enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid
olukordi läbi oma sisemise prisma, millised meetmed on võimalikud ebasoovitava käitumise mõjutamiseks. Inimeste juhtimine on ka kunst, mille õppimist soodustab pidev eneseanalüüs. Juhtimine on pidev ühiste huvide otsimine ja paranduste tegemine, mitte oma tahte maksmapanek. Ükski raamat ei õpeta selliseid juhtimiseks vajalikke oskusi, nagu oskus kuulata, oskus teistel aidata lahendada probleeme, oskus otsustada, millal tuleb leida konsensus ja millal suruda läbi oma seisukoht, kus võtta vastutus enda peale. Edukaks juhiks on lootust saada sellel, kes ise on õppimisvõimeline, kes pidevalt analüüsib ja korrigeerib oma käitumist. Parim viis teisi juhtida on alustada iseendast. Inimesed näevad oma organisatsiooni ees seisvaid probleeme erinevalt: alluvad võivad mitte mõista juhtide taotlusi, juhid omakorda võivad pidada alluvaid saamatuteks või põikpäisteks.
Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Vastuolude välispoliitilised põhjused · Suurriikide alliansside süsteem. Ajaloolaste seas valitseb konsensus selles osas, et alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki mängisid Esimese 2 maailmasõja põhjustamises tähtsat rolli. Eespool kirjeldatud liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli kahel vastandleeril põhineva korralduse probleemiks see, et
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab komplektile erinevatest, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnustest. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist konflikti, kuna erinevad definitsioonid viitavad erinevatele riigi funktsioneerimise teooriatele ja tulemusena valideerivad erinevaid poliitilisi lähtekohti ja strateegiaid. II Riigi tekkimine ja sotsiaalne võim
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
tasandiliikmete vahel. Nt: töötajad ei leia kompromissi kuidas tööd koos teha. 32. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused: Vältimine püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: .
eestkõnelejad väidavad, et see seisneb protsessi õpetamises. Milles see protsess seisneb? Palun kirjeldage ka õpetaja rolli selles protsessis Barry Chazani artikli ,,Kõlbluskasvatus värtuste selitamisena" põhjal. VS on pidevalt täienev hariduslikke väärtusi kirjeldav eelduste kogum, mis võib, kuid ei pruugimoodustada terviklikku teooriat. VS-i toetajad on vastu 1) sellise sisu juurutamisele, millel puudub täielik konsensus ja 2) indiviidi allutamisele grupile väärtuste valdkonnas. VS Protsess ise seisneb: väärtuste seotuses isiklike huvide, mõtiskluste ja valikutega ilma et mingi väline mõju seda sfääri kahjustaks (religioon, sotsiaalsed institutsioonid, teadus, mõistus, traditsioonid jm). Ehk siis indiviidi keskne koht väärtustamisprotsessis. Laialt jagatuna kolmeks põhiosaks: MÕTLEMINE (mõtlemine eri tasanditel, kriitiline mõtlemine, moraaliarutlus kõrgemal tasandil, lahknev e
sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad Orgaaniline ja mehhaaniline solidaarsus (E.Durkheim) - Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (M.Weber, põhiidee) - Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid
- Ei ole EL institutsioon - Asutas inimõiguste kohtu pärast EHCR 1950. aastal - Juhtorganiks parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee European Council – Euroopa ülemkogu - Liikmeteks riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president (Donald Tusk) - Määrab üldise poliitilise suuna ja prioriteedid, ei pea läbirääkimis õigusaktide üle ega võta neid vastu - Kohtub 2x poole aasta jooksul - Konsensus - Pesident 2,5 a - Loodi 1973 - ELi eesmärkide ja prioriteetide seadmise eest vastutav organ - 1992 Maastrichti leping – EC ametlik staatus - 2009 Lissaboni leping – saab üheks ELi institutsioonidest European Parliament - 1957 Treaty of Rome - Ainuke kuhu valitakse liikmed st esindab rahvast - Lgislative – seadused; absoluute majority hääletamine - Ei saa algatada eelnõusid vaid hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud üle
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industr...
