Lühiülevaade liigimääratlusest eesti rohelistel konnadel Rohelisi konni on Eestis kolm liiki. Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega ei ole olemas puhast veekonnade populatsiooni. Noormaalse...
rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 ° C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3- 5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500- 700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert.
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees
Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised. Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud. Peamise osa rohukonna toidust moodustavad mardikad, kahetiivalised ja nälkjad. Rohukonnad talvituvad gruppidena veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Eestis kestab talvitumisperiood oktoobrist kuni märtsi lõpu-aprilli alguseni. Kevadel ja sügisel sooritavad konnad mitmepäevaseid rändeid vastavalt kudemispaikadesse ning talvitumisveekogudesse. Aktiivne periood jääb südaöö kanti: kõige liikuvamad on nad kella 23 ja 2 vahel. Päevaks varjuvad konnad niisketesse kohtadesse: kivide alla, põõsastesse.
SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................4 1.KONNADE LÜHITUTVUSTUS........................................................................................................................5 1.1.PÄRISMAISED KONNAD....................................................................................................................................5 1.1.1.Archey konn............................................................................................................................................5 1.1.2.Hamiltoni konn.......................................................................................................................................6 1.1.3.Maud saare konn......
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud
Kordamine 7. Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdl...
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid, kahetiivalisi, kiile ja sipelgaid - maismaalt. Veekonnad on päevase eluviisiga ning kui hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2...3 nädala pärast, alates mai II poolest võib juba kuulda isaskonnade valju ja käredahäälset krooksumist. Et kontsert paremini emasloomadeni kostaks, pungituvad suunurkadest välja heledad-hallikad häälepõied. Veekonnade sigimisperiood on pikk, sest iga emane koeb mitu portsjonit mune (kokku 2000...3000 muna). Vees, mille
paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9. Kärnkonnade iseloomulikud tunnused : *Roomamine *Kärnad, mügarikud 10
(Dendrobates Azureus) Sinine mürk konn Kirjeldus Need väikesed konnad on kergesti äratuntavad oma sinise värvi poolest, jalad ja kõht on tumesinised ning selga katavad mustad täpid või laigud, eriti pea osas. Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb
See oli kurb rongkäik) PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ? LISA7 LEIA VIIS ERINEVUST ! LISA8 KONNAD Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju- liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres.Õpetaja loeb koos lastega: Armas väike konnake, hüppa tiigi kaldale! Ringi sees seisvad lapsed matkivad hüppavaid konni. Siis vahetatakse osad. KURG JA KONNAD Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu. Lapsed (konnad) on kodus. Õpetaja kutsub: Konnad, tulge hüppama! Üks lastest on kurg ja astub kure sammul lastele lähemale. Konnad hüppavad koju. LISA9 VIHMAUSS Sõrmed on ussikesed, mis keerlevad igas suunas. Vihmasaju ajal trummeldada sõrmeotstega põrandale (lauale, tamburiinile, trummile). Peitu peita kiiresti käed selja taha, kaenla alla, kukla taha vm. Suss suss vihmauss mulda vagu ajab. Suss suss vihmausssõpru taga ajab.
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem;
VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne
küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
KAHEPAIKSED-KONN minnes hingab ta vaid läbi naha. Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed.
Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega muna, mis paiknevad veepinnal 10-15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8-10 päeva pärast
kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS SINIKAEL-PART LAULULUIK TUTKAS TIIR LAGLED TUTTPÜTT Imetajaid MÜGRI KOBRAS NAHKHIIR ONDATRA SAARMAS
kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos
Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu
väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad tiigikonn järvekonn
Bioloogia 1. Nimeta tunnused, mille poolest konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1
põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud
a) Valgus Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest. Kanarbik on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades. Konnad on aga öise eluviisiga, seega võib neid kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad konnad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse. b) Ultraviolett kiirgus Suur osa Päikeselt Maale suunduvast ultraviolettkiirgusest hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääri. Kui osa sellest kiirgusest jõuab ka maapinnale. Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjlik. Elektromagnetiline laine mis jääb punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad peaasi et temp. oleks kõrgem kui ümbruskeskkonnas.
