Akadeemia asub sokolaadi tanava lopus. Kus on ainult a tahega poisid.Seal hoitakse paljusid muinasjutte. Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele tehti tema jargi pussid. Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele vol...
Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad , hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi....
Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad . Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke vääriskive. Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud Inimtegevus Tegeldakse rändkarjakasvatusega Peetakse jahti lindudele ja mägiloomadele. Sõdade tõttu peavad inimesed tihti põgenema...
sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati. Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse. Hariliku rästiku vaenlasteks on madukotkad, harvemini toonekured, neljajalgsetest mäger, rebane, tuhkur ja siil. 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1971...
Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele? Uute kudemispaikade rajamine, elupaikade niitmine ja karjatamine, võsastumise ja reostumise takistamine. 83. Kuidas hoiduda konnade hukkumisest teedel? Soovitav on vältida öist sõitu konnarikastel alade, sõita võimalusel keset teed ja vähendada sõidukiirust. 84. Millised tegurid soodustavad, millised kahjustavad konnade elu? Soodustavad igasugused kaitseseadused, konnateed, mis viivad teede alt konnad läbi, mahepõllumajandus, uute kudemispaikade rajamine. Kahjustavad idasugused mürgid ja pestitsiidid, kudemispaikade ja elupaikade hävitamine, aktiivne liiklus kudemiskohtade lähedal, kulu põletamine ja reostus. 85. Miks on kaitse alla võetud roomajad? mis neid ohustab? millised roomajad on kaitse all? (5) Roomajad on kaitse alla võetud, sest nende arvukus on vähenenud tänu inimtegevusele. Roomajaid ohustavad loodusmaastike vähenemine, tahtlik tapmine,...
Vesipüks ehk pilvesammas · Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. · Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis, täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad , ning tõsta kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaadod Eestis · Eestis kasvanud. 1998 oli Eestis 24 tornaadot, 15. juulil 2000 ründas tornaado Rakvere linna ja tegi palju kahju majadele ning garaazidele, üks inimene sai surma. Metsa laastasid tornaadod 2001. aasta juulis Tudu kandis. Hukkus kaks inimest: üks naisterahvas jäi langeva puu alla, üks laps aga sattus maha langenud elektritraatidesse...
Samuti on täheldatud lõunapoolsetel aladel huntide leidlikkust tarvitada näiteks arbuuse ja meloneid janu kustutamiseks. Peamisteks saakloomadeks on tavaliselt siiski metskits, metssiga ja jänesed. Suvel võivad toidumenüüsse lisanduda ka temast väiksemad kiskjad, hiired, linnumunad, putukad ja konnad , aga otsivad oma toitu ka prügi hulgast. Koduloomadest on lemmikuks lambad. Põhisaagiks on antud paikkonna arvukaim loom, kes võib eri aastatel muutuda. Nälja korral on täheldatud ka kannibalismi. On aegu, kus eluinstinkt ei luba isegi liigikaaslasele armu anda saagiks langevad enamasti haiged ning viletsad loomad. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust....
Dionysos jõuab konkursi alguse ajaks ning ta palutakse kohtunikuks. Dionysos otsustab, et Aischylos võiks maa peale hoopis tagasi tulla ja võitjaks saab Sophokles. Pealkiri tuleneb koorist, kes oli konnadeks rõivastatud ning nad saatsid Dionysost tema teel allmaailma. Koori järgi pannaksegi tavaliselt näidendile pealkiri. Koor oli rahvas konnadena sümboliseeriti neid, kuna Ateena inimesed olid vajunud sügavale sohu lärmavad konnad. 7. Kesk-atika komöödia (põhisüzeed ja tüübid) Kesk-atika komöödias hakati kujutama igapäevaelu. Tüüpiliseks situatsiooniks saabargine pummeldamine söömine, joomine midagi kitsast ja argist, puuduvad pidupäeva elemendid. Pole midagi pidulikku, suurt, absoluutset. Kõike vaadeldakse läbi argielu prisma. Müüditravestia tekib kesk-atika zanrina: jumalaid kujutati argistes, koomilistes situtsioonides. See oli kogu Ateena teatri loominguline lõpp...
Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Toidulaud Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad , kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Vaenlased Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel...
ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev...
alumiseks taluvusläveks(taimedel+4°Cjuures). ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes organismi areng peatub nim ülemiseks taluvusläveks(taimedel areng peatub+40°C). ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku,milles organism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks.teguri intensiivsust,mille toimu on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.loomad:kõigussoojased(sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt.kahepaiksed konnad ,roomajad maod).püsisoojased(elutegevust mõjutab temperatuur,aga keha temp ei muutu)....
Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad , rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega....
Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, võhumõõgalised, orhideed, moonid, tulikad, pojengid ja paljud teised. 9.3. Imetajad Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad, konnad , kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi. Saare lõunarannikul arvatakse elavat kääbusjõehobu, kuid liigse küttimise tagajärjel on see loomaliik kadunud. 13 9.4. Linnud Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud, harksabakullid,...
Ja kas ei kõla (luuletaja kõrvale vähemalt) hulga kenamini Tsuudi-Juudi, kui Eesti-Iisraeli vastasseis. Huvitav oleks teada kuidas Võrumaal elavad inimesed suhtuvad neisse, kes on nn. sisserändajad, pole Võrumaal sündinud ega ka ülesse kasvanud? Huvitav jah. Vallavalitsus on meil selline, no ikka vaadatakse natuke kõõrdi. Ja mitte ainult Urvastes, aga paljudes kohtades olen tähele pannud, kuidas mujalt tulnud inimesed on kõige aktiivsemad ja konnad ju ei taha, et keegi nende tiiki loksuma ajab Kuidas teil joonistamisoskusega lood on? Umbes nagu lauluoskusega, selle vahega, et laulda mulle siiski meeldib. Kas tunnete vahel, et kui nalja kõige rohkem vaja on, siis pole seda kuskilt võtta? Kuidas sellisest olukorrast välja tulla? 8 Raamatust "Daam sinises" meenus kui Villu Tamme pidas kuskil Ukraina kõrtsus tarka kõnet...
Päikesevalgus: Nähtav valgus: taimed saavad fotosünteesiks, loomad näevad. Infrapunakiirgus: neeldub organismides ja võimaldab kõigusoojastel tõsta kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus: suurtes kogustes kahjulik, väikestes kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon. 2. Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad , roomajad, sisalikud,maod). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine...
Kolmveerand ühe ajal laulab lühidalt ka karvasjalg-kakk, aga vaikib samas. Viin mikrofonid seekord pisut tuulekindlamad suundmikrofonid kolmjalaga vette rohu sisse, vean kaabli välja ja jään oksarisus kükitades ootama. Konni on vähem kui möödunud aastatel. Ühel pool lohku on mets maha võetud. PAIGA AKUSTIKA on muutunud, ka saab nüüd lombis kahlata juba lühikestes kummisaabastes. Võtab aega, kuni konnad rahunevad, rohukonnad varem kui rabakonnad. Rohukonnad vajavad mõtlemisaega umbes kümme minutit, rabakonnadele nii lühikesest ajast ei piisa, nemad kuulavad oma kakskümmend viis minutit või pool tundi, enne kui jälle häälitsema hakkavad. Täna on loomakeste laululust suur ja sedamööda, kuidas helipildi parandamiseks aina uuesti ja uuesti lombis mikrofone sättides solistamas käin, jäävad pausid lühemaks. Kella poole kolmeks arvan lõpuks saanud olevat, mida tahtsin...
Käitumisest me siin kursuses suurt ei räägi ja mehhaanilised kaitsemehhanismid on suhteliselt selged ja igavad, räägime siis keemilisest kaitsest. Väga mitmed loomad sisaldavad selliseid aineid, eelkõige selgrootud (väga paljud putukad), kuid ka näiteks konnad . Kaitseaineid kas sünteesitakse ise või sekvestreeritakse (???) (sequester) toidust, st võetakse sealt valmiskujul. Mõnel juhul sünteesivad kaitseaineid ka sümbiondid, nt mereelukate seljas elavad vetikad. Miks siis kõik elukad mürgised pole? No ikka seetõttu - vastab evolutsiooniline ökoloog - et keemilise kaitse ülalpidamisel on kindlasti oma hind. See hind võib väljenduda järgnevas - kaitseainete sünteesi hind: keerukate metaboolsete radade ülalpidamine;...
Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad , rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Australopithecus afarensis ehk australopiteek. Australopithecus africanus ehk osav inimene (Homo habilis). Kvaternaar Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile. Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks....