The product era – nn kauba kiitmise ajajärk The image era - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." Positioning era - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest. • The „me“ decade – ajajärk, mil USAs oli põhitarbijaks nn “Me” generation, 1980. aastatel (“Because I’m worth it ...”). • The inforamtion age – ITK. Põhirõhk kommunikatsioonis konkurentsieelise mõjusal esitlemisel ehk eelduste loomise eristamiseks. Taju „maht“: Dr. George A. Miller: “ The average human mind cannot deal with more than 7 units at a time.” “Nr. ühe strateegia ehk olla essa!: Eskimo tõde: Vaid juhtkoer naudib uusi avanevaid horisonte. Kahtlemata on see kõige ihaldusväärsem positsioon kui mingi kaubamärk/brand omab inimeste teadvuses juhtpositsiooni. Ajalugu näitab, et “essa” turuosa on 2x suurem kui nr 2 turuosa ja veel 2x suurem kui nr 3 turuosa
t. ei soovita sõlmida litsentsi- ega frantsiisilepinguid). J. Dunning'u eklektiline teooria on süntees tööstusorganisatsiooni-, siseturu loomise ja asukohateooriast. Selle kohaselt peab OVI teostumiseks olema üheaegselt täidetud kolm tingimust: 1) investori omandieelis tootmises, 2) siseturu loomise võimalus sihtriigis ja 3) sihtriigi asendieelis investori ligimeelitamiseks. Toote elutsükli teooria OVI tegemise eesmärgiks on uue toote loomise või tehnoloogia täiustamisega kaasneva konkurentsieelise ärakasutamine. Toote küpsusfaasi jõudes tehakse investeeringuid arengumaadesse, et kasutada sealseid odavamaid tootmisvõimalusi. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 69 Oligopolistliku reaktsiooni teooria oligopoolse turustruktuuri korral toob ühe firma poolt tehtud OVI kaasa analoogsed investeeringud teiste sama tootmisharu suuremate ettevõtete poolt, et mitte kaotada turuosa. Muud OVI liikumist seletavad teooriad
Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud. Defineeritakse ja prioriseeritakse investeeringud, mis on vajalikud nö "ideaalse" rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks. Võimalike kasude näidete puhul on tegemist nö strateegilise infosüsteemiga, mille eesmärgiks on organisatsiooni jaoks konkurentsieelise loomine: infosüsteem, kus vahetatakse infot klientide/tarbijate ja/või pakkujatega muutes sellega suhete olemust infosüsteem, kus luuakse efektiivsemat andmekasutust ja seeläbi koostoimimist organisatsiooni väärtust lisavates protsessides infosüsteem, mille vahendusel on võimalik luua, turustada ja kätte toimetada infol põhinevaid uusi või täiustatud tooteid või teenuseid
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sis...
suurema osa kuludest moodustavad püsikulud. See aga tähendab, et mõnikümmend aastat tagasi hästi töötanud omahinna arvestuse kasutamine tekitab aina suuremaid vigu ning kaotusi kasumis juhtimisotsuste vastu võtmisel tänapäevases keskkonnas. Seega, enam ei ole oluline mitte see, kui suur on toote või teenuse täpne omahind vaid hoopis see, kui palju toodet või teenust suudetakse ühes ajaühikus toota ja maha müüa. Enam ei anna konkurentsieelise see, kui palju materjali kulub ühe või teise toote tegemiseks (kuigi seda peab ka kontrollima ja jälgima) ja teenuse osutamiseks, vaid hoopis olulisem on see, kui ratsionaalselt suudekase korraldada tööde ettevalmistamise ja lõpetamise protsess, kui hästi töötajad teavad mida nad homme või järgmisel nädalal teevad ning suudavad selle tarvis tegevused kõige ratsionaalsemal moel korraldada. Maksab aeg ja mitte niivõrd toode/teenus. Ehk probleem taandub vähemalt lühiajalises
paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisaväärtuse saamisele suunatud inimeste juhtimine. Lähtepunkt: töötaja on väärtus, mis loob lisaväärtust. Kui seda pole, siis pole ta kapital.
