; järkjärguline areng ilma järskude muutusteta. Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik tagab avaliku korra. 11
Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. Aktiivselt osalesid Läti ja Eesti ka ülevenemaalises üldstreigis. 16.10.1905 avas sõjavägi Tallinnas toimunud ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese. REVOLUTSIOONI TÄHTSUS (1905) a) rahvas algas poliitilisele elule b) luuakse esimene erakond (Jaan Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond) c) venestamine nõrgenes, algas kultuurielu tõus POLIITILISED VOOLUD a) konservatism alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus b) liberalism Päts (radikaalne) ja Tõnisson (mõõdukas rahvusidealist) c) sotsiaaldemokraatia kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku, maj rõhumise ja eraomanduse vastu, seadis eesmärgiks õiglasema, sotsialistliku ühiskonna. Mihkel Martna (marksism). Marksismi pooldasid ka Vilde, Suits ja Tuglas.
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused
b. õigustada poliitilisi otsuseid c. lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul d. raskendada orienteerumist poliitilisel maastikul e. võimaldab käsitleda poliitikut kui moraalset ettevõtjat 6. Ad hoc ideoloogia on omane a. kõigile erakonnaperekondadele b. totalitaarsetele süsteemidele c. kõikidele erakondadele d. ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 7.Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud a. positiivne sotsiaalpoliitika b. konservatism c. avaliku omandi eelistamine eraomandile d. liberalism 8.Põhiideoloogiad on a. Natsionalism b. Sotsialism c. Konservatism d. Liberalism 9.Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutum a. konkurentsilähenemiseks b. sotsioloogiliseks lähenemiseks c. kompromisslähenemiseks d. institutsiooniliseks lähenemiseks 10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad a. parempoolsus b. individualism c. kirikuvastasus d. võimaluste võrdsus 11
Napoleoni keisriks kroonimine, oli hinnatud portretist Ingres 1780-1867 – jäi elu lõpuni klassitsistiks, eelkõige portretist, alasti maal „Suur odalisk”, „Türgi saun” Prud'hon – allegoorilised maalid, Õiglus ja Jumalik kättemaks, kes ajavad kuritegu taga, Gerard 1770-1837 – Gupid ja Psyche, Madame Recamier portree, ROMANTISM 19.sajandi teine kolmandik, oli erinevate ismide ajastu, romantism, sotsialism, konservatism, kapitalism oli valitsema pääsenud, romantismi puhul räägitakse ainult maalidest, MAAL lineaarsus kadus uuesti, taotleti maalilisust, tunnete väljendamine, kontrastid, koloriit, uus-barokk, suur huvi oli Idamaade ... , maastiku maal oli väga tähtis Prantsusmaa 1791-1824 Gericault – kuulsaim töö Meduse'i parv Saksamaa – romantikud olid rohkem mõtte kunstnikud, suurt osa mängisid natsareenlased, said inspiratsiooni 16
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
Liberalism Võrdsus Üksikisikuvabadus Parlamentaarne demokraatia, reformid Parlamentaarne demokraatia Riigi suur roll majanduses Vaba turumajandus Kõrged maksud Madalad maksud Sotsiaalabi kõigile Võimalikult väike sotsiaalabi 2. Konservatism Traditsioonid Rahvus, perekond, usk Parlamentaarne demokraatia Kodumaise ettevõtja toetamine Militarism Sotsiaalpoliitikas on oluline roll
Põhiliselt 4 pol. Ideoloogiat: 1)konservatism 2)sotsialism 3)anarhism 4)liberalism *natsionalism(võib kuuluda pmst kõigi alla) KONSERVATISM Konservatiine mõtteviis oli palju varem kui Pr.rev, aga selgekujulise ideoloogiana kujunes välja 19.saj.Esimene periood(al pr.rev 1848 rev) :konservatism sai alguse vastandumisest valgustuslikule kriitikale ja valgustuslikule absolutismile ning revolutsiooniajal üles kerkinud seisuste kaotamistele etc. Konservatism kaitses vana korda.Konservatismi põhilisteks ideoloogiakandjateks olid poõhiliselt aadel ja kirik, kes olid huvitatud vana korra ja privileegide säilimesest. Konservatismi mõttekandjateks olid veel ka väikeaadel, osa linnakodanikest ja osa talurahvast. Sageli ei pruukinud sest kasu saada, vaid oli loomupärane kaitsta senist korda. Üks asi on lihtsalt vastuseis uuele, teine aga selge konservatiivse ideoloogia sõnastamine.
