Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn. ,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU; N: HERBERT HOOVER kes sai lihtfarmeri pojast rikkaks ja presidendiks; Usuti jagu saavat isegi ALKOHOLIST (kuiv seadus), mis aga kutsus hoopis esile MAFFIA
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele
Inglismaa Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Maria Pihlas, Mairi Kaseorg, Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj. Inglismaal juhtiv positsioon maailmas · Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine · Suur maaelanike vool linnadesse · 19
Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Nad Pooldavad põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud
Tööleht. Demokraatia 1920.-1930.aastail. USA 1920.-1930.aastail. 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda. Enne sõda oli demokraatlike riike Euroopas vähem kui mittedemokraatlike aga sõja võitsid demokraatlikud siis demokraatia kasuks otsustasid paljud uued riigid ___________________________________________________________________________ _ja demokraatia laienes siseriiklikult ka pärast uusi seadusi mis suurendas kodanike demokraatlikke õigusi ___________________________________________________________________________ _ 2. Lõpeta skeem. Parempoolsed erakonnad Põhiseisukohad Kodanikuõiguste ja vabaduste Liberaalid tagamine Ettevõtlusvabadus,riik peab võimalikult vähe sekkuma inimese ellu ...
© EeeOoo Thatcherism Eestis 1970. aastate lõpul oli Suurbritannia maha jäämas muust Euroopast. Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimistel võidule konservatiivid ning peaministriks sai Margaret Thatcher. Järgnevalt analüüsin thatcherismi tunnuseid Eesti näitel. Üheks olulisemaks tunnuseks on vabaturumajandus. See tähendab, et riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse. Ka Eestis toimub äritegevus vabaturumajanduse tingimustes. Olulistemaks tunnusteks on eraomand, kus tootmise eesmärgiks on võimalikult suure tulu saamine, ja vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus.
(1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele. 1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja Sotsiaal–demokraatia on poliitiline vool, mis pooldab sotsialismi rajamist rahumeelsete vahenditega, kusjuures sotsialismi all mõeldakse Inglismaal hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel
Ajalugu KT Õp.lk. 20-41 , tv.lk.8-19 1.Loetle ülemaailmse majanduskriisi põhjuseid.Millal oli ? 1) Maailma majanduse kogenematus-esimesest maailmasõjast oli jäänud mitmeid lahendamata majandusprobleeme. 2) Kaupade üle tootmine-kaupu toodeti rohkem , kui inimesed suutsid neid osta. 3) Vale majandamine-riigi toetusel võeti palju laene , millel polnud õiget otstarbet. 4) Riigi sekkumatus majandusse-riik ei soovinud ennast segada majanuduskriisi. 5) Majanduskriis algas aastal 1929 ja lõppes 1933.aastal 2.Nimeta suure depressiooni põhjuseid. 1) Ületoomine-inimesed ei ostnud nii palju tarbekaupu , kui toodeti 2) Ebamajanduslik käitumine-võeti kergekäeliselt laene. 3) Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. 3.Loetle reforme , mida viis Roosevelt majanduskriisist välja tulemiseks läbi. 1) Panganduses:Kehtestati kontroll panganduse üle.President su...
Liberaalid tekkisid opositsioonina konservatiivsele poliitikale, mis pooldas muutusi. Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame. 2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud ? Põhjenda. Me kindlasti kõik tahame uskuda, et diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud, aga tegelikult see nii ei ole. Meie arusaamadesse ei mahu enam diktatuur. Et keegi võiks olla nii vägivaldne ja haarata omale jõuga võimu
Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.
*pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor *valitsus reguleerib majandust *suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse *riik peab tagama igale inimesele elatustaseme
tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: • Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. • 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. • Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969). • 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus, et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). • 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt.
Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ning võivad pooldada kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Näiteks ei toetanud Suurbritannia konservatiivsed valitsused euro käibelevõttu ega Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat.
Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseaduslik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level ...
Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Siiski on tegemist lootustandva sammuga, mis annab märku inimeste suurenevast teadlikkusest. Looduskaitsjatele avaldavad tugevat vastupanu konservatiivid, kelle arvates ei ole nii aktiivne keskkonnakaitse mõttekas. Kyoto protokolli ebaedu peamiseks põhjuseks ongi see, et maailma suurim saastaja USA ei ole lepingut ratifitseerinud. President Bushi sõnul ei ole Kyoto programmiga liitumine majanduslikult otstarbekas. Keskkonda saastava tegevuse piiramine tähendaks kallima tehnoloogia kasutuselevõttu, Bush aga arvab, et see investeering ei tasu end ära. Samal seisukohal oli mõni aasta tagasi ka Venemaa, kuni sealsed
raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism
traditsioonilistele väärtustele. See tähendab, et ajaloost tuleb üle võtta ja säilitada kõik väärtuslik. Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja tema ajalugu, mitte üksikisik. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutuseid. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja see on mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20
Euroopa Liit oli muutunud sedavõrd suureks, et seda polnud võimalik vanaviisi juhtida. 2. Demokraatia laienemine. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond. Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alammäära. Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950.aastate alguseks olid lääneriigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ning asusid majandust moderniseerima. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank ning
Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele.
