Sander Mets Tarbijakäitumise ülevaade nutitelefonide kasutajatest Praktiline töö Õpetaja: Aivar Voog Tallinn 2017 Sisukord Nutitelefonide tarbimisnõudlus............................................................................... 3 Nutitelefonide hinnaelastsus.................................................................................. 5 Nutitelefonide konkurentsisituatsioon....................................................................5 Tarbijaskonna margiteadlikkus................................................................................ 6 Tarbija üldised hoiakud........................................................................................... 7 Kasutatud materjal................................................................................................. 8 Nutitelefonide tarbimisnõudlus
Ettevõtte peamised edutegurid meie tegevusharus on hetkel hea üldine majanduslik olukord ja suurenenud nõudlus metsa-, põllumajandus- ja kaevandusmasinate järgi. Viimase aja trendid metallitööstusharus on soetada endale järjest uuemaid masinaid mis omakorda on jällegi eeliseks meie tootmisele. Meie klientide tooted ja ettevõtte maine on kindlasti leidnud oma koha ka tarbijate hulgas kes on jäänud lojaalseks just meie partnerite toodangule, st klientide lojaalsus suureneb. Konkurentsisituatsioon tegevusalal on küllaltki suur. Metallitööstusega tegelevaid ettevõtteid võib leida erinevates suurustes, selles on omakorda suur mõju hetkel kiiresti kasvaval majandusel, mis annab võimalusi alustada paljudel ettevõtetel tegevust. xxx konkuretsi eelis seisneb pikas ja usaldusväärsel koostööl meie parteriga kes omab suurt positsiooni kohalikul metallitööstus turul ja ühtlasi omab võtmetähtsusega koostöö lepinguid suurte rahvusvaheliste kontsernidega.
Mark 1.0 out of 1.0 jõustub seadusemuudatus, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk töötajad soovivad rohkem vaba aega elanikkond on hakanud oluliselt rohkem investeerima kütuse hind maailmaturul kasvab oluliselt tootmise efektiivistamine tõstab tootlikkust turule lisandub uusi ettevõtteid, mistõttu konkurentsisituatsioon muutub pingelisemaks Question 14 USA-s kasvas tööpuudus Suure Depressiooni ajal 3-lt protsendilt 25-le protsendile. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 15 Majanduslangust iseloomustab muuhulgas Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0
Kuressaare Ametikool Turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õpesuund Kokk Marie Rander, Riivo Mõttus KÜPSETUSMEISTER OÜ Turundusplaan Õpetaja: Heli Kakko Kuressaare 2016 Sisukord 1Turundusplaani kokkuvõte.................................................................................... 3 2Situatsioonianalüüs.............................................................................................. 4 2.1Turuanalüüs.................................................................................................... 4 2.2Konkurents..................................................................................................... 4 3Turunduse eesmärgid ja strateegiad....................................................................5 3.1Eesmärgid..........................................
