tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia
aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism. Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist ja õigus majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja
Sellest vaatenurgast vabadus ei tähenda rahule jätmist ja üksi olekut, mis ei pruugi tähendada ei midagi muud kui vabadus nälgida. Pigem on see seotud isikliku arenguga ja õilmitseva individuaaliga: mis tähendab individuaali võimalust saavutada arusaam endast. Konservatism: Ideed ja doktriinid avaldusid esmakordselt kaheksateistkümnenda sajandi lõpus, üheksateistkümnenda sajandi algusel, püüdes vähendada liberalismi, sotsialismi ja natsionalismi kasvavat survet, seisis konservatism kaitses traditsioonilise sotsiaalse korra eest. Konservatismil on mitmeid laiendeid nagu Musterlik konservatism, neokonservatism. Sotsialism: kuigi sotsialismi algeid võib leida Levellers ja Giggersite teostest seitsmeteistkümnendal sajandil või Thomar More`i ,,Utoopia" teoses või isegi Platoni ,,Vabariik" kirjas, ei võtnud sotsialism poliitilise uskumuse kuju enne üheksateistkümnenda sajandi algust. See arenes vastureaktsioonina industriaalse kapitalismi ilmumisele
rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism -ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile -üksikisik pole tähtis -pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist -riigi sekkumise vastu -kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve -rahvuslus on oluline 14. Mis on segamajandus? Majanduskorraldus, mille puhul eksiasteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. 15. Mis on kosmopoliit?
KONTROLLTÖÖ §26-39. 8.KLASS Variant B 1. Kirjelda tööstuslikku pööret. 2. Millised muutused toimusid seoses industriaalühiskonna kujunemisega: a) elektri kasutamises? (2) b) linnade välisilmes ja olmes? (2) 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Nimeta kolm. 4. Mis põhjustas nende õpetuste kujunemise ja kes seda pooldasid? a) konservatism b) sotsialism 5. Võrdle Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA majanduslikku arengut. KOOSTA TABEL! 6. Võrdle 4 riigi välispoliitikat 5 lausega. Kus? Aeg? Valitseja? Positiivsed tulemused. Negatiivsed tulemused Eesti 1816 Aleksander I 1. 2. Venemaa 3. 4. 5. 6. 7. Võrdle pärisorjuse kaotamist Eestis ja Venemaal
· Riigivõim: kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, koguda makse, esindada riiki rahvusvahelistes suhetes, võimuasutuste hierarhia jne. Poliitilised ideoloogiad: · Mittepoliitilised nt. feminism ja budism · Parempoolne ideoloogia: tulud kuuluvad neile, kes on seda loonud. Toetavad ettevõtjate suuremaid vabadusi-pooldavad väikesi makse ega toeta riigi vahelesegamist majanduselusse. (Liberalism, konservatism, kristlik demokraatia) · Vasakpoolne ideoloogia: pooldab seda et riik sekkub majandusse, astemlist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust. (sotsiaaldemokraadid) Heaoluriik: · garanteerib kodanike poliitilised ja sotsiaalsed õigused. · vähendab ühiskonnaliikmete vahelist ebavõrdsust · Mudelid: Sotsiaaldemokraatia-riik on peamine heaolu pakkuja, kehtestaud kõrged maksud.(Rootsi, TAani ,Norra)
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates ...
Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid
Poliitiline ideoloogia: · Erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Oska seletada olulisemaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: · Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) · Konservatism (traditsioonid, moraal) · Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) · Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja
Rahvus kui ühe keele ja/või kultuuri kandja. VERERAHVUSLUS-rahvus ei tulene ei riigist, keelest, kultuurist, vaid sinu päritolust. Teistest ülemaks pidamine(Mussolini, Hitler jne ) PAREMV VASAKPOOLSUS Madalad maksud-parempoolsed-ideoloogiad, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi Ideoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrsust-Vasakpoolsed-keskkond, parempoolsed-majanduskasv- Parempoolsed:liberalism, konservatism, kristlik demokraatia Vasak:sotsiaaldemokraadid, kommunism Hübriid ja uusideoloogiad Paremliberalism ja sotsiaalliberalism, uuskonservatism-seab majanduse teemad esiplaanile.-väikene riigi sekkumine, erastamine. Kristlik demokraatia-areneb sotsiaalkonservatismist.-inimesed võrdsed. Kolmanda sektori ül leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Põhjamaade tsentrism-sotsiaal-liberaalsete ideede põimumine rohelise ja konservatiivse mõttega
sõjaväeline,vaimulik, parteiline. NÄITED ??????????!!!!! Mis on poliitika, politoloogia ning kes on poliitik? Poliitika on riikliku elu korraldamine ja ühiste resursside jagamine, politoloogia ehk riigiteadus, poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse Õpilane oskab tuua paar iseloomulikku joont iga nimetatud poliitilise ideoloogia kohta (õpitud ka ajalookursuse raames): konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Konservatism-traditsioonilised väärtused Liberalism- inimeste vabadused ja õigused Sotsiaaldemokraatia-riigi sekkumine majandusse stabiilsuse huvides Eesti suuremad erakonnad ja nende juhid. Ref – Ansip Kesk – sibulEdgar Irl – Urmas Reinsalu SDE – Sven mikser,rohelised, Ekr Valimised: miks neid vaja on, valimiste tunnused, mis mõjutavad valija käitumist, valimissüsteemid (+ Eesti).
