säilumisele orienteeritud rollid, Individuaalsed rollid. 60. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja, Grupisiseste suhete korraldaja, Kiitja ja karistaja, Vahekohtunik, Musternäidis, Grupi sümbol, Vastutaja, Ideoloog, Isakuju, Patuoinas. 61. Millised on erinevad grupi juhtimise stiilid? ülesandele-orienteeritud funktsioonid, sotsiaalsed funktsioonid. 62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus, Enamus, Koalitsioon, Teerull. 63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, "Avalik" keel on piiratum, Auditoorium on mitmekesine, Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne, Tagasiside on piiratud, Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, Esineja peab valmistuma kõneks 64. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Tööjaotus, Juhtimise piiratus, Juhtimise püramiid 65
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2. distsiplinaarne tähendus – üksmeel konsensus teaduskogukonnas Erinevate teadusalade vajadused on erinevad. Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Vaba kõrvalekalletest, soovmõtlemistest. Tulemused oleksid võimalikult asjakohased ja kallutamatud. Võib tekitada erinevate teadusalade vahel pingeid. Mitte universaalne õigsuse, valiidsuse kriteerium, vaid üksikud, eraldiseisvad, kuid siiski autoriteetsed kriteeriumid, mingis antud valdkonnas. Uurija võib ühest
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
rakusiseselt. ??? (natuke vähe võitu ). 16 Ubikvitiini ligaasid E1- ubikvitiini aktiveerivad valgud, E2- ubikvitiin konjugeerivad valgud, E3- aksessuaarne valk, moodustab E2-E3 kompleksi-ubikvitiini ligaasid E2-E3- kompleks seondub E3 abil märklaudvalgu Lys ja moodustab E2 abil polüubikvitiinahela- ligandiks proteasoomile Valkude aktiivsus sõltub tema N terminuse struktuurist (amidatsioon; Met Ile Val Gly Pro Thr; tsükliinidel konsensus: X-X-Leu-GlyX-Ile-Gly-Asn; PEST rikkad alad) 3 tüüpi E3 valke, mis tunnevad erinevaid N terminusi: 1)Aluselised AHd Cys, His 2)Hüdrof. Ahd Phe Tyr Trp Leu 3)Mittelaetud Ala Ser Thr 17 Valkude posttranslatoorsed modifikatsioonid Modifitseerimise käigus muudetakse valgu konformatsiooni või lisatakse molekule/aineid. Keemiliste modifikatsioonide hulka kuuluvad(toimub läbi kovalentsete interaktsioonide): a)atsetüleerimine(N-a-atsetüültransferaas), b)N-terminaalne metülatsioon,
tasumine. - Liikmestaatuse peatamine Otsustamine: - Üksmeel Absoluutne üksmeel Kõik on poolt, mitte keegi ei tohi olla erapooletu või vastu. Nt. Versailles rahukonverents. Suhteline üksmeel Siin ei arvestata erapooletuid. Need, kes kohal, peavad hääletama poolt. (ÜRO julgeoleku nõukogu) - Enamushääletamine Lihthäälteenamus (poolt rohkem kui vastu) Absoluutne enamus (2/3) - Konsensus Ei hääletata. Vaadatakse, kas antakse nõusolek noogutamise teel. - Kaalutushääletamine Riigid ei ole häälte hulgalt võrdsed. Funktsioonid: - Koondamine ja liigendamine. Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. Normid KOOLIASJAD onenote Page 10 Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. - Normid Kujundavad välja normid, mille järgi riigid toimivad. - Kaasamine, värbamine
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Ministrid on MN vaid siis, kui nad on selleks kokku kutsutud. Tavaliselt 4 korda aastas, vaid välis- põllumajandus-, majandus-, rahandusministrid kohtuvad iga kuu. Otsustamine ·70% töögruppides ·10-15% Coreper ·10-15% nõukogu Hääletamine arutelud on avalikud kvalifitseeritud häälte enamus 55% riikidest, 65% elanikkonnast otsuse blokeerimiseks on vaja min 4 riiki, elanikkonnaga 35% kogu elanikkonnast tundlikud teemad (valispoliitika, maksustamine) konsensus (kõik riigid poolt) menetluslikud ja haldusküsimud lihthäälteenamus igal riigil vetoõigus Eesistuja roll vastutab EL õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades tegevuskava järjepidevuse ja koostöö. Peamised ülesanded: nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine. Nõukogu esindamine suhetes teiste EL institutsioonidega. 1. Euroopa Liidu Kohtu (Curia) ülesanded ja struktuur
