TÄHELEPANU 1. Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) 2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi. 3
12NADH2 + O2 22.Mis on hingamisahela produktid? 12H2O + 12NAD ning 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? Energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? Kui pole hapnikku 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos 27.Mis on käärimise produktid? Piimhape, etanool, süsihappegaas 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? Klorofülli ergastamine, Fotolüüs, vesinik ja elektronid seotakse NADP koosseisu, eraldub hapnik 36
ioonidega, ning moodustubki sinine värvus. Sulfaatiooni konsentratsiooni määramine Määramine põhineb Ba+ + SO42- = BaSO4 1. Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse ning jäetakse 20-25 minutiks seisma. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Visuaalsel võrdlusel etalonlahusega tuvastasin, et sulfaatiooni konsentratsioon on 10-4 Töö lõpus kõik katseklaasid loputati 0,5M HCl lahusega ja pesti puhtaks. Vesi ÜK KK Katlakivi moodustumine Kraanivesi 1,97mmol/l 2,80mmol/l Kraanivesi 1,46mmol/l 2,49mmol/l kuumutatud keemiseni Kraanivesi 1,85mmol/l 0,825mmol/l keedetud 15-20min
4. Katseandmed 0,1 M soolhape; 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. Karbonaatse kareduse määramine Tiitrimiseks kulunud maht 1. Katse – 2,45 cm3 2. Katse – 2,40 cm3 3. Katse – 2,40 cm3 Aritmeetilist keskmist arvestan 2. ja 3. katse põhjal. Aritmeetiline keskmine-2,40 cm3 −¿ HC O ¿3 ioonide konsentratsioon. 3 mM , HC O−¿ 3 = V vesi [ c m3 ] [d m3 ]∗1[mol][ ] V HCl [c m ]∗C M , HCl [mol]∗1000[mmol] mmol , dm 3 C¿
täpsem. Kõik 4 meetodi näitasid aine pH taset.
2 TÖÖ 11 – KATSE B
Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos.
Töö käik: Kahte TAP pesasse möödeti 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte
pessa lisati 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi
lahust ning 3 tilka destilleeritud vett. Kummas pesas tekib sade?
Andmed:
1. Tekkis märgatav sade
2. Tekkis väike kogus sadet
Arvutused:
Ks- ioonide konsentratsioon lahustes Kui Pb (NO 3)2 > Ks siis sade, kui Pb(NO3)2
21.Mis on hingamisahela lähteained? 10 NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? H2O, CO2 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? hapniku puudumisel 26.Mis on käärimise lähteained? toiduained 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja piimhape 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused valgus, süsihappegaasi piisav konsentratsioon, (terve taim, vesi ja mineraalid,) 30.Kus toimub fotosüntees? taimedes ja fotosünteesivates bakterites 31.Nimeta kloroplasti osad sisemembraan, välismembraan, tülakoid, strooma, graan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? glükoosi moodustamine 33.Mis on fotosünteesi lähteained? vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, inf...
vastastikmõju ei arvestata. pV/T=const isohooriline, isobaariline, isotermiline. pV/T=Rm/M R=8,31J/(mol*K) Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. T=273+t Soojushulk soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Ideaalse gaasi olekuvõrrand p=nkT k Boltzmanni konstant n konsentratsioon Termodünaamika esimene seadus süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehtakse välisjõudude vastu. U=Q-A Termodünaamika teine seadus soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasin Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade. Soojendi, jahuti, töökeha. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa antud soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. =(Q1-Q2)/Q1=A/Q1
Reaktsiooni kiiruse olenevus konsentratsioonist 1,2 Reaktsiooni kiirus 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 1 2 3 4 6 Konsentratsioon Reaktsioonikiiruse olenevus temperatuurist. Nummerdatud katseklaasidesse 1; 2; 3 ja 4 mõõta igasse 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja teise nelja katseklaasi 1*; 2*; 3* ja 4* mõõta igasse 4 cm3 H2SO4. Keeduklaasi valada vett ja asendada sinna kõik 8 katseklaasi. Viie minuti pärast mõõta keeduklaasis oleva vee temperatuuri ja valada katseklaasi 1* H2SO4 katseklaasi (1 Na2S2O3). Lahused segada ja mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist hägu tekkimise momendini
piiriline molaarne elektrij korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. M vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissots temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. K= (a2*C)/(1-a) K - dissotsiatsioonikonstant a - dissotsiatsiooniaste C - lahuse konsentratsioon Töövahendid. Vahelduvvoolusild P-38 ja juhtivusnõu või juhtivusmõõtja MC226, vesitermosta mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Töös kasutatakse elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramiseks juhtivusnõu valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Variant 1: mõõtmine juhtivusmõõtja MC226 abil Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistataks
Kui ph=pK3, siis tähendab see seda,
et lahuses on vesinikfosfaatioonide ja fosfaatioonide kontsentratsioonid võrdsed. 7,15<10,2<12.15 ehk pK2
<10,2
siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1. Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete konsentratsioon ja suureneb saaduste konsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalulisest süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. 3. Rõhu suurenemine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasil ainete hulk reakts ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4
*dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT)
Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. 10.Mille abil ja mida kehast eraldatakse? Lk 64 Millest sõltub tekkiva uriini kogus? Miks soolane toit tekitab janu? Jääkained ja seal hulgas ka liigne vesi tuleb eritada. Need eemalduvad kehast neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. Uriini hulka reguleerivad ka hormoonid. Soolane toit tekitab janu, sest pärast toidu söömist on organismis soolade konsentratsioon suurem kui tavaliselt. 11.Millised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid? Lk 65 Esmane uriini teke. Uriini teke, kui vedelik jõuab torukese lõppu, uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide. 12.Mis on rakuhingamine? Valem? Ja sõnadega valem? Rakuhingamine on rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades. Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia glükoos+O=Co2+H2O+ energia 13.Milline on õhuliikumise tee organismis
Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lah...
negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka nin lahuse katse torusse ja asetasin toru aparaati, iga alguses tegin katse puhta invertaasi lahusega, et se saatis mulle laboritädi. Katse temperatuur: Suhkrulahuse konsentratsioon: Suhkrulahuse lähtepöördepunkt: Reaktsiooni alguse kellaaeg: Tabel 1 Katseandmete tabel: Aeg reaktsiooni Polameetri Jrk nr. Kellaaeg algusest (min) näit αeri] = 1 10:41 0 1.62
· Kasutamistasud reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga · Tootetasud ja tekibki H2SO4. Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide · Kauplemine saastelubadega konsentratsioon veekogudes (degradeeruvad kooslused, 3. Veenmismeetod muutub elustik, hukkub esmalt vääriskala (lõhe)) · Survegrupid *Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases · Huvirühmad (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine
nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus(ühikud) - näitab reageerivate ainetekonsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1) Massitoimeseadus - v1=k1 x CA(üleval on P) x CB(üleval on q) [k1 reaktsiooni kiiruskonstant; p reaktsiooni järk aine A suhtes; q reaktsiooni järk aine B suhtes; p+q reaktsiooni summaarne järk] Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära ja konsentratsioon Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid - temperatuur, katalüsaatorid, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Katalüüs - reaktsiooni tasakaalu nihutamine katalüsaatori toimel Katalüsaatorid - ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reakstiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas.
33 88,5 0,62 34 90,5 0,322 35 92,5 0,135 36 94,5 0,054 Kromatogramm: Tulemused ja nende interpreteerimine: Arvutan kogu eluaadi mahu: 22,5 + 2*36 = 94,5 ml. Erinevate värvustega fraktsioonide optilistes tiheduste on nii tõusu kui langust. See näitab ,et aine konsentratsioon kolonnist väljumisel tõuseb, kuni saavutab haripunkti ja langeb ehk lahkub kolonnist. Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, see tähendab et tal esines kõige suurem molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin= 28,5 ml
andis kolvisolevale lahusele violetse tooni. · Kolbides oleva lahuse triitimise viisin läbi 0.02M CuSO4 lahusega kuni violetne värvus asendub selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Tiitrimise käigus loksutasin kolvi sisu pidevalt. Tiitrimiseks kulunud 0.02M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kalibreerimissirge järgi taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. 0-proovi tiitrimiseks kulus 0.9 ml triloon B lahust, glükoosi konsentratsioon 0.8 mg 10 minuti pärast võetud proovi tiitrimiseks kulus 9,4 ml triloon B lahust, glükoosi sisaldus 8.3 mg 20 minuti pärast võetud proovi tiitrimiseks kulus 17.1 ml triloon B lahust, glükoosi sisaldus 15.1 mg. Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/ml arvutatakse valemi järgi: A=((C2-C1)*V1 *10³*L)/(T*180*V3*V4) C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis C1=0.8mg C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis. C10min=8.3mg;C20min=15.1mg.