korraldada teatud teenuste tootmine firmasiseselt (koristustööd, aga ka infotehnoloogiasüsteemi haldamine) või osta seda teenust turult. Teatud teenuse turult ostmise korral on kindlasti tähtis turukonkurents, mis surub hinnad alla. Samal ajal on teenuse kvaliteeti firmasiseselt enamasti lihtsam kontrollida, sest turult ostes tähendab kvaliteedikontroll paljudel juhtudel küllalt suuri lisakulusid. Firmade arv turul muutub ning koos sellega ka konkurentsisituatsioon. Firmade arv ja turu osa tegevuste koordineerimisel väheneb ning üksikud ettevõtted kasvavad seoses liitumiste ja ülevõtmistega. Firmad taotlevad mastaabiökonoomiat, kuid sellega suurenevad ka firmasisesed tehingukulud, näiteks erinevate ärikultuuride kokkupõrke tulemusena. Seetõttu on kirjanduse põhjal otsustades vähem kui pooled liitumistest tegelikult edukad. Viimaste aastate tuntumaid näiteid on lahutusega lõppenud Mercedeste tootja Daimler-Benzi ja Chrysleri ühinemine
· Lühikokkvõte annab lühiülevaate kogu äriplaanist. Lühikokkuvõte kirjutatakse viimasena ja asub äriplaani alguses. Lühikokkuvõtesisaldabvähemaltjärgmistinformatsiooni: · · Äriidee,visioonjaeesmärgid · · Kokkuvõtlikülevaadeettevõttevõiselleomanikesenisesttegevusest · · Kokkuvõtepeamistesttugevustest,nõrkustest,võimalustestjaohtudest. · · Pakutavatoote/teenuseolemus · · Turumääratlus,suurusjakinnitusnõudluseolemasolukohta · · Konkurentsisituatsioon,konkurentsieelis · · Turustamisepeamisedpõhimõtted · · Tegevuseolemus · · Personalivajadus · · Oodatavadinantstulemusedjariskid · · Finantseerimisevajadus,kasuinvestorile. · Äriidee sõnastuses selgub: millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris,jne); millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks, milliseid selles sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada, kuidas neid
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info erispetsialistide vajaduse/ olemasolu kohta), kokkuvõte ettevõtte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, ülevaade äriideest (mis toote/ teenusega tegu, mille poolest see on atraktiivne ja missugusele tarbijale), ülevaade turust ja turustamise peamised põhimõtted...
Rahastaja Nimi AUTOPESULA ÄRIPLAAN Koostaja: XXX Mõdriku 2014 1. Äriideestik, äriplaani kokkuvõte. Sõnaline kokkuvõte KES, MIKS, MILLAL, samuti MIDA, KELLELE hakkab oma äriidee raames pakkuma. Aastast aastasse on Eestis suurenenud autode hulk. Seoses sellega on suurenenud huvi oma sõiduvahendi eest hoolitseda ning seega on ka suurenenud nõudlus sellist teenust pakkuvate firmade vastu. Klientidele tuleb pakkuda kiiret ja korralikku teenust, selleks on kindlasti vaja korralikke seadmeid ning kvaliteetset teenindust. Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas on kokku vaid paar automaatpesulat ja seetõttu on ka ootejärjekorrad pesulates tihti väga pikad. Sellest ka idee automaatpesula loomiseks. Leidsin, et kõige sobivamaks asukohaks oleks pesula rajamine Jõhvi Rakvere tänavale, kuna see jääb linna sõites teeäärde ja sissesõit on mugav. Pesula on avatud kõik päevad nädalas. Tööle on vaja kahte klienditee...
ÄRIPLAAN MILLINE TEGEVUSALA VALIDA ? Allikaid kust võiks saaada äriideed : · olemasolev töökoht · hobid ja huvialad · küsimus: miks siin ei ole ... · teiste poolt pakutavad tooted/teenused · tavaliste asjade uus või testsugune kasuitamine · uuritud vajadus · tehnoloogia uuendamisest tulenevad vajadused. MILLINE TEGEVUSALA SOBIKS SULLE ? · Sinu huvid? Mida sulle meeldiks teha? · Teadmiste analüüs · erioskused · enese hindamine · oma aja jagamine · miks sa tahad oma äriga alustada ? · Sinu prioriteet ENDA SWOT ANALÜÜS · Tugevused-oskused, teadmised, visadus, enesekindlus, planeerimisoskus, finantsiline stabiilsus. · Nõrkused-aja ja pere toetuse puudumine, kogemuste ja juhuomaduste puudumine, soovimatus töötada inimestega, suhelda avalikkusega. · võimalused- · ohud- TUGEVUSED- NÕRKUSED- AL...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Mis...
- sotsiaalses VALE - majanduslikus - demograafilises 9. Turult väljumisbarjäär võib olla kõrge, sest seda hoiavad: - vastavasisulised riiklikud piirangud - eetilised piirangud - raskused varade realiseerimisel - emotsionaalsed põhjused (kahju loobuda harjumuspärasest tegevusest) - kõik eespoolöeldu ÕIGE 6 10. Turu konkurentsisituatsioon on esitatud joonisel 1: KÕRGE GRUPP A: 1 ettevõte KVALITEET - kitsas sortiment - madalad kulud - hea teenindus - kõrge hind GRUPP B: 4 ettevõtet - keskmine sortiment
tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine, igasugused ebaõnnestumised, kiirustamine, igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis, töötamise füüsilised tingimused, igasugune pidev ohu situatsioon, kestev võitlus või konkurentsisituatsioon, tegevusetus, füüsiline väsimuslikkus ja kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus, töö ei vasta võimetele ja/või oskustele, liigne kontroll, ebaterve õhkkond töö juures, suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
Nt: . Halb stress ehk distress see on negatiivne pinge seisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanu võime halvenemise. Nt: . 35. Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine; Ebaõnnestumised; Kiirustamine; Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Enamlevinud tööalased stressorid: ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 47.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 48.Millised on enamlevinud tööalased stressorid? ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt: Liigne töökoormus. 33. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 34. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? 1. ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; 2. töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; 3. ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; 4. töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust; 5. töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe
Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. Enamlevinud stressorid Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 5 Stressi ja läbipõlemise vältimine Õppida märkama stressi tunnuseid. Analüüsida, millised ülesanded põhjustavad stressi. Kindlaks teha situatsioonid ja oma roll nendes situatsioonides, mis põhjustavad stressi.
toodete ning teenuste osutamiseks. Makrokeskkond- ettevõte kui ka teised ettevõtte mikrokeskkonda kuuluvad turuosalised tegutsevad suuremate jõudude meelevallas, mis annavad ühelt poolt võimalusi, kuid kujutavad endast ka ohte. Mikrokeskkonna tegurid: Tarnijad- teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. Tarbijad Konkurendid Konkurentsisituatsioon Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni (sisesed ja välised huvigrupid) Makrokeskkond: Sisekeskkonna tegevustena on olulised: ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne, kommunikatsiooni juhtimine oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine. 3. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE
tootmisprotsessis sisenditena või abivahenditena, neid edasi müüa, olla lõpptarbija. Väga hea kui suudetakse kirjeldada, milleks täpsemalt klient tooteid vajab. Tarbimisega seotud näitajad Ostuotsustusprotsess, ostuotsuse mõjutajad, otsustajad, ostude suurus ja sagedus jmt. Seaduspärasused organisatsiooniturul on tavaliselt keerulisemad kui eratarbijaturul nad sõltuvad nii organisatsioonist enesest, selle klientidest ning väga mitmetest välismõjuritest. 2. 5 Konkurentsisituatsioon Kõik ettevõtted tegutsevad paratamatult konkurentsitingimustes. Organisatsiooni edu turumajanduses sõltub eelkõige õige konkurentsistrateegia valikust. Õige strateegia valik aga põhineb konkurentsikeskkonna tundmisel. Efektiivse strateegia planeerimiseks peab firma püüdma välja selgitada konkurentide kohta kõik mis võimalik: mida nad pakuvad nende hinnad turustuskanalid turunduskommunikatsiooni alased tegevused jms.