integreerib ka teisi e-poliitikate tüüpe. 12. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA STRUKTUURIDE (INSTITUTSIOONIDE) TÜPOLOOGIA: · katusorganisatsioonid spetsiaalsete ametitega võivad efektiivselt suunata eri ametkondade tegevust VKE sektorile, aga (kuna "katusel" on tavaliselt omad ülesanded täita) võib olla ajakulukas ning viia vertikaalsele mudelile; · horisontaalne, mitme-ministeeriumi mudel üks ministeerium koordineerib e-poliitikat, kuid on konsensus ja koostöö teistega, poliitika läbipaistev ja sidus, suur osa programme ja teenuseid regionaalsel ja kohalikul tasandil; · vertikaalne mudel vastutus e-poliitika eri osade eest jaotub paljude ametkondade vahel, mis kõik tegelevad oma sektoriga, regiooniga jne, nende koostöö on minimaalne 13. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA PÕHIELEMENDID Näiteks: ulatuslikus ettevõtlushariduses sisalduks: · ettevõtluse lülitamine riiklikusse (üldharidus)õppekavva,
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli • Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) • Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
Tegevuse planeerimine (action planning) Kommunikatsioon (communication) Hindamine (evaluation) ROPE mudel Uurimistöö (research) Eesmärkide seadmine (objectives) Programmi elluviimine (programming) Hindamine (evaluation) POLIITILINE KOMMUNIKATSIOON Mis on poliitika? Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega ja on seotud eeskätt riigivalitsuse, parteide ja teiste institutsioonide tegevusega. Konflikt ja koostöö Valitsemise kunst Avalikud küsimused Kompromiss ja konsensus Võim ja ressursside ümberjagamine Poliitiline kommunikatsioon Interaktiivne protsess, mille käigus vahetatakse informatsiooni poliitikute, meedia ja avalikkuse vahel Ülalt alla Valitsevatelt institutsioonidelt kodanikele Horisontaalselt Poliitikute vahel Alt üles Avalikust arvamusest võimudele Politiiline kommunikatsioon Algatavad poliitilised parteid Eesmärk: teadvustada valijaskonnale partei seisukohti eri teemadel Poliitika kommunikatsioon
Kestus ja seotus (McGrath. 1984) Ekspeditsioonid Kinnised kooslused(Nt perekond) (Teaduslik uurimistöö, kosmoselennud jmt) Ühekordsete ülesannete täitjad, Alalised meeskonnad (Nt töörühm) (uurimikomisjonid, projektgrupid jmt) Kinnine kooslus - Tseremoniaalsed tegevused gruppi arvamisel ja lahkumisel - Väga tugev omavaheline tegevusalane seotus Ekspeditsioon - Ajutine grupp, tugev seotus - Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda. - Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi - Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents - Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
müügijuhtimise ja turunduse valdkondadesse. Eriti kõrgelt hinnatakse Piirangute teooria rolli müügiprotsesside rakendamisel. Efektiivseks müügijuhtimiseks saab kasutada Trumm puhver-nöör kontseptsiooni sarnaselt kui protsesside talituses. See tehnika sobib juhul kui ettevõtte piirang on müügiprotsessis endas või kui soovitakse lihtsalt efektiivset müügijuhtimise tehnikat. Kuues Piirangute teooria rakendusala on strateegiline juhtimine. Selle tulemusena saavutatakse selge konsensus ettevõtte soorituseesmärkides, arusaam iga funktsiooni olulisusest tervikus ning luuakse tegevusplaani mis reastab igapäevased tööd ja otsused nii, et tegevusega oleks ettevõttel võimalik saavutada kõige kõrgematasemelisi strateegilisi eesmärke. 10 Seitsmes Piirangute teooria rakendus on spetsiifiliste juhtimisoskuste arendamine. Need pealtnäha väga lihtsad oskused omavad tohutut mõju, sest just see teave aitab leida
kaasnevate probleemide lahendamiseks. Ebavõrdsuse leevendamine, sest seni oli suurem maksukoormus vaesematel. Tulumaksude kehtestamine jõukamatele –’klassimaksud’. I ja II MS olid väga kulukad ja nende finantseerimiseks oli vaja täiendavaid tuluallikaid. Progresseeruvad tulumaksusüsteemid- piirmäärad väga kõrged, pärast sõda neid ei kaotatud, eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamine, klassimaksust massimaksuks. Pärast II MS – uus konsensus riigi funktsioonide üle. Riik peaks mängima olulist rolli majanduse suunamisel ja juhtimisel. Maksusüsteem on instrument suunamaks firmade tootmise ja investeerimise otsuseid. Maksud kui piits ja präänik. Norminaalsed maksumäärad on kõrged aga tegelikud maksumäärad firmadele, kes investeerisid sinna, kus riik vajalikuks pidas, olid madalamad. 60/70ndad olid maksud kui imeretsept kõikvõimalike probleemide lahendamiseks.