Puidukiud,puiduosas ja niinekiud niineosas toestavad kogu taime.2)Juhtfun.Juhtkimpudes olevad juhtkoe rakud.Sooned e trahheed puiduosas ja sõeltorud niineosas.Mööda neid rakke liiguvad ained.3)Kaitsef.Rakud mis paiknevad taime varte välispinnal ja tüvedel.*Epiderm-elusad rakud,mis katavat rohttaimi ja puitumata võsusid.*korkkude-asub puitunud varte välispinnal*korp-esineb puude tüvedel ja koosn surnud rakkudest.2.Turgori teke ja tähtsus-tekib sellest et vakuoolides on lahust ainete konsentratsioon kõrgem,kui ümbritsevas kk-s.Vesi tungib rakku.Osmootne rõhk mis avaldab survet tsütoplasmale,membraanile ja kestale.Veepuudusel kasut taim ära vakuoolides oleva vee,turgor langeb ja taim närtsib.Turgor kindlustab vee liikumise ja taime toitumise.4.Seente looduslik tähtsus-1)toiduahelates on nad taimse materjali lagundajad,sest suudavad lagundada tselluloosi2)sümbioosis paljude kõrgemate taimedega,mis moodust mükoriisa e seenejuure.on haigusetekitajad taimedel ja loomadel
Aktsioonipotentsiaal närviimpulsi vaste, erutuse levitaja, kuni 120 mV. Struktuur: 1) Tipppotentsiaal (kiire depolarisatsioon, ümberpolarisatsioon, kiire repolarisatsioon) ja 2) Järelpotentsiaal (neg järelpotentsiaal ja pos järelpot). AP tekkemehhanism kui erutus on saavutanud kriitilise piiri, siis Na/K pumba töö häirub ajutiselt, tekib AP, Na konsentratsioon kasvab ja seejärel Na pump sulgub, avaneb K pump ja K konsentratsioon kasvab. AP iseärasused lävi- ja üleläviärritused kutsuvad alati esile ühesuguse max amplituudiga AP ehk vastureaktsioon toimub seaduse kõik või mitte midagi järgi. AP liigub mööda närvi ja lihaskiudu ilma dekremendita (amplituudi alanemiseta) Erutuslaine leviku seadused Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus: erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes
orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) · Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus · Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste · lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks · lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir · bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust · inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas
* Reaktsiooni toimumise tingimused ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib sade, gaas, vesi ja mõni muu nõrk elektrolüüt. * Molekulaarne võrrand on tavaline; ioonvõrrandis lagundatakse kõik ained ioonideks (elementideks), mida saab (mis on lahustuvad või vähelahustuvad; nt OH ja H 2O jäävad kokku); taandatud ioonvõrrandis kõigepealt lagundatakse ioonideks ja siis taandatakse mõlemalt poolt kõik, mida on mõlemal pool. * Moolaarne konsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 dm 3 (= 1000 cm3) lahuses. 0,25 mol/dm3 = 0,25 M (0,25 mol lahustunud ainet 1l lahuse kohta). -) valem: c = n/V; tähis [1M]; c = molaarne konsentratsioon e. molaarsus. Soolade hüdrolüüs * pH iseloomusab vesinikioonide sisaldust lahuses (pH = - log C) * Neutraalses lahuses pH = 7 (tugev/nõrk alus + tugev/nõrk hape) * Happelist keskkonda pH < 7 põhjustab vesinikioonide rohkus. (nõrk alus + tugev hape)
.S=..Q/T GAASI MOLEKULAARKINEETILISE TEOORIA PÕHIVÕRRAND Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina Liikumishulga (impulsi) muut ..(mv)=mv(mv)=2mv Newtoni II seadusest ..(mv)=F 1..t, kus F1 jõud millega molekul mõjutab seina F1=..(mv)/..t=2mv/..t Molekulide poolt seinale avaldatav rõhk. Kui seinale põrkub N molekuli siis F=NF1 ja rõhk p=F/S=NF1/S=2Nmv/S..t (*) Molekulide arv ruumalaühikus e konsentratsioon n=No/V Seinale S sattuvaid molekule on N=1/6No=1/6nV=1/6nv..tS (V=v..tS) Asendame valemisse (*) P=2Nmv/S..t=2nv..tSmv/6..tS=1/3nmv2 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand p=2/3nmv2/2=2/3nE Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline ühikulises ruumalas olevate molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga GAASI MOLEKULIDE KIIRUSED. STERNI KATSE. Gaasis antud temperatuuril on alati erineva kiirusega liikuvaid molekule Kui molekulide koguarv N ja teatud kiirustevahemikus .
