sarnanevad oma keemiliselt ehituselt valkainetega. Seni on õnnestunud maomürkidest isoleerida kolm peamist faktsiooni: neurotoksiin hemolüsiin hemorragiin. Maomürgid Nimetatud üksikute mürgifaktsioonide hulgaline vahekord on eri liiki madude mürgis erinev. Maomürkidest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid. Alkaloidid Kesk ja LõunaAmeerikas elutsevad mürgised konnad on sama tapvad kui ilusad, seda tänu kemikaalidele, mida nimetatakse alkaloidideks. Konna naha peale tekkiv eritis on nii mürgine, et ühelt konnalt saadavast ainest võib tappa kümme inimest. Mesilasmürk Mesilasmürk koosneb väga paljudest keemilistest ühenditest ja see mõjutab organismi mitmel moel. Mesilasmürgist valmistatakse mitmeid preparaate. Allergilistele inimestele ohtlik, sest võib tekitada surmaga lõppeva reaktsiooni.
· Sigimine Koeb aprillis, paarikaupa või väikeste seltsingutena. Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas. Üks emane koeb kuni 12800 1,0...1,5 mm läbimõõduga muna. 3...4 m pikkused kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult. · Areng Kui veetemperatuur on 23 °C, kooruvad 6...7 mm pikkused vastsed 5...6 päeva pärast. Sõltuvalt vee- temperatuurist kestab areng noore konnani 45...60fpäeva. Moonde läbinud noored konnad on 16 mm pikkused, sügiseks 20...26 mm pikkused. Suguküpsuse saavutab 3...4 aasta vanuselt. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid, kured ja teised kahepaiksetest toituvad linnud. · Ohustatus ja kaitse On ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mida põhjustab saastav inimtegevus. Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel
Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne
alumiseks taluvusläveks(taimedel+4°Cjuures). ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes organismi areng peatub nim ülemiseks taluvusläveks(taimedel areng peatub+40°C). ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku,milles organism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks.teguri intensiivsust,mille toimu on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.loomad:kõigussoojased(sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt.kahepaiksed konnad,roomajad maod).püsisoojased(elutegevust mõjutab temperatuur,aga keha temp ei muutu).
Referaat Haug Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, kes on haug? 4 ll 5 Pilte havist 6 Kasutatud allikad 2 Haug Tunnused: Suure pea ja pika, pardinokka meenutava ninamikuga röövkala. Päraku ja seljauim on vastastikuse asetusega. Värvus ja muster on väga varieeruvad. Selg ja pea on enamasti mustjasrohelised, küljed heledamad oliivrohelised või kollaka varjundiga hallid. Kõht ja kurgualune hallikas või kollakasvalge. Mõõtmed: Emaskala on oluliselt suurem kui isane ja eluiga pikem. Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisi...
Erituselundkond Toitumine haaravad teravate ham- kägistavad ja neelavad tervelt mastega tervelt või alla. suurte tükkidena mürkmaod hammustavad ehk salvavad Toit putukad, ussid, teod hiired, konnad, linnupojad, si- salikud ROOMAJATE SIGIMINE JA ARENG: lahksugulised loomad - emas- ja isasloomad kehasisene viljastamine - isane viib seemnerakud emaslooma organismi, kus need ühinevad pulmatants viljastatud munaraku ümber tekib õhuke nahkkest - muna - kaitsev ümbris ja toitained roomajad munevad maismaale moondeta areng - munast koorunud roomaja on oma vanemate sarnane
Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3...10 portsjonina 5...10 cm sügavusse vette. Kudemisel on muna läbimõõt 1,5...2 mm, hiljem 7...8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. Areng Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7...16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80... 90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5...6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude
Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduks konnad. *Mink osavam ja väiksem, saab rutem kõhu täis. *Saarmas võib mingiga koos elades toidu puudusel hukkuda. 6.Looduslik valik on protsess,mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid,kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. 7.Kohastumusteks nim. Liigi säilimist soodustavadi omadusi, st selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatu...
