roomata puudel,ujub oivaliselt.Võib kaldast eemalduda mitme km kaugusele, olla 20 minutit vee all. Tavaliselt ujub, tõstes pea veepinna kohale ja jättes enda järele iseloomuliku virvenduse. Muneb 6..30 muna, mis sageli kleepuvad helmestena üksteise külge. Kuivamisel hukkuvad kergesti, seetõttu munevad niisketesse, kuid soojust säilitavatesse kohtadesse. Mõnikord muneb samasse kohta mitu ema.(12oo muna). Talvituvad sageli koos. Toitub konnadest,väikestest lindudest jt. Konnad, keda nastik jälitab, teevad lühikesi hüppeid ning lasevad kuulda tavalisest täiesti teistmoodi häälitsusi(meenutab lamba määgimist). Neelab elusalt Ohu korral oksendab saagi tagasi. On teada juht, kui oli toiduta 300 päeva. Ainsaks kaitseks on tal erakordselt lehkav kollakasvalge vedelik, mida väljutab kloaagist. Mõnikord etendab ka surnut.
· Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm
Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: PõhjaAmeerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüssaarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas
noor ja kogenematu, et tal tasuks valida samasugust käitumist, mis toob edu temast paremas konditsioonis isendile. Sellisel juhul on ta sunnitud talitama piltlikult põhimõtte "parem varblane peos kui tuvi katusel" järgi. Selline strateegia on nõrga isendi jaoks optimaalsem kui mõni teine, alternatiivne strateegia, mis sobib tugevale isendile. Näiteks konnadel hõivab suur tugev dominantne isane territooriumi ja krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid. Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide territooriumide servas ja püüavad emastega kopuleeruda sel ajal, kui need on parajasti teel mõne suure ja atraktiivse krooksuja poole. Enamasti see neil ei õnnestu, kuid mõnikord siiski. Niisugune "parim-halva-mängu-juures-strateegia" on eriti mõttekas siis, kui tegemist ei ole
· lõualuudeta kalad · selgrootud · lõualuudega kalad · hiidskorpjonid · kahepaiksed roomajad · LÕPPEE JÄÄAJAGA Mesosoikum · 245-65 milj aastat tagasi · roomajad imetajad · dinosaurused krokodillid konnad · pterosaurused lendavad dinosaurused · esimesed õistaimed · pisiimetajad Juuraajastu · 208-146 milj aastat tagasi. · dinosauruste ajastu · lõppes meteoriidisajuga arvatavasti Kainosoikum · 65 milj
Leht- putukad ja nende endale pesa, Erinaceus pikkus ~3 cm. kohe pärast talve- ja segametsad, vastsed, milles magab europaeus Mass 600-1200g. unest ärkamist. metsaservad, vihmaussid, talveund. puisniidud, aiad, konnad, kalmistud, pargid linnumunad
haistmismeel. Liitsilmad võimaldavad näha kujutisi ja tajuda liikumisi. Vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla.
Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu. Elupaik ja -viis Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu (vette langenud puutüved, kaldauurded). Toitumine Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad. Sigimine Kudemiseks vajab kruusast põhja. Kudemine algab, kui veetemperatuur langeb alla 6...8 °C, ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Kudemisel on territoriaalne, partnereid vahetab harva. Mari koetakse mitmesse pesalohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marja arenguks on olulise
Täiskasvanud mudakonnad on öise eluviisiga ning päevase aja veedavad pinnasesse kaevunult. Talvituvad samuti pinnases. Levik on seotud liivaste muldadega. Tagumisel jalal tugev luustunud kühm, mida kasutab kaevumiseks. Nõudlikud kudemisveekogude suhtes, vajavad läbipaistva veega, kalavabasid sügavamaid tiike. Levinud Virumaal, Lõuna- ja Kagu-Eestis. Tihti koevad harivesilikuga samades veekogudes. Pruunid konnad – rohukonn ja rabakonn: Elutsevad niitudel ja metsades. Rohukonn on suurem kui rabakonn. Need liigid on kevadel üheks esimesteks kudejateks, kudu on pallikujuline. Pärast kudemist tegutsetakse maismaal. Rohukonn ja rabakonn on Eestis väga laialt levinud. Video - rohukonna kudu arenemine: http://www.arkive.org/common-frog/rana-temporaria/video-09b.html Rohelised konnad: Keerukas taksonoomiline rühm
tõkestab tammidega veevoolu. See kõik ohustab jõeforellide kudemispaiku. · Pärnu jõest püütud isendid on enamasti suured 25...45 cm, 2-3,5 kg, kuid on saadud ka 4kg ja 4,5 kg jõeforelle. Püük on keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. · Toiduahelas on jõeforell II astme tarbija. Nad toituvad mitmekesiselt: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad on nende toiduks. Kasutatud materjal · http://eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1059 · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/koolusleht2.htm · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371680/P %E4rnu+joe+KMH+aruanne.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRF2.htm · http://www.parnupostimees.ee/150207/esileht/10071955
Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Pilt nr 2 http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja/20130612/51%20mink.JPG Elupaigad Elupaik
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesuguli...
Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, kes
*armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. *pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. *suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal, talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Orav Click to edit Master text styles Second level
Mets võttis tänapäevase ilme Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi oli rohu teke Neogeen § Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu § Algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja lõppes 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleogeenile ja eelnes Kvatrenaarile § Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega § Esimesed inimese eellased ilmusid Neogeeni keskpaigas § Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed § Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest Kvaternaar § Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu § Algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile § Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus. § Loomastikust toimusid suured muutused surid välja väga paljud loomaliigid, nt mammut, karvane ninasarvik §
Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi. Suure Paugu projekti käigus sain ma palju targemaks kogudes uusi teadmisi universumi ja maailma tekkest füüsika ja keemia vallas. Geoloogilist ja biloogilst evolutsiooni oleme me osaliselt juba varasemalt õppinud. Tänu sellele uurimustööle on mu silmaring poole ja laiem ja ma
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
päevaks •Hauduma asutakse kohe pärast esimese muna munemist ning võib juhtuda, et pojad kooruvad eriaegadel ja on suuruselt erinevad •Hauvad ja toidavad poegi mõlemad vanemad •Iseseisvaks saavad pojad 3 nädalat peale pesast lahkumist •Pärast poegade lahkumist hoiavad vanalinnud veel nädal või paar pesitsuspiirkonda Toitumine Sinirao menüü koosneb peamiselt selgrootutest (nt. mardikalised ja suured ritsikad) aga ka väiksemates selgroogsetest (nt. sisalikud, konnad ja hiired) Vaenlased •Suurimaks vaenlaseks võib pidada inimest •Põhjuseks on näiteks Lääne-Euroopas pesapuude mahavõtmine suurpõldude tarvis ja pesakastide ehitustava hääbumine •Et siniraag meilt ära ei kaoks, siis Lõuna- Eestis seatakse üles sobiva suurusega pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m
...................................................................6 2 Loomsed mürgid......................................................................................................................7 2.1 Mürgised imetajad.............................................................................................................7 Nokkloom...................................................................................................................................7 2.2 Mürgised konnad...............................................................................................................8 Austraalia puukonn....................................................................................................................8 2.3 Mürgised maod..................................................................................................................8 Egiptuse kobra....................................................................................................
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või vä...
Piibli mõisted A ja O alfa ja oomega, algus ja ots Abrakadabra - on amulettidel kasutatav sõna haiguste ja muu kurja ärahoidmiseks. Sõna tähtedest moodustati kolmnurk, mis kujutab haiguse kadumist. Ahasveros (igavene juut) - Igavene Juut on kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes ei lubanud Jeesusel Kolgata teel oma maja ees puhata ja peab selle eest karistuseks maailma lõpuni ringi rändama. Andma keisrile, mis keisri kohus - Siis ta ütles neile: Andke siis keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus on. Rühm varisere, kes püüdis Jeesust seaduseteotusele ärgitada, küsis temalt, kas on tarvis maksta maksu Rooma keisrile. Kui ta oleks öelnud ei, siis oleks see olnud vastuhakk võimudele, kui jah, siis oleks tegu olnud lugupidamatusavaldusega Iisraeli vabadusvõistlejatele. Jeesus lahendab dilemma, osutades keisri kujutisele ja kirjadele mündil ja öeldes, et pol...
· Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) sama mis Neogeeni ajastu · Neogeeni ajastul (23,8-1,8 milj. aastat tagasi) olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevaga. Laiemalt hakkasid levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud ja rohttaimed. · Kvaternaar ajastu (1,8 milj. aastat tagasi kuni praeguseni)
Laupäeval, 11. septembril, aastal 2009 toimus Paide spordihallis seoses Pärdi 75. sünnipäeva puhul peetud pidunädalatega "Arvo Pärdi sünnipäevakontsert". Kontsert sai alguse kell 12, sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein, ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas...
linnud. Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond – imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) – sama mis Neogeeni ajastu Neogeeni ajastul (23,8-1,8 milj. aastat tagasi) olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevaga. Laiemalt hakkasid levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaar ajastu (1,8 milj. aastat tagasi kuni praeguseni)
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pol...
Külaliste kutsumisega jääb see maja väikeseks. See vahetatakse tibukollase maja vastu. Seal toimub väike põleng. Ning nad peavad jälle oma elamise välja vahetama. Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida. Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad. Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.`` Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäi tundideks kööki toitu valmistama. Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
Millest keegi toitub: Orav - pähklid, taimede seemned, linnupojad, -munad, teod. Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned
1. Päikesevalgus: Nähtav valgus: taimed saavad fotosünteesiks, loomad näevad. Infrapunakiirgus: neeldub organismides ja võimaldab kõigusoojastel tõsta kehatemperatuuri. Ultraviolettkiirgus: suurtes kogustes kahjulik, väikestes kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon. 2. Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad, roomajad, sisalikud,maod). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part, tikutaja ja rukkirästas. Tipptarbija Tipptarbijad on toiduahela viimaseks lüliks, üldjuhul suuremad kiskjad. Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on metssead, kes söövad linnupoegi, linnupojad omakorda vihmausse jne. Ning siis alla võib lugeda ka toonekured, sest nad söövad konnasid, konnad söövad putukaid, mardikaid jne. Ökopüramiid Tipptarbija Karnivoor Herbivoor Produtsent Ökosüsteem kui tervik Ökosüsteem kui tervik on ühendatud ja seotud jada. Kõik sõltuvad millestki, kellestki, kas siis valgusest, temperatuurist, konkurentidest, produtsentidest või destruentidest. Toiduahelad Click to edit Master text styles Second level Third level
Esialgu asuvad nad elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumisega jääb see maja väikeseks.See vahetatakse tibukollase maja vastu. Seal toimub väike põleng. Ning nad peavad jälle oma elamise välja vahetama. Nad asuvad elama lumivalgesse majja. Neid aitab nende toimingute juures Spiro. Gerry õpetajaks saab Georg. Gerry on kõige suuremas vaimustuses looduslootundides. Georg õpetab teda kuidas teha looduses vaatusi ja kuidas neid üles märkida.Gerryt huvitavad igasugused elusolendid: konnad, putukad, linnud. Ta õpib hästi tundma pääsupere askeldusi. Tal on maod, skorpionid, lepatriinud, voodriämblikud ja muud loomad.Leslie valmistab Gerryle sünnipäevaks paadi, mille nimeks pandi `` Plasku- Punnpepu.``Tihti tehti paadisõitusid ja peeti piknikke. Maja oli ühtelugu külalistest tulvil. Ema jäitundideks kööki toitu valmistama.Gerry pidi õpinguid jätkama ja selleks pidid nad kõik Inglismaale tagasi sõitma.