Referaat Puidukahjustused Puidukaitsmisvahendid Järvamaa KHK Nimi Grupp 2010 SISUKORD 1. Puidukahjustused 2. Puidukaitsmisvahendid Puitu kahjustavad tegurid Kahjustusprotsessid jagunevad: 1. Keemilised 2. Mehaanilised 3. Füüsikalised 4. Bioloogilised Enamikel juhtudel on objektide kahjustused mitmeliigilised. Kahjustusprotsessid on sageli omavahel seotud vältimatute koosmõjudega. Näiteks füüsikaliste kahjustuste hulka kuuluv liigniiskus on eelduseks bioloogiliste kahjustuste tekkeks. Keemilised kahjustused muudavad matejali omadusi ja see toob tavaliselt kaasa kõiki ülejäänud kahjustuse liike. Keemilised kahjustused Võivad olla tingitud keskonna reostuse...
Passiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse Aktiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Füsioloogiline lahus- lahus, milles lahustunud ainete konsentratsioon on võrdne rakudesisese lahuse konsentratsiooniga Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumine teel Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Membraanivalgud- membraani sise- või välispinnal, ka läbi membraani, tegutsevad ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes
Katseandmed = 1,011 g/cm3 1=1,0054 g/cm3 2=1,0126 g/cm3 C%1=1,00 C%2=2,00 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs C%= C%1+ C%= 1,00+ *(1,011-1,0054)= 1,78% Naatriumkloriidi mass m(NaCl)= * V= 1,011 g/cm3 * 250 ml = 252,75 mg 252,75 mg * 1,78= 4,49g 6g- 100% 4,49g- x x= 74, 83% Molaarsus: CM=3 Molaalsus: Cm=3 Moolimurd: CX= Normaalsus: Cn= = 3 = 0,000988 kg/m3 Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata naatriumkloriidi konsentratsioon lahuses, kui algselt sool oli segatud liivaga. Ebatäpsus lõpliku NaCl massi määramises oli 4,83% ning viga võis tulla sisse katse käigus mõõtmisel. Kuna viga tuli suhteliselt väike, saab seda meetodit kasutada hästi lahuse konsentratsiooni määramiseks. Katse 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning uue lahuse
füüsilist tegevust liha tahab süüa, süda vajab koormust ja kopsud ventileerimist - Liiga palju kiir ja rämpstoitu ühekülgne toit, ebatervislik aga maitsev, kiirtoit on väga rasvarikas - Konditsioneeritud õhk : - liiga kuiv - suur vahe toa ja õue temperatuuris tekitab ohu haigestuda - Värske õhu puudus: - hapniku vajadus - õhus bakterid ja tolm - seisvas õhus suur bakterite ja tolmu konsentratsioon , nakkushaiguste oht. - Monitor silmadest valel kõrgusel-kaugusel: -vale kaugus - kuvar pilt ei tohi väreleda, vajalik silmakaitse - vale kõrgus üle koormus kaelale - hiir vales asendis piisavalt suur ja arvutist eraldi - hiirerandme sündroom - Närviline töö: - tekitab stressi - lihaskonna haigused - südame haigused TERVE TÖÖTAJA - ETTEVÕTJA EDU VÕTI ! TERVISERISKID - MÜÜJA
CO KONSENTRATSIOON ÕISMÄE VÄLISÕHUS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Keskkonnafüüsika Keskkonna ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: Agu Eensaar Esitamiskuupäev: 08/12/2014 Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL................................................................................4 1.1 Süsinikmonooksiid............................................................................................ 4 1.2 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2002- 2004.................4 1.3 Süsinikmonooksiidi kontsentratsioon Õismäel aastatel 2005-2010..................5 1.4 2011.- 2012. aasta CO...
maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, Südametoone registreeritakse? fonokardiograafia Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 100-140,
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
Müosiini- ja aktiinifilamentide vahelised ühendused katkevad, ning tropomüosiini-toponiinikompleks blokeerib jällegi aktiini aktiivsustsentrid. Lõpptulemusena lihaskiud lõtvuvad Ca2+-ioonid eemaldatakse müofibrillaaralast ATP lõhustumisel vabaneva energia arvel töötava Ca2+-pumba abil, mis nim ioonid sarkoplasmaatilisse retiikulumi tagasi viib. Viimane käivitub automaatselt siis, kui Ca2+-ioonide konsentratsioon sarkoplasmas tõuseb. Kuna Ca2+-ioonide juuresolekuta ei moodustu uut aktomüosiinikompleksi, jääb lihaskiud uue närviimpulsi saabumiseni lõõgastusseisundisse. Ühekordsele ärritusel vastab lihas või üksik lihaskiud lühiaegse ja mitte eriti tugeva kontraktsiooniga, mida nim üksikkontraktsiooniks. Sellel eristatakse järgmisi faase: *latentsifaas ajaintervall ärrituse momendist kuni jõuarenduse alguseni ;
Turunduse kordamine Turundus tarbijate vajaduste rahuldamine ja tulutoov lahendamine, arvestab kliendi ja turu vajadustega, tänapäeva turundusideeks on muutuda tootekesksest organisatsioonist turu- ja kliendikeskseks. Turunduse protsess toimub müratingimustes. McCarthy 4 p-d ettevõttes kaardistatakse täpselt ära toode, see tagab üheseltmõistmise. PRODUCT e. toode, näitab ära, milline on toode, tema kvaliteet, omadused ja iseärasused, pakkumine, sortiment, milliseid lisandeid koos tootega pakutakse, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse, instruktsioonid ja garantiid. PRICE e. hind on rahasumma, mille tarbija peab maksma toote omandamiseks, milline peab olema hinnaskaala, alghind, millised võivad olla hinnasoodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. PLACE e. turg, on müügikoht, firma tegevus tarbijale toote kättesaadavaks tegemiseks, milliseid vahendeid kasutatakse selleks, milliste kanalite kaudu toode ta...
-) Natura 2000 on üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. -) Oligotroopne järv on pehme ja läbipaistva veega ning elustkuvaene veekogu. -) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. -) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument. -) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid.
katlakivi tekkimise suhtes. Mõõdeti enne ja pärast kuumutamist selle mööduv karedus tiitrimisel soolhappega. Meie uurimistöö tähtsaimaks eesmärgiks on praktiliste katsete tulemuste alusel määrata nende puuviljade ja ühe juurvilja happelisuse tase. Uurimisküsimuseks on katsealuste ainete pH ehk happelisuse tase mille määramine toimub tiitrimise teel. Uurime analüüdi pH-d, selle (aine mahla/vilja kuumutatud vesilahuse) toimet titrandiga mille konsentratsioon on meile täpselt teada. Hüpoteesiks on see, et iga puu/juurvili omab happelisuse taset. Uurime kolme varem nimetatud vilja. Õunaks Paide taliõun mis kasvas enne II maailmasõda Paide linnas. Sibulaks on harilik sibul mis on kasvatatud hollandis, kus 22% maast katavadki sibulate põllud, ostetud poest. Pirniks keskmise kasvuga harilik Euroopa pirn mis on ostetud Viljandi turult. Uurimismeetodist tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse
SISUKORD 1Sissejuhatus................................................................................................. 2 2Telliste tüübid............................................................................................... 3 2.1Savitellised............................................................................................. 3 2.2Silikaattellised........................................................................................ 3 2.3Betoontellised........................................................................................ 4 3Telliste liigitus............................................................................................... 5 4Telliste füüsikalised omadused.....................................................................6 4.1Survetugevus......................................................................................... 6 4.2Veeimavus........................................
