Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas...
kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised. Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides. Konservatism- poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Keskendusid üksikisiku vabadustele ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei. Sotsiaaldemokraatia- Pahempoolsed erakonnad, kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist majandsellu. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust selle saavutamiseks oldi valmis ka vägivaldselt kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega.
sajandil olid läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad konservatism ja liberalism 20.sajandil olukord muutus Konservatiivid hakkasid süvenema majandusküsimustesse: Taheti kaitsta vaba turgu Hakati pooldama riigi mittesekkumist majandusellu Meelitasid liberaalide valijaid enda poole Nad uskusid, et see, mis on ajaloos läbi proovitud, on hea Keskendusid üksikisiku vabadusele ning traditsioonide hoidmisele Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariiklik partei Liberaalid kaotasid valijaid sotsiaaldemokraatidele, kes kaitsesid tööliskonna huve Sotsialistlikud erakonnad tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas 19.sajandi lõpul, Suurbritannias aga 20.sajandi algul Tööpartei ehk Leiboristliku Partei näol Vasakpoolsed erakonnad: Toetasid riigi sekkumist majandusellu Toetasid kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid
Lääne- Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritannias tugevaim liberalism pärast revolutsiooni võtavad üle Briti konservatiivide poliitilised suunad, kuid avastavad peagi, et peavad muutuma peamiseks vastujõuks liberaalidest veelgi radikaalsematele vasakjõududele. Mujale jääb kujunemine hiljaks -- ärieliidi ja monarhia vastandamine puudub, kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga. Ebastabiilne piirkond, väljastpoolt ohustatud; autoritaarsete traditsioonidega; rahvusluse
Malta poliitikast Maltal on juba aastakümneid valitsenud sisuliselt kaheparteiline süsteem, mille ühe pooluse moodustab konservatiivne Natsionalistlik Partei ja teise sotsiaaldemokraatlik Leiboristlik Partei. Valimistel osaleb ka mitmeid väiksemaid erakondasid, aga need ei ole suutnud parlamenti pääseda. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, mis andis vasakpoolsetele tugeva löögi kogu maailmas, ongi selles saareriigis olnud enamasti võimul konservatiivid. 1996. aasta valimistel said sotsiaaldemokraadid, kes valitsesid aastail 19711987, küll ühe koha rohkem, kuid nende põrumine ühel 1998. aastal parlamendis toimunud hääletusel kutsus esile ennetähtaegsed valimised, mille tulemusel nad taas võimult tõugati. Malta puhul on huvitav see, et seal on alati väga suur valimisaktiivsus, kuigi valimistest osavõtt ei ole kohustuslik. Viimastel valimistel käis valimas 93.3%
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tö...
kaebuste nimekirja ja Charles I saatis nad laiali, kuid probleem jäi lahendamata ja charles kutsus parlamnedi uuesti kokku, seda nim Long parliament Independentid- äärmuspuritaanid, ei toetandud ühtki riiklikku religiooni, nõudsid usuvabadust Ümarpead- parlamendi toetajad, kutsuti ümarpeadeks lühikese soengu tõttu, Kavalerid- kuninga liitlased Raudkülgsed- sõjaväeosa , range disipliiniga ja tugev relvastus, usuline vaimustus Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol. Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument Kuurvürst- Saksa riigi valitseja 3 Rooma- Moskva maailma keskus Opritsina- riik jagati kaheks, ühes valitses vormiliselt bojaarid ja teist nim opritsinaks, kus allutati vahetult ivan julma võimule,
69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus
Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks. 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse., Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik
Sisepoliitika : rahapuudus rahva seas. Võttis ette sotsiaalprogrammid, mida rahastati suurmaaomanikelt ja suurtuludelt võetavate suurte maksudega. Sotsiaalprogrammid paigutasid raha nt. Vanaduspensioni, tervisekindlustusse ja töötuabirahade väljamaksmisele. Seda nimetati revoltusiooniliseks eelarveks, mis loodi 1906.a Parteipoliitiline maastik : valitsesid kolm tähtsamat parteid Leiboristlik partei e. Töölispartei, Liberaalne Partei ja konservatiivid. Leiboristliku partei eesmärk oli parandada töölisklassi olukorda ning said toetust Briti ametiühingutelt(Seadustest said näiteks kehtivaks 8-tunnise tööpäeva mäenduses või miinimumpalga seadus), Liberaalse partei eesmärk oli eesotsas David Lloyd George´iga leida kompromisse koloniaaltülides teisete Euroopa suurriikidega ja riigi vaesuse parandamine. Võimule pääsesid 1906.a ja andsid 1911.a. iirile autonoomia, mida tuntakse home rule´i seadusena
Neid ei mõjutanud majanduskriis nii palju. Britid kasutasid võõramaised tooraineid, eksport oli aktiivne ja tulus ning hindade langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Samuti said nad vedada oma kaupu dominioonidesse. Karmikäeliseks valitsemiseks polnud siin tarvidust. Suurbritannial oli kaks sajandit demokraatiakogemust, seal toimis põhiseaduslik monarhia. Sisepoliitiline elu polnud kuigi kirju, peamiselt olid valitsejateks konservatiivid. Prantsusmaal seevastu oli keskmiselt kaks valitsust aastas, poliitiline elu oli väga kirev, sest parteisid oli palju. Majanduskriisist said nad edukalt välja, sest neid aitasid uued riigiga liidetud alad, suured edusammud erinevates tööstuses ja kalanduses. Ka Prantusmaal oli oht diktatuuriks. Pärast äärmuslaste mässu mahasurumist loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu
Inimvõimed on piiratud, nad on ebaratsionaalsed, lisaks sõltuvad nad teistest inimestest ning keskkonnast ja kardavad seetõttu isolatsiooni ning eelistavad tuttavat olukorda; · Orgaaniline ühiskond konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik, mis on ühiskonnaelu paratamatu ning parim vorm; konservatiivid usuvad ka seda, et riik ja ühiskond saavad ning peavad inimesi õige loomusega isiksusteks kasvatama. · Perekond ja abielu- on ühiskonna vundament, üks vanimaid institutsioone. Pere on ka ühiskonna miniatuurseks mudeliks, sellele peaks vastama ideaalühiskond. Kindel ja tugev perekond paneb aluse ka stabiilsele, tugevale ja sidusale ühiskonnale, olles laste esmaseks sotsialiseerijaks. Stabiilsete ja pikaajaliste peresuhete alus on abielu.
Inglismaa 19. sajandi I poolel Koloniaalvallutused Sõda revolutsioonilise Prantsusmaa vastu kasutasid inglased ära Prantsusmaa asumaade vallutamiseks. Suurbritannia võimu alla langesid Prantsuse asumaad Lääne-Indias. Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult nais...
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
· Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse · USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest Imeralism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Sovimism suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII · Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas) · Probleem Iirimaaga (Home Rule) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus) · Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus
suurenemine sõja järel järsult Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat Nt: anti naistele valimisõigus. 12.- valimisõiguste laiendamine ja ametiühingute liikumine. 13. 19saj. Poliitilised ideoloogiad - liberalism ja konservatism ja sotsiaal-demokraadid. 20.saj olukord muutus. Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele. Konservatiivid: nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega. 14. Briti rahvaste ühendus- aastani 1949 Briti Rahvaste Ühendus, Westminsteri statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
juurde ning kes uskusid, et muudatusi tuleb läbi viia aeglaselt ja järk-järgult. Sellest kujunes välja konservatism- ideoloogia, mis pooldas olemasoleva säilitamist ning järeleproovitu austamist ning uskumist. Edmund Burke sõnastas konservatismi teoreetilised alused ning ta rõhutas, et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt. Suurbritannias võtsid konservatismi omaks toorid, kellest 1830. aastal kujuneski Konservatiivne partei. Sarnased parteid kujunesid ka teistes maades. Konservatiivid ei pooldanud uuendusi või arvasid, et neid tuleb läbi viia järk-järgult. Ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Sellest kujunes välja liberaalide ehk vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi märksõnadeks olid "vabadus, võrdlus, vendlus ". Liberaalide põhiline nõudlus oli üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna- trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti
Oma ajaloo jooksul on EL sammunud rajal, mis viinud suurema integratsiooni ja võimu koondumise keskvalitsuse kätte. Ehkki see võib suurendada probleemide lahendamise efektiivsust ja võimalusi ning võib paljudes valdkondades kasulik olla, on ka palju neid, kes näevad selles ohtu riikide suveräänsusele. Aina rohkemate õiguste koondumine EL-i tasandile paneb õigustatult küsima – kuhu me suundume ning kas selleks on eelkõige liitriik? Ka Eestis on konservatiivid väitnud, et see ei ole enam sama EL, kuhu astusime ning liikmelisuse peaks uuesti üle vaatama. Peame muidugi nentima, et iroonilisel kombel peetakse ka juba eelnevalt vaadeldud Venemaa „varjatud kätt“ süüdi populistide toetamises ja nende edus. Juba pikemat aega on räägitud ka Euroopa liidu kui institutsiooni kaugusest tavainimesest ja selle toimimise liigsest keerukusest. Nimelt tihtipeale ei saa tavakodanikud aru, kuidas see
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur näljahäda · 19. Saj II poolel Iirimaal tekib feenide liikumine · 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
iseseisvusid. Enamik neist astus India eeskujul ka Briti Rahvaste Ühendusse, mida 53'dast aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. Briti impeeriumi lagunemine kujunes suhteliselt valutult ning S säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas see rahvusvahelise tähtsuse langust, S'ist oli saanud tavaline Euroopa riik S'is säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valimised võitsid leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 51. a. tulid võimule konservatiivid, parempoolse poliitikaga. Prantsusmaa sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944a. Ajutise Valitsuse
eest võitlejate seast välja liberaalid, kes alles sajandi esimesel kümnendil duelleerisid edukalt konservatiividega. Konservatiivid, leiboristid ja liberaalid olidki kahe maailmasõja vahel Suurbritannia kolm juhtivat erakonda, kes jagasid omavahel ära suurema osa parlamendikohtadest. Majoritaarse valimissüsteemi tõttu oli väljastpoolt tulijatel väga raske siseneda vanade tegijate mängumaale. 1931. aastal alguse saanud tava, et konservatiivid ja leiboristid moodustavad ühiseid koalitsioonivalitsusi, rahuldas nähtavasti Suurbritannia üldsuse huve. See pärssis tublisti ka fasistlike liikumiste tegutsemist, kes olid sunnitud viljelema parlamendivälist poliitikat. Ühtlasi tingis see neid valima tunduvalt radikaalsemaid tegutsemisvorme kui vanad erakonnad, sest vaid nii oli fasistidel võimalik kõigutada seismajäänud parlamentarismi alustalasid ning loksutada konnatiigistuma kippuvat poliitmaastikku.
1. Trendid roogade kujundusel Aja jooksul on nähtud palju erinevaid roogade serveerimise võtteid ja viise. Kui minna ajas tagasi, siis märkame, et roogadele on antud isikute ja sündmuste nimesid, mis ei ole otseses seoses toidu valmistamisega. Trendid on alati vähemal või suuremal määral mõjutanud roogade väljanägemist. Varem oli trendide kestvus mõõdetuna ajas pikem kui nüüd, kuid suundumused olid samad; trendid on ilmestanud oma aja tähelepanu keskkohti. Trend on "ilming" ja see ei püsi samasugusena kuigi pikalt; midagi eelmisest võib jääda uue juures samaks, kuid üldilme muutub. Suundumused võivad olla mõjuvõimsa või juhtiva isiku peakoka või kellegi teise asjatundja loodud mudelid. Sealt jätkavad nad teistesse köökidesse, restoranidesse, kus neid sealse töötajaskonna poolt mugandatakse. Mida rohkem neid on suudetud põhjendada, õigustada, seda püsivamaks nad on jäänud, ja mõnedest on saanud isegi "kla...
VÕIM ÜHISKONNAS Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital. B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital suhted, usaldus ja koostöö. Võimu teostamiseks kasutatakse: A)Autoriteedi abil. *inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus. Tänapäeva ühiskonnas on võimuteostamisel kasutusel mõlemad meetorid. Võimu teostamiseks riigi abil (asutused ja inimesed, kelle abil valitsetakse), riigivõim, ametnikud, bürokraatia). Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide ...