î Sisu: turgude ja toodete atraktiivsus (võimalikud käibed, konkurentsieelised), eelpooltoodud analüüside sidumine terviklikuks süsteemiks ühel kindlal turul î Metoodika: piirkondlikud riskid ja arengud, portfelli analüüs. Strateegiliste äriüksuste abil tuleb hinnata ettevõtte võimalusi välisturul seetõttu, et välisturule ei minda korraga kõikide ettevõtte tegevusvaldkondadega või kõikide toodetega ning erinevate tegevusvaldkondade konkurentsisituatsioon on erinev. Erinevates valdkondades on edukusel erinevad võtmefaktorid: î tehnoloogilised: uurimistöö kogemused, tootmisprotsessi uuendamise võime, toote uuendamise võime, tehnoloogiaalased kogemused î tootmisalased: tõhusalt madalad tootmiskulud, kvaliteet, põhivara kasutusaste kõrge, soodne asukoht, oskustööjõu kättesaadavus, kõrge tööjõudlus, madal projekteerimise ja konsulteerimiskulu, nõtkus
Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? - ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; - töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; - ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; - töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust; - töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe
6.5.3.Konkurendid Konkurents on ettevõtete püüdlemine ühise eesmärgi poole, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. ,,Kaasaegses väga tihedas konkurentsisituatsioonis turul on ülioluliseks kujunenud küsimus: mis on ettevõttes ainulaadset ja unikaalset, millega konkurentidest eristuda?(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009)" Konkurentsieelise kujundamine on üheks põhiliseks teguriks ettevõtte säilimise tagamisel. Oluline on määrata ettevõtte konkurentsisituatsioon turul ja kujundada strateegiad vastavalt sellele. Konkurent on ettevõte või isik: · kes kaupleb samal turul · kes toodab sarnast toodet või teenust · kes toodab midagi, mis asendaks antud ettevõte toodet või teenust Konkurendid jagunevad vastavalt: · Otsene konkurent- tegutseb samas geograafilises piirkonnas, kelle tarbijaskond kattub antud firmaga ning kelle tooted on otseselt antud firma omaga võrreldavad.
jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? ◼ Suhete katkemine; ◼ Igasugused ebaõnnestumised; ◼ Kiirustamine; ◼ Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; ◼ Töötamise füüsilised tingimused; ◼ Igasugune pidev ohu situatsioon ◼ Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon ◼ Tegevusetus; ◼ Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? • ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; • töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; • ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; • töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
mõjutavad kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad. Mikromajanduslik analüüs on tegevusala (nt transpordiäri või iluteenindus valdkonnad) analüüs, kus tuleb jälgida järgmiseid näitajaid: peamised edutegurid majandusharus (tegevusalal); 6 viimaste aegade trendid majandusharus (tegevusalal); sisenemisbarjääri olemasolu; varustajate/ostjate võimu olemasolu; konkurentsisituatsioon majandusharus (mitu ettevõtet, nende suurus, omanikud jms); ennustatavad arengud majandusharus; hinna ja omahinna võimalikud arengud; kui suur on ekspordi osakaal majandusharus; kui suur on importtoodete konkurents. Kui ettevõtte tegevust mõjutavaid faktoreid on vähe, ei ole ärikeskkonna analüüsis põhjendatud makro- ja mikrokeskkonna arengute eraldi käsitlemine. 6. SWOT ANALÜÜS
oma tootmisprotsessis sisenditena või abivahenditena, neid edasi müüa, olla lõpptarbija. Väga hea kui suudetakse kirjeldada, milleks täpsemalt klient tooteid vajab. Tarbimisega seotud näitajad Ostuotsustusprotsess, ostuotsuse mõjutajad, otsustajad, ostude suurus ja sagedus jmt. Seaduspärasused organisatsiooniturul on tavaliselt keerulisemad kui eratarbijaturul nad sõltuvad nii organisatsioonist enesest, selle klientidest ning väga mitmetest välismõjuritest. 2. 5 Konkurentsisituatsioon Kõik ettevõtted tegutsevad paratamatult konkurentsitingimustes. Organisatsiooni edu turumajanduses sõltub eelkõige õige konkurentsistrateegia valikust. Õige strateegia valik aga põhineb konkurentsikeskkonna tundmisel. Efektiivse strateegia planeerimiseks peab firma püüdma välja selgitada konkurentide kohta kõik mis võimalik: mida nad pakuvad nende hinnad turustuskanalid 16
10. Konkurents Kaasaegses väga tihedas konkurentsisituatsioonis turul on ülioluliseks kujunenud küsimus: mis on ettevõttes ainulaadset ja unikaalset, millega konkurentidest eristuda? Konkureerimise vorm ja konkurentsieelise kujundamine on üheks põhiliseks teguriks ettevõtte säilimise (ellujäämise) tagamisel. Michael E. Porter`i (1991) arvates on konkurents alati ettevõtte edu või ebaedu algpõhjuseks. Oluline on määrata ettevõtte konkurentsisituatsioon turul ja kujundada strateegiad vastavalt sellele. Konkurent on iga ettevõte/isik: · kes toodab sarnast toodet, mida saab müüa samal turul; · kes toodab tooteid, mida on võimalik kasutada ettevõtte toote asendajana. Koosta nende ettevõtete kirjeldus, kes otseselt või kaudselt konkureerivad teie ettevõttega, too tabeli kujul välja konkurentide tugevad ja nõrgad küljed võrreldas teie ettevõttega.