Jonathan Swift ÜLDANDMED: MÕISTED: · 16671745 · Kõrge ja madalakontsalised Doorid · Rahvuselt Iiri inglane (konservatiivid) ja Viigid (liberaalid) · Õppis õigusteadust · Totalitaris m riik kontrollib kogu · Praost Dublini kirikus isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu, juhikultus, ainuvalitsus · Türannia vägivallarezii m ja ...
Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus.
majandusliku tegevuse Saksamaal sõjalise võimsuse tõstmisele. Lisaks on turumajanduse tähtsamaks osaks Turg, mis reguleerib investeeringuid ja kaupade jaotust, kuid Saksamaal reguleeris seda riik. Natsi-Saksamaa majandus sarnanes pigem plaanimajandusele. 1. Koostage võrdlev tabel konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide kohta (võrdlusalus: Mida soovisid saavutada? Kuidas soovisid saavutada? Näidisparteid). ----------------- Konservatiivid Sotsiaaldemokraadid ----- 1. Mida Soovisid säilitada endise Tagada kõikide inimeste soovisid ühiskonna korralduse. võrdsus ühiskonnas saavutada? sõltumata inimese sotsiaalmajanduslikust olukorrast. 2. Kuidas Kaitsta vaba turgu, ehk Saavutada riigi
autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953.a. tuntakse Rahvaste Ühendusena. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas impeeriumi lagunemine Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. • Suurbritannias säilis kaheparteisüsteem: konservatiivid ja leiboristid. 1945.a. võitsid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.a. tulid taas võimule konservatiivid, kes ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat ning üritasid SB rahvusvahelisi positsioone taastada. Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958
Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimule pääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. Peamised seisukohad
21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemine Otsene demokraatia Autoritaarne ja ja esindusdemokraatia totalitaarne
Inglismaa 19. sajandil. · Inglismaal oli parlamentaalne monarhia. · Toorid ja viigid konkureerisid omavahel parlamendis. · Pärast aastal 1832 toimunud parlamendireformi said tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. · 19. sajandil oli Iirimaa seotud Inglismaaga, ning Iirlaste õigusi kitsendati Inglaste poolt. · Tsartistlik liikumine oli tööstusliikumine. · Töölised hakkasid endile nõudma paremaid töö tingimusi. · Loodi ``Rahva harta´´ · Nõuti, et 21. aastased mehed saaksid ka valimisel osaleda. · Pärast tööstusliikumist kehtestati 10-tunnised tööpäevad. · 1837-1901. aastatal oli Inglismaal valitsejaks Victoria I.
*konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20.sajandil liberaalid kõrvale ja saab teiseks mõjukamaks parteiks Suurbritannias? Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 6. Nimeta mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised. Valitsema asumise aeg, riigid, kus tegutseti, juhid ja olulisemad ideed. *kommunism valitsema asumise aeg: 1917 (20.sajand) riik: Venemaa juht: Vladimir Lenin
Tugevnes ka rahvuslus e natsionalism, hakati pidama oma rahvust kõige paremaks. Enamus riike püüdsid ka valdusi juurde vallutada. Imperialism-riigi mõju-ja võimupiirkonna laiendamine kolooniate või naaberalade vallutamisega. 12.Konservatism- poliitiline õpetus, mis kasvas välja Inglismaa konservatiividest. Konservatiiivd olid vastu igasugustele muudatustele, tähtsaks peeti traditisoone ja alalhoidlikkust. Ühiskond peab arenema evolutsiooniliselt. Konservatiivid pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Konservatiivid arvasid, et sugugi mitte kõik ei tohiks osaleda poliitikas, tuleks piirata valimisõigusi. Majandus merkantilistlik. Esindajad: prantslane Joseph Marie de Maistre; Edmund Burke Liberalism- poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu- trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed.