Kommensalism - Ühele liigile kasulik, teisele neutraalne Konkurents - taimede vaheline, nt. mullast toitainete saamine 6. Aineringe ja toiduahelad Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, rabamurakas, tupp-villpea Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon Tooge näide antud koosluses, selgitage põhjuseid Kasvavast populatsioonist: Konnad - rabas pole palju kalasi, kes sööksid konnakullesid. Kahanevast populatsioonist: Harilik mänd tarbib rohkem ressursse, kui haab ja selle pärast on haab kahanevas populatsioonis. Stabiilsest populatsioonist: Tupp-villpea saab piisavalt ressursse ja pole palju vaenlasi. 8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu Nimetage inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad nihkumine mõjutada antud ökosüsteemi, selgitage Saastumine,
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa vähenemine, Sotsiaal- poliitilised prob: sõda ja rahu (tuumasõda) toidu ja vee puudus, prügi, ülerahvastatus.
Ta palus assistendil ehitada kamber, kus saaks tekitada hästi suurt ja võimast kiirt. Selleks tellis ta peegleid jm vajalikku Hariduse rahvakomissariaadi kaudu Saksamaalt. Kiir tuli terav, tugev, jäme 4cm. Prof hakkas siis hoolega katsetama, konnakullestega seekord. Mõne ööpäeva järel oli tal konni terve instituut täis. Need hävitati lõpuks kemikaalidega lihtsalt ära. Ivanov: "... te olete avastanud elukiire" Viimati tekkinud konnad aga olid kole suured ja tigedad. 4. peatükk Preestriemand Drozdova Miskipärast hakati terves moskvas nüüd Persikovist ja tema "elukiirest" rääkima. Persikovi juurde tuli tunnustatud ajakirjanik, vähemalt ta esitles ennast nii visiitkaardil. Kui aga persikov teda sisse ei tahtnud lasta, teatas ta et on tegelikult hoopis GPU-st (sama asi mis hiljem KGB). Tegu oli siiski ajakirjanikuga, kes tegi GPU-ga koostöös ajakirja "Punane Kaaren". Kui ta sisse astus, vaatles ta hoolega kogu ruumi
keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades. Pärast paljunemisperioodi liiguvad konnad tiikidest metsa aladele, kus nad jäävad talveunne. Vahemaa tiikide ja metsa alade vahel võib olla kuni 1500 meetrit. Uuringus vaadeldud ala hõlmas 4067 ruutkilomeetrit Isere ja Savoie piirkonnas, kuhu jääb ka Gresivaudani tihedasti asustatud org. Orus asuvad kaks suurt linna Grenoble ja Chambery, kus elab vastavalt 500 000 ja 100 000 inimest. Mõlemad piirkonnad laienevad aktiivselt äärelinnadesse. Seega on uuritud maastikul esindatud erineva linnastumisest tuleneva survega
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks. 4) "Ilias" räägib Trooja sõja sündmustest, teine eepos "Odüsseia" kirjeldab kangelase elu. 5) Kreeka luulezanrid on: koorilüürika, monoodiline lüürika. 6) Monoodilise meelika kuulsaim autor on Sappho Lesbona saarelt. 7) Näitekirjandus arenes 5.saj. e.m.a. jumal Dionysose pidustustes vms. 8) Draama jagune...
sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest. Sellisel juhul on tootjaks taim, I astme tarbijaks näiteks sääsk ning II astme tarbijaks loomtoiduline taim. TOIDUAHELATE NÄITED Pohlad valgejänes rebane (tipptarbija) Luhtkastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg Jõhvikas sääsk võipätakas
Seni on Eestis leitud ainult valmikuid ning Lääne-Eestist pole üldse uuemaid andmeid. Et valmikut märgata, peab tundma kiili käitumise eripära: keskpäeval rohe-tondihobu tavaliselt ei näe, ta ilmub välja alles päikeseloojangul ning toimetab hämaras. Selline käitumine on kiilide hulgas väga omapärane. Ohud ja vaenlased Kuigi kiilid on ise aplad röövputukad, peetakse jahti neilegi. Väiksemaid kiilivastseid söövad suuremad röövputukad, kalad ja konnad. Hiljuti koorunud abituid valmikuid nopivad taimevartelt roolinnud, toites nendega oma järglasi. Tugevaid tiivulisi täiskasvanud kiile püüavad lennult kärbsenäpid ja pääsukesed. Bioloogia ja elupaik. Kui suve jooksul võib näha kiile lendamas kõikjal, siis paaritumise ajaks suunduvad nad alati veekogude juurde. Rohe-tondihobu valib sigimiseks kergelt happelised seisuveekogud: kinnikasvavad järved või turbaaugud. Isased kaitsevad paaritumise ajal oma territooriumi teiste isaste eest
Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine Eluviis Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel Levik ja elupaik Elab niitudel, metsas, elamute läheduses, seintel, plankudel Laialt levinud nii euraasias kui ka põhjaameerikas Osa looduses ja inimese elus Tema liikumisviis on võetud kasutusele planeetide pinna uurimisel On uuritud tema kasutamist ka kahjurite tõrjeks põllumajanduses. Nad toituvad Eestis peamiselt putukatest, seega on nad
kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng Nukustaadiumiga Liblikad , ... 14. Otsene areng Inimene, imetaja, linnud 15. Platsenta On kõikidel imetajatel. Ümbritseb imikut 16. Miks vaja ? Vaja, et lapsel ainevahetus toimuks; see kaitseb kahjulike ainete eest; annab antikehasid 17. Kliiniline surm On võimalik inimest elustada (vastand: bioloogiline) 18
käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis
ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski. Ühte tüüpi maske oli mitu - nt. kasutati kuute erinevat noore naise maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne. Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kõik elemendid pidid andma suurenduse. Ka riided. Näitlejad kandsid jalas koturne - jalanõusid, millel on talla paksendused. Kitoon - varrukatega ülariie. Traagilistel kangelastel oli pikk kitoon, koomilistel lühike (ka teenritel). Kitoon oli tavaliselt kaunistatud tikanditega. Rohkem omas tähtsust värv. Kitooni peale tõmmati mantel - kuningatel oli see purpur-punane. Kuningannadel kitoon punane ja mantel valge
liitsilmad Silmad on laiad ja punased, neil puuduvad silmalaud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal Käppadel asuvad maitsmiselundid Koht ökosüsteemis Temast toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt Arvukust vähendavad sügisesed külmad ja inimene Võivad edasi kanda mitmesuguseid haiguseid Toakärbes on sünantroop vähemal või rohkemal määral seotud inimesega. Päritolu ja elukoht Uusaegkonnast, u 65 milj aastat tagasi Kesk- Idast Kosmopoliitne putukas - praeguseks leitud üle kogu maa Lindlate ja lautade ümbruses Kodude ümbruses põhiliseks toiduallikaks prügi Toitumine Suiste asemel imilont
Tutkas Liivatüll Punajalg tilder Kiivitaja Hanelised(Hallani,Kanada lagle) Alpi risla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Halljänes Kariloomad Mügri Kärp Kahepaiksed Enamasti elavad seal ainult konnad Nt rohekonn ja kärnkonn Põhiline konna liik on kõre ehk juttselg kärnkonn Rannaniit on kõrele peamiseks elukohaks Selgrootud loomad Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne) Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline Putukad Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis
ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 (6) muna ja vaheldumisi hautakse ligikaudu viis nädalat. Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
täisterajahust omas mahlas või õlis. Itaallane sööb nisuleib, lasanje, Itaalia supid on keskmiselt 28 kg puuviljad, pähklid, tavaliselt vedelad liha-, pastat aastas! trüflid, artisokk, kala- ja nuudlisupid. tiramisu, martsipan Konnad, molluskid, Saanud alguse 16.saj Kiirus ja tugev tuli! Peenemaitselised. teod, Antiik-Roomas. Toidud ei tohi olla üle hoolikalt valmistatud köögiviljad(artisokk, Ühendatud Ateena ega alakeedetud, ning kaunilt PRANTSUSE porrulauk, spargel), kultuur ja elegants. peavad olema hästi serveeritud toidud.
puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega puudel tihti tugijuured liaanidel õhujuured õied suured erikujulised värvikirevad Loomade kohastumised Ööloomadel hiiglasuured silmad või väga tundlikud kõrvad ja nina Paljud mardikad helendavad ööpimeduses Värvikirevad linnud, erksad värvid aitavad nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga Eredavärvilised konnad, nahk niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Vihmametsast üldisemalt Vihmamets on: tihe lopsakas liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt Toiduahel troopilises vihmametsas Pähkel -> Aguut -> Jaaguar Banaan -> Simpans Faktid
määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
§ Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest Sigimine § Pärast ärkamist (aprillis) lähevad vee-kogudesse kudema § Iga emasloom koeb kuni 12 800 muna § Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas § Kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult Areng § 5...6 päeva pärast kooruvad 6...7mm pikkused vastsed § Kulleste areng on kiire ja kestab veetempera-tuurist sõltuvalt 45...60 päeva § Moondunud noored konnad on u.1,6 cm pikkused, kasvades sügiseks 2...2,6 cm pikkuseks § Suguküpsuse saavutavad 3...4 aastaselt Levik § Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni § Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse §
Eepos on ulatuslik värsides kirjutatud jutustav teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel (rõh.:vaprust,lojaalsust,inimlikkust) Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt,mis koosneb sündmustest ja õpetusest(valmimeistrid:kreek.Aisopos;room.Phaedrus) Tragöödia on lepitamatu konfliktiga ja kurva lõpuga näidend,mille õilis p.tegelane hukkub ebavõrdses võitluses.Tekkis 534eKr. (1teater).Näitlejate vahelised dialoogid vaheld.kooriga ja tragöödia oli värsivormis ja arenes koorimeelikast.Hiljem tekkis nõue et tegevus toimuks ühes paigas ühe päevaga.Eesmärgiks oli kalarsis,vaataja hingeline puhastumine,kui elab kangelasele kaasa.Põhiprobleem oli ,et kuidas vältida kannatusi.Vastuseks mõõdukus või võimatus.Saatusetragöödias on esiplaanil üksikindiviidi võitlus traagilise ettemääratusega. Autorid:Sophokles,Euripides,Aischylos. Aischylos.Trag.klassik.vorm;teine näitleja;teema poole poolest kokku kuuluvad 3 näidendit liitis trigoloogiak...
13. Loetle järgse arengu tüübid + nt! Arengu tüüp Iseloomustus Näited Otsene areng Vastsündinu on sarnane Inimene täiskasvanud organismile Täismoondega areng Vastsündinu erineb Liblikas täiskasvanud organismist Vaegmoondega areng Vastsündinu erineb Konnad, rohutirts täiskasvanud organismist 14. Nimeta loote järgse staadiumid! o Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) o Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) o Vananemise staadium e. raukumisperiood ( kogu organismi taandareng )
Loodusvööndid. Vihmametsad. 8 klass 1. Mille poolest erineb vihmametsade taimestik meie parasvöötme metsade taimestikust? (3) 2. Kuidas kaitseb vihmamets põlisrahvaste eluviisi? (2) 3. Kuidas mõjutab vihmametsa tööstuslik raiumine eluslooduse liigilist koosseisu? (2) 4. Miks on maakera liigirikkama loodusvööndi vihmametsa muld toitainevaene? (1) 5. Millised taimed on epifüüdid? Too näiteid. (2) 6. Vali õige variant kaldkriipsu ees/taga. (3,5) a. vihmametsas sajab palju laskuvate/tõusvate õhuvoolude tõttu b. vihmametsa puud kasvavad kiiresti/aeglaselt c. vihmametsas on rikkalik/on vähene alustaimestik d. põhjapoolkera savannis sajab alati siis, kui meil on talv/suvi e. vihmametsas on aastaringselt jahedad/palavad ilmad f. peaaegu igal hommikul/pärastlõunal sajab paduvihma g. ekvatoriaalne kliima on ...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
• Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suuremaks. Miks on kaitse alla ? • Oht, et liik kaob – suurimateks ohtudeks on inimtegevus ja kliimamuutus. • Inimtegevus – sookured sõltuvad suurel määral põllumajandusest. • Tihenev elektriliinide võrk – sureb igal aastal kümneid ja sadu linde. • Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks.