kehtestamine Tutvustus Säilitamine Värske kalatunnused Kalade liigitussugukonna, elukohatoitumise järgi Kalade jagunemineelus, jahtunud, külmutatud ... Kalast kulinaartooted Konservid valmistamine, liigitus, vead Kalamari liigitus, olenevalt töötlusest Artikklid Teadlaste soovitused Retseptid Kalateraapia Anektoodid Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib sisalduda ka teisi toiduaineid; Värske kala kala, mille säilitamiseks on kasutatud ainult jahutamist; samuti vaakum või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; Jahutamine kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini;
Pesa asub maapinnast 16 meetri kõrgusel. Pessa munetakse 3 kuni 5 muna. Keskmine eluiga on 1,2 kuni 1,6 aastat ning maksimaalne eluiga on 14 aasat 10 kuud. Pole looduskaitse all. Kodukakk: Eestis on kodukakk kõikjal levinud tavaline haudelind. Eestis paregu 1000 kuni 2000 paari. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid. On aktiivne peamiselt öösiti. Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest lindudest. Konnad, sisalikud, mutid ja mardikad on tema menüüs samuti küllalt tähtsal kohal. Aprilli alguses muneb 2 kuni 5 muna. Teda phustab peamiselt inimtegevus pesa lähedal. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Karmiinleevike: Eestis on levinud igal pool. Eestis paregu 50 kuni 100 tuhat paari. Elupaigaks on niisked hõredad salulehtmetsad ja puisniidud, jõeorud, pargid, kalmistud, vähemal määral kadastikud ja raiesmikuvõsad. On päevase eluviisiga. On rändlind.
üheainsa emase järeltulijate arv suvega 5 triljoni piiri. Toakärbsed võivad siirutada ka mitmesuguseid haiguseid. Ühe kärbse keha pinnal ja soolestikus võib leiduda kümneid miljoneid mikrorganisme, sealhulgas ka tõvestavaid. Imilont, jalad ja keha katvad karvakesed on heaks asupaigakas mitmesugustele bakteritele. Nii levitab kärbes nakkushaigusi, eriti sooltenakkust (düsvaenteeria, tüüfus, koolera jt), ka paelusside mune ja silmahaiguste tekitajaid. Kärbestest toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt. Ka sügisesed külmad hävitavad neid. Sellele vaatamata on kärbseid ikkagi palju. Kasutatud allikad Kahetiivalised. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter20.htm Housefly, Musca domestics. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.hortnet.co.nz/publications/hortfacts/hf401042.htm Houseflies. (s.a). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.who
Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav
vigle ja punajalgtilder Võrtsjärv on üks rahvusvaheliselt tähtsamaid ohustatud linnuliigi väikekoskla rändepeatuspaiku rändeteel, kevadeti peatub sel alal kuni 1000 ja sügiseti kuni 3500 isendit KAHEPAIKSED Kahepaiksetest on Võrtsjärves ja selle kaldaalal leitud kuus liiki ning järve valgala veekogudel täiendavalt kolm liiki Peaaegu kõikides kaldabiotoopides võib kohata rohu, raba ja kärnkonna Rohelised konnad on samuti järves esindatud Võib leida ka tähnikvesilikku, kes elab Võrtsjärve kaldaala tiikides ja vaikse vooluga kraavisoppides Võrtsjärve vesikonnas Tänassilma jõe ligidalt on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti,
Kui alamliigid ühinevad oma levialaga, siis ristutakse ja kui edukalt, siis liigid sulavad kokku. Üks tegur on ka looduslik valik. · Viljastumiseelsed barjäärid: Geograafiline barjäär sarnased liigid ei puutu omavahel kokku, suured vahemaad (pruun- ja jääkaru, elevandid) Ökoloogiline barjäär sarnased liigid paljunevad erinevatel aegadel (nt. must ja punane leeder) või erinevates kohtades (nt troopilistes vihmametsades konnad (osad vees, osad lehtede peal, osad voolavas vees) ) Käitumuslik barjäär Loomadel on välja kujunenud erinevad signaalid, et kindlaks teha sama liigi isend (häälitsemine, lõhn, laul) Füsioloogilise sobimatuse barjäär suguelundid ei sobi kokku Sugurakkude sobimatuse barjäär sugurakud hukkuvad, muudetakse temperatuuri, pH taset või muud. · Viljastumisjärgsed barjäärid: Iseeneslik abort vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink)
(Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003) Alates sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel toimub ,,kloonimisprotsess" paljunemise ajal, mil munaraku jagunemine varases staadiumis võimaldab saada identsed kaksikud. Praeguseks pole inimest teadaolevalt kloonitud. On katsetatud lehma munaraku DNA ja inimese jalaraku siirdamist
kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele
Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ilmusid esimesed inimese eellased. KVATERNAAR (algas 1,81 miljonit aastat tagasi) Ajastule on iseloomulik jääaeg, mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini
Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD: SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus. Ema kõrvalt hakatakse toitu otsima 3-4 nädalaselt. Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg
teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. 3) Kvatenaar (1,81 miljonit aastat tagasi) Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni
Vaegmoondeline areng (puudub nukkustaadium) Vatsündinu erineb täiskasvanud eellasest nii välili- kui ka siseehituselt -> muutused toimuvad järk- järgult aktiivse elukeskkonna käigus Lutikad Tarakanid Prussakad Tirtsud konnad 12. Lootejärgse arengu peamised etapid Juveniilne staadium ehk noorjärk Algab organismi sünniga ja lõppeb sigimisvõime saabumisega. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne(käimine või lendamine) tegevus täiustuvad. Toitumisharjumuste omandamine ja kohanemine mitmesuguste elukeskkondade ja situatsioonidega.
(142-65,5 mln a) (Uusaegkond) Paleogeen Hiidroomajate järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetahate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. (65,5-23,8mln a) Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed. (23,8-1,81 mln a) Kvaternaar Ilmusid inimese vahetud eellased. Suri välja paljuloomaliike. Mitmeid väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvanud mõjuga planeedi elustikule.
Jumal lausus: ''Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal!''(2Mo 3:6) Jumal oli näinud oma rahva kannatusi ning Mooses pidi hakkama nende vabastajaks ja juhiks. Kuigi esmalt Mooses kõhkles, otsustas ta lõpuks Jumala abiga Egiptusesse minna. Mooses ja tema vanem vend Aaron ilmusid vaarao ette Jumala korraldust edastama, kuid vaarao ei nõustunud. Jumal saatis egiptlastele 10 käsku: Niiluse jõgi muutus vereks (surid kalad ja joogivesi oli reostatud), konnad tungisid kõikjale, ilmusid sääsed ja parmud, koduloomi tabas katk, inimestele ja loomadele ilmusid paised, rahe rikkus vilja ja rohutirtsud sõid alles jäänud saagi. Siis saabus kolmepäevane pilkane pimedus ja lõpuks esmasündinud poegade surmamine. Lõpuks lasi vaarao Iisraeli lastel minna. Asuti teele Raamsese linnast Gooseni maakonnast. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui ööl. Rahvale oli teejuhiks päeval pilve- ja öösel tulesammas. Nad suundusid Kõrkjamere
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom
Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Samuti tõrjuti tumedaid jõule, õnnetusi, metsloomi jpm. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Kindlasti tehti ka jürituld. Uskumused Jürikuu lumi on nagu väetis põldudele ja kuu lõpuni püsinud jää toob hea viljasaagi. Samuti kuulutab jürikuu suurvesi head rohukasvu heinamaal. Kui jürikuu on soe, tuleb külm ja vilu mai. Kui pääsukesed juba jürikuul pesa teevad ja konnad koevad, tuleb kuiv kevad. Kui jüripäeval on kaste maas, siis valmib rukis enne jaagupipäeva, ehk enne 25. juulit. Kui enne jüripäeval müristab, tuleb külm suvi. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid võimaluse lasta end nõududa, samuti nagu võõrastega rääkimine ja sõnaline kontakt. Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
