KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke voli...
liikmed PIIRKOND Kõrgeim organ on konverents Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed VOLIKOGU Volikogu on esindusorgan Kutsutakse kokku vähemalt 4 korda aastas Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele KONGRESS JA ESIMEES Keskerakonna kõrgeim organ Poolthäälteenamus Esimees: Juhib ja esindab erakonda KESKERAKONNA JUHATUS Asukoht Tallinn Kord kuus saavad kokku Lihthäälteenamus ja konsensus Juhatab esimees ja aseesimees ERAKONNA AUKOHUS Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Aukohtu põhimääruse kinnitab erakonna volikogu ERAKONNA FRAKTSIOON ERAKONNA POLIITIKA DEMOKRAATIA ARENG Parlamentaalne demokraatia Presidendi otsevalimine Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
Enesekehtestamisel peaks olema asjalik, otsekohene ning suhtlemine aus. Kindlasti pole enesekehtestamine sama mis agressiivne käitumine. Sageli on mul tööl olles vaja otsustada millises järjekorras mida teha ja kellega koos teha. Arutades, nõu pidades töökaaslastega on nad peaaegu alati päri minu otsustega, ettepanekutega. Aga alati on võimalik muuta otsust nii, et oleks " Lambad söönud ja hundid rahul". Ma ei suru kunagi oma otsuseid kellelegi jõuga peale, asjade konsensus on see mis on minu jaoks oluline. 2 3. Mina kui konfliktidega toimetuleja ,,Konflikt on lahkheli , mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema". (Kotkas, M 1998) Erinevates töösituatsioonides on konfliktid kerged tekkima. Suurtes ettevõtetes pole võimalik, et kõik mõtlevad ja teevad ühtmoodi. Igale konfliktile ja selle lahendamisele tuleb lähendada erinevalt. Konfliktid on enamjaolt seotud ikka emotsioonidega
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussek...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
(1776) teksti autorile Thomas Jeffersonile kuuluvad sõnad: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." Selle mehe vaimuhaarde kohta ütles J. Kennedy Nobeli preemia laureaatide vastuvõtul Valges Majas: "Varem on selles ruumis olnud niivõrd kõrge vaimupotentsiaali kontsentratsioon vaid siis, kui T. Jefferson siin lõunat sõi." 21. mail 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks." Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks
Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus
vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks. 14.Kirjeldage meeskonnatöö juhtimise põhimõtteid Diktaatorlus. Üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Maksimaalseks tulemuseks saab olla 50%. Rühmatöö tulemuseks võib olla ka nõrgim tulemus 20%. Kompromiss. Otsitakse keskmist tulemust. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhuseesmärkide asemel. Integratiivne meeskonnatöö (integreeriv rühmatöö) Kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid. Meetod eeldab teiste poolt esitatud ettepanekutest arusaamist, erimeelsustega leppimist probleemi lahendamise eeldusena, võimet objektiviseerida asjad sõltumata sellest, kes esitab, isikliku autoriteedi vähendamist. Tulemus 100% Sünergiline rühmatöö.
kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka osaliseks konsensuseks, kuid tegelikult on ka kompromiss sisuliselt täielik konsensus, sest selle puhul nõustuvad kõik osapooled kõigega, mida kompromiss sisaldab. Kompromiss on vajalik konkreetset tegevust puudutavate otsuste tegemisel. Seda võib pidada natuke ebamugavaks: iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle teatud ebamugavusi, selleks, et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi. Kui võimalik, tuleb kompromiss arendada täielikuks konsensuseks (leida 8
113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel 114 Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine a Stockholmi konsensus b Berliini konsensus c Washingtoni konsensus 115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma niss maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest a toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele
113 Riigi seisukohast vaadatuna on Eesti põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b tööhõive ja sotsiaalprobleemid ääremaadel c raskused toiduainetööstuse toorainega varustamisel 114 Selle teoreetiliseks aluseks on traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine a Stockholmi konsensus b Berliini konsensus c Washingtoni konsensus 115 Ettevõtte senise edukuse Eestis on määranud enamasti a võime leida oma nišš maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest a toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
tehtud. 4.Kuula klienti teda katkestamata. 5.Kui võimalik, siis palu kundel istuda - sest istudes on raskem vihane olla. 6.Juhi otsust olukorra lahendamise poole, selle asemel et süüdlast otsida. 7.Lase kaebuse esitajal endal lahenduse variant välja pakkuda. 8.Palu siiralt vabandust, kui selleks on põhjust. 9.Kui on selgelt näha, et klient on ise viga teinud, aga ei taha selle mõttega nõustuda, paku talle kompromissi lahendust. Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Näide! Kunde külastab massaazisalongi esimest korda, valib soodsa pakkumisega meemassaazi spetsialistile ütlemata, et ta on mee vastu alergiline, mõtleb, et välispidiselt ei mõju halvasti. Tulemuseks on naha punetus, kupud ja sügelemine. Tuleb hiljem tagasi ja vihjab või lausa süüdistab, et see oli meekvaliteedi viga
tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Peame õigeks gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste spetsialiseerumist. Reformierakond peab oluliseks õpilasete valikuvabaduse suurendamist keskhariduses. Välispoliitika: Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega. Isamaa ja Res Publica Liit Maksupoliitika: Toetavad lihtsat ja ühetaolist tulumaksu.Toetab ülejäägiga eelarvepoliitikatja valitsuse võlakoormuse vähendamist.Toetab tulumaksu langetamist ja
Küsimused kontrolltööks nr 1. · Mis on ja mida uurib sotsioloogia? Societas ühiskond (lad k.) Logos mõiste, õpetus (kreeka k) Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast Socium kooslus, rühm, ühendus Societas ühiskond, seltskond Siit: " Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget" -Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. -Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( ...
Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on : · enamusotsus kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.) · kompromiss otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud. · Konsensus üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. 1.5 SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID. LK 24 28 Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas ning aitavad säilitada korda, on riigi tegutsemise aluseks. I seaduste grupp loodusseadused, mis eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Nt Maa külgetõmbejõud ja aastaaegade vaheldumine. II seaduste grupp inimese loodud seadused
aktiivsus Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus Ubikvitiin-konjugeerivad valgud E1- ubikvitiini aktiveerivad valgud E2- ubikvitiin konjugeerivad valgud E3- aksessuaarne valk, moodustab E2-E3 kompleksi-ubikvitiini ligaasid E2-E3- kompleks seondub E3 abil märklaudvalgu Lys ja moodustab E2 abil polüubikvitiinahela- ligandiks proteasoomile Valkude aktiivsus sõltub tema N terminuse struktuurist -amidatsioon -Met Ile Val Gly Pro Thr -tsükliinidel konsensus: X-X-Leu-GlyX-Ile-Gly-Asn -PEST rikkad alad 3 tüüpi E3 valke, mis tunnevad erinevaid N terminusi: 1.Aluselised AHd Cys, His 2.Hüdrof. Ahd Phe Tyr Trp Leu Valkude topoloogia Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerumiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi: 2 tüüpi: -võivad olla järjestikused - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale
vastutustunne *töötulemused paranevad jätkuvalt SÜNERGIA Meeskonnatöö juhtimine: · Diktaatorlus üks rühma liikmetest dikteerib lõpptulemuse ilma teiste mõjutusteta. Max tulemus 50%, rühmatöös 20% · Kompromiss otsitakse keskmist tulemust. Keskväärtus 33,3%. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhususeeesmärkide asemel · Integratiivne meeskonnatöö kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid, meenutab natukene ajurünnakut, tulemus 100% · Sünergiline rühmatöö meeskonnas loovad inimesed midagi rohkemat kui üksi, suur innustatus, ei säili kaua. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust.