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiku rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism Väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Konservatism Väärtustab traditsioone ja varanduslikku kihistumuse säilitamist. Sotsiaaaldemokraatia Väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elutaseme igaühele. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Ala mõtle ise. 39. Kuidas paiknevad eesti erakonnad parem-vasak skaalal?
· Ühiskonnas valitsevad inimõigused vastastikune sallivus ja humanism. · Teadmised ja mõistus on kõikvõimsad. · Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. · Sotsiaal poliitikas lähtutakse põhimõttest et, inimese edukus ühiskonnas sõltub temast endast.riigi sotsiaal abi on tagasi hoidlik ja jagatakse ainult väga vaestele. · Riigi valisemine peab olema põhiseaduslik. · Pooldatakse rahvusvahelist koostööd. Konservatism: Kujunes välja 17 kuni 19 saj. Seda iseloomustab: · Areng peab olema stabiilne ja säilidada tuleb traditsioonid. · Rahvas,klassid ja usk on välja kujunenud ja neid on vaja säilidada. · Majanduses kaitsakse ettevõtjate huve ja riik ei sekku. · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond või tööandja. · Riigi ülesanne on tagada füüsiline julgeolek ja nende varanduse
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju
üle. KOHALIK OMAVALITSUS - vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · demokraatia üks alustalasid · võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale · KOV-d: vallad, linnad · KOV organid: Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires, kohaliku tasandi seadusandlik võim POLIITILISED IDEOLOOGIAD IDEOLOOGIA LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEMOKRAATIA KESKENE indiviidi vabadus kollektiiv + võrdead võimalused kõigile VÄÄRTUS traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal RIIGI ROLL vabaduse turvalisuse turukonkurentsi mõju kindlustamine tagamine, pehmendamine
), sotsiaalne mobiilsus muutus (sotsiaalne liikuvus, sai võimalikuks liikumine ühest klassist teise.), töölisliikumise teke (töölised võitlesid oma õiguste eest organiseeriti ametiühinguid. Ametiühingud organiseerisid kindlustuskassa vanaduse, puhkuse jne jaoks. Tööline maksis sellesse summa ja siis kui vaja sai sealt tagasi teenida. Esimesed tekkisid 18. sajandi lõpus Inglismaal ja Prantsusmaal, algselt illegaalsed.), erinevate poliitiliste õpetuste teke (liberalism, konservatism, sotsialism.), imperialismi teke (suurriikide konkurents mõjuvõimu ja territooriumide pärast. Territooriumide all on mõeldud kolooniaid, sest kolooniad oli koht kuhu oma toodet müüa ja kust saada toorainet. Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.) 15 16 27.03.08 Impeeriumide rajamine ja kolooniad
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...
Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse "kõva käega" valitsuse järele, milleks võib pidada diktatuuri Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandil olid läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad konservatism ja liberalism 20.sajandil olukord muutus Konservatiivid hakkasid süvenema majandusküsimustesse: Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg- 5.-8 saj., noorem rauaaeg- 9.-13. saj.) Suuremat tähelepanu hakati pöörama elamute ehitamisele, edenes relvastus ja paranesid liiklusvahendid. Tekivad külad. Ajaloo abiteadused: arheoloogia( uurib muinasaega, kus kirjalikud andmed puuduvad), etnograafia(igapäeva elu), antropoloogia(inimest). 2. Poliitilised ideoloogiad- konservatism, liberalism, sotsialism Ideoloogia- ühtne mõistete, arusaamade ja kogemuste kogum, mida üks rühm inimesi jagab ja mis aitab maailma sarnaselt mõista. Liberalism- hindab kõrgelt inimese vabadust ja individualismi. Majanduses on vabaturumajandus, hinnatakse “õhukest” riiki, s.o ei sekku majandusellu. Liberaalne maailm hindab võrdseid õigusi, vabadusi ja võimalusi, igaüks on oma õnne sepp. (USA)(paremp)
Paradoksaalselt tõusis just sellel kriisiajal Beethoveni kuulsus haripunkti. See oli ka Beethoveni kuulsuse ja majandusliku edu kõrghetk. (Siitan 1998, lk 337-338) Hiline looming (1816 1827) Beethoveni kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja partiootliku ajastu muusika. Pärast kahtekümmend sõja-aastat ja Viini kongressi suurlinna elu resigneerus järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism, väikekodanlik komfort ja biidermeierlik maitse. Kui sajandi esimesed tosin aastat olid andnud kaheksa sümfooniat, siis 1812 1824 kirjutas Beethoven vaid oma Üheksanda. Vananevat geeniust peeti viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Ta tervis halvenes iga aastaga ning pikka aega põetud maksahaigused olid kahtlemata seotud isalt päritud nõrkusega Beethoven jõi üsna ohtralt.