Ärikeskkonna analüüsi mõte on võimaluste ja ohtude tuvastamine, seega tuleks uurida vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis eesmärkide saavutamise seisukohalt kriitilised on ja neid tuleks uurida antud äriidee realiseerimise seisukohalt. · Ebausaldusväärsed turu-uuringud. Internetist võib leida mitmesuguseid uuringuid. Need võivad olla vananenud, ebapädevalt läbi viidud ja teistel eesmärkidel läbi viidud. · Konkurentide loetlemine ilma konkurentsieelise tuvastamiseks vajaliku analüüsita. Turu-uuringust peaks selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Nende kriteeriumite tugevusi ja nõrkusi tulebki konkurentide juures uurida. · Turustusplaanis planeeritakse küll tegevused ja kulud, aga mitte inimressurssi. Näiteks kui planeeritakse aastaks neljal messil osalemist, siis tuleks ka uurida, ega need
keskkonda ja konkurentsi.“ (P. Kotler). „Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine, turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajastatus.“ (M. Greenley) Strateegia - pikemalt vaatav Taktika - lühiajalisemalt vaatav Strateegia võib ka koosneda lühemaajalistest sammudest, ei saa defineerida seda kui pikaajalisemat plaani. Strateegiat seostatakse sellega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise. Strateegia võib olla nt mingi kliendirühm (meie strateegia on need kliendid), tegutsemisviis, brändiassotsatsioonid jne. Taktika aitab strateegiat ellu viia. Nende kahe vahele ei ole alati kuigi lihtne piiri tõmmata. Taktika on strateegia sees. 12) Turuosa - Üldlevinud käsitluse järgi näitab ettevõtte turuosa, mitu protsenti vaatlusaluse turu nõudlusest vastav ettevõte rahuldab.
üles ehitada, et oleks võimalik pakkuda sotsiaalset heaolu o 1948 Radikaalne rahareform - suruti alla inflatsioon, must turg kadus, kauplused täitusid kaupadega, vabastati ettevõtlus piirangutest, kulutused võeti kontrolli alla; L-SM majandus hakkas kiiresti arenema o Kaasa aitasid ka Marshalli plaan ja tööstuse tehniline uuendamine o Tehaste tehnika vahetati välja, see andis tööstusele konkurentsieelise o Eluolu paranemise tõttu põgenes sadu tuhandeid idasakslasi läände 1961 Berliini müür – Hruštšov rajas müüri, et idasakslased ei põgeneks; pered lahutati. Piir rajati kogu Ida-Saksa läänepiirile (ümber Lääne-Berliini) (KÜLMA SÕJA SÜMBOL). Tõestas maailmale, et sotsialismileer on hiiglaslik vangla Sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti juhtimisel alustas SM lepituse otsimist II MSs natside rünnaku
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritisee...
vastuvõtva subjekti käitumise uurimine reaalsetes tingimustes võimaldab avastada otsustajat tegelikult liikumapanevad varjatud jõud. 25. Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme? - Otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse määravad järgmised asjaolud: probleemsituatsiooni olemus (raskuse ületamine või ennetamine, konkurentsieelise loomine); eesmärksüsteemide olemus (ühemõõtmeline; mitmemõõtmeline: alternatiivide paremusjärjestus on muutuv); tegevusvariantide arv (binaarne, standarne, paljuvariandiline, lõpmatuvariandiline); oluliste väliskeskkonna tegurite arv (mõjud puuduvad, üks mõjur, mitu mõjurit, mitu koostoimes mõjurit);
ettevõtjate kaubavoogude ning sellega kaasnevate info, teenuste ja finantsvoogude kanaliseerimine ühte logistilisse kanalisse, suurendada kaubavoogude stabiilsust, regulaarsust, balansseeritust ja rütmilisust ning selle kaudu saavutada tarnete kiirus ja kulude kokkuhoid. Põhjendatud ootused ekspeerimisteenusele Ekspedeerija peab suutma korrastada oma kliendi logistilist süsteemi, selle tulemusena saavutab klient olulise konkurentsieelise Ootused ekspedeerimisteenusele tulenevad eeskätt konkurentsivõime tõstmise vajadusest ja põhinevad ühiskonna arengu seaduspärasusest tulenevale objektiivsele paratamatusele. VÕS § 854865 ekspedeerimislepingu üldised põhimõtted Eestis määrab kaubasaatja vastutuse määrab ekspedeerija vastutuse määrab rakendusala määrab kohustuslikud sätted § 865, so vastutus Maailma praktika Ei ole maailmas kehtestatud ühtseid
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
17 2. Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna
2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 28. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-firma-klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab (või vähemalt peaks lisama) tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. ...