mõistlikele tarbimisharjumustele, mõtlemine pikemas perspektiivis ja ühiskonna heaolu parandamine. Ohud ja probleemid rakendamisel: ettevõtte kasum väheneb. 2. Turunduskeskkond Väliskeskkond (mikro- ja makrokeskkond) Mikrokeskkonna tegurid: Tarnijad- teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. Tarbijad Konkurendid Konkurentsisituatsioon Huvigrupid – aitavad kirjeldada organisatsiooni (sisesed ja välised huvigrupid) Makrokeskkond: Sotsiaal-kultuuriline, demograafiline keskkond - Rahvastiku areng ja vanuseline struktuur, rahvastiku paiknemine - Hariduslik ja tööhõiveline struktuur - Väärtused, väärtushinnangud - Rollid - Rahvuslik koosseis - Varanduslik seis, sissetulekud - Elustiil, tarbimisharjumused - Perekonna roll ühiskonnas
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid....
Mikrokeskkonna analüüs Mikrokeskkond kujuneb tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerid (kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad) Mikromajanduslik analüüs on tegevusala (nt raudtee- või transpordiäri) analüüs, kus tuleb jälgida järgmiseid näitajaid: · peamised edutegurid majandusharus; · viimaste aegade trendid majandusharus; · sisenemisbarjääri olemasolu; · varustajate/ostjate võimu olemasolu; · konkurentsisituatsioon majandusharus · ennustatavad arengud majandusharus · hinna ja omahinna suhe majandusharus · eksport · import SWOT analüüs SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tegevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 1. Tugevused (strengths) S 2. Nõrkused (weakness) W 3. Võimalused (opportunities) O 4. Ohud (threats) T Sisemised tugevused
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud...................................................................................
This motivates him to keep moving forward, and the changes and strains in his life are ultimately bringing out the best in him. This would be classified as ‘eustress.’ 47. Millised on enamlevinud üldised stressorid? • Suhete katkemine; • Igasugused ebaõnnestumised; • Kiirustamine; • Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; • Töötamise füüsilised tingimused; • Igasugune pidev ohu situatsioon • Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon • Tegevusetus; • Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 48. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? • ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; • töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; • ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; • töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
49. Kontrolli mõiste, kontrolli vajalikkus Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektine jne. See on protsess, mille käigus tagastatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: Kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega Vigade kuhjumise vältimiseks Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle Omahinna minimiseerimiseks Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. W. Ouchi järgi: kontrollisüsteemi võib kujundada kolmel erineval viisil: 1. Turukontroll: hinnakonkurentsi ja turujaotuse põhjal koostatakse kontrollisüsteemi standardid; tavaliselt tootmis- või teenindusettevõtted, mis konkureerivad turu pärast. 2. Bürokraatik kontroll: võimu teostamiseks reeglite, prots...