(diameeter 320 nm) core-struktuuri. - Core-struktuur ei dissotseeru ja DNA ei vabanemist ja transporti tuuma ei toimu. Seega on mimiviiruse replikatsioon täielikult tsütoplasmaatiline. Seda võimaldab virionis olev RNA polümeraas. Kui viirus vajab tuumseid faktoried, siis transporditakse need tuumast välja. - Geeniekspressioonis on selgesti eristatavad varajane, vahepealne ja hiline faas. Mass- sekveneerimine on näidanud, et varajase promooteri konsensus on AAAATTGA. Kokku ekspresseeritakse ca 1000 valku - Viiruse DNA replikatsioon käivitab sfäärilise core-struktuuri dissotseerumise. Moodustuvad koonusja struktuuriga “viiruse vabrikud”, mille arv vastab alguses ligikaudselt rakku sisenenud virionide arvule. Hilisemas infektsioonis võivad “vabrikud” ka omavahel liituda. - Virionide moodustamine toimub “vabrikutes”. Moodustatakse kapsiidid, DNA siseneb
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida tema arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus ja koostöö - ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald - ühiskond sisaldab endas konfliktis olevaid gruppe. Stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline arenguteooria - ühiskond areneb ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta.
suhtes mingisugust ülesannet. # ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi # et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) soodustab meritokraatlikku süsteemi. # ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine (õigustamine). Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Väärtushinnangute hierarhia. 2
vastuvõtva keskkonna vajadustega kvaliteedieesmärkide kujul. Mõlemal lähenemisviisil on omad vead. Ainuüksi allikakontroll võib võimaldada kumulatiivset saastekoormust, mis kahjustab oluliselt keskkonda, kus on saasteallikad kontsentreerunud. 9 Kvaliteedistandardid võivad teaduslike teadmiste piirangute tõttu alahinnata konkreetse aine mõju ökosüsteemile. Sel põhjusel on välja kujunenud konsensus, et mõlemad on praktikas vajalikud - kombineeritud lähenemisviis. Vee raamdirektiiv formaliseerib selle. Allika poolelt on vajalik: Esimese sammuna rakendada kõik olemasolevad tehnoloogilised allikapõhised kontrollimeetodid Raamistik hõlmab prioriteetsete ainete loetelu väljatöötamist ELi tasandil rakendatavate meetmete jaoks, mis on prioriteetsed riskide alusel, ning seejärel kõige
ja keskkonnaalaseid küsimusi. Lisaks euroga liitumine on võtnud ära iseseisva monetaarpoliitika. Samas eeliseid on ikkagi rohkem: suuremad kasvunumbrid, inflatsiooni ja intressimäärade madal tase, valuutavahetus kulude kadumine seoses euroga. Individuaalsel tasandil on EL loonud inimestele uusi töökohtasid ja võimalusi. Poliitika (konsensus institutsioonid ja ühised eelistused) Olulise põhimõttena esineb konsensus laia poliitilise toetuse tähenduses. See saavutatakse mitmekordse võimude lahususe põhimõttel. Esiteks, ELi lepingud (kui aluspõhimõtete sisaldajad) võetakse vastu riikide parlamentide kinnitamisel või referendumi teel. Teiseks, kui mingi poliitika valdkond on võetud ELi tasandile, siis kolmel institutsioonil (nüüd tegelikult neljal, kuna Lissaboni lepinguga lisandus ELi Ülemkogu). Viimaks, kui seadus on läbinud EP ja Ministrite Nõukogu, siis