,,Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi.'' Mina leian, et novelli mõte on küllaltki sügav. See pani mind mõtlema selle üle, et isegi inimene, kes elab külluses, võib millegi halva juhtudes sellega aja möödudes leppida, üritamata olukorda muuta. Sel momendil, kui inimene hakkab allaandlikult leppima halvaga, muutub tema elu aina sandimaks. Näiteks kui konnad asetada keevasse vette, jätavad nad kohe elava maailmaga hüvasti. Kui aga asetada konnad külma vette, mis aeglaselt kuumaks läheb, harjuvad konnad aina kuumeneva veega ning lõpuks surevad, kuna keeva vee temperatuur on väljakannatamatu. Sama kurvalt lõppes ka novell, kuigi lugejad võivad ainult aimata, kas mõlemad tegelased said surma või neil õnnestus siiski pääseda. Justnimelt loo narratiivne struktuur, jutustaja positsioon ja
Hingavad kopsude ja naha kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult. Elutsükkel: maismaaloomad, kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes.
JAHI PIDAMINE Ilves- detsember- jaanuari hunt november- veebruar karu august- oktoober metssiga aastaringi Roomajad 1. KILPKONNALISED kilpkonn 2. KÄRSSPEALISED 3. SOOMUSELISED arusisalik, kivisisalik, rästik, nastik, vaskuss 4. KROKODILLILISED Kõik eesti roomajad on looduskaitse all. Nastikut ja rästikut saab eritada. Nastik on pealt tume, kõht valge, pea peal on kaks kollane täppi. Peab jahti päeval. Pole mürkmadu, neelab söögi elusalt. Sööb: konnad, kullesed, kalad, hiired. Rästikul on seljal sik-sak triip. Mürkmadu. Jahti peab öösel. Sööb: hiired, konnad, sisalikud, linnupojad. Kivisisalik ja arusisalik. Kivisisalik on arusisalikust suurem. Kivisisalik on pruunikas ning küljel on heledad laigud. Arusisalik jätab oma saba maha, kasvab uus. Elab niisketel aladel. Kivisisalik elab kuivematel aladel. Vaskuss on jalutu sisalik, ta pole ohtlik. Kaitseks heidab saba ära. Jacobi elund madudel on haistmiselund, mis asub mao suulaes.
Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad. Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal käivad nad ainult putukajahil. Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt. Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele. Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid
roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist.
aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik.
aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik.
Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega Pojad on pesahülgajad Mune on tal kaks pesitsemine Pärissulstikkujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima Toit Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms Söövad ka konni, sisalikke ja hiiri
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik.
Paljunemisvõimeliseks saab umbes 4-6 cm pikkusena. Kudemiseks vajalik suviselt soe vesi. Marja valvab isakala. Isakala liigutab uimedega vett, et tagada soodsad arengutingimused ja peletab eemale marjaõgijaid. Toitumine Röövtoiduline unimudil on suhteliselt vähenõudlik. Pärast koorumist toitub vee pindmistes kihtides zooplanktonitest. Edaspidi toitub veekogu põhjas kaladest ja põhjaloomadest.(vesilikud, konnad ja kullesed jms.) Esineb ka kannibalismi. Kasutatud materjalid Tiit Hunt ,, Eesti kalad“ Henn Ojaveer, Liina Eek, Jonne Kotta ,,Vee võõrliikide käsiraamat“ Tänan tähelepanu eest!
MUST -TOONEKURG Sisukord Linnuvälimus......................................................2 Toitumine............................................................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse ...
Saarmas Margot Laan kirjeldus ● pikkus 80-150 cm ● kaal 3-14 kilo ● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. Mutt on eranditult loomne. Toiduks on muttidel enamasti vihmaussid, putukad ja nende vastsed, saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt, kellest üle käib. Mutid söövad ka teisi mutte. Looduslikud vaenlased on mutile nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Mutt on ka kannibal, sest ta sööb teisi mutte.