· Mugavusest ja kiirusest hoolivad inimesed (ettetellimine, take-away) Suur valik, imemaitsvad toidud, lastesõbralikkus, inimeste teadlikkuse kasv (keskkonnast, tervisest), mugavus ja hubane keskkond tõotavad edu meie kvaliteetsete toitudega ainulaadsele buffeele. 5.4.Konkurents OÜ MAITSE hetkeseisuga ühtegi otsest konkurenti samal turul ei leidu, seega tihedast konkurentsist rääkida ei saa. Kuna konkurentsisituatsioon on pigem teretulnud nähtus (kasulik majandusele tervikuna) ning motiveerib ettevõtteid oma kaupade ja teenuste valikut laiendama ja suurendab aktiivsust seoses ettevõtete püüdlemisega ühise eesmärgi poole, siis peab OÜ MAITSE ennast kehtestama kaudsetest konkurentidest lähtudes. Kavandatava ettevõtte kaudsed konkurendid on kõik Tallinna linnas asuvad tervisliku toitumise suunitlusega toitlustusasutused. Tabel 3. Ettevõtte kaudsed konkurendid
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient mainemudel. Koosneb kuuest mainefaktorist. 1. emotsionaalne meeldivuse faktor meeldib ei meeldi, kuidas ma tunnen end kui ma puutun selle brändiga kokku. 2. toodete, teenuste kvaliteedi faktor kas need tooted on ka head? nt haiglad neid ei huvita et kas arst käib missioonidel või ei loeb vaid enda perse. 3. majandusliku edukuse ja jätkusuutlikuse faktor milline on ettevõte finantskäitumine. Nt Nokia 4
Ettevõtte juhatus on kahe liikmeline. Juhatuse liikmetele maksti aruandeaastal juhatuse tasu 66 000 krooni. Juhatuse liikmetele nende lepingu lõpetamise korral hüvitist ei maksta. Treegeri Kohviku OÜ põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on käibe kasvu suurendada, selleks laiendatakse kaupade sortimenti ja mitmekesistatakse menüüd veelgi. Eesmärk on firma turupositsiooni säilitamine ja kindlustamine. 2.4. Konkurendid, kliendid ning nende positsioon. Konkurentide arv ja konkurentsisituatsioon olenevad sellest, missuguses konkurentsis firma tegutseb. Teised Paide ettevõtted ei paku kohvikule konkurentsi, sest toodete arendus on erinev (kiirtoidud, pubid, restoranid). Kohvikus on ainuke Paides tegutsev kondiitritsehh. Kui konkurentide edutegurid, strateegia ja tegevuspõhimõtted on kas või üldjoontes teada, on palju kergem ennetada nende tegevusi ja kasutada nende nõrkusi. Kohviku turupositsioon sõltub: · turuosast, käibest; · tarbijate lojaalsusest;
seotud kulu v hinna mõistega. Harjumuste või tõekspidamiste minetamine on alati seotud kas materiaalsete või vaimsete/mittemateriaalsete kulutustega. On oluline hinnata saadava tulu (kasu isiklikust või ühiskondlikust heaolust) ja kulu (vahekorda ning vastavalt sellele disainida turunduskontseptsioon nii, et saadav tulu tunduks suurem, kui tajutud kulu. ( Vt. „4 P mudel sotsiaalturunduses“) Konkurents. Oluline on kaardistada konkurentsisituatsioon. Konkurents sotsiaalturunduses välejndub n.ö. sisemise ja välise konkurentsina. Sisemine konkurents seisneb inimeste probleemseteks hinnatud harjumuste, tõekspidamiste ja uskumuste konkurentsis uute, soovitud harjumuste, tõekspidamiste ja uskumustega. Välise konkurentsi puhul võib konkurent olla vastanduva sõnumiga kommertsturundus, samuti vastanduvad sõnumid sõpradelt, perelt, arvamusliidritelt. Konkureerivad mittesoovitavad käegakatsutavad kaubad hinna ja
toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise 15) Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine Igasugused ebaõnnestumised Kiirustamine Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis Töötamise füüsilised tingimused Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus 16) Tööga rahulolematuse ja tööstressi põhjused: Ülekoormatus – liiga palju teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes Töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele Ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused Töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust
· õige hinnaga · õigel ajal · õiges kohas Kõik 4 peavad olema täidetud, muidu ei toimi õigesti. Eduka turunduse aluseks on põhjalikult läbimõeldud turukontseptsioon. 10 Vajalik hankida informatsiooni lk 162 · kuidas arenevad turud üldiselt · kuidas arenevad klientide vajadused- vajadused on mõjutatavad · kuidas muutub konkurentsisituatsioon · kuidas hindavad kliendid meie teenust, võrreldes konkurentidega On tähtis saada teada, missugusena kliendid meid näevad. SWOT analüüs tugevused nõrkused sise keskkonnast tulenevad keskkonnast tulenevad välis võimalused ohud (Info on juba kogutud) Peale SWOT analüüsi tegemist hakatakse strateegiaid paika panema. Nii oleks vähemalt õige. Turunduskontseptsiooni väljatöötamise etapid 1