8) Mõisted a. Leibkond kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine b. Ülalpeetav isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid c. Tööjõud ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed d. Pluralism- ideede ja vaadete paljusus e. Identiteet - ühtekuuluvustunne f. Tolerantsus - sallivus g. Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand h. Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi i. Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 9) Seadusi on vaja, sest... 10) Seaduste liigid: a. Loodusseadused, näiteks... b. Inimeste loodud seadused · Kirjutamata seadused, näited... · Kirjutatud seadused, näited... 11) Riigi põhitunnused: a. Territoorium b. Rahvas · Kodanikud · Välismaalased c. Avalik võim · Võimuasutused 1. Seadusandlik võim (Riigikogu) 2
2) Meedia 5) Parteid 3) Valimised 6) Meeleavaldused Avaliku otsustamise põhiline vastuolu: DEMOKRAATIA KOMPETENTSUS Avalik juhtimine Eeldatakse ühiskondliku huvi olemasolu. Demokraatlik otsus on enamust rahuldav otsus, konsensus. Eraldi võttes ei rahulda selline otsus kedagi, kuid igaühe (enamuse) arvamust on arvestatud, seega ei ole demokraatlik otsus tihti kompetentne. Kompetentsel otsustajal võivad tekkida läbikukkumised. Demokraatia puhul on tagasiside (feedback) ebaadekvaatne. Valijad ei tea kõikki võimalikke probleemi lahendusi, seega ei oska otsustada, mis neile on hea. · manipuleerimine rahvaga ja tema heaoluga USALDAMATUS EBAADEKVAATNE INFORMEERITUS
Ebakindel tudeng satub paanikasse ja ütleb 1343. Tõsi! Kuigi ta pole absoluutselt kindel, et see on õige vastus (ei saa öelda, et ta usub subjektiivse veendumuse mõttes), ta ometi ju teadis õiget vastust!? Kuid see mitte-uskumise vastuväide pole veenev! Pole teadmise juhtum, vaid ainult nö “koolidefinitsioon” kus teadmine = õige vastus? Üldiselt valitseb tõesuse ja uskumise osas epistemoloogide hulgas suhteliselt suur konsensus! 5. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse õigustatuse tingimust. Tibusorteerijatel on tähelepanuväärne võime otsustada, kas äsjasündinud tibu on isane või emane. Eksimine üliharv. Aga chicken sexer pole võimeline ütlema sõnakestki selle kohta, millel tema eksimatu otsustus põhineb. Tibusorteerija teab, et järjekordne tibu tema käes on isane või emane - ta teeb oma tööd ju eksimatult. Niisiis, teadmine ilma õigustamiseta 6
sõpru ja sugulasi külastada? Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle? Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid? Otsuste langetamise protsess. 5 6 19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4
5) Kirjutage iga idee üles. 6) Ärge siduge ideid inimestele nimedega ega kirjutage iga inimese panust eraldi tulpa. 20 Juhid sobiva lahenduse väljavalimiseks: 1) Küsige teiselt inimeselt, milliseid väljapakutud alternatiive ta probleemi lahendamisel eelistab. 2) Öelge, millised alternatiivid teile kõige rohkem meeldivad. 3) Vaadake, millised valikud langevad kokku. 4) Otsustage üheskoos ühe või mitme alternatiivi kasuks. - Konsensus - otsustamise meetod, mis sobib koostööl põhineva probleemilahendamise protsessiga kõige paremini kokku. Põhilised lõksud probleemide lahendamisel: 1) Emotsioonidega ei tegelda esmajärjekorras. 2) Probleemi ei defineerida õigesti - paljud inimesed ei kuula piisavalt kaua, piisavalt aktsepteerivalt või piisavalt efektiivselt, et teise inimese vajadust mõista. 3) Ajurünnaku ajal antakse hinnanguid või selgitusi. 4) Üksikasjalikud detailid jäävad välja töötamata.