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia- korrastatud ideede skeem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu olemasolevale ühiskonna korraldusele ja esitab oma väärtushoiakutes lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Poliitilised ideoloogiad tekkisid seoses prantuse revolutsiooni ja pra revolutsiooni tulemuste ja tööstusliku pöördega. Kolm olulist ideoloogiat: 1. konservatism peamine eesmärk oli säilitada valitsemine, kui ka ühiskond muutumatuna.Eesmärgiks oli ka vältida järske muutusi. Vahendid eesmärgi saavutamiseks oli , et nagu igasugune libaaarne liikumine maha suruda ja olla vastu radikaalsetele reformidele. Ühiskonnakiht kelle huve esindas: aadelkond, monarhistlikult meelestatud ülemklass e. Kõrgklass (kokkuvõttes siis aadelkond ja ülemklass) Traditsioonid: olid seal olulised, hoidsid koos vms
I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati. Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele. Liberaalid kaotasid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele e sotsiaaldemokraatidele. Pahempoolsed toetasid riigi sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks oli
Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal. Kriisi tagajärjed olid rasked, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, kõige rängem olukord oli Ameerika Ühendriikides. Tekkis vaesumine. Demokraatlikud riigid 1920 - 1930 aastail Näited demokraatia laienemisest I ms ajal · Tööliste valimisõigus · Demokraatlike riikide arv suurenes 1930. aastail eksisteerinud demokraatlikud ideoloogiad · Konservatism - vanameelne, ei taheta suuri muutusi · Liberalism - vabameelne, uuendusi pooldav ideoloogia, mis toetas kodaniku õiguste suurendamist · Sotsialistid ehk sotsiaaldemokraadid - kaitsesid tööliste ja vaesema rahva huve. Nõudsid astmelise maksusüsteemi kehtestamist ja toetuste maksmist vaesematele ühiskonnaliikmetele. USA Usa sai sõjast kasu ja muutus majanduslikult maailma tugevaimaks riigiks. Vaba turu võidukäik.
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
eraldatud Inimõigused Poliitilised idoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Tähendus: sellele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed vasakpoolne Ideoloogia liberalism Konservatism sotsiaaldemokr aatia Keskne Indiviidi vabadus kollektiiv on võrdsed väärtus tähtsam kui võimalused üksikisik. kõigile Traditsioonid Riigi roll tugineb erakondade ja tgelema pigem pehmendama
) • Tööandjate ja –võtjate, tootjate ja tarbijate sidustamine 2. 1. Majanduspoliitika • Poliitika- valitsemise , eesmärkide ja võimaluste ühitamise kunst • Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike eesmärkide saavutamiseks; • Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks • Aluseks ideoloogiad ja majandusteooriad: liberalism, konservatism, sotsialism, globalism jt. 2.2. Majanduskorra tüübid • Agraar-, industriaal-, teenindus- ja infoühiskonnad • Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA) • Riigi reguleeritud turumajandus (John Maynard Keynes)
Tänu sõja võitmisele kasvas demokraatia maine ning paljud riigid otsustasid demokraatia kasuks. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. 1918. Aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda ( valima lubati mehed alates 21. Eluaastast ja valimisõiguse said ka naised, kes olid 30 aastased kaotati 10 aasta pärast ) . Tänu naisõiguslastele ( sufrazettidele ) said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. Liberalism ja konservatism olid juba mõnda aega Euroopas tuntud. Liberalism oli uuendustele vastuvõtlikum ja kaitses isikuõigusi ja vabaturumajandust. Konservatism pooldas aga seda, mis oli juba ajaloos järgi proovitud. 19. sajandi lõpul hakkasid nad ka pooldama seda, mida liberaalid ning tänu sellele kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliserakondade huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ( nende erakondi nimetatakse pahempoolseteks )
· Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine 1 Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad
Natsionalism hakkab tekitama probleeme palju- rahvuselistele impeeriumidele. Eelkõige hakkab mõranema Austria-Ungari keisririik. Natsionalismi aluseks on kultuurirahvuslus. Rahvuse tunnuseks saab oma keel ja kultuur. Keskaja ja rahvakultuuri avastamine. Natsionalismi oluline arendaja oli Herder. Algab rahvuslik ärkamisaeg ning rahvusromantika. Napoleoni sõdade ajal toimub rahvusromantika politiseerumine, millest olulist rolli mängib Preisimaa. Konservatism Uuenduslikele ideoloogiatele vastandub konservatism, mis on aristokraatide vanamoodne eluvaade. Suurbritannias on konservatiivid üldiselt liberaalsemad kui Mandri- Euroopas. Soovitakse kinni pidada traditsioonidest ja vanadest kommetest. Konservatism proovib takistada muutusi ning kalduvad rojalismile. Sotsialism Areneb eelkõige tänu tööstusrevolutsioonile ning urbaniseerumisele. Need, kes vastandusid tööliste kehvale elule, panid aluse sotsialismile