strateegiatele. · Hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või kommunikatsiooniteadet. 5. Hinnaeesmärkide klassifitseerimine Enne hinnaeesmärkide püstitamist on tarvis leida vastus järgmistele küsimustele: 1. Millises arengufaasis on toote turg (tekkiv, kasvav, stabiliseeruv, kahanev)? 2. Kus on minu toodete koht Bostoni maatriksis (nn. "loomaaia maatriksis)? 3. Kui palju on konkurente, milline on konkurentsisituatsioon ja milline on minu firma turuosa? 4. Millised on omanike (või minu kui omaniku) eesmärgid: kindlustada äraelamine, saada firma arendamiseks vajalikku "mõistlikku" kasumit, saada kiiresti maksimaalset kasumit, säilitada oma turuosa, võita domineeriv positsioon turul või kindlustada olemasolevat liidrikohta? 5. Kui tundlik on klient hinna suhtes ja millised on tema jaoks teised olulised ostukriteeriumid? 6
ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 111. 11.Millised on enamlevinud üldised stressorid? - Suhete katkemine; - Igasugused ebaõnnestumised; - Kiirustamine; - Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; - Töötamise füüsilised tingimused; - Igasugune pidev ohu situatsioon; - Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon - Tegevusetus; - Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 112. 12.Millised on enamlevinud tööalased stressorid? - ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes; - töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; - ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; - töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
Reputation Officer). · Konkreetse ettevõtte v toote puhul on oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu v tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine/juhtimine e. reputation management? Tänapäeval on minega tegelemiseks põhjuseks ka nn stakeholder's society kujunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis seega saab tõdeda, et maine kui selline muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega (stakeholders - R. Edward Freeman) st. oluline on nende poolt andav mainehinnang. (Finantssektor, meedia, investorid, töötajad, poliitikud, valdkonnaga seotud organisatsioonid, ... lõppkliendid on vaid üks osa) Reputation Quotient mainemudel (ka Harris-Fombruni mainemudel) Mudel koosneb kuuest mainefaktorist: 1.Emotsionaalse meeldivuse faktor - hinnangud meeldivusele, sõbralikkusele, abivalmidusele ja usaldusväärsusele (uskumused,
majanduspoliitilise riski summana. Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust. Äririsk on mitme teguri mõju koondtulemus. (Kasumiaruandes ärikasumi realt saame vaadata) Äririski näitajad on (panga poolt vaadatuna): - laenusaaja toodangu nõudluse tundlikkus üldiste majanduslike tingimuste suhtes. - Laenusaaja konkurentsisituatsioon - Toote diversifikatsioon (riskide hajutatus, tooteid rohkem) - Kasvuperspektiivid ja suurus. Kommertspanga laenujuhtimise teooriates on levinud nn 6 "C" teooria, mille kohaselt klassifitseeritakse kliendi krediidianalüüsi riskifaktorid kuue kriteeriumi järgi: 1) Iseloom (character) - kliendi eelnevate laenude tasumine - kliendi äriline ettenägelikkus - laenude eesmärgi põhjendatus. 2) Õigusvõime (capacity)
Lühikokkuvõte kirjutatakse alati siis, kui äriplaan ise on täiesti valmis. Lühikokkuvõte sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: · Äriidee, visioon ja eesmärgid · Kokkuvõtlik ülevaade ettevõtte või selle omanike senisest tegevusest · Kokkuvõte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. · Pakutava toote/teenuse olemus · Turu määratlus, suurus ja kinnitus nõudluse olemasolu kohta · Konkurentsisituatsioon, konkurentsieelis · Turustamise peamised põhimõtted · Tegevuse olemus · Personali vajadus · Oodatavad finantstulemused ja riskid · Finantseerimise vajadus, kasu investorile. Lühikokkuvõte on vajalik investoritele, et selle põhjal otsustada, kas nende investeerimispõhimõtete seisukohalt kogu äriplaan tasub uurimist või mitte. SWOT analüüs on ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonna ehk väliste tegurite analüüs.