*KEHTESTAKS NÕUDE, ET MINISTER OLEKS OMA ALA SPETSIALIST. 31.Seletage järgmised mõisted: - ADMINISTREERIMINE – haldama/valitsema/formaalselt juhtima - APELLATSIOON - edasikaebus - DENONSSEERIMA - rahvusvahelist lepingut üles ütlema - EELNÕU – riigiorganile/rahvale esitatud seaduse/määruse projekt - KASSATSIOON - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus - KONSENSUS - üksmeel, enamuse arvamus/üldine kokkulepe otsuste vastuvõtmisel, mis eeldab vastuhäälte puudumist - KONVENTSIOON - rahvusvaheline kokkulepe (riikide suhteid mingis valdkonnas/küsimuses reguleeriv leping) - PRETSEDENT - esmakordne juhtum, mis on järgnevatele samalaadsetele eeskujuks - RATIFITSEERIMA - rahvusvahelist lepingut kinnitama - VETO - riigipea keeld seadust kinnitada/vormistada/välja kuulutada
määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25. apr. 1945 ... lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes ... lääneliitlased pidid üle 5 miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Koostöö I · Aprill-juuni 1945 San Fransisco konverents, ÜRO · Julgeolekunõukogus 5 alalist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 7 ajutist liiget, konsensus · Majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus Koostöö II 17. juuli 2. aug Potsdami konverents Veebr 1947 rahulepingud kaotajatega: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome Uued piirid Okupatsioonitsoonid reparatsioonid Koostöö III Nov 1945 okt 1946 Nürnbergi protsess 12 mõisteti surma (10 hukati), 3 eluaegne vanglakaristus (R. Hess suri 1987) 1946-1948 Tokios "Kaug-Ida Nürnberg", 7 surma
Võimusuhted ja domineerivus Optimaalne grupi suurus Sotsiaalne stress You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku uurimused inimeste puhul Vähem sotsiaalseid kontakte Diskussiooni vähene konsensus Madalam enesekindlus Võistlustes kergem loobumine Abituse kujunemine Sotsiaalsete kontaktide vältimine You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Ruumilise tiheduse taju ja ootused Mõjud tervisele
alternatiivide Otsustamine kui elimineerimine põhimõtteliste ja otsustusprotsessist konfliktsete alternatiivide vahel valimine Poliitika kui kompromiss ja konsensus Selles lähenemises nähakse poliitika põhieesmärgina konfliktide haldamist ja vähendamist ratsionaalsete tehnikate ja optimaalse otsustamiskeskkonna kujundamise kaudu. Kust lõppeb poliitika? 1. Poliitika lõppeb seal, kus lõppeb võimalus eriarvamusteks „Chantal Mouffe“ 2. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsused on nii sügavad, et nende üle pole võimalik läbi rääkida. 3
MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Missugusi geneetiliseinfovahetuse protsesse tähistavad 1) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transkripitsioon RNA molekuli sünteesimine vastava DNA molekuli pealt RNA-polümeraasi abil. Translatsioon valgu sünteesimine vastava mRNA molekuli pealt, toimub ribosoomide abil. Transformatsioon pärilik muutus eukarüootse raku omadustes (geneetilise info kadndumine ühest bakterirakust teise, rakust isoleeritud DNA abil). 2. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP TATA Binding Protein TBP seondub DNA TATA-box saidi külge painutades DNA molekuli nurga alla 3. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse (vahetult) TBPga? Mitte kõik, interaktiveeruvad vaid TFIIB ja TFIIF+polII. 4. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid...