ning rõhku meeskonnatööle. Juurutatakse maatriksstruktuur. Hiljem on Greiner lisanud 6. faasi, mille sisuks on kasv organisatsioonide vahelise koostööga. 18.JUHTIMISSTIILID LÄHIAJALOOS 1970-ndad Plaanimisstiil Stabiilsus, usk turu, klientide jne ratsionaalsesse ning loogilisse käitumisse, tulenev prognoositavus ning jäigad ja detailsed plaanid, kus oli "palju numbreid, aga vähe strateegiat" (+ arvutustehnika roll!) ning juhtkohal oli analüüs. 1980-ndad Visioonistiil Konservatism, deregulatsioon, ettevõtlikkus: edu saatis neid, kes ekstrapoleerimise asemel asusid visioone looma ja teostama, andes personalile püüdlemisväärse sihi. Ebapädev visioon on sama ohtlik kui jäik plaan. 1990-ndad Õpistiil Uued juhid: paindlik reageerimine klientide jt huvigruppide üha kõrgenevatele nõudmistele, osa "hüples" äärmuste vahel (nt tsentraliseerimine / detsentraliseerimine jne), kuid osa suutis õppida kogemustest *. Loobuti ühe õige vastuse leidmise unistusest. 21
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias – maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL
1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni...
tagasipöördumine mitmete klassikalise liberalismi ideede juurde Konservatism Põhiideed tekkisid 19. saj võitluses liberaalsete ja sotsialistlike ideedega ning vastanduvad eelkõige viimaste egalitaarsuse ja revolutsioonilisuse taotlustele Põhielemendid: inimene on ebatäiuslik - pole muutumatu, liigne võrdsustamine ühiskonnas on halb -> siis tuleb ühiskonna stagneerumine muidu, riigi rolli rõhutamine Klassikaline konservatism: rajajaks Edmund Burke - ühiskond pole lihtsalt indiviidide summa, vaid elav organism, kus tervik on suurem osade summast, see tervikorganism on vajalik inimesele kui ühiskondlikule olendile Sotsiaalkonservatism: 19. saj ja rajaja Benjamin Disrael, ta rõhutas riigi sotsiaalseid kohustusi, uskus, et sotsiaalsete reformide viivitamisega võib kaasneda revolutsioon, jõukus seab teatud kohustusi ühiskonna ees -> õigused
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisu...
teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6) Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid 1) spetsiaalsed võimuasutused (ministeeriumid, Riigikogu jms.) 2) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) 3) kirjalikud õigusnormid 12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned Konservatism parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele, kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit)
uued parteid · 1930.aastad: mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus diktatuurid seotud maj.kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga. Levinud ideoloogiad: · demokraatlikud: liberalism konservatism sotsialism sotsiaaldemokraatia · Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism Miks olid sotsiaaldemokraadid edukad? Kaitsesid tööliskonna huve, töölistele valimisõiguse andmine, Roosvelti nn uue kursi poliitika, lubasid aidata abivajajaid(kõrgemad maksud, riigi sekkumine majandusellu), kõik on sotsiaalselt võrdsed, seaduslikud ümberkorraldused rahulikul teel Ameerika Ühendriigid:
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas arme...
koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL
- Ideoloogia ebaolulisusele 53. Ideoloogia ülesandeks on: - Anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele - Õigustada poliitilisi otsuseid - Lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul 54. Ad hoc ideoloogia on omane - Ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 55. Traditsiooniliselt on vaskapoolsust iseloomustanud - Positiivne sotsiaalpoliitika - Avaliku omandi eelistamine eraomandile 56. Põhiideoloogiad on - Sotsialism - Konservatism - Liberalism 57. Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutmisele, nimetatakse - Konkurentsilähenemiseks 58. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad: - Individualism - Kirikuvastasus - Võimaluste võrdsus 59. Liberalismi iseloomustab: - Usk turureegliste efektiivsusesse - Usk inimmõistusesse - Usk reformide tulemuslikkusesse - Usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 60
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke se...
Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid on: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekust, seisusest ük-s v sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja. Et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia) Liberalism riigi esmaül ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suured; iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab.
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