kuid Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada ja kõrgelt kukkudes saab kõva hoobi. Loomulikud väärtused -- esmajoones tarkus ja hea tervis -- on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. Kui püüda vanasõnade mailmavaatelised peatunnused üldistavateks märksõnadeks kokku võtta, siis oleksid need märksõnad: pessimism, egotsentrism ja enesekaitse, konservatism ja mõõdukus. 13
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
Totalitaarne reziim- Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses režiimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Klassikaline liberalism- Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Konservatism- Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks. Bürokraatia- Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse.
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Millised jooned on omased tööstusühiskonnale?tööstuslik tootmine, ratsionaalsus, tööaeg suurem kui puhkeaeg. 2.Millist heaolumudelit iseloomustavad järgmised tunnused: Heaolu eest vastutab igaüks ise- Liberatism Keskne heaolu eest vastutaja on riik-Sotsiaalne demokraatlik heaolu Riik pakub toetust ainult vaestele pensionieas inimestele-Liberatism Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsiaaldemokraadile
- Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. * Parem: liberalisk, konservatism, kristil demokraatia Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus majanduses sotsiaalsfääris LIBERALISM · Vabaturumajandus · Indiviidi vabadus · Konkurents · In-l võimalus otsustada
Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond. Konservatism: Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism. Tunnused: Ühiskonna areng peab olema järkjärguline ja rahulik Riigivõimu ei tohi kritiseerida
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A 4)Ülemaailmse majanduskriisi mõju oli väiksem kui mujal riikides - Suurbritannia
* Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks * Otsused on kohustuslikud kõigile * Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises * Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal) * Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: * Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) * Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist)
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
aktsiad maha müüa, sest riik otsustas suurendada laenuprotsente. Tähtsamad Roosevelti reformid * Kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad ja lubati need alles loaga avada * Riik hakkas reguleerima põllumajandust: põllumeestele maksti selle eest, et nad vähendaksid vilja tootmist * Tööstuse elavdamiseks loodi uusi töökohti, et töötud leiaksid endale rakenduse * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest 3. Demokraatia 1920.-1930. aastail Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda tuntud, mis kujunesid Inglismaal 19.sajandi algul. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid olid Saksamaal, Prantsusmaal ning Põhja-Euroopas. Sotsialistide ridadest kasvasid välja kommunistid. Fasistidele ja natsionaaldemokraatidele oli kõige meeldivam viis hirmuvalitsemine. Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused:
(umbes 1930.) Valimisõigus Meestel alates 21. Mitte kellelgi pole eluaastast, naised algul õigust, kuna võim on alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit Ameerika Ühendriigid
. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49. Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalvaldkond Ülim väärtus: indiviidi Traditsioonid, Võrdsed võimalused vabadus rahvusluule, kristlik kõigile moraal. majandus Vabaturumaj, Riigi sekkumise vastu Valitsus reguleerib konkurents, avatud ning eraomanduse ja majandust. Suurema
Kommunism – Vasakäärmuslik poliitiline ideoloogia, kus puudub sotsiaalne tugi ning tähtsal kohal on töölisklass Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei) Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku
juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917). · Venestamine vaibus, areenile ilmus uus põlvkond haritlasi. · Kui varem oli rahvusliku liikumise kandjaiks maarahvas, siis nüüd kandus rahvuspunkt linnadesse ja kõrgintelligentsi. · Uued poliitilised vaated: Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. KONSERVATISM -> Baltisakslaste esindajad, uuenduste vastu, tahtsid jätta kõik nii, nagu oli. LIBERALISM -> Mõõdukas suund -> Jaan Tõnisson (1868-1941?).Sünd.Viljandimaal; TÜ õigusteadus; EÜS; "Postimees"; Tartu; IDEED -> Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. TOETAJAD -> Rahvuslikult meelestatud haritlased: Kitzberg, Hindrey, Põld, Jürgenstein jt. (Rikkam seltskond). -> Radikaalne suund ->K. Päts (1874-1956)
Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
EESTI ERAKONNAD 2016 9.A 2016 ERAKOND · ERAKOND EHK PARTEI ON INIMESTE ÜHENDUS, MILLE EESMÄRK ON VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKON...
o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri o Vastureaktsioon Prantsuse revolutsioonile (Edmund Burke, ‘Mõtteid Prantsuse revolutsioonist’, 1790), o Briti konservatism – Britidel seljataga 200 aastat vägivaldseid poliitilisi muutuseid (kuningavõimu vähenemine); tegumeelseim parlament; poliitilised huvigrupid -->tuleviku parteid; tavaliselt vaba, piiranguteta väljendusvabadus, arvamus enda ülemuslikkusest Prantsusmaa kõrval. Moodne konservatism Inglismaalt. E. Burke 1790. "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist" -- inglased on austanud mõistliku arengut, kui "hullunud" prantslased (samas riik käis
1.Milles seisnes ja mida tõi kaaasa tööstuslik pööre? Kergedas inimeste elu ,tõi kaasa masinate kasutamise 2.Kus ja millal sai tööstuslik pööre alguse?Miks just seal? Ing.17saj.revulutsioon kaotas paljud feodaalsed takistused majanduses. 3.Millised muutused kaasnesid tööstusliku pöördega saksamaal? Põlluharimises võeti kasutusele masinad 4.Mida tähendab industriaalühiskond? Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?K...
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalüh...
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliiti...
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakk...
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami.
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtest...
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik ta...
pöörde algusaegadel oli kaubandus. Panganduse arenedes hakati ettevõtete rajamist finantseerima laenudega, millega kaasati tööstuse rahastamisse elanike säästud, mis muidu oleksid olnud lihtsalt pangas hoiul. 19.sajandi teisel poolel muutus väga oluliseks akstiakapital. Moodustati aktsiaseltse, mis lasid välja aktsiaid. Tööstuspööre oli üks olulisemaid uueaja tunnuseid. Ideoloogiate kujunemist võib nimetada uusaja üheks teiseks olulisemaks tunnuseks. Konservatism pooldas traditsioonilisi ajalooliselt kujunenud väärtusi nagu usk, isamaa armastus, eetilised väärtused. Nad pidasid riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks ning leidsid, et riigi huvides võivad inimeste õigused olla piiratud. Konservatism ei pooldanud demokraatiat. Eraomandus oli püha ja puutumatu, nad ei pooldanud järske ühiskondlikke ja poliitilisi muudatusi ning revolutsiooni. Konservatismi järglased arvasid, et ühiskonna muutmine peab toimuma aeglaste ja
Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus) Ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia ( vihikus ) Demokraatia peamised tunnused; otsene-, esindus-, osalusdemokraatia. Siirdeühiskond.
korrumpeerunud riigiametnikke. Isolatsioonipoliitika- Sisepoliitika Industrialiseerimine- Suurtööstuste areng Vapsid- Vabadus võitlejad Vaikiv ajastu- NEP- Uus majanduspoliitika 5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8. Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Uus kurss 9. Diktatuuri tekke põhjused (kommunistlik, Fasistlik). Pettumine Versailesi süsteemis ning demokraatias, Majanduslikud raskused 10.Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. Totalitaarne- Võim ühel, kontroll inimeste üle Autoritaarne- Võim grupil, poliitiliste erakondade tegevus piiratud. 11
· Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi · Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme · Turumajandus · Tsiviilkontroll · Kodanikke toetatakse · Hoidutakse kihistumisest · Tekkis Saksamaal · Eraldus sotsialismist · Esindajad: Otto Bauer, Willy Brand, Eduard Bernstein
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged
erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi. Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism. Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei reformitaks, vaid vaadataks puudustele ettevaatlikusega. Sooviti hoida rahva kartust. Hoiti kinni traditsioonilistest pereväärtustest. Algataja Edmund Burke. Alguse sai 18.sajandil ja kestis kuni 19.sajandini. Seadused said tulla ainult kuningalt. Väideti valeks inimeste võrdust ja vabadust. Konservatiividele ei meeldinud rahvuslik liikumine
Barokk 17-18 saj Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Absolutism Riigivorm. Milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Merkantilism Majanduspoliitiline õpetus,mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest rahavarudest Rokokoo 18 saj prantsusmaal tekkinud kergemeelne ja mänglev kunstistiil, baroki edasiarendus Klassitsism Antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas ; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust Jacques Louis David Davis osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes.. Tema kuulus maal ,,Tapetud Marat`` Romantism Kunstisuund mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine. Nimekamaid romantismiaja maailmakuntsnikke on prantslane Eugene Delacroix kelle tööd paistavad silma erksate, kontrstsete värvide poolest Realism kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamsati tõsiselt ja traagi...
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed,Võrdsustav KE,Stabiliseeriv KE,Mittefluktueeriv KE-Malelaua muster,Fluktueeriv KE- Pesastunud muster Liigifond ehk miks elab koos nii VÄHE liike? Ökoloogilised protsessid: • konkurents • stress • heterogeensused Levikuprotsessid: • liigifond • kauglevi Evolutsioon ja ajalugu: • niši konservatism • biogeograafiline hõimlus • geoloogiline ajalugu Fülogeneetiline ja funktsionaalne liigirikkus Fülogeneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