põhimõtteid kaubanduse lihtsustamise alaste läbirääkimiste alustamiseks ning suuniseid läbirääkimiste jätkamiseks teenuste ja arenguriikide erikohtlemise üle. Järgmiseks Doha vooru oluliseks vaheetapiks oli 2005. a. detsembris Hongkongis toimunud WTO VI ministrite konverents, kus loodeti heaks kiita kokkulepe, mis annaks selged juhised läbirääkimiseesmärkide saavutamiseks. Kuid juba enne konverentsi algust puudus paljudes küsimustes konsensus liikmete seas. Keskseks teemaks oli kujunenud põllumajandus, mis on 8 paljude WTO liikmete jaoks kõige olulisem, kuid samas ka kõige tundlikum valdkond. Hongkongi konverentsil suudeti siiski vältida täielikku läbikukkumist (nagu oli juhtunud Cancúnis 2 aastat varem) ning kiideti heaks ministrite deklaratsioon, milles kinnitati, et Doha voor lõpetatakse edukalt 2006. aastal. Seejärel keskendus töö Hongkongis vastu võetud
Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan varasemast ajast ühistegutsemiseks Eestiga Soome lahel vastasena nõukogude liit. Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid. 20-dail ehitavad eestlased uuesti Aegna saarele kaks võimast suurtükipatareid. Aegna saarel asus kindlasti Euroopa ja kogu maailma võimsaim rannikupatarei. Patareisse kuulus kaks 350-mm raskesuurtükki. Aegnalt on 43 km Porkkala
See on lihtsalt mäng; enne tuleb Filosoofia leksikon (1985: 86) vastata." Albert Camus (1972: 13) Milline on filosoofiliste probleemide iseloom? a) Empiirilis-faktilised küsimused Erinevad vastused, ent konsensus selles, et filosoofilised probleemid on kuidagi veidrad, vastikud Kus on mu mees? ja tülikad. Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? Isaiah Berlin eristas järgmiseid küsimusi: Milline on Eesti kriminaalseadustik? a) empiirilised b) formaalsed c) filosoofilised
Definitsioon ,,Meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlastest" Tekkimine Isik Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused Ratsionaalsus: maksimeerimine, stabiilsed eelistused Individualism: homogeensus (iga tarbija on samasugune), nõudlus ja pakkumine Turg
SISKORD........................................................................................... ...2 1. KÜLMA SÕJA MÕISTE.............................................3 2. KÜLMA SÕJA ALGUS...............................................4 2.1. Külma sõja kujunemine.............................................5 2.2. Külm sõda tõi endaga kaasa........................................5 2.3. Berliini blokaad.......................................................6 2.4. Külma sõja lõpp......................................................7 LISAD...........................................................................9 1. KÜLMA SÕJA MÕISTE Mõiste ,,külm sõda" võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947.a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitla...
Tööstusdemokraatia-keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 5. Deliberatiivne e arutlev demokraatia-sisuks loetakse eeskätt kõigile ligipääsetavat arutelu ning vähem hääletamist, huvigruppide agitatsiooni ning valitsemisega seondvat. Meetodiks veenmine. Eelduseks ideaalne kõnesituatsioon.Tulemus on arutlejaid siduv konsensus. 6. Korporatiivne demokraatia-Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas
44% Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Huvide mitmekesisus - pluralism 1.4. Inimeste mitmekesised huvid Huvide tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Vastuolude lahendamise demokraatlikud põhimõtted Tegutsemine seadusega lubatud raamides Sõlmitud kokkuleppeid tunnustavad kõik osapooled Lähtumine ühisest hüvest ja enamuse tahtest, vähemusega arvestamine Ülesannete kogu 9. klassile 1
lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede ja tehniliste võtete repertooriumi loomine, mis võimaldaks liigitada nende probleemide eri juhtumeid teatavate üldmõistete alla. Ühiskonna struktuuri ja funktsiooni küsimus ehk kommunikatsiooniprotsessid makrotasandil. Põhimõte: kõik, mis on ühiskonnas olemas, on vajalik. Lähenemise eelduseks on, et ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; teiseks, inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada, ning kolmandaks, hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on
44% Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Huvide mitmekesisus - pluralism 1.4. Inimeste mitmekesised huvid Huvide tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Vastuolude lahendamise demokraatlikud põhimõtted Tegutsemine seadusega lubatud raamides Sõlmitud kokkuleppeid tunnustavad kõik osapooled Lähtumine ühisest hüvest ja enamuse tahtest, vähemusega arvestamine Ülesannete kogu 9. klassile 1
ei pruugi olla omavahel sugulased, üks perekond võib moodustada mitu leibkonda Inimeste mitmekesised huvid Tolerants sallivus Nulltolerants sallimatus Prv Pluralistlik Erimeelsuste lahendamise võimalused: 1. Tugevama õigus (jõumeetod) 2. Enamusotsustus (hääletus) 3. Kompromiss lahenduse jõudmiseks teevad kõik osapooled järeleandmisi 4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega. Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda 1. Eesti Vabariigi põhiseadus
positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi
" Keerulisel ajal peab Riigikogu julgema otsustada, sotsiaalvaldkonda läheb riigieelarvest väga suur summa. Rahahulk on alati piiratud. Isegi siis, kui majandusel läheb väga hästi, tuleb raha suunata sinna, kuhu eriti tarvis ehk süsteem tuleb muuta palju efektiivsemaks. Haridusvallas on minister Jaak Aaviksoo väga hea alguse teinud. See on jätnud sümpaatse mulje, et mingid asjad otsustatakse lihtsalt ära. Võime lõputult vaielda, aga ühel hetkel peab otsustama, sest ühiskonnas on konsensus lõppeesmärgi suhtes jah, me tahame Eestisse haritud inimesi" Hanno Pevkur ,,Eest Statistika, Vaesus Eestis" kogumik (Statistikaamet, 2010) ,,Majandus on hakanud tasapisi taastuma, ent see on alles pika protsessi algus. Läheb veel üksjagu aega enne seda, kui tekib piisavalt uusi töökohti. See nõuab nii riigilt, ettevõtjatelt kui ka kõigilt riigi elanikelt pingutusi, et ühiskond saaks taastuda. Töötud saavad küll
Õpilasi oleks hea edu puhul kiita ning õnnitleda, see motiveeriks neid osalema õppetööd ning edukamalt tegutsema. Kokkuvõttes võib öelda, et koolis on distsipliini vaja selleks, et seal oleks võimalik efektiivselt õppida. Distsipliini puudumisel, ei saaks koolis midagi korralikult teha. Samuti peab tõdema, et arenemise, kasvamise, loomise ja loovuse, kaitsmise, avastamise, uurimise ning teostamise, õppimise ja mängimise eelduseks on mängureeglid, kokkulepped, konsensus ja ka kompromissid. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Avaldatud allikad Gordon, T. (2003). Millist last tahate teie? Kuidas arendada lapses enesedistsipliini. Tallinn. Kidron, A. (1997). Oska olla enda psühholoog. Tallinn. Rogge, J-U. (2002). Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tartu. Watson, G. (2003). Koolikäitumise käsiraamat. Tallinn. Elektroonilised allikad Pajumaa, K. (2010). http://www
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
3. Valige välja lahendus, mis vastab kõige paremini mõlema osapoole vajadustele (kui olete mõtisklenud võimalike tagajärgede üle). a. Küsige teiselt inimeselt, milliseid väljapakutud alternatiivne ta probleemi lahendamisel eelistab. b. Öelge, millised alternatiivid teile kõige rohkem meeldivad. c. Vaadake, millised valikud langevad kokku. d. Otsustage üheskoos ühe või mitme alternatiivi kasuks. Konsensus on otsustamise meetod, mis sobib koostööl põhinevad probleemilahendamise protsessiga kõige paremini kokku. Konsensus tähendab kohtumise mõtte leidmist, tahet tunnustada gruppi otsust. 4. Planeerige, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 5. Viige lahendus ellu. 6. Andke hinnang sellele, kui hästi te probleemi lahendamise protsessi läbi viisite, ja kunagi hiljem ka sellele, kui hästi lahendus toimis.