peab olema kõigi heakskiit". Tänapäevaparlamendis loetakse iga üksikisiku häält 3. Kuningas ei saanud ilma esinduskoguta valitseda, sest: - Tal oli väike maavaldus ja ta vajas oma vasallide toetust - Kui vasallidele ei meeldinud kuninga poliitika võisid nad kuninga kukutada, vasallidel oli rohkem võimu - Kuningal puudusid rahalised vahendid oma poliitika, reformide elluviimiseks 4. PARLAMENT tänapäeva esinduskogu, kus loeb iga üksikisiku hääl KONSENSUS üksmeel DOMEEN kuninga maa ala §14 15 Katoliku kirik kõrg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. - kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid - vaimulike eluviis oli väga ilmalik - oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid - Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti)
Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada? Kes otsustab, kuidas vaba õhtut veeta või milliseid sõpru ja sugulasi külastada? Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle? Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid? Otsuste langetamise protsess. 19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto 5 6 (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik
Poola naftafirma PKN Orlen omandas varem Vene gigandile Jukos kuulunud osaluse Mazeikiai naftatöötlemistehases, mis varustab ka Eestit. Ignalina uue tuumajaama ehituse ettevalmistus on kulgenud eeskujulikult ja avalike vastuoludeta. Eile jäi Eesti Energia juht Sandor Liive kommentaarideks kättesaamatuks. Eesti Energia pressiesindaja ütles ainult nii palju, et tegu on Leedu poliitikute ja ametnike arusaamatusega. Vajalik konsensus «Meil on lepingud selle kohta, kuidas uusi osanikke kaasata,» kinnitas Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak. «Energiafirmad ametlikke seisukohti vahetanud ei ole.» Kui Baltimaade riiklikud energiakompaniid alustasid selle aasta märtsis Ignalina tuumajaama ehituse ettevalmistustöid, eelnes sellele kolme peaministri ühisavaldus, milles nad kinnitasid, et kõik otsused tehakse konsensuslikult. Eesti asjatundjad ei teinud saladust, et konsensuse
6,7 10,11,15 inimeste grupp väljastpoolt ka mõni, viia grupp neutraalsele pinnale kõige rohkem 20 min soojendus max. 1,5 h. ringi poolringi istuma, tahvel, varem pakutud lahendit ei tohi kritiseerida, alati lisada uusi. Ta stimuleerib inimesi. Mis peaksid mõlemale poolele vastuvõetavad olema. III LAHENDUSTE/IDEEDE HINDAMINE, need samad inimesed või mõned teised. Põhi kriteerium "peame välja valima, sellised ideed, mis on vastu võetavad, sobivad mõlemale poolele konsensus (kon - koos, sensus meel) mõlemad pooled nõus. IV TEGEVUSE PLAAN organiseerime lahendi, kus, kes , millal, kuidas teeb, peab olema realistlik. V PLAANI ELLU VIIMINE, me hakkame realiseerima plaani, et saada mõlema poole rahulolu. VI HINNANG protsessile, tulemusele, läbiviimisele. Kuidas asi läks? Mis me saime? Uutele võimalustele koalitsiooni lepinguid hoitakse. 45. Konflikti juhtimisel kasutatavad stiilid Juhi töös tuleb tunnistada, et konfliktid on paratamatud
valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule. -Euroopa Liidu kodakondsus iga EL liikmesriigi kodanik saab kasutada poliitilisi õigusi, kui ta elab püsivalt liikmesriigis. Selleks, et olla EL kodanik, peab inimene olema mõne liikmesriigi kodanik. 5. Rahvusvaheline suhtlemine ÜRÜ, NATO, EL, WTO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNICEF, UNESCO, Greenpeace EL ja NATO liikmeid peab teadma. Otsustamispõhimõtted: konsensus või kompromiss. Ülesanded 1. Riigivõimu tunnused (lk 46): maksukogumine, vägivalda kasutada korra tagamisel. 2. Allumine riigivõimule: seaduse rikkumise eest on ette nähtud karistus, võimalik kasutada politsei otsest sekkumist. 3. 9. MAJANDUS Mida (Seotud turuuuringutega), kuidas (maa, kapital, inimressurss -ettevõtlikkus), kellele toota? Majandus on õpetus sellest, kuidas indiviidid ja ühiskond valivad piiratud ressursside kasutamist, et edukalt rahuldada piiratuid vajadusi. 9
ebamäärasust ja suurenadavad vastutust. · Organisatsioonikultuur- tugev organisatsioonikultuur mõjutab juhte enam kui nõrk; organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid; nõrga kultuuriga organisatsioonides mõjutavad eetilistkäitumist rühmanormid. · Eetikasurve 6 komponenti- kahjulikkuse suurus, tagajärje ulatus; kahjulikkuse tõenäosus; ühiskondlik arvamus, konsensus pahelisusega; tagajärgede vahetu järgnevus; ohvri lähedus; efekti kontsentreeritus 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Otsustamisprotsess: probleemi määratlemine- probleem kui tegelikkus erineb
eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratlevad • Riigi tasandil eesmärkide seadmisel ja nende elluviimisel on huvigruppe rohkem kui ettevõttes ning nende vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel tuleb leida tasakaal. Samuti on huvigruppidel avaliku sektori otsustamisprotsessile sageli suurem mõju kui erasektoris. • Avaliku sektori otsuste tegemisel on vaja leida konsensus, strateegilisi plaane tuleb kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega • Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Seevastu riigi tasandi strateegilisel juhtimisel lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele 4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus?
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumin...
86. Konfliktide lahendamine Vältimine – surutakse maha kõ ik võ imalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõ igis probleemides. Võ itlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutö ötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõ udmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põ hjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 87. Stressi olemus, stressi põhjused Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: 1. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. 2
need kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme Sotsiaalkultuuriline kriitika Iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole niivõrd teatud teoste seesmises väärtuses, kuivõrd selles, et kultuurieliit hoiab neile “sobivaid” teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms). Pluralistlik intuitsioon Valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks Liiga range Nõue tugineda stabiilsele, loomis-kontekstist võrsuvale kanoonilisele tõlgendusele, piirab tõsiselt nende teoste hulka mida oleme harjunud pidama AP läbinuiks (vt Lewis 1984).
Suhted Zambiaga: Suured investeeringud Zambia vasekaevandustes, kus pinged on kasvanud ja püsivad siiani. President Sata valiti anti-Hiina platvormi põhiselt. 2006 a kaevanduse plahvatus põhjustab muret- väike turvalisus ja madal palk. Hiina plaanib investeerida 800 mil USD. Pehme võimu kesksus Atraktiivne riigi ideoloogia, poliitiline süsteem ja kultuur. Hiina usulised instituudid, kus õpib 30 mil inimest Hiina kohta väljaspool Hiinat. Bekingi konsensus. Lisaks majanduslik ja diplomaatiline mõju- majanduslik assisteerimine, avalik diplomaatia, investeeringud, piirkondlikud vabakaubandus kokkulepped. Hiina välispoliitika tulevikus: Kas tuleb intensiivne turvalisuse üle võitlemine USAga? Uus Külm sõda? Geopoliitika piirkonnas? Kas Hiina tõus saab olema rahulik? Majanduslikult, poliitilistes koostöödes? Kokkuvõte- Hiina välispoliitika on suur väljakutse USAle INDIA VÄLISPOLIITIKA India Ajalugu
- kõrgeima kasvupotentsiaaliga grupid (nt teadalased jms, mistõttu nimetatakse ka "techno-entrepreneurship policy") · horisontaalne, mitme-ministeeriumi mudel üks ministeerium koordineerib e-poliitikat, kuid on konsensus ja · Uusettevõtluse poliitika (New Firm Creation Policy), mis võib koostöö teistega, poliitika läbipaistev ja sidus, suur osa ka keskenduda teatud sihtrühmadele, nt naistele; programme ja teenuseid regionaalsel ja kohalikul tasandil; · Terviklik ettevõtluspoliitika (Holistic E-policy), mis sidustab kõikvõimalikke poliitilisi eesmärke ja meetmeid ning integreerib · vertikaalne mudel vastutus e-poliitika eri osade eest
Füüsiline isik Õigusvõime on igal inimesel algab surmaga ja lõppeb surmaga. Iga laps pärib vanemate tagant sundosa, isegi kui pärandab teisele, siis 25% saab ikka kätte. Erandiks on see, kui laps on eostatud ja eostaja sureb ära, näiteks altari ees ja naine on rase ja mees sureb ära, siis see laps saab juba pärida, kuna talle on antud õigusvõime. Ainuke täpsustus on see, et laps peab sündima elusalt. Teovõimet on võimalik piirata! · Vanuseline konsensus (7,15,18). Kui saab 18, siis saab täieliku teovõime. Välja arvatud teatud piirangud, nt kasiino. · Püsiv vaimuhaigus või ebamõistuslikkus. See on ravimatu. Näiteks skisofreenia saab ravda, kuigi see vaimuhaigus on. Määratakse eestkostja, kes realiseerib tehinguid. Kui piiratud teovõimega isik teeb tehingu ja see on mõistlik ja eestkostja selle heaks kiidab, siis see jääb kehtima. Näiteks antakse puudega inimesele raha ja siis ta saba
SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................
