väljasurnud liike Gastornis sp hirmulinnud Neogeen · 23 1,8 mln a.t. · Kliima tänapäevane · Meretase alanes maakitsused Elevandid ja ahvid Aafrikast Euraasiasse Ninasarvikud ja elevandid P.-Amsse Beringi · Mets savannid, rohumaad puu otsast alla 7-5 mln a.t. inimese ja simpansi lahknemine Neogeen Taimestik, loomastik ja kliima sarnane kaasajaga Maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired Ilmusid ka esimesed inimese eellased Kvaternaar 1,8 mln ... Isel. Jääajad ja jää-vaheajad loomade liikumine Toimus hominiidide areng, mis viis Homo sapiensi tekkeni. väljasurnud Loomad poolustelt ekvaatorile ja vastupidi Mägedes ülevalt alla ja vastupidi Kodutöö http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=139&id_a=13 Eesti Arktiline kliimaperiood · Jää taandus
5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Siseraku stabiilsus kindlustatakse neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõudlused elukeskkonnale. 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. 1) Populatsioon: põdrad kooli metsas, konnad Kaisma järves. 2) Ökosüsteem: järv, meri, mets. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Hõlmab kogumaad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 1.3 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2. Missugune fakt on teaduslik? Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?
292 miljonit aastat tagasi leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. 270 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed imetajad, kes põlvnesid primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. 250 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed linnud. 65 miljonit aastat tagasi algas imetajate kiire evolutsioon ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. 25 miljonit aastat tagasi hakkasid laiemalt levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud. 3 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimese eelkäijad. 4.Evolutsiooni mehhanismid/5.Pudelikaelaefekt ja rajajaefet Evolutsiooni eesmärk on maksimaalne kohastumine ja paljunemiseelise saamine selle kaudu. Evolutsioonil on 3 peamist mehhanismi: 1.) mutatsioonid kõik järglased ei ole võrdsed e ühesugused ja mõnel on mingisugune uus tunnus. Nt: valge jänes - geenm e punktm ei avaldu gentüübis ehk välimuses
dinosaurused. Järgneval ajastul arenesid välja linnud, kilpkonnad jms. Imetajatest inimeseni Kriidi ajastul ( 140 60 mln a tagasi) toimunud meteoriidikatastroofi tagajärjel surid välja kõik dinosaurused. Hiidroomajate hävingu järel toimus kiire imetajate evolutsioon( kiskjad, kabjalised, ahvilised, närilised) Uusaegkonnaga ( 65 1 mln a tagasi) sarnanes loomastik tänapäevasega. Levinud olid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Samal ajal toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest. Uusaegkonna lõpus, kvaternaari ajastul ilmusid inimese eelkäijad. See evolutsioon algas Aafrikas ning lõppes Homo sapiens'i (targa inimese) tekkega. Tänapäev Evolutsioon jätkub ka tänapäeval ning seda sotsiaalse evolutsioonina. Sotsiaalne evolutsioon e. Inimühiskonna, kultuuride, riikide, tehnoloogiate jms ajalooline areng.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU LBI MUUSIKA Referaat Juhendaja: Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika. Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile,muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati "rohedeks" ning mida kontrollisid "hapd" (peasuguharud). Maoorid kohanesid UusMeremaa kliima, ning eluoludega kiir...
Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke vääriskive. Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud Inimtegevus Tegeldakse rändkarjakasvatusega Peetakse jahti lindudele ja mägiloomadele. Sõdade tõttu peavad inimesed tihti põgenema
Need mitmesugused meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal. Vihmaussid tajuvad maapinna võnkumist, kuid mitte helisid. Seedeelundkond algab väheharjasussil suuavaga. Sellele järgneb söögitoru ja pugu, mis on toidumahutiks. Pugust liigub toit edasi makku ja sealt soolde, mis lõpeb pärakuga. Vihmauss peab palju sööma, sest ta neelab taimejäänuseid koos mullaga ja seega on toit ka väheväärtuslik. Lagundajatena on vihmaussid looduse aineringes väga tähtsad. Vihmaussidest toituvad konnad,linnud, mutid, mõningad putukad ja ka roomajad. Vihmaussil on suletud vereringe s.t. , et veri voolab veresoontes.Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Kõige tihedam on veresoonestik nahas. Südant vihmaussil ei ole. Südant asendavad eesnimed ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. Vihmaussile annavad roosaka värvuse veres sisalduv hemoglobiin. Vihmaussid hingavad naha kaudu. Hapnik liigu õhust verre ainult läbi niiske naha, seepärast ei tohi vihmaussi
Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel või vees. Leiab pildid ka tuntumate Eesti vetes leiduvate kalade kohta, näiteks haug, särg, ahvn, koha, luts, kuli, räim, lest, latikas ja angerjas. 2) "Laps ja keskkond. Prügiraamat" Mari-Epp Täht Leian, et üks olulisemaid eesmärke, on teha juba varakult lastele selgeks, et loodust tuleb hoida puhtana
Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid, maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu. Eestis kuulub valge-toonekurg kaitstavate liikide III kategooriasse Toitumine. Valge toonekurg sööb kõike millest jõud üle käib ja mida on saada. Näiteks vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, maod jne. Referaat Kassikakk ja Valge toonekurg. Lota Aadla 7.A Klass @Tallinn Kasutatud materjalid: http://www.eoy.ee/kodukakk/images/41.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/BUBBUB2.htm http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/kassikakk http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICCIC2.htm http://tere.kevad.edu.ee/2003/loomad/toonekurg.jpg http://www.ut
tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. Tornaado on vingerdav kiiresti pöörleva õhu lehter, mis laskub pilve aluselt maapinnani. Tornaado keskmes on madala õhurõhuga keeris. See käitub hiiglasuure tolmuimejana, mis tõmbab üles õhku, aga ka kõike seda, millega tornaado maapinnal kokku puutub. Kui tornaado läheb üle veekogu, võib ta sellest kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaado areng. Äikesepilve alusel ilmub nähtavale tornaado lehter. Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju
Pärast südaööd hakkab läheduses hüüdma händkakk ja jääbki hüüdma. Kolmveerand ühe ajal laulab lühidalt ka karvasjalg-kakk, aga vaikib samas. Viin mikrofonid seekord pisut tuulekindlamad suundmikrofonid kolmjalaga vette rohu sisse, vean kaabli välja ja jään oksarisus kükitades ootama. Konni on vähem kui möödunud aastatel. Ühel pool lohku on mets maha võetud. PAIGA AKUSTIKA on muutunud, ka saab nüüd lombis kahlata juba lühikestes kummisaabastes. Võtab aega, kuni konnad rahunevad, rohukonnad varem kui rabakonnad. Rohukonnad vajavad mõtlemisaega umbes kümme minutit, rabakonnadele nii lühikesest ajast ei piisa, nemad kuulavad oma kakskümmend viis minutit või pool tundi, enne kui jälle häälitsema hakkavad. Täna on loomakeste laululust suur ja sedamööda, kuidas helipildi parandamiseks aina uuesti ja uuesti lombis mikrofone sättides solistamas käin, jäävad pausid lühemaks. Kella poole kolmeks arvan lõpuks saanud olevat, mida tahtsin
6) Uim, mille moodustab viimase ujujala paar koos tipulüliga Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees. Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist. Neil on liitsilmad, mis paiknevad liikuvatel varrekestel ja mille moodustavad osasilmad. Viimased koosnevad silmaläätsedest, kristallkehast, nägemisretseptoritest. Nad näevad mosaiikselt ning tajuvad liikumist. Lõugadega peenestatakse toit (vetikad, selgrootud, surnud konnad ja kalad). Edasine peenestamine toimub maoseintes olevate kitiinhambakestega. Seedimisel osaleb maks. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all. Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all
keisrinnade sajandiks nimetada. Vene keisririigi ajaloo üks silmapistvamaid valitsejaid oli Katariina 2(1762- 1796). Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. 1764. Aastal sõitis ta Eest- ja Liivimaal ringi ning lahkus siit valdavalt meeldivate muljetega. 1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina
Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“ Johanna-Liisa Mölder Määratle teose eesmärk ja juhtmõte. Too välja, kuidas teemat käsitletakse. Alan Donald James Macfarlane on Indias sündinud, kuid Briti päritolu mees, kes on ühteaegu nii antropoloog kui ka ajaloolane. Raamat „Kirjad Lilyle“ on Macfarlane poolt kirjutatud epistolaarne romaan oma lapselapse Lily Bee'le. Teoses püüab Macfarlane läbi enese elus kogetud ning õpitud tarkuste seletada lapselapsele suuri küsimusi, peamised mis Macfarlane ise välja toob on järgmised: „Esimene: millised on inimesed tegelikult? On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame?“ Macfarlane on teosesse kokku pannud 30 kirja, mis kõik on vastused tema teadmistehimuli...