TOIMUVAT ÜHISKONNAS.) TEOORIA UURIB SOTSIAALSEID INSTITUTSIOONE EHK PEREKONDA, HARIDUST, RELIGIOONI JNE NING KUIDAS SELLINE ELU SFÄÄR AITAB KAASA ÜHISKONNA KUI TERVIKU SÄILIMISELE. Põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi: terviku (ühiskond, mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed) vahel. Põhineb arusaamal, et ühiskond on stabiilne korrastatud süsteem, kus kehtib konsensus. Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele 25. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta? Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist; Funkt.-l teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena
köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda. Mais 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks
Stagnatsiooniperiood (1980-1986) · 1974.aastal alanud majanduskriis · Liitusid Kreeka - 1981; Hispaania, Portugal - 1986. Suurenes EL riikide majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Konfliktid rikkamate-vaesemate vahel EL poliitikate rahastamisel. · Oluliseks takistuseks kujunes SB (Thatcheri) vastuseis töötajate õiguste suurendamisele firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja kollektiivlepingute sõlmimist · Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act) · Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest
kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitser. Balti riikidest küüditati 1941 a suvel Siberisse üle 50 000 inimese. Tapeti tsetseene, saksa vange. Punaarmee kasutas massiliselt vägivallaakte kohalike elanike kallal, Inimesi trahviti,tapeti,represseeriti, inimesed saadeti koonduslaagritesse jne. 11. Miks kaotas Saksamaa II MM ? püsiva ja järjekindla strateegilise planeerimise puudumine kõrgematel juhtimistasanditel Saksamaal puudus sõja algusest peale selge visioon ja konsensus, kuidas sõda pidada. Sisuliselt ei olnud Saksamaa sõjalisel juhtkonnal sõjapidamise strateegiat, prooviti erinevaid lahendusi ja selle põhjal otsustati, kuidas edasi toimida. Näiteks Prantsusmaa vallutamisel ei olnud tegelikult loodud veel mingit välksõja kontseptsiooni, aga kuna Prantsusmaa õnnestus välksõjaga vallutada, siis otsustati seda rakendada ka edaspidi itta tungimisel ja seal kukkus see läbi. Alternatiivi välja pakkuda ei
harmoneeritud Euroopa standardiks (hEN). Harmoneeritud Euroopa standard on seotud ,,Uue Lähenemisviisi" direktiivi oluliste nõuete ja vastavuse eeldusega. CE märgistusega harmoneeritud Euroopa standard on Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni (Comité Européen de Normalisation (CEN)) poolt koostatud ja vastu võetud standard. Standardini on jõutud avatud ja läbipaistva protsessi käigus, mille aluseks on kõigi huvitatud osapoolte konsensus. Selle märgistuse seos ehitusega ilmneb ehitustooteid silmas pidades. Ehitustoodete direktiiv kehtestati selleks, et kõrvaldada
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib
valitsemisel/ juhtimisel- aktiivsed ja passiivsed omanikud ÜHINE TEGUR- riskimine; HUVID ja EESMÄRGID- raha, võim, tunnustus, spetsiifilised huvid Omanike tahe ja kokkulepe Omanike kokkuleppe sisuks on ühised arusaamad antud äri olemusest, perspektiividest ja juhtimisest ning omanike omavahelistest suhetest; kõigi omanike valmisolek isikliku tööpanusega või /ja üldkoosolekul hääletamisega kaasa aidata äri õnnestumisele Ideaal- omanike ühine tahe ehk konsensus (kompromiss võib olla halvim variant, vastastikune huvide arvestamine, huvide konflikti vältimine) Omanikud ei jõua kokkuleppele- halvim iga äriühingu jaoks, mitu õiguse allikad, võim läheb palalise juhtkonna kätte Omanike osalemine valitsemises/ juhtimises- omanikud ei ole juriidiliselt kohustusi ja ta ei pea osalema valitsemises/ juhtimises, omanikel on aktsiatest tulenevad õigused; valitsemise seisukohalt on tähtsam nõukogu valimine;
Vältimine surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45.Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas hea või halb stress 46.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese
lahendamist vajava teemaga. Praeguse olukorra võrdlemine tulevikuga, kus tänased puudujäägid on läbi muutuste kõrvaldatud, on hea moodus veenmaks muutuses osalejaid selle Muudatuste juhtimine 5 vajalikkuses ja kiireloomulisuses. Kuus komponenti inimeste veenmiseks ja mõjutamiseks on: autoriteet, meeldivus, vastandlikkus, järjepidevus, konsensus ja tunne olla vajalik. Inimeste emotsioonidele keskendumine on muutuste saavutamisel olulisem kui veenda neid faktidega (Oake et al., 2017). Muutuste lahutamatuks osaks on muutuste juht, kes peab olema usaldusväärne ning asjakohtaste teadmistega, tema sõnum peab olema selge ning teda ei tohiks vaadelda kui käsuandjat, vaid kui visiooni loojat. Oluline vahend muutusteks valmisoleku loomisel on ka väline teave, mis koosneb ümberlükkamatutest faktidest (Oake et al., 2017).
Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse" Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis
(välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Ajaloolaste seas valitseb konsensus selles osas, et alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki mängisid Esimese maailmasõja põhjustamises tähtsat rolli. Eespool kirjeldatud liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli kahel vastandleeril põhineva korralduse probleemiks see, et nõnda mässiti ka ainult teatud kahe riigi omavahelistesse probleemidesse sellisedki riigid, kes
Mõistagi tekkisid probleemid tõlkimise ja tõlgendamisega kui ladinakeelne õigusraamat kuulutati kohustuslikuks ka Kreekas. 9. sajandil lasid Basil Makedooniast ja Leo VI teha usaldusväärse kreekakeelse tõlke. Tihti nimetatakse seda esimeseks Rooma õiguse retseptsiooniks. Me oleme õppinud, et õigussüsteemide ühendamisel peab kinni pidama seaduse väärtusest, mitte traditsioonist. Seadust ei tohi peale suruda, vaid tuleb leida konsensus. Tänapäeval me liigume föderatsiooni poole ,,kahel tasandil" (Caenegem 2004, lk 142). Euroopas on parlament, kohtud, valitsus ühine. Föderalismil, mis tunnistab regionaalseid soove ja kultuurivähemusi, on vaja juristide abi rahvuslikul ja Euroopa tasandil. Huvitav, et kui Britannia läheneb ise föderatiivsele seisundile, siis Euroopa föderatsioon on neile siiski vastumeelt. Kuuldavasti on see nii, sest nad tahavad säilitada enda parlamendi iseseisvust,
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkom...
Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida. Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia. Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine – püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle Nt: kompromissi puhul on juht nõus andma lisaaega ülesande elluviimiseks ja alluvad annavad lubaduse selleks ajaks ülesanne lahendada. 32. Selgitage eustressi ja distressi erinevust? Sõnastage eluline/konkreetne näide. 1
1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS. Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses. E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi ,,realismi" keelde 1993- 94. Ida-Euroopas sattus märklauaks Malevits Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04 Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9.nov 1989. Nicolas Bourriaud kureeris 2009 Londonis näitust ,,Altermodern", seoses sellega avaldas ta ka postmodernismi lõpu manifesti. 21
tekkinud korduvalt lahkarvamusi Eesti kaitseväe juhataja sobivuse üle oma ametikohale. Riigikaitset reguleerivates seadustes on püütud vastutuse jaotust NATO-sse kuuluva parlamentaarse riigi vaimuga rohkem kokku viia. Riigikaitse juhtimise korrastamiseks algatas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves põhiseadusemuudatuse, mis jõustub juhul, kui Riigikogu XII koosseis selle muutmata kujul vastu võtab. Riigikogu XI koosseisus jäi konsensus eelnõu menetlemiseks kiireloomulisena saavutamata ja põhiseaduse muutmiseks tuli valida teine tee: muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Olulise riikliku tähendusega on Vabariigi Presidendi ülesanne Riigikogus vastuvõetud seadusi välja kuulutada ja sellega kaasnev õigus väljakuulutamisest keelduda. Kui Riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtab, võib Vabariigi President pöörduda Riigikohtu poole, et viimane kontrolliks seaduse vastavust põhiseadusele
· Policy Deployment (Hosin · Maatriksid Kanri) · HBDI (Hermann Brain · Osalemine MBWA Dominance Index) (Management by Walking · Meyer-Briggs Around) · Turuanalüüsid · Kasumi jagamine · "Kliinikud" · Funktsionaalne või protsessipõhine juhtimine · Fookusgrupid · Otsustusstiil · Töötajate arvamuste uuringud · Konsultatsioon, üksmeel, konsensus · Tagasiside, tulemuste arutlused · Koolitused/praktika · Koostöö juhtkonnas HBDI Herrmanni neljasektoriline mõtlemiseelistuse mudel · Vasak ajupoolkera: matemaatiline ja verbaalne mõtlemine (formaalne kõne, lugemine, kirjutamine) · Parem ajupoolkera: ruumiline, terviklik ja kujundlik mõtlemine · A analüüsija: matemaatiline, tehniline, loogiline, faktiline · B administraator: organiseeritud,
vöönditeks: • 1 – ärilinnaosa (central business district); • 2 – muutuv vöönd (transitional zone) – sotsiaalse desorganisatsiooni piirkond; • 3 – töölisklassi linnaosa (working class zone); • 4 – keskklassi linnaosa (residential zone); • 5 – äärelinn (commuter zone). Sotsiaalne desorganisatsioon, sotsiaalne lagunemine. • Märgib seisundit, kus traditsiooniline inimestevaheline mõistmine, konsensus on katkenud või kadunud. Sotsiaalne desorganisatsiooniseloomustab suurlinna lagunenud, isoleeritud, mobiilset ja anonüümset eluviisi. Sotsiaalse desorganisatsiooni puhul on vanad kombed kadunud, traditsioonilised institutsioonid, nt kirik ja kool, on oma mõjujõu kaotanud ning tulevast elu on võimatu ette arvata (Laine 1997: 38). • Shaw ja McKay rakendasid Park ja Burgess´i mudelit alaealiste õigusrikkumiste uurimiseks. •
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
poliitbüroo liikmele poliitilise karjääri lõppu. Igati mõistlik oli selline ohtlik mees võimult kõrvaldada. Ajend saadi rahutustest Ida-Saksamaal, mille tekitajaks peeti Beria liberaalset poliitikat. Poliitbüroos kujunes veendumus, et liberaliseerimise jätkamine toob kaasa NSV Liidu mõju vähenemise maailmas ja kardeti, et Beria võib rahva poolehoiu saavutamisel kujuneda uueks diktaatoriks. Selle tulemusel saavutati poliitbüroos konsensus ning 26. juunil Beria arreteeriti. Beria üle korraldati kohtuprotsess ning ta hukati sama aasta detsembris koos oma lähimate kaastöötajatega (sh Merkulov). Võimu koondumine Hrustsovi kätte Beria kadumisega olid peamised võimupretendendid Malenkov ja Hrustsov, kellest esialgu oli tõenäolisem NSV Liidu uus liider esimene. Samas ei suutnud Malenkov oma eeldusi valitsusjuhina maksma panna ja jättis karismaatilise Hrustsovi kõrval üsna kahvatu mulje ka partei ning laiema avalikkuse jaoks
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühm...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: k...
afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad solidaarsuse (Durkheim) muutus- Solidaarsus kui ühiskonna ,,liim" Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuseteke -> sotsiaalse integreeritusemustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. *M.Weberi käsitlus ratsionaalsest bürokraatiast ja domineerimistüüpidest- RATSIONAALNE BÜROKRAATIA Peegeldab erinevusi traditsiooniliste ja modernsete ühiskondade vahel (NB! Nii avalik kui erasektor)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