mille tõttu saadi oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel. Britis toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas vaid kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaministriga. Valimisõiguste laiendamisele tuli peamiseks erakonnaks Tööerakond. Kahel korral saavutasid nad võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust, kuid enamus aja juhtisid riiki siiski konservatiivid. Valitsused vahetusid tihti. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa olid dominioonid. Prantsusmaa: Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Kiiresti hakkas arenema tööstusriigiks. Arenesid uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Samuti oli palju kalureid. Prantsusmaa oli vabariik. Demokraatlik kord oli üsna tugev. Tegutses palju parteisi. 1930. aastate
1850. aastal andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. MIS FUNKTSIOON OLI INGLISMAAL AMETIÜHINGUTEL? Üksteise abistamine ja majandusliku seisu parandamine. Ametiühingud seisid ametitööliste ja nende õiguste eest. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik, mis oli seadustega väga keeruliseks tehtud. Seepärast hakkasid töölised nõudma teed poliitikasse, et ka töölised võiksid saada parlamenti valituks. MILLISED PARTEID OLID INGLISMAAL.(3) Liberaalid, konservatiivid, maatöölised. MILLEL PÕHINES INGLISMAA MAJANDUSE KIIRE ARENG? Kuna inglismaa oli Briti impeeriumis, mis hõivas kolooniaid pea igalt kontinendilt oli inglismaal võimalus kasutada odavalt saadud materjali tööstuses arukalt ära. Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Samalajal olid asumaad ka Inglismaal valmistatud kaupade tarbijad. KODUSÕDA USA-S. PÕHJUSED. SÕJA KÄIK. TAGAJÄRJED. Kui Lincoln võimule sai tekkisid põhja-ja lõunaosariikide vahel leerid
kommunaarid vabastati süüdistustest ja karistustest, riigi hümniks sai „Marseljees“. 16.Kes on rantjee? Ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik. 17.Kellest saab 19.sajandi lõpuks Prantsusmaa peamine liitlane? Venemaa 18.Miks olid Prantsusmaa ja Saksamaa lepitamatud vaenlased? Mõlemad nägid teineteises ohtu võimu haaramisel maailmas. 19.Nimetage kaks peamist poliitilist parteid 19.sajandi 2.poole Inglismaal. Liberaalid ja konservatiivid. 20.Nimetage Inglise monarhid 19.sajandi 2.poolel ja 20.sajandi alguses. Kuninganna Victoria ja kuningas Edward VII. 21.Mis on home-rule? Parlament, mis lahendaks kõik Iirimaa põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. 22.Mis võimaldas olla Inglismaal 19.sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele, odav tööjõud ja tooraine, võimas
maailmas veelgi. Ühendriikide sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai kommunismi leviku pidurdamine. Pärast sõda lagunes Briti impeerium, mis tähendas Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Võimule tulid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme - riigistasid osa tööstus ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 1951. tulid võimule aga konservatiivid, kes üritasid Suurbritannia rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati okupatsioonitsoonideks. Majandusolukord oli äärmiselt raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kehtestati sotsiaal turumajandus – riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama ettevõtjatele reeglid. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodussead...
Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil (Saksamaa, Prantsusmaa). Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel. Majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Nad kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtja huve. Kristlik demokraatia on konservatismi pehmem haru, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikke ebavõrdsust. Vasakpoolsed ideoloogiad
New Deal- majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimist, mis tekitab elanike sissetuleku suurenemist. Roosvelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud, et oma kurssi täita. Ameerika võlad suurenesid veelgi! 5. Inglismaa Inglismaa ei suutnud piisavalt kiiresti minna kaasa moodsate tehnoloogiate ja uuendustega. Kivisüsi oli muutunud teisejärguliseks nafta kõrval. Tekstiilitööstusele andis hoobi pidev moe muutumine. Töölispartei. sai algselt võimule. II x võimutsesid konservatiivid. Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks. 6. Prantsusmaa Sõja tulemusena sai Prantsusmaa endale suure potentsiaaliga piirkonnad. Majandust elavdasid ka suured investeeringud purustatud alade ülesehitamisse. Sõjajärgne kriis oli Prantsusmaal suhteliselt väike võrreldes teiste Euroopa riikidega. Prantsusmaa oli muutunud tööstusriigiks, tema majanduslik areng oli selgem, kui Inglismaal. Poliitikas ei tekkinud Prantsusmaal aga eriti stabiilseid parteisid
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadess...
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal val...
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit ro...
varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad
maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider paljudes organisatsioonides, Marshalli plaaniga toetati majandust, Trumani doktriiniga võideldi kommunismi vastu. 4) Suurbritannia peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaks parteid: konservatiivid ja leiboristid(töölispartei). Valitsusjuhiks peaminister, praegu James Cameron. Ülemkoda ja alamkoda. M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis, majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis. Thatcerism: võrdsustati maksusüsteem, vähendati sotsiaalkulutusi. SBR oli NATO liikmeks et tugevdada oma välispoliitikat, sai tuumarelva omanikuks
mittekodaniku) Volikogu valib linnapea või vallavanema 3ÜHISKONNAÕPETUS Poliitilised ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsialism/sotsiaaldemokraatia Vasak- ja parempoolus võeti kasutusele Prantsuse parlamendist: uuendusi soovivad saadikud istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal. 1) Vastuvõtt uuendustele sotsialism, liberalism, kommunism (S L K) 2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi
Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid. 12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, ei tohtinud maad osta ega protestantidest inglastega abielluda. Katoliiklased võisid valida aga ise kandideerida Iiri parlamenti ei tohtinud. 18
varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931 Seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid 3) olulisemad sisepoliitilised sündmused: 1926 esimene ja seni ainud üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9 päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks) Iirimaa iseseisvumine. 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga
üksteise suhtes positiivsemaks ning on nõus oma huvidest teise heaks loobuma. Konservatism- tekkis vastukaaluks liberaalsele ja ka sotsialistlikule ideoloogiale. Iseloomustab traditsiooniline väärtustamine. Ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, rahvuslikud väärtused ja kristlik moraal. Pooldatakse ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Säilima peavad ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad tugevat riiki. Ülesandeks on tasakaalustada ühiskonnas vastanduvad huvid lähtuvalt parimast arenguvõimalusest. Parempoolsus- parempoolsete jaoks on eraomand ja selle kaitse tähtis, avalikku omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev turumajandus ja vähe riigiettevõtteid ja –tööstusi. Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi
SUURBRITANNIA: 1940-ndatelaastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad aasaias, 1950.alates Aafrikas.Enamik neist astus India eeskujul Briti rahvaste ühendusse,mida 1953.a teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena.Sõjast toibuti valutult, säilitati majanduslik ja poliitiline mõju.Samas impeeriumi langus tähendas rahvusvahelise tähtsuse langust. 1956.Suessi kriis andis viimse hoobi GBRi juhtpositsioonile maailmas. Säilis kaheparteisüsteem,kord võimul konservatiivid,kord leiboristid. 1945-Esimestel sõjajärgsetel valmisitel võitsid leiboristid,kes saavutasid alamkojas absoluutse enamuse.Nad asusid toetama vasakpoolseid reforme:Riigistasid oma tööstust ning laiendasid tunduvalt sots.hooldussüsteemi..1951-võimule konservatiivid,kes üritasid GBR-i rahvusvahelisi positsioone taastada. Beatlesi edu vallutas maailma, 1960 Inglise meeskonna võit Mmil.Rahvaste
vastuoludega ning absolutism oli Inglismaalt ammu kaotatud, seega riigis valitses parlamentaarne monarhia, aga sellegipoolest ei jäänud Inglismaa revolutsiooniideede poolt puutumatuna, kuna oli palju selliseid inimesi kes pooldasid Prantsusmaa demokraatiat: nad tahtsid ümberkorraldusi ja uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid : toorid ja viigid ja peale 1832. aastal toimunud parlamendireformi tekkisid neist konservatiivid ja liberaalid. Kuna Iirimaa kaotas oma parlamentaarsuse 18. sajandi lõpul, siis ühendati see Inglismaaga ja edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi Parlamendireform suurendas valimisõiguslike kodanike arvu jättis see siiski töölised endiselt valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. 1837. aastal troonile tulnud kuninganna Victoria tõstis monarhia
majanduse kasvutempo pidurdumine. Selle põhjuseks oli eeskätt naftahindade järsk kasv ja rahanduskriis ning osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile. 1980.aastatel toimus demokraatlike lääneriikide poliitikas pööre paremale. Sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde. Mitmetes riikides tugevnesid alates 1980.aastatest paremäärmuslikud jõud, kes rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist ning vastandasid ennast eurointegratsioonile ja Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui
#Fraktsiooni nimetus 1 Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon 2 Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendi lõikes (veerg Max kohti); 3 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon igas riigis. 4 Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon 5 Euroopa Konservatiivid ja Reformistid 6 Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpools 7 Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon 8 Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed 7 8 Kokku Max kohtiFrakts. # 99 42 1 8 2 73 34 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