struktuursete tsüklite seeria. Varsemates iteratsioonides on kõrvalekalle süsteemi “õigest teest” (otsetee lõplike nõuete ja disaini suunas) suurem kui hilisemates iteratsioonides. Aja jooksul süsteem koondub kõige sobivamate nõuete ja disaini suunas. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Hilistes iteratsioonides on oluline muutus nõuetes harvaesinev, kuid seda võib juhtuda – hilised muudatused võivad anda organisatsioonile konkurentsieelise. Iteratiivse arendamise plussid … on: Kõrgete riskide varane leevendamine Varane nähtav progress Varane tagasiside, kasutaja kaasahaaramine, kohandamine viib täpsustatud süsteemini, mis vastab paremini tellijate tegelikele vajadustele Hallatud keerukus: meeskond pole halvatud “analüüsi paralüüsiga” või väga pikkade ja keerukate arendussammudega Õppimist iteratsiooni käigus saab metoodiliselt kasutada
Heterogeensete nõudmistega tarbijate korral tuleb turg segmentida ja turunduse juhtimiseks kasutada lähenemist segmenditud turule. Turu segmentimine võimaldab luua igale turulõigule omase turunduskompleksi (toote-, hinna-, turustus- ja toetuspoliitika), mis sobib kõige paremini segmenti kuuluvate inimeste vajadustega. Turu segmentimise tulemus: turunduskontseptsiooni täielik rakendamine; kulude (ressursside) kokkuhoid; konkurentsieelise loomine. 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid Firmad võivad segmentida oma turgu erinevaid viise ja meetodeid kasutades, kuid esmane turujaotus on tarbijate ja organisatsioonide vahel. Tarbijaturu segmentimine toimub järgmiste kriteeriumite abil: geograafilised demograafilised psühhograafilised käitumuslikud. Geograafiline segmentimine Turu jagamise aluseks on elanikkonna geograafiline asukoht. On olemas mitmeid
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
Rosser Reeves'i järgi (TROUT, Ries 1993. Positioning: the battle for your life): · THE PRODUCT ERA nn kauba kiitmise ajajärk · THE IMAGE ERA - hoiaku, imidzi ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." David Ogilvy · POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest. Põhirõhk kommunikatsioonis konkurentsieelise mõjusal esitlemisel e eelduste loomine eristamiseks. · THE "ME" decade ajajärk, mil USAs oli põhitarbijaks nn "Me" generation .... (1980) ("Because I'm worth it ...") · THE INFORMATION AGE ITK Nr. ühe strateegia ehk OLLA "ESSA"! · Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama "New & Improved Fairy" · Ründetaktika: Leida uusi nisse, hõivamata maad (teadvuses
Transpordipoliitika edendamisel tuleb loobuda nn veonduskesksest paradigmast. Tuleb liikuda rohkem kontseptuaalsele tasandile st Eesti ja kogu Läänemere tervikliku logistikasüsteemi tasandile, mis võtab arvesse globaalsete tarneahela muutusi ja sadamate ning nende tagamaade transpordiühendust ja transpordi tugiteenuste taset ja terviklikkust; Eesti jätkusuutlik sadamate ja transpordisüsteemi areng ei saa tugineda üksnes kohafaktori eelisele, püsiva konkurentsieelise loomine seisneb Eesti logistikasüsteemi terviklikul väljaarendamisel (infrastruktuur, transporditehnoloogia, operaatorid, teenidus-ja vahendusettevõtted, piiriületused jt). Eesti viimase kümnendi küllalt edukas transiitvedude teostamine on johtunud peamiselt Eesti transpordi-ja transiidiettevõtete heast konkurentsivõimest ja Vene Föderatsiooni oma sadamate vaegsuutlikkusest käsitleda masskauba eksporti. Neid asjaolusid toetas Eesti soodne geopoliitilise