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos
Konservatism kuni teise maailmasõjani: Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud nagu liberalismis. Seega olid nad pigem demokraatiavastaselt meelestatud, sest leidsid, et lihtinimesi ei tohiks niivõrd vastustusrikka asja kui võimu juurde lasta, kuna nad lähtuvad kitsastest omahuvidest ega pööra tähelepanu kogu ühiskonna jaoks olulistele asjadele. Seetõttu pooldasid nad valmistsensusi. Erinevalt liberalistidest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et suruda alla indiviidide egoismi ja püüda luua ühishuvisi, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Kui aga klassikaline konservatism oli 19. sajandi lõpuks oma eesmärgid saavutanud, lähenesid seniste peavastaste( konservatiivide ja liberalistide) seisukohad tunduvalt ja uueks
tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud · TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt)
Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand) „Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe. Liiga suure toetuse saamine Artikkel „Suurim probleem on see, et paistame siin välja“
Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseadulsik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus
Linna koondus üha rohkem inimesi. Linnaelu oli algul väga nigel. Tänavad kitsad ja räpased. Aja jooksul tingimused linnas aga hakkasid paranema-kanalisatsioon. Kodanlus-ühiskonna keskklass, vastatndab aadlile kui ka talupoegadele ja käsiöölistele, proletariaat-töölisklass. Imperialism- suurriikide oma territooriumi suurendamine (kolooniad, naaberriigid) 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Prantsuse revolutsiooniga toimuvad muudatused. Konservatiivid tahtsid vana korda hoida. Seejuures liberaalid tahtsid uut hoida. Kuningavõimu tahtsid konservatiivid, liberaalid aga vabariiki. Liberaalid tahtsid võrdseid poliitilisi õigusi kõigile, konservatiivid arust pidi olema ainult rikastel. Majanduslik ebavõrdsus mõlematel ei olnud vajalik. Sotsialistid tahtsid majandusliku võrdsust, kuna töölised elasid väga halvasti. Tööliste õiguste väljavõitlemine, ühisomand, töökohustus.
Uus raha Saksa mark. Järgnes plahvatuslik majandusareng. Sisepoliitika Kommunismi leviku Säilis kaheparteisüsteem – Moodustati Ajutine Valitsus; Kolm tsooni liitusid üheks peatamine – makartism leiboristid ja konservatiivid. pahempoolsed vaated; väga demokraatlikuks, korraldati Bundestagi (kommunistide eemaldamine, ebastabiilne poliitiline olukord valimised, mille võitsid parempoolsed hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai
Lisaks levisid töölisklassi piirkondades, vabrikute läheduses ka epideemiad. Linnades suur kuritegevus. Rasked ja pikad tööpäevad (12-14 h) Lapstööjõu kasutamine 3 klassi- alamklass, kesklass ja kodanlus (keskklassi kõige rohkem) Haigused- süüfilis Inglismaa 19. sajandil 1. Suurbritannia valitsemine ja majandus 19. s keskpaigas ja II poolel (Victoria, liberaalid ja konservatiivid, parlament ja valimisõiguse laiendamine, tähtsaimad valitsushooned, tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus). Briti koloniaalimpeeriumi teke ja laienemine 19. s. Erinevate koloniaalvalduste valitsemine ja roll impeeriumis (India, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Lähis-Ida). Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Inglismaa, Wales, Shotimaa, Iirimaa) Briti impeerium valdused mujal maailmas
sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele konservatism- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvustusele ja kristlikule moraalile. Kuigi kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist, pigem vastupidi- konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. -Majanduses on riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtete huve. -sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kooskluste, suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja tööandja rolli. Kohustuslik tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetlek. Riik maksab toidurahasid
välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik. Tekkis suur tööpuudus. Söe hind kallines ning tänu sellele alandati palkasid. Tekkisid suured kaevurite streigid, mis kohe ka maha suruti. Suurbritannias valitses konstitutsiooniline monarhia. Kuningas/kuninganna esindab küll riiki, kuid otsuseid võtab vastu parlament koos peaministriga. Erakonnad olid Tööerakond, liberaalid ja konservatiivid. Vahepeal valitses Tööerakond, kuid enamus ajast olid võimul konservatiivid. 1920. aastal algand majandustõus peatus kiirelt tänu ülemaailmsele majanduskriisile, mis õnne korral väga Suurbritanniat ei puudutanud. Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustas just demokraatia laienemine. Rahvavõim laienes lootuses, et inimeste elu muutub paremaks ja väärtuslikumaks. Selles pidid aga paljud pettuma ja aina rohkemad hakkasid uskuma diktaktuuri. Nii läksidki osad
põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused. Sagedased valitsuskriisid Mille poolest oli nende riikide areng sarnane, mille poolest erinev? Sarnane: mõlemad olid demokraatlikud, kuulusid, suurriikide hulka, tööstusriigid. Erinev: riigikord, riigi valitsemise võim
· Tekkis uus tööliste kiht · 1861.kaotati pärisorjus, vähendati aadli privileege · Tõusis kodanluse tähtsus ja elatustase · Suurenes ühiskonna mässumeelsus ning selle tagajärjel Poliitilised õpetused hukkus keiser atendaadis · Konservatiivid olid vastu kiirele arengule USA · Soovisid tugevat riiki ja lubati avalikusel riigivõimu · Metsiku lääne vallutamine arvustada · Indiaanlased asutati ümber reservaatidesse · Liberaalid pidasid tähtsaks üksikisikut
1. Millised poliitilised parteid olid 19. sajandi algul Inglismaal? Millised olid nende uued nimed ja kelle huve nad esindasid? Toorid ja Viigid, Toorid: Konservatiivid, Viigid: Liberaalid, Toorid esindasid vana maa-aadlit ja Viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased
Kontrolltöö Rida A (Ärkamisaeg, venestus ja Eesti 20.saj. alguses) 1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks?(5.p.) 1. Mõlematel pooltel olid erinevad vaated 2. Neil olid ka erinevad teemad : poliitika & kirikuelu . 2. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. Mõõdukas suund - Jaan Tõnisson - pidasid tähtsaks rahvuslikku eneseteadvuse arendamist . 2. Radikaalne sound - Konstantin Päts - Eestlaste on nõrk majanduslikke positioned tõttu . 3. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 1. Aleksander 3 võimule tulek - alustas Venemaa ääremaade venestamist 2. Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale . 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine . 4. Mis poliitilised liikumised tekkisid Eestis 20. saj. algul, kuidas neid iseloomustada ja mis on nende tänapäevased vasted erakondade näol? 1. Konservatiivid- poo...
ebavõrdsust maksu-, maj sekkumise vastu, andus- ja sots. eraomanduse ja madalate poliitikaga. Pooldatakse Majandus proportsionaalsete ehk mitmesektorilist võrdeliste maksude poolt. konkurentsimajandust. Konservatiivid kaitsevad Valitsus reguleerib kogu kodumaise (rahvusliku) majandust ja väldib kapitali ja ettevõtja huve maksusüsteemi abil osa inimeste liigset rikastumist.
Suurbritannia · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses põhiseaduslik monarhia. · Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt
Philip Kaat Majandus arenenud tööstusriikides pärast II maailmasõda Teise maailmasõja lõppedes olid kõik riigid majanduslikus kriisis, sest sõjakulutused olid massiivsed. Suued riigid nagu USA, NSVL, Saksamaa ja Jaapan olid kulutanud sõjategevusele ülimalt palju raha, väikesed riigid ei suutnudki sõdida ning nende raha põhimõtteliselt võeti ära (,,liitlastelt" sai ju ikka laenu võetud). Ameerika Ühendriigid väljusid teisest maailmasõjast majanduslikult võimsama lääneriigina. Üle poole mläänemaailma tööstustoodangust toodeti nüüd USAs. Tänu taolisele kiirele majandustõusule kujunes lääneriikides heaoluühiskond. Inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv kindlustasid kõre elutaseme. NSV Liit ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlased kehtestasid sotsialistliku plaanimajanduse. Tugevalt eelistati r...
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste
on Edmund Burke'i raamat "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". Pooldatakse arengu stabiilsust ja ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Peale rahvuse ja religiooni väärivad hoidmist ka traditsioonilised ühiskonnaklassid. Pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist. Majanduses esindab konservatism peamiselt omanike huve. Liberaalidega sarnaselt ollakse riigi majandusliku sekkumise vastu, eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine on konservatiivsete valitsuste prioriteediks. Sotsialism - XIX saj keskpaigas. Karl Marx ja Friedrich Engels pidasid ühiskonna paranemise teeks turumajanduse kaotamist. Sotsialismi all mõeldakse enamjaolt sotsiaaldemokraatiat - mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat
Pahameelt julgesid väljendada vaid dissidendid. Nende liikumine süvenes. Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega arengule uut hoogu anda, mõsistmata, et käsumajandus oli end ammendanud. Lõpuks oli nõukogude majandus pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse ja mahajäämus USA-st oli suur. Suurbritannia Pärast sõda näis olema oma võimsuse tipus, saavutanud võidu Saksamaa üle. Säilisid koloniaalimpeeriumid. Säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid vasakpoolsed ideed, konservatiivid parempoolsed. Parlamentaarne monarhia, kus troonil elisabeth II. Koloniaalimpeeriumite järk-järguline kaotamine. Majandus kasvas ja heaolu kasvas, ehkki mitte nii suurte sammudega kui Saksamaal. Suur ülemereturg. Konservatiivne revolutsioon haaras kaasa esimesena inglased. 1979 peaministriks Margaret Thatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võimutsemisele Suurbritannias. Viis oma otsused elu karmi käega ning vastuseisust
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