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis
Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7.
NAERUKAJAKAS NAERUKAJAKAS VÄLIMUS ELUPAIK Elab mitmesuguste veekogude läheduses jõed, järved, rannaäärsed alad, kus toimub ka koloonialine pesitsemine. Üle kogu Eesti võime teda kohata nii mere ääres kui ka sisevetel, sageli salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkon...
praktilise tööga kuid leian siiski,et peab tegema rohkem tööpraktikat. Põranda ning trepi valamiseks seonduvad ettevalmistustööd Kõigepealt tuleb tasandada maapind, seejärel eemaldada suurem sodi ja kivid. Seejärel tuleb panna kas kruusapõhi, sõelmepõhi või miskit muud täidet. Järgmiseks tuleb armatuur parajaks lõikuda ja maha laotada, kui see tehtud tuleb armatuur omavahel siduda. Peale sidumist tuleb armatuur maast kõrgemale saada, selle jaoks kasutatakse ,,konnasid". Kui konnad on ilusti parajate vahedega alla paigutatud on kõik valmis betooni valamiseks Minu ühe tööpäeva kirjeldus 06.00 äratus, ärkamine, kerge hommikueine ja kohvi. 07.00 lahkumine majutusest objketile. 08.00 jõudsime enamasti objektile, toimusid ettevalmistused ning töö läks lahti. Alustasin kohe aluspinna ettevalmistamisega kuhu valatakse betoon põrand. Eemaldasin suurema prahi ja kivid. Tasandasin maapinna reha ja labidaga, seejärel vedasin peale
vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades:
TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja maohambad, sööb vetikad, kehasse seedenõret. segatoidulised. väikesed loomakesed, surnud konnad, kalad. VERERINGE Avatud, südamest Avatud, pikk torukujuline Avatud, süda kehaõõnde soontesse, kehaõõntesse, süda pumpab verd kehasse, seljaosas, juhib verd pähe. lõpustesse, sinikasroheline enne tagasi südamesse veri, jõudmist veri rikastub hapnikuga (hingamiselundid)
jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus
Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat tagasi • Jätkusid kontinentide kokkupõrked • Moodustusid Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus • Kliima külmem • Tekkisid mandriliustikud • Taimestik ja loomastik sarnanevad praegustega • Levima hakkasid maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired • Rohttaimede kiire levik • Esimesed inimeste eellased • Tekkisid inimahvid-šimpansid, gorillad, orangutanid • Vaalalised arenesid ja levisid kiiresti Vaalalised ja haid Mõõkhambuline tiiger Karvane ninasarvik Rekonstruktsioon vanimast hominiidist Kvaternaar • Praegu jätkuv ajastu • Mandrijää teke • Jääaeg vahetus tihti jäävabaajaga • Kujunesid tänapäeva kliimavööndid • Kujunesid välja esimesed neandertaallased
Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, gorillad, orangutangid, ahvid, puumad,jaaguarid jne Veekogudes elavad paljud kalaliigid + JAAGUAR Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Levila piirid on tänapäeval kahanenud Populatsiooni seisund stabiilne Toitumine: maismaa imetajad, kariloomad, kalad, konnad, kilpkonnad ja alligaatori pojad Populatsiooni tihedus: 11.7 jaaguari/100 km2 (2004) Inimesed on suurimaks ohuks + JAAGUAR Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Jaguar_- _Cameron_Park_Zoo_-_Waco,_Texas.jpg/220px-Jaguar_-_Cameron_Park_Zoo_-_Waco,_Texas.jpg; https://s-media-cache- + KASUTATUD KIRJANDUS http://www.bioneer
v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas Kesk-Aafrika Vabariigi tähtsaimad ekspordipartnerid on Belgia, Hiina, Indoneesia, Maroko, Kongo DV ning Prantsusmaa Import Toit Tekstiilid Petrooleumitooted Masinad Mootorsõidukid Kemikaalid Ravimid Kesk-AafrikaVabariik tähtsaimad impordipartnerid on Lõuna-Korea, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