25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine. Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi hiiglased ürgsed jaanalinnud, kelle kõrgus ulatus 3 meetrini ja kelle muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni ajastu lõpul ilmusid inimahvid: simpansid, gorillad ja orangutangid Paljud praegused loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired hakkasid kiiresti levima just neogeenis. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud. Delfiin Nahkhiir
lehtlasse. (Parish 2006:49) 2.5.3. Sugukond: Amadiinlased Sebra-amadiini on Austraalias elutsav lind, keda võib kohata kõikjal alates poolkõrbetest kuni linnaparkideni. Toiduks tarvitavad nad rohuseemneid ja putukaid. 11 lk 3. Austraalia roomajad ja kahepaiksed Austraalias elavad krokodillid, kilpkonnad, sisalikud, maod ja konnad. 3.1. Krokodilliliste selts, Sugukond: Krokodilllased Maailmas elutseb umbes 27 krokodilliliiki, kellest kaks asustavad Kakaduu rahvuspargi soid, jõgesid ja veega üle ujutanud madalikke. Üks neist on vaid Austraalias elutsev kitsakoonuline austraalia krokodill (Crocodylus johnsoni). Ehkki tema pikkus ulatub peaaegu kolme meetrini, pole ta inimestele ohtlik. Tema kitsas ja teravate hammastereaga varustatud koon, mis toitub nagu sõel, on iseloomulik kalatoiduliste krokodillidele.
3.2.10. Juura- ülekaalus sõnajalgtaimed. roomajate mitmekesisus kasvas, ilmusid linnud, krokodillid, kilpkonnad. Korallid! Käsnad! 3.2.11. Kriit- ilmusid õistaimed, putukad arenesid! suurte roomajate kõrgaeg jätkus. Lõppes dinosauruste väljasuremisega. 3.3. UUSAEGKOND 3.3.12. Paleogeen- imetajate evolutsioon! Ilmusid kiskjalised, kabjalised, närilised, londilised, loivalised. 3.3.13. Neogeen kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega. maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired. Hominiidid lahknesid teistest primaatidest. 3.3.14. Kvaternaar- ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, mõõkhambulised tiigrid. Inimese mõju planeedi elustikule kasvas.
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
Kõht on harilikult hästi kirju, kuid võib olla ka ühevärviline.Keha pinda katavad väa pisikesed näsad. Keha on üsna tihke. Apteegikaan purustab ohvri naha kolme lõua abil, mille servi katavad peened hambad.Pärakuava on väike. Apteegikaanid elavad tavaliselt väikestes, madalates veekoudes. Nad võivad taluda ka veekou ajutist kuivumist, kui põhi jääb küllalt niiskeks.Apteeikaanid imevad selroogsete kõigi klasside esindajate verd, kuid peamiseks toiduallikaks on siiski konnad ja imetajad (kõige sagedamini jooma tulevad veised). Katsed laboratooriumis näitasid, et toitudes konnadel said apteegikaanid arstimise tarvis kõlblikuks 17-20 kuuga, aga toitudes küülikutel või siis algul konnadel ja pärast küülikutel- 8- 10 kuuga.Apteegikaanid võivad saada suguküpseks ka ainult kõigusoojastel loomadel toitudes, kuid siis kulgeb nende areng väga aeglaselt, nad moodutavad üheainsa kookoni ja selles on vähem mune
37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati. Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse. Hariliku rästiku vaenlasteks on madukotkad, harvemini toonekured, neljajalgsetest mäger, rebane, tuhkur ja siil. 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1971
Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega.