domineeriva klassida huve (superstruktuur). o Võõrandumine e kaubastumine: majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele (tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama). Tööline võõrandub tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud = kaup. 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; o Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus 1 o Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu o Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. 4) Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid;
Kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on instrumentaalne. Vooruslik valitseja on see, kes saavutab oma eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga - ta peab vastavalt vajadusele olema ka silmakirjalik ja kaval. 5. Erasmuse juhised valitsejale Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul.Rahva konsensus saavutatav läbi armastuse. Juhised: voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikes põhimõtetest, cicero valitseja ideaal pluss valitsejapeeglid. Valitsemine võimalus teenida rahvast. Mitte ainult au vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Valitsemise eesmärk rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajaduse. Valitseja peaks ennast harima. Kokkuhoidlikus on hea, madalad maksud. 6. „Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub: ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia
Tõestamine Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse „mustreid” Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe Konsensus ja normatiivsus kasutusel, kui on, siis põhirõhk on nende Andmeid taandatakse numbrilistele analüüsil ja tõlgendamisel, statistika indikaatoritele võib olla kasutusel konteksti tutvustamise eesmärgil Uurija roll: Personaalne osalemine Eraldatus ja osavõtmatus Empaatiline mõistmine
c) Arengukoostöö ja humanitaarabi andmine Eesti näitel 18. Tarbimine a) Globaliseerumise mõju tarbimisele b) Tarbijakaitseseadus, tarbijakaitse, taaskasutus, virtuaalkaubandus c) Õiglane kaubandus- fair trade, miks see loodud on, palju ise tarbin On mõelduskaupade, mille puhul tahetakse, tootad on saanud väärse tasu Igas ostetud ese, kehtib 2 aastat garantii. 19. Konfliktid tänapäeva maailmas a) Kuidas lahendada konflikte? (kompromiss, konsensus, tolerantsus) UUDised Ukraina kriis Süüria b) Konfliktid ja kriisid tänapäeva maailmas. Kuidas neid lahendada c) Tuumariigid ja nende mõju maailmas Eesti Ekspressi kaart olemas. Ohtlikud riigid. 20. Religioosne mitmekesisus a) Globaliseerumise mõju religioonidele Inimesed suhtlevad ja liiguvad rohke, konfliktid teravamaka, sulandumine b) Suuremad religioonid maailmas c) Religioosne mitmekesisus Eestis pabtist Õigeusk, luterlus, katoliiklus
Konflikti lahendamise strateegiad Kaklus (eesmärk oluline, suhted mitte) “kõige parem kaitse on rünnak!” Põgenemine-allaandmine (vältimine, põgenemine, allaandmine) “Millest ei räägi, seda pole olemas!” Suhete hoidmine (suhted kõige tähtsamad, eesmärk vähetähtsam) “Kõige olulisemad on suhted!” Kompromiss (mõõdukas hoolimine nii eesmärgist kui suhetest) “Kokkulepped eeldavad mõlemapoolset järeleandmist” Konsensus (oluline võrdselt nii eesmärk kui suhted) “Konflikti lahendamine on võimalus arenguks” Kehtestavus kasutame kontakti loomisel, olukordades, kus on vaja ei öelda, kus meil on vajadus oma eesmärki saavutada. • Ennast väljendav, Otsekohene, Teeskluseta, Aktsepteeriv, Teiste huve ja õigusi arvestav, Teavitav Ühtaegu verbaalne ja mitteverbaalne, Selgitav, mitte salgav, Partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav, Olukorraga kooskõlas, Vastutustundlik, Loomulik ja asjalik.
Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus: Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus: mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus; mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; sarnasus;
M ü ü t 1 Maailma Kaubandusorganisatsioon dikteerib liikemtele, kuidas need peaksid oma poliitikat läbi viima. See müüt osutub vääraks, kui vaadelda otsuste vastuvõtmise korda WTO-s. Nimelt sünnivad WTO lepingute eelnõud liikmesriikide vaheliste arutelude ning läbirääkimiste tulemusena. Vaidlused lahendatakse erapooletu ministrite nõukogu või peanõukogu poolt moodustatavas komisjonis. Lepingute sõlmimiseks on vaja kõigi liikmesriikide nõusolek, konsensus. Seega on igal liikmel sisuliselt vetoõigus. Lisaks ei omanda leping seaduslikku jõudu enne, kui selle on ratifitseerinud liikmesriikide parlamendid. 27 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe M ü ü t 2 Väikeriigid on Maailma Kaubandusorganisatsioonis jõuetud oma arvamust avaldama.
etappideks ning ei ole võimalik minna järgmisesse etappi, kui eelmine faas pole läbitud. Muutus on seotud ühe ühiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut. Evolutsiooniline Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade,
Muutus on seotud ühe ühiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektooris peaks areng kulgema. 16 Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut.
eelriikliku iseloomu. Juut on see, kes on sündinud juudi soost emast. Kõik Allahi käsud nõuavad ühesugust kehtivust. Õigus määratletakse selges vahetegemises fides ja ratio , usus ja mõistuse vahel. Usk ütleb, mis on Allahi tahe ja õigus. Mõistus ei pea tõestama selle mõistlikkust. Islami õigus on kohustusõpetus. Käitumine võis olla kas kohustuslik, soovitav, kahtlane, keelatud või neutraalselt lubatav. Oli neli õigusallikat: Koraan, Sunna, analoogia ja konsensus.Koraan kui püharaamat jäi kõrgeimaks õigusallikaks. Koraani käske oli vaja tõlgendada. Need tuli viia üksteisega kooskõlla kuna need pärinesid erinevatest aegadest. Teise õigusallikana lisandus Sunna. See sisaldab prohveti ja tema õigusõpetuse ülejäänud pärimust. Kui koraanist või sunnast ei piisanud , siis aitas analoogia.Analoogia on menetlus, mis ühendab sarnase-sarnasega. Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus. 2.Karolingide pärand
kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis moraalset, poliitilist, ühiskondlikku [estetismi traditsioon] Kultuuriline pööre - Humanitaarteadustes, sh kunstiteaduses kasutusele võetud mõiste (asendamaks reaalteaduste mõistet „paradigma“) Konsensus (consensus) - 1980ndate alguse debatt: J.-F. Lyotard versus J. Habermas Peamine vaidlusteema: KONSENSUS Lyotard: ühiskonnas polegi iial olnud konsensust, seega modernistliku konsensuse kadumine on tervitatav Habermas: ilma konsuseta ei saa ükski ühiskond normaalselt funktsioneerida [filosoofiline meeleheide] Avangard - tuleb militaarterminoloogiast: eelsalk (pr k avant-garde) Avangardism kunstis, muusikas jm – riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, sageli rünnak kodanluse vastu. Progress (erinevad tõlgendused) - igapäevaselt kasutuses propagandistlikult
Oli neli õigusallikat: Koraan, Sunna, analoogia ja konsensus.Koraan kui püharaamat jäi kõrgeimaks õigusallikaks. Koraani käske oli vaja tõlgendada. Need tuli viia üksteisega kooskõlla kuna need pärinesid erinevatest aegadest. Teise õigusallikana lisandus Sunna. See sisaldab prohveti ja tema õigusõpetuse ülejäänud pärimust. Kui koraanist või sunnast ei piisanud , siis aitas analoogia.Analoogia on menetlus, mis ühendab sarnase-sarnasega. Eljas õigusallika soli ühenduse konsensus. 2.Karolingide pärand Karolingidel kutsuti valitsema terve perekond. Kõik karolingi soost järeltulijad nõudsid trooni. Riigis kehtis pärimisõigus ja jagamiskohustus. 817.aastal algas riigi jagamine troonipärimisseadusega nign jõudis lõpule Verduni lepinguga 843.aastal. Kuid riik purunes ühtsust tugevdava troonipärimisõiguse puudumise tõttu. Sama ebakindel oli ka lääninduse tulevik. Karolingid kasutasid kirikuvara, et anda see välja läänideks.Lään oli maksuvaldus.