Tavaliselt on ettevõte sunnitud kasutama seda kontseptsiooni selleks, et konkurentsis ellu jääda. Teised mudelid: 1) Turunduse roll organisatsioonis See, milliseks kujundatakse turundusfunktsiooni roll organisatsioonis, sõltub turundus-keskkonnast ja organisatsiooni juhtide visioonist. See roll võib aja jooksul muutuda. Pole olemas ainuõiget vastust küsimusele, milline peaks olema organisatsioonis turunduse roll. Turunduse roll oleneb turust, kus tegutsetakse. Konkurentsisituatsioon, tarbijad, keskkond. Ükski nest variantidest ei ole alati 100% tõsi, vaid sõltub just ettevõttest. Mõnel juhul kõige tähtsam, teistel aga kõrvaline. Samuti sõltub sellest, kuidas juhtkond seda näeb (mõjutab ka see, kas näeb adekvaatselt turundussituatsiooni jne), milline on strateegia jms 2) Turunduse juhtimise protsessi etapid ja nende sisu Hõlmab turundusotsuste analüüsi, eesmärkide püstitamist, planeerimist, rakendamist ja
Inimesel on kalduvus ühiskonnastuda. Inimloomuse olemasolu. Inimloomus on aga vastuolus. Arengumootor on vastuolu – antagonism. See aitab edendada arenguprotsessi; seda ka mõistuslike olendite puhul. Peab nägema kaoses korda; ajalugu. Kaos on mingil määral korrapärane. Kui on liiga korrapärane, siis väheusutav. Inimajaloos on palju irratsionaalset. Antagonism annab võimaluse lisada see mõistusprotsessi ehk saab kaootilisust põhjendada; impulss mis suunab mõistuspärasuse poole. Konkurentsisituatsioon ajab paremuse poole. Kultuur on see, mida me oleme eeldustega teeme ehk arendame välja teatud võimekusi, mis on ühiskondlik väärtus. Inimene on ise laisk, aga konkurents sunnib arenema kultuuri poole. Konkurentsiolukord sunnib arenema, aga moraalse inimesena ise tahame ja teadlikult tahame edasi areneda moraalse-terviku suunas. Inimarengu lõppsihiks on moraalne isiksus, kes teadlikult defineerib ennast sellise olevana, kes kontrollib oma maksiime ja vabaneb mitte-õigustatud maksiimidest
Turukasv Turuosa koguseline kasv vaata 6 stagnierendes Wachst Eingabe von 7-9 bede kommen taari Valideerimisvõimalused Üldine konkurentsisituatsioon Oluline "suhteliseks turuosaks" ja konkurent "turukasvuks" Tugevam konkurent 7 Järgmine konkurent 3 Tootekvaliteet 7 Konkurendi kvaliteet 6
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...