Sotsiaalsed võrgustikud Mikk Mäesepp 095753 01.12.2010 Mikk Mäesepp 1 Kava Ø Sotsiaalne võrgustik Ø Sotsiaalvõrgu põhiobjektid Ø Kuus eraldavat sammu Ø Sotsiaalse kapitali väärtus Ø Funktsioonipõhine jaotus Ø Klassikaline interneti sotsiaalvõrgu platvorm Ø Mida sotsiaalvõrgu haldaja ise sellest kõigest võidab Ø Fakte interneti võrgustike kohta Ø Affiliate marketing 01.12.2010 Mikk Mäesepp 2 Sotsiaalne võrgustik Sotsiaalne võrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse. 01.12.2010 Mikk Mäesepp 3 ...
Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti. Kodukaku pesa tunneb ära omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse kõdunenud puupuru seguga. Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem öökull". Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda väiksematest kuni hakisuuruste lindudeni, konnad, sisalikud, mutid ja mardikad, st toiduvalik võib olla väga lai. Kodukakud sageli siiski spetsialiseeruvad mingile kindlale toiduobjektile. Peale närilistepüüdjate on tuntud näiteks rästaspetsialistid. Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana.
Juttselg kärnkonnad toituvad tigudest ja erinevatest putukatest, kui liik sureks välja, poleks nii palju konni, kes reguleeriks putukate ja nälkjate arvu. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes ning samuti paljude loomade, kelle toiduks on konnad, toiduvalik väheneks. Ma arvan, et kõige rohkem võime me ise ohustada juttselg kärnkonni, saastades rannikualasi kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni neile sobivad kudemispaigad. Mina saaksin olla säästev tarbija ja sellest tulenevalt kaitsta meie ühist keskkonda, kui: 1) Sorteerin prügi 2) Eelistan riidekotte looduses mittelagunevatele kilekottidele ja teistele plastpakenditele 3) Tarbeesemeid ostes eelistan neid, millel on keskkonnasõbralikkust
tegevust isikliku kasu saamiseks. Tuntumad tsitaadid: • Tark õpib palju oma vaenlaselt • need, kes saavad riigi valitsemisega rikkaks, muutuvad otsekohe ebaõiglaseks, hakkavad intriigitsema ja rahva vastu võitlema. Säilinud loomind jaguneb kolmeks: • poliitilised(Ratsanikud, Herilased, Ahharnlased, Lysistate ja rahu. • sotsiaalsed(Naised rahvakoosolekul, Plutos ja pilved) • Komöödia(Naised tesmofooridel, konnad ja linnud) SOPHOKLES Sophokles on tuntuim 5.sajandi eKr. Tragöödiakirjanik. Tema loomingpakatab muretusest ja sobis seega suurepäraselt rahuldama Ateena publiku vajadusi. Sophokles tõi näitekunsti palju uuendusi. Tuntumad tsitaadid: • Keegi ei armasta halva sõnumi toojat • Mu loomuses ei ole liituda vihkamise vaid armastusega • Lootus on see, mis toetab enamikku inimesi
1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama. Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased
Tuulispask · Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea, tuulepööris, tuulevood, isegi jäneseks kutsutakse teda. Vesipüks ehk pilvesammas · Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. · Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis, täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaadod Eestis · Eestis kasvanud. 1998 oli Eestis 24 tornaadot, 15. juulil 2000 ründas tornaado Rakvere linna ja tegi palju kahju majadele ning garaazidele, üks inimene sai surma. Metsa laastasid tornaadod 2001. aasta juulis Tudu kandis. Hukkus kaks inimest: üks naisterahvas jäi langeva puu alla, üks laps aga sattus maha langenud elektritraatidesse
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
tähnidega; Välimuselt sarnanevad hiireviuga; Reeglina on suur-konnakotkas tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väike-konnkotkas; Väike- ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide; KONNAKOTKAD Toitumine: jahivad saaki enamasti väheintensiivsetel rohumaadel, kuid ka märgalade, põldudel jt avamaastikel, vähesel määral ka metsas; Saagialal paikneb reeglina lähedal, 1-2 km kaugusel. Eelistab pidada varitsusjahti; Saagiks peamiselt uruhiired, mutid, konnad ja linnud, mõnikord madusid ning suuremaid putukaid; Pesitsemine: rändlinnud, saabub eestisse alates märtsi lõpust. Lahkuvad septembris; Elupaigaks: mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude vanu pesi; Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva. KALJUKOTKAS Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg;
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosünte...