industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega.
industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust Liberalism – pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega.
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaal...
majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused (liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus(sotsialism) ● Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine, inimeste töölemotiveerimine ● Konservatism - traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilimine,
võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi
valisid impeeriumite lagunemise järel uued vabariigid demokraatliku korra. Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida. Demokraatiat iseloomustavad: · Rahvas osaleb riigi valimistes · Kodanikuõigus nt. õigus kandideerida · Kodanikuvabadus nt. sõnavabadus Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa). Poliitilised liikumised. Liberalism ja konservatism kujunesid poliitiliseteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid pooldasid isiksuse vabadust ja vabaturu majandust. Peale esimest maailmasõda kaotasid pooldajaid. Konservatiivid pooldasidtraditsioonide säilitamist ja kehtivat korda. Said juhtivaks parteiks peale esimest maailmasõda. Peamisteks vastasteks olid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraatide eesmärgiks oli riik, kus puudub elanike vahel suur varaline ebavõrdsus
AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism ...
2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas juhikultus, rassism ja militarisim) natsionaalsotsialism (aaria rassi esile tõstmine, juudi ja mustlaste rassi alaväärtustamine ja nende hävitamine,
tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 11.a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen-
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes välja konservatism- ideoloogia, mis pooldas olemasoleva säilitamist ning järelep...
muutmiseks (Johann Georg Eisen ja August Wilhelm Hupel) 2.3.3.2. Valgustusajastus kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda 2.3.3.2.1. Provintsiseisusesse seadis Eesti- ja Liivimaa õukonna ja ülikooli puudumine, seda süvendas põlisaadli ja linnaladviku konservatism 2.3.3.2.2. Baltisaksa kultuuri keskpunkt 18. sajandil Riia 2.3.3.2.2.1. Riia oli Vene riigi suurima sadamalinnana väravaks nii merelt kui maalt saabujatele 2.3.3.2.2.2. Baltikumi kõrgeim õppeasutus 18. sajandil Riia toomkool 2.3.4. Rahvaharidus
Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor- riigi ja omavalitsusasutused 2) Teine e. erasektor- eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor- kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused. Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus, mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIKs. Montesquieu arvas, et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile. Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling. ERAs. osakaalu mõõdeta...
Blokaad tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu Bolsevik VSTDP radikaalse tiiva esindaja Rassism ideoloogia, mille kohaselt on üks rass teistest parem Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm Antisemitism vaenulikkus juutide vastu tulenevalt nende religioonist, kultuurist ja rahvusest Liberalism poliitiline suund, mis tähtsustab isikuvabadust Konservatism poliitiline suund, mis väärtustab ajaloost üle võetud seadusi ja traditsioone ning mis ei poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi Monopol seisund majanduses, kus ainult üks müüja pakub mingit teenust või toodet Kapitali väljavedu vara, millest saab tulu, ära viimine riigist Protektsionistlik kaubanduspoliitika majanduse vorm, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest neile
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI...
VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus. Tänapäeva ühiskonnas on võimuteostamisel kasutusel mõlemad meetorid. Võimu teostamiseks riigi abil (asutused ja inimesed, kelle abil valitsetakse), riigivõim, ametnikud, bürokraatia). Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide ...
Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sotsiaalliberaalid rõhutavad erinevalt klassikalisest liberalismist riigivõimu suuremat panust: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik demokraatia eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturumajandusest, riik peab varanduslikku ebavõrdsust leevendama sotsiaal- ja tööhõivepoliitika abil. Sotsiaaldemokraatia riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse
aastatel. Riikides, kus kriisiaastatel valitses või kehtestati diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte (seal oli majanduse elavnemine suuresti seotud sõjaks valmisumisega). 1939. aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1. Liberalism (liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa: Peale I maailmasõda ei olnud enam Briti rahandus- ja tööstusriik. Oli suur tööpuudus ja pidi tasuma veel võla USA-le
Kas mõõdukas moderniseerumine on võimalik. Põhjendage oma seisukohta. 20.Miks võib 1970.aastate esimest poolt nimetada Läänes kriisiajastuks? Uuendused lammutasid senise parteiarhaalse elukorralduse maal, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsima, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele.Vägivald tekitas pahameelt. 1970 kasvas see aga rahulolematuks vastuhakuks. 21.Milliseid Lääne ühiskonna jaoks olulisi väärtusi rõhutas konservatism? Läänemaailma tabanud hädade põhjuseks oli ideoloogide arvates kaugenemine olulistest kohustustest ise oma eluga toime tulla, samuti lahkumatult kaasnevatest vabadustest. 22.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid? Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
- rahvas valib valijamehi - kohtuvõim – kõrgem-ülemkohus - presdentaarne riik 19. sajand - USA kodusõda ( orjanduse pärast ) - 1861-65 - jänkid – põhja-osariiklased - 1963 keelatakse orjade pidamine - mustanahalisi värvatakse armeesse - lõpeb põhja-osariikide võidyga Tulemused: - sõjaväe sundmobilatsioon - kaotati konföderatsiooni riikides orjus - võeti vastu jaosmaade seadus Konservatism: - kõigis kihtides Ühiskonna mõtestamine - traditsioonide säilitamine - madalad maksud - kohalik kapital Merkantilism: Füsiokraatia: - tõkestada raha väljavoolu riigist - rikkuseks oli põllumajandus
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
demokraatia probleemid demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades ning selle autoriteedi langus rahva silmis, demokraatlikud ideoloogiad peamiselt liberalism ja konservatism, konservatiivide tegelemine majandusküsimustega (vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusse), sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve ja eesmärgiks võrdsuse tagamine elanikele, töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda.
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak.
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
1). 1802 – 1820 taasavamise ja organisatsioonilise väljakujunemise periood / 1803 kinnitati põhikiri, lai autonoomia. 2). 1820 – 1865 TÜ teadusliku õitsengu ajastu, mil tema mõju Venemaa teaduse ja kõrghariduse arengule oli suurim, domineeris valgustuslik suund / 1821 – 1865 TÜ juures tegutses Professorite Instituut – “tootis” õppejõude Venemaa kõrgkoolidele. 3). 1865 – 1889 konservatiivsem suund, töötas 1863.a. põhikirja alusel. Domineeris baltisaksa konservatism. Teaduse tase kõrge, kuid vähene osakaal vene teaduse üldarengule. 4). 1889 – 1918 venestamine, vene õppekeel, vene õppejõud, teadlased. Õppejõudude vahetusega tase ajutiselt langes. TARTU ÜLIKOOL (2) Ülikooli ehitised: peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. Teaduskeskus TÜ baltisaksa kultuurielu keskpunktiks. Joonistuskool Karl Morgensterni TÜ Kunstimuuseum (1803) Täna Klassikalise Muinasteaduse Muuseum
· Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid Valimisõiguste laienemine Uued partnerid 1930. aastad Mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus Diktatuurid Seotud majanduskriisiga Levinud ideoloogiad Demokraatlikud Liberalism Konservatism Sotsialism Sotsiaaldemokraatia Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism natsionaalsotsialism
hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM Partei Demokraatlik Vabariiklik Maailmavaade Liberalism Konservatism Toetajaskond Vaesed, naised, noored, Rikkad, mehed, vanad, vähemusrahvased. kristlased Lihtrahvas Reformid Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammide suurendamine. kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisava...
1. Plenaarsed juhtimisorganid: kõik on esindatud, kõik kohal (ÜRO peaassamplee). 2. Piiratud liikmeskonnaga juhtorganid: peab olema teatud arv liikmeid (ÜRO alaline 10+5). 3. Täidesaatvad organid e. sekretariaadid: kindel peakontor. 4. Kohtu- ja vahekohtu organid: pika traditsiooniga, loodi 1899 Haagi rahvusvaheline kohus. Ideoloogia idee: Logos-idee, teadus. Ideoloogia-idee kogum, süsteem. 3 põhiideoloogiat: liberalism, konservatism, sotsialism. 1. Liberalism-J. Locke (1632-1704) vabameelsus. Ideoloogia-kõik inimesed on sünnipäraselt vabad ja võrdsed. Võimud peavad olema lahutatud (ei tohi olla segunenud). Montesamen tõi kolmanda võimu-kohtu. Põhitunnused: · Individiolism-vabadus omandile ja vabadusele, võimaluste võrtsus. · Reformism-reformidpeavad olema õigustatud ja ei tohi olla äärmuslikud. · Parlamentalism kõrgem võim kuulub parlamendile.
, läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ). 19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism, mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks. Konservatism I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile. Konservatism tekib inglaste kriitikana Suurele Prantsuse Revolutsioonile. E. Burke mõtted Prantsuse Revolutsioonist. Kui prantslased oleksid mõistlikud reformiksid nad oma üh järk-järgult. Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde. Pol vabadus oli pigem tagasihoidlikkue kutsuv ja seda on vaja nii palju, et see oleks kasulik maj vabadusele. 1790
Esimesena hakkab kasutaba Saksamaa raudne kantsler Otto von Bismarck. Paneb aluse konservatiivsele heaoluriigi mudelile, mis väärtustab pika staaziga ja kõrge kvalifikatsiooniga palgatöötajaid. Põhimõte: Kui sakslane on teinud elu jooksul tööd, pika staaziga ja edendanud saksamaa arengut, tuleb talle tasuda pension. 5 14. september PÕHIMUDELID: (lk. 54) Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRAATIA KONSERVATISM LIBERALISM Sotsiaalhüvitiste Hüvitisi jagatakse kõigile ja Peamiselt Ainult äärmises jagamise printsiip suhteliselt võrdselt. orienteerub eeskätt hädas olijatele, töötavatele, äärmiselt pensionile jäänud vaestele. Heaolu inimestele, kelle tagatakse
Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi
kasutamistegur Cash flow statement kassa käive seletuskiri Asset value ettevõtte väärtus Committed costs truud hinnad Avoidable costs välditavad kulutused Common stock põhiaktsia Auditing revideerimine Conservatism konservatism AVCO (average cost) keskmine hind Consideration arvamus, delikaatsus Consistency järjekindlus B Consolidation stabiliseerimine Bad debts suured võlad Contribution toetusmaks, annetus Balance Sheet varabilanss
konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju. Tänapäeval saab rääkida ka nn sotsiaalliberaalidest: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Konservatiivide jaoks on kollektiivi ja kogukonna areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu Teosed peegeldasid sageli ka tema enda tundeid Teosed:
suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Ideoloogiad VASAKPOOLSED PAREMPOOLSED Tähtsustavad avalikku Tähtsustavad erasektorit ja sektorit, võrdsust ühiskonnas sotsiaalseid erisusi Liberalism Konservatism Sotsiaal Kolmas tee demokraatia Põhiväärtused Indiviidväärtus Traditsioonid, inimstele väärika Aktiivse kodaniku rahvuslus elutaseme ideaal tagamine. võrdsus
Kodanlus on ühiskonna keskklass, kes vastandub end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegale ja töölistele. Proletariaat on palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Imperialism tekkis suurriikide omavahelise konkurentsi alusel, taheti teistest paremad olla. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism pooldas ühiskonna sellist arengut, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks aeglaselt, evolutsiooniliselt. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus.
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juha...
suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka
Peamiselt portreekunst (madame Tournon'i portree), teinud aktimaale (Suur Odalisk). Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch, Carstens, von Kügelgen. ROMANTISM- 19 saj 30/40ndad, lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud, erinevate ismide tekke aeg (romantism, natsionalism, sotsialism, konservatism etc.). Meelisteemad ajalugu (ekstr situats.), õnnetu armastus, tunded, kuuvalgus. Oluline koloriit, kadus lineaarsus. Sünnimaaks Prantsusmaa- Gericault- Esimene rom töö "Meduusa parv". Teinud loodus ja meremaali, vahepeal viibis Ingl, kus tegi kuulsa töö hobuste võiduajamine Epsonis. Delacroix- tema puhul rakenduvad kõik romantismi printsiibid. Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun. Hakkas esimesena teaduslikult uurima
· Eelistatakse otseseid sanktsioone · Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne Ideoloogiad Ideoloogia on ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: Parempoolsus · Riigi vähene sekkumine · Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju · Panustatakse rohkem erasektorisse · Sotsiaalsed erinevused 1. Konservatism · Alalhoidlikkus, vanameelsus · Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta · Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 18. Jan 1870 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik - 1792 12)Algab I ümbermaailmareis - 1519 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - absolutism 2) linnadesse elama asumine - linnastumine ehk urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraagühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus - reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass- proletariaat 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis- jakobiinid 20. Õige või vale. Paranda väärad väited 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