42 106 1,045 43 108 0,621 44 110 0,318 45 112 0,131 Tulemused ja nende interpreteerimine Arvutan kogu eluaadi mahu: 23 + 2*45 = 113 Graafikult ja ka tabelist on hästi näha, et kõikide värvuste puhul esineb fraktsioonides tõusu ja langusi, mis näitab, et aine konsentratsioon tõuseb kolonnist väljumisel, kuni saavutab oma haripunkti ja seejärel hakkab langema, kuni kogu aine on kolonnist lahkunud. Kõige suurema molekulaarmassiga oli dekstraansinine,mis väljus kolonnist esimesena. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus viimasena maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin= 30 ml
46 10:34 2) reakts algkiirus Ajahetk: t = 10 min Pöördenurk: 𝛼_10=0,98 Konsenstratsioon ajahetkel: St = 0.0527 𝑣_0=(𝑆_0−𝑆_𝑡)/𝑡=(0,07−0,0527)/(10∗60) Algkiirus: = 28,8*10^-6 mol/l*s Katse temperatuur: 23.1C Suhkrulahuse konsentratsioon: 2.4% Katalüsaator: Invertaas Suhkrulahuse lähtepöördenurk αeri] = 0: 1.62 Reaktsiooni alguse kellaaeg: 10:41 1) Kalibreerimine: [𝑆_0 ]=(2,4∗1000)/(100∗342)=0,07 𝑚𝑜𝑙/𝑙 αeri] = 0= 1
Kui USA lõunaosas hinnatakse saastunuks 20% maisist, siis lääne- ja idaosas on mais saastunud vaid väga halva ilmastikuga aastatel. Pärast seda, kui aflatoksiinide esinemine söödas seaduslikul piirati, on saastatus märgatavalt langenud (Whitlow et al, 2006) 3.1.2. Trihhotetseenid Fusarium hallitusseente produtseeritud mükotoksiinidest on levinum DON. Koristamiseelsed maisiproovid USAst erinevatel aastatel on olnud saastunud 40-90% ulatuses. Enamikus proovides ületab konsentratsioon 1 g/kg . T-2 toksiini on Euroopa kohta läbiviidud uuringutes on leitud üle 20% kaera ning 3-5% teiste teraviljade proovidest. USA erinevates piirkondades on saastatust leitud 7-13% söödaproovides (Whitlow et al, 2006). 7 3.1.3. Zearalenoon Peamiselt maisi ja nisu kontaminant, leitud on ka kaerast, riisist, sorgost, rukkist. 1990 läbi viidud uurimiste andmetel 19 riigist kogutud 500-st teraviljaproovist osutus 44% ZEA-ga saastunuks.
õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem. Kasvuhoonegaas rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Põhjustavad ksvuhooneefekti. (veeaur,osoon,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid). Osoonikiht keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Happesademed e. Happevihmad sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi. Sudu teatud sorti õhureostus. Võib tekkida biomassi põle(ta)mise tagajärjel. HÜDROSFÄÄR Maailmameri katkematu kihina 70,8 % Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Läbilaskvus ja absorbtsiooni arvvärtused on seotud järgnevalt: Lambert-Beeri seadus. Valguse neeldumise seadus avastati erinevates vormides üksteisest sõltumatult mitmete teadlaste poolt: Pierre Bouguer 1729; Johann Heinrich Lambert 1760; August Beer 1852. Käesoleval ajal tuntakse valguse neeldumise seadust Lambert-Beeri seadusena: A = ×c×d , kus c on lahustunud aine molaarne konsentratsioon, on lahuse neeldumis- ehk ekstinktsioonikoefitsient, d - valgust neelava kihi paksus ehk optilise tee pikkus sentimeetrites. Lambert-Beeri seaduse kohaselt on valguse absorbtsioon mingi aine lahuses võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga. Läbilaskvuse - T kaudu väljendatuna näeb Lambert-Beeri seadus välja nõnda: I = I 0 ×10 - cd Bradfordi meetod valgu kontsentratsiooni määramiseks
R- universaalne gaasikonstant T- absouluutne temperatuur K ∆ n - gasasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tegurid, mis mõjutavad reaktsiooni tasakaalu, on järgmised: konsentratsioon, temperatuur, rõhk. Keemilise reaktsiooni kiirus- näitab homogeenses süsteemis reageerivate ainete −3 −1 kontsentrasioonide muutust ajaühiks ( mol × dm × s ). Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad: reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüüsaatorite toime, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Eksperimentaalne töö 1
glükoosikontsentratsiooniga proovide absorptisooni väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust. Kaliibrimisgraafik Proovi absorptsiooni väärtus (A) 0.03 0.08 0.13 0.18 0.23 0.28 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 Glükoosi konsentratsioon C mg/mL Miks sirge ei läbi 0-punkti Parandasin graafikut, nüüd läbib 0,117+0,116 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: =0,1165|¿| 2 Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/apelsinimahl = 0,187 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses)