Detsentraliseeritud äriüksused Strateegilised äriüksuste grupid Maatriksstruktuur Võrgustikud Organisatsioonikultuuri kohandamine Väärtushinnangud Normid Tegevusprintsiibid Eetilised standardid Poliitikad Protseduurid Traditsioonid Legendid jne Eestvedamine Seda ei saa delegeerida alluvatele. Peamised rollid: Seista toimuvate sündmuste tipus Toetada ja edendada organisatsioonikultuuri Hoida organisatsiooni tundliku ja vastuvõtlikuna muutuvatele tingimustele Saavutada konsensus ja tegelda strateegia kavandamise ning elluviimisega Tugevdada eetilisi standardeid 58 Tõugata tagant korrigeerivaid samme, parandada strateegia elluviimist ja strateegilisi tulemusi Muudatuste juhtimine Muutuste ulatus on erinev: Olemasoleva parandamine Reorganiseerimine Ümberkujundamine Vastuseis muutustele: Isiklikud huvid Usaldamatus töötajate ja juhtkonna vahel
huvitatud eeskätt enese elu- v äritingimuste parandamisest. edendamisgrupid. Pole piiratud mingi sotsiaalse klassi v kategooriaga. Edendavad väärtusi, mis on kasulikud kogu ük-le. Kaudne surve. Avaliku arvamuse kujundamine. Otsene surve. Parlamendiliikmete, tippametnike, ministrite mõjutamine. Erakonnad? Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus dem ük-s Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on enamusotsustus, kompromiss ja konsensus. Sotsiaalsed probleemid Ük pole kunagi stabiilne, ük-s valitsevad alati vastuolud (lõhed). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäeval on enamik ükteadlasi veendunud, et neid ei saa kõrvaldada. Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Sotsiaalse lõhe mõju ük stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ük-s palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ük stabiilne. Juhul kui
ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga tekkele, mida tuntakse 16 Maailmapanga nime all. Nende eesmärgiks on investeeringute hõlbustamine "kõrvalistel ja mahajäänud regioonidesse" ning nende kaasamine "arengule". Välissuhete Nõukogu, Bilderberg ja Kolmepoolne Komisjon toovad kokku konkureerivate korporatsioonide juhid ja poliitiliste parteide liidrid, et avalikkuse eest suletud uste taga arutada probleeme ja leida neile konsensus. Vaieldakse teemal kuidas, mitte kas. Kuigi osalejad võivad arvata, et nad esindavad laialdast sektoritevahelist ja rahvusvahelist perspektiivi, on see tegelikkuses suletud protsess. Süsteemi struktuuri kuuluvad rahvusvahelised organisatsioonid ja riikide erinevad liidud: NATO, GATT/WTO, OECD, NAFTA, Euroopa Liit. Kokkuvõttes: majanduslik globaliseerumine ei võitle inimeste huvide eest ega ole vältimatu. Poliitilise võimu joondumine majandusliku võimu järgi on aksioom:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