P.I Filimonov on eesti-vene kirjanik, lisaks novellikogule on ta avaldanud kaks romaani ning luulekogu. „Nekroloogide kirjutamise oskust” ongi peetud justkui „käepikenduseks” romaanile „Mitteeukleidilise geomeetria tsoonile”. Tähelepanuväärivad on minu meelest ainuüksi juba teoste pealkirjad ning konkreetselt selle teose pealkirja sügavam tähendus ilmneb teose jooksul. Aga mida ma veel tahaks konkreetse autori kohta öelda, P.I. Filimonov on tegelikult tema pseudonüüm, ma nüüd muidugi ei tea, kas pseudonüümi kasutamine võib olla postmodernismile omane tunnus. Aga selline vahemärkus siis. Tema pärisnimi on Roman Fokin. Ja algupäraselt on tekst kirjutatud vene keeles. Olin seda varem lugenud, aga mitte postmodernismi valguses, siis oli hea seda uue ja värske pilguga lugeda. Kuna teos ilmus 2013. aastal, kõigest paar aastat tagasi, on postmodernse ühiskonna olemasolust teose loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aasta...
talle kõnemeheks kaasa anda vend Aaroni. Seepeale ei esitanud Mooses enam mingeid vabandusi. Ta leppis uue rolliga, võttis kaasa imekepi ning siirdus Egiptusesse, et oma kaasmaalasi aidata. Nii Mooses kui Aaron astusid vaarao palge ette ja palusid talt luba iisraeli rahval Egiptusest lahkuda. Saadikute nõudmine jättis aga valitseja külmaks. Seepärast karistas heebreallaste Jumal egiptlasi kümne nuhtlusega: Niiluse vesi muutus vereks ja hakkas haisema. Majadesse tungisid konnad, ilmusid välja sääsed, parmud. Egiptust laastas loomakatk. Inimeste kehi katsid paised. Rahe peksis vilja maha ja rohutirtsud sõid ära kõik, mis rahe alles oli jätnud. Lõpuks laotus üle Egiptuse kolmepäevane pimedus. Kümnes nuhtlus oli kõige hullem: igas Egiptuse peres pidi kindlaks määratud ööl surema esmasündinud poeg. Pärast neid ränki katsumusi ei jäänud vaaraol muud üle kui lasta iisraellastel minna. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui öösel
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu,
Nahk: Tähniline, harilikul sägal pole soomuseid, seetõttu kutsutakse teda vahel "paljaks sägaks". SUURUS Pikkus: Keskmiselt 1,5 m, erandjuhtudel koguni 5 m. Kaal: Keskmiselt 100 kg, vahel koguni 300 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4.-5. eluaastal. Kudemisaeg: Maist juulini. Marja hulk: 100 000-370 000. Marja arenguperiood: 2-4 päeva. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Erak, peab jahti öösiti. Toitumine: Kalad, pisiimetajad, konnad ja linnud. Eluea pikkus: Väidetakse, et ta võib elada 60-80 aasta.
3. nõue (peanõue) - Pikksilma viseerimiskiir peab olema pärast nivelliiri loodimist ümarvesiloodi järgi horisontaalne. o Peanõude kontrollimiseks on palju erinevaid meetodeid. Kasutame siin keskelt ja otsast nivelleerimisega peanõude kontrollimist. Selleks märgitakse tasasel maastikul (või koridoris) kaks punkti (vaiad või konnad), mille vahekaugus on ~100 m. NB! Konnad peavad jääma selle nõude kontrollimise lõpuni samasse kohta! Nivelliir asetatakse esimeses võttes punktide vahele. Punktidele (konna muhu peale) asetatud vertikaalsetelt lattidelt võetakse lugemid: tagumiselt latilt lugem t 1 ja eesmiselt latilt lugem e1. Seejärel asetatakse nivelliir tagumisest punktist ~10 m kaugusele. Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2
käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, harilik kärnkonn , 2011) Rohukonn ( Rana temporaria) Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline
aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeen 65,5-23,8 mln. · Neogeen 23,8-1,8 mln. (kliima ja loomastik sarnases tänapäevaga; laiemalt hakkasid levima: maod, konnad, hiired, rotid, laululinnud, rohttaimed) · Kvaternaar 1,8-...mln. Umbes 7-5 miljonit aasta tagasi toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest- INIMESE EVOLUTSIOON. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.
esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud. Hiidroomajad ei arenenud gigantseks enne Triiase lõppu, kuid juba siis ulatus nende pikkus üle 6 meetri. Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega. Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti. Vanimad dinosaurustest gigandid on leitud
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas
Helisid ei taju aga küll maapinna võnkumist. Seedeelundkond algab suuavaga, sellele järgneb söögitoru ja pugu ehk toidumahuti. Sealt suudnub edasi makku ja sealt mahukasse soolde mis lõppeb pärakuga. Neelab taimejäänused koos mullaga. See toit on väheväärtuslik ja sellepärast peab ta palju sööma. Seedimisjäägid jätab maapinnale. Toitub peamiselt taimejäänustest ja muust orgaanilisest ainest. Lagundajatena on väga tähtsad aineringed. Nendest toituvad konnad , roomajad , paljud linnud , mutid jne. Ertiuselnudkonna moodustavad eritustorukused mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Nende kaudu eritab vedelaid jääkaineid.Vereringe on tal suletud , mis tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes. Veresooni on tihedalt nahas. Südant ei ole ( või on?). Hemoglobiini tõttu on ad roosaka värvusega. Hingamiselundid vihmaussil puuduvad. Nad hingavad naha kaudu , milles paikneb tihe veresoonte võrgustik
Ta on paikne ja väga taimestiku lembene, taimede vahel saagi varitsemisel on tema kaitsevärvusest palju kasu. Eriti hea kaitsevärvus on noortel haugidel. Maimud toituvad planktonvähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest, sama suve lõpuks on noored haugid muutunud röövkalaks. Toitub algul teiste kalade vastsetest, minnes järk-järgult üle suurematele toiduobjektidele, kaasa arvatud ka kätte saadavad konnad, pardipojad, pisiimetajad. Haug sööb valdavalt 5-15 cm pikkusi arvukamaid ja paremini kätte saadavaid kalu - peamiselt ahvenat, särge ja kiiska, suurjärvedes ka tinti ning rannikumeres räime. Esineb ka kannibalismi. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Kalamajanduslikult on ta hinnatud biomelioraatorina see tähendab nn prügikala arvukuse piirajana. Üks põhjus, miks teda hinnatakse tööndusliku kalana, on tema suur kasvukiirus - alammõõdu (45 cm)
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
söödud kogu muna). Taimsest toidust oli eelistatud nisu- ja kaerateri, kartulit, umbrohuseemneid. Kahes maos leidunud kuuseokkad olid sinna sattunud tõenäoliselt putukat haarates. Suvel (16. juuni31. august; 10 magu) suureneb loomse toidu osa veelgi, seda oli igas maos. Taimset toitu sisaldasid veidi üle poolte magudest. Kõige enam oli söödud põrniklasi, kärsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) väheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, põhiliselt nisu. On söödud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jäätmeid. Talvelgi (1. detsembrist 31. märtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jäänuseid rohkesti
Lootelise arengu käigus läbib organism eelajaloolisi etappe. Rasedusekestvus on 40 nädalad plus/miinus mõned nädalad. Tabel lehekülg 122 tabel pähe. Organismide lootejärgne areng Seda saab jagada kaheks: 1) otsene areng sarnaneb vastsündinud üldplaanilt oma vanematega 2) moondeline areng erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium
eranditult loomset toitu. Vihmaussid, putukad ja nende vastsed. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. kes tema käikudesse kukkuvad. Toidu hankimiseks kaevabki mutt vahel käike küllalt maapinna lähedale, kuhu näiteks isegi
· Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt. Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias. Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki: 1. Ühildumine laiend on põhisõnaga samas vormis suurele metsale. 2. Sõltumine laiendi vormi määrab tegusõna lekskaalne tähendus lahkuma linnast. Prediaktsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev vastastikune alistusseos mina söön. LAUSE SÕNAJÄRG
Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Toidulaud Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Vaenlased Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel
Võrreldes talveunega kulub taliuinakus loomadel märksa rohkem energiat. Seetõttu kasutavad nad talviseid ärkvelolekuaegu toitumiseks. Pole harvad juhtumid, kui talvel uinakust äratatud loomad rasvavarude vähesuse tõttu või muul põhjusel enam ei uinugi, vaid jäävad kevadeni ringi liikuma ja toitu otsima. Kes eestis magavad talveund? Talveund magavad kõik meie kahepaiksed ja roomajad. Rohukonnad ja rohelised konnad lähevad talvituma veekogude põhjamutta või kivide vahele. Mõned rohukonnad talvituvad sobivate veekogude puudusel ka vanades salvkaevudes. Kui saarmas või mink leiab veekogu põhjast talvituvate konnade kogumi, hakkab ta seal nagu sahvris vajadust mööda toidu järel käima. Nii võib ta kevadeks hävitada terve kogumi. Roomajad ja teised kahepaiksed kaevuvad paksu kõdukihi alla või külmumispiirist sügavamale pinnasesse. Teinekord sobib ka näriliseurg või muu maa-alune tühemik
Avavees elavatel kaladel on nooljas kehakuju (ahven, haug), põhja lähedal elavate kalade keha on pikk ja sale (luts) ning mõned veekogu põhjas elavad kalad on laiad ja lamedad (rai, lest). VÄLIS: SISE: roided pärakuime toes 3. Kl kahepaiksed, nende peamised tunnused. Konna välisehitus. Kahepaiksed on vee ja maismaa eluviisiga loomad. KAhepaiksed on näiteks konnad, salamandrid, vesilikud. Osad kahepaiksed veedavad vees suuremaosa ajast, teised siirduvad sinna vaid sigimisajaks. Eestis hoiduvad kahepaiksed peamiselt veekogude lähedusse. Kahepaiksed on loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, nende vastseid ja limuseid, aga ka putukaid. Hingavad kahepaiksed nii kopsudega kui ka naha kaudu, just seetõttu peabki nende nahk olema niiske. Jagunevad kahepaiksed: SABAKONNALISED (salamandrid, vesilikud) ja
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
7 säilinud Aristophanese komöödiat. Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased). Sofistlike targutamiste vastane. Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) Säilinud komöödiad: Lysistrate, Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Rahu, Konnad. 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga). Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine. Puudub jämekoomika. Lihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad (,,seebiooper"). Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt). 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi
väljagi, kõnnib oma teed. Pollar jookseb järele, käigu pealt vilistades. Lõpuks jõuab neiuni: "No kas te siis ei kuule, et vilistan?" küsib seadusesilm hingeldades. "Kuulsin küll! Miks ei kuulnud! Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni!" Seletuskirjast liikluspolitseile. Sõidan mina ilusasti mööda teed. Iga asi ona omal kohal kui äkki hakkasid kõiksugu loomad üle tee tormama. Algul oli kolm põtra, siis viis kitse, siis jänesed, sead, siilid, konnad, telefonipostid ja vaat see viimane, sindrinahk, jäi äkki keset teed seisma. Sõiduauto kaotas juhitavuse, libises kõnniteele ja plätrs vastu trolliposti. Samaaegselt kohalesaabunud politseinikule ronib avarii tekitanud autost välja naisterahvas. Politseinik tervitab naist käe mütsinoka juurde tõstmisega ja alustab: "Proua, te ole...!" Kaugemale ta ei saa, sest teda katkestab kriiskav hääl: "Selgitage palun mulle, mida teeb see post siin keset tööpäeva?"
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.....................................................................................................................................5 Süstemaatiline kuuluvus......................................................................................................... 5 Välimuse kirjeldus.................................................................................................................. 5 Levik looduses........................
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Orav-Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19..
Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega, seda teeb peamiselt emalind. Mune on tal kaks. Pojad on pesahülgajad, kaetud pruunika udusulestikuga. Pärissulstik kujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat. Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima, aga ööseks kogunevad ikka veel oma kaitsvale pesapaigale. Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvitama, siis on tihti kuulda kurgede iseloomulikku kluugutamist ja kui üles vaadata, paistab ilus kolmnurka koondunud suurte lindude parv. Tõesti - sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit. Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad septembris-oktoobris, et kevadel taas oma tuttavasse pesapaika tagasi pöörduda. Kõik
Referaat ,,Hügieeninõuded kala esmakäitlemisel" Kärt Allik KF 41 Sisukord: 1. Sissejuhtatus............................................................................................................3 2. Kalatootmis ettevõtte enesekontrolli nõuded..........................................................4 3. Nõuanded kalatöötlemisettevõttele..........................................................................4 4. Töötajate ruumide ja seadmete hügieeninõuded.....................................................5 5. Nõuded käitlemisel...........................................................................................
Õhujuured, aitavad vihma vett omastada- kakaopuu. Liaanid on puude tüvedel siuglevad kuni 300m pikkused puitunud tüvega taimed- must pipar, vanill Epifüüdid ehk pealistaimed, kinnituvad puude tüvele, okstele, lehtedele, ilma neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad. Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat, saagopalm, maniokk, jamssi, tarot. Omatarbeks peetakse sigu ja linde. Istandused suurel aladel. Põletamisel puitu satub õhku süsihappegaasi. Kasvatadakse: õli- ja kookospalmi, banaane ananasse, kohvi- ja kakaopuud. Kasutadakse lehti ravimiteks. Vihmametsade rüüstamine: Vihmametsad on oluline koht fotosünteesis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