primaarproduktsioonis globaalselt olulise tähtsuse. Enne diatomeesid domineerisid maailmamere fütoplkanktonis väikeserakulised sini- ja rohevetikad. Ränivetikate domineerimine tõi suure pöörde ookeani ja kogu Maa süsinikuringesse. Suuremarakulised vetikad tähendasid kiiremat settimist, orgaanilise aine ladestumist ookeanidesettesse, mis omakorda lõi eelduse nafta tekkeks. Seetõttu vähenes atmosfääris süsiniku osakaal ja suurenes hapniku konsentratsioon (Olli, 2014). Ränivetikad on enamasti vabalt elavad fototroofid, harva endosümbiondid. Neid esineb võrdselt nii planktonis, bentoses kui ka perifüümis, moodustades veetaimede ja kivide pinnale pruunikas-roheka kihi. Diatomeed on levinud nii magevees kui meredes (Olli, 2014). 1.2 Ehitus Nimi diatomee tuleneb kreekakeelsest sõnast diatomos, mis tähendab „pooleks lõigatud“ ja tähistab nende kaheosalist ränist rakukesta ehk pantsrit (Olli, 2014).
rohelist pigmenti kolorofülli, kus toimub fotosüntees. Kromoplastides sisalduvad pigemendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, erksvärvilsed õied on on tolmendavatele putukatele paremini nähtavad. Leukoplastides pigemte ei ole, sisaldavad mitmesuguseid varuaineid 19. vakuoolide tähtsus- sisaldavad varu- ja jääkaineid, taimeraku veemahutid 20. kuidas on seotud vakuool ja turgor- vakuoolides on lahustunud aine konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, tekib nendes osmootne rõhk(turgor), mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile- ja kestale 21. miks taim veepuudusel närbub? veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor (siserõhk) langeb ja selle tulemusel taim närtsib 22. miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23. Seente üldised iseloomulikud omadused- nad on heterotroofid, koonevad seeneniitidest
PSI aktseptorpoolel ferredoksiin taandub, see taandab tioredoksiini ja viimane ensüümide tioolrühmad (S-S), muutes need sulfhüdrüül(SH) rühmadeks. S-S sidemete katkemine avab reaktsioonisaidi. Toimub siis eelnev valguse toimel ning nii atkiveruvad lisaks GAP DH-le ka ATP süntaas, Rubisco aktivaas,Fruktoosbisfosfataas,Ru5P ja Seduheptuloosbisfosfataas. Kuidas on defineeritud CO2 kompensatsioonipunkt CO2 kompensatsioonipunkt : selline CO2 konsentratsioon, mille juures CO2 assimilatsioonikiirus fotosünteesil on võrdne CO2 moodustumise kiirusega fotorespiratsioonil ja hingamisel. CO2 kompensatsioonipunkt on hästi madal C4 taimedel, mis näitab, et fotorespiratsioonil vabanev CO2 reassimileeritakse mesofüllirakkude poolt, enne kui see jõuab difundeerida lehest välja. Kuidas on defineeritud valguskompensatsioonipunkt Valguskompensatsioonipunkt : fotosünteesi ja hingamise tasakaalustumise punkt valguse toimel. Varjulembelistel taimedel madal
6.Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur? 7.Millised ained on monokristallilised? Monokristallilid on kristallilised kehad, kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestauseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon? See on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Beeta=nIeI(mikron+mikrop)=pIeI(mikron+mikrop) p-aukude konsentr. Mikrop-aukude liikuvus e- elektrilaeng 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus. Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri, siis on ta hallikat värvi. Vase ja kulla värvus on tingitud sellest, et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12
Kuidas kasutasin? Kasutasin seda vedeliku või gaasi mõõtmiseks. Lugem tuleb võta ühe tilga täpsusega(0,05ml) Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipett on klaastoru, mille üks ots on kummist. Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Kuidas arvutati uuritava lahuse konsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin.
orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir Bioloogiline hapnikutarve (BHT) on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. Selle järgi hinnatakse vee reostatust Inimekvivalent on ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