üldjuhul ebasiiras, kuna inimeste tegelikud huvid jäävad tahaplaanile. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eesmärkidel põhinev koostöö · Suhtlemine on vahendiks eesmärkidest rääkimisel ja nende saavutamiseni jõudmisel · Eesmärgile keskendudes püütakse leida probleemidele parimad võimalikud lahendused ning jagatakse meeskonnaliikmete vastutust olemasolevaid ressursse silmas pidades. Tulemuseks on konsensus ja sünergia (1+1=3). Eesmärkidel põhinev koostöö loob võimaluse kõigi osapoolte vajaduste rahuldamiseks ning tagab sel moel kindlustunde klientidele, organisatsioonile ja selle liikmetele. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna vormid · Nõuandev meeskond · Komiteed, ümarlaud, nõukogud, kvaliteedi grupid. Tegelevad informatsiooni tootmise ja jagamisega. Töötulemuseks on otsused, valikud, ettepanekud, soovitused. Madal
Inimtegevuse negatiivsed mõjud on mõõdetavad objektiivsete kriteeriumide alusel ja teaduslikke meetodeid kasutades. Tavainimeste naiivsed konstruktsioonid põhjus-tagajärg seostest vaid segavad teaduspõhist keskkonnakorraldust Näiteks kliimamuutuste probleem: Realistide meelest annab enamuse teadlaste konsensus kliimasoojenemise üle piisava põhjenduse poliitiliste meetmete kasutusele võtuks. Kliimamuutusi eitavad teadlased on realistide meelest ilmselt äraostetud. POSTMODERNISM- Esiletõus lääne ülikoolides 1980ndatel Modernismi kriitika Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
kaup. Kriitika: Majanduslik deteriminism ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia- sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus ,,raudne puur" . Kapitalismi põhitüübid:
Nt:poemüüjate omavaheline konflikt, mis tuleneb erinevast tööeetikast. 32. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused? a. Vältimine erimeelsuste vältimine ja jäädakse probleemides neutraalseks b. Võitlus teineteisele vastutöötamine, tahe domineerida c. Tasandamine lastakse ühel osapoolele domineerida, et säilitada harmoonia d. Kompromiss -mõlemad osapooled on nõus loobuma mingist nõudmise osast e. Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele f. probleemi lahendamine - proovitakse leida tegelikku lahendust ning arutatakse erimeelsused üle 33. Mida nimetatakse stressiks? Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Mis on eustress ja distressi erinevus? Sõnastage näide Eustress hea stress, see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel.
Riigi esmane ülesanne on oma kodanike turvalisuse tagamine, kuna nende endi võimalused enesekaitseks on pärast osa õiguste üleandmist osaliselt piiratud. Ühiskondlikust lepingust aga ei tulene riigi volitust karistada ühiskonnaliikmeid surmaga (Sootak 1996: 11). Ühiskondliku lepingu teooria Rousseau käsitluses lähtus üldise tahte ideest ja on sellisena ühiskonna eksisteerimiseks vajaliku minimaalse üksmeelsuse nõudena aktsepteeritav ka tänapäeval. Eeldades, et üldine konsensus realiseerub riigiõiguslikes mehhanismides ning et kõik sellisel teel saavutatavad otsused jäävad ühiskondliku lepinguga lubatud piiridesse, siis ei ole mingit alust väita, et riigil puudub õigus kohaldada surmanuhtlust. Üldise julgeoleku tagamiseks võib riik nõuda oma kodanikult eluga riskimist või oma elu ohverdamist, tal on õigus käsutada süütute ja kuulekate inimeste elu. Järelikult ei ole õige eeldada, et tal ei ole õigust nõuda kurjategija elu selleks, et tagada
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD........................................................................40 KÕRB.........................................................................................................41 KÕRGHOONE.........................................................................................45
suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule. Kas tähelepanu jagub piisaval tasemel või ei, on kindlasti jätkuvate vaidluste teema. Samuti on jätkuvalt arutelude teemaks, milline on inimese osa maakera kliima muutumisel ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad meetmed võimalike kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks. Siiski on nii teadlaste kui muude ekspertide hulgas üha suurenemas konsensus, et globaalne kliimasoojenemine on ilmne ja jätkuv ning viimaste kümnendite soojenemise puhul on suure tõenäosusega inimtegevus mängimas olulist rolli. Üha enam on ka põhjust rääkida keskkonna- trendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Keeruline on luua ühtsett vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena. Küll aga võib uskuda, et jõupingutused olukorra parandamiseks nii valitsus- kui eratasandil on alles hoogu kogumas.
ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxismkui konfliktiteooria 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; • Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng Solidaarsus seob ühiskonna kokku (sotsiaalsed grupid – väärtuste ja traditsioonide kompleksid) 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