kõige jäigemad ja ühtsemad muutuvad tõenäoliselt üha heterogeensemaks ja paindlikumaks, vähemasti vanemate inimeste jaoks. Üha sagedamini nihkub raskuskese vanema elanikkonna seas füüsilise töö tegijatelt inimestele, kes pole kunagi käsitsitööd teinud, ja eriti just teadmustöötajatele. Organisatsioon, mis esimesena suudab teadmustöötajaid enda juurde tööle meelitada ja neid ka pärast traditsioonilise pensioniea saabumist tööl hoida, saavutab tohutu konkurentsieelise. Igal juhul peab iga organisatsiooni strateegia toetuma eeldusele, et 20 või 30 aasta parast tehakse suur ja üha kasvav osa tööst 118 Peter F. Drucker ,,Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks". Copyright 2003, tõlge eesti keelde.Kirjastus ,,Pegasus",lk. 55-56 119 samas lk. 56 120 samas lk. 57 121 samas lk. 58 sealhulgas ka mõned tähtsaimad tööd organisatsioonis -- ära inimeste poolt, kelle traditsiooniline pensioniiga
kiire idanevus. Esimeste koduloomade hulgas olid 5 tähtsamat: lammas, kits, veis, siga, hobune. 9 vähemtähtsamat olid: üksküürkaamel, kaksküürkaamel, laama ja alpaka, eesel, põhjapõder, vesipühvel, jakk, baaliveis, gajaan. 14 muistse liigi looduslikud esivanemad olid üle kogu maakera jaotunud ebaühtlaselt. Tervelt 13 liiki 14-st elas Euraasias. See andis Euraasiale teiste mandrite ees tohutu konkurentsieelise. Kodustamiseks sobisid eelkõige maismaa rohusööjad imetajad. Kriteeriumideks olid: Toiduvalik. Kui loom sööb ära taime või teise looma, muundub harilikult ainult 10% toidu biomassist tarbija biomassiks. 450-kilose veise üleskasvatamiseks kulub umbes 4500 kilo vilja. 450-kilose lihasööja üleskasvatamiseks kulub 4500 kilo taimesööjate loomade liha, nende kasvatamiseks kulub omakorda 45 000 kilo vilja. Seetõttu pole ühtki
käsitlemist, sest see lisaks intressikonkurentsi ning juhiks ressursside investeerimist ja kasutamist nii, et nende kasutamine majanduses oleks võimalikult efektiivne. Sagedane on aga intresside maksuvabastuste rakendamine isikutele, kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees. 2.1.1.3 Dividendid Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest. Kuigi see tulu (nii rahalises kui mitterahalises vormis) laekub väärtpaberi omanikule, on selle maksustamine reeglina korraldatud ettevõttes ja füüsilise isiku jaoks on dividendid maksuvabad ning tuludeklaratsioonis neid kajastama ei pea
käitumismustrite muutusi ning võib mõjutada sigimisedukust. Pikemas perspektiivis võib pidev liigne häirimine põhjustada fauna liigilise koosseisu muutusi; • floora häirimine. Külastajatepoolne liigne tallamine võib põhjustada liigilise koosseisu muutuseid taimekooslustes, põhjustades väiksema tallamistaluvusega taimede hävimist ning suurema häiringutaluvusega taimedele konkurentsieelise andmist; • külastajate poolt põhjustatud müra ja vibratsioon; • prügistamine, vandalism; • isetekkelised puhkekohad, lõkkekohad, rajad; • piirkonna sotsiaalse taluvuse ületamine – kohaliku kogukonna häirimine; • müra, häiritud külastuselamus; • kõige eelneva mitmesugused kumulatiivsed koosmõjud. 46
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
Detailne leping sätestab tehingu kummagi lepingupoole kohustused ja vastu- tuse. Kui lõpeb leping, lõpeb ka tarnijasuhe. Partnerlus-/strateegiline suhe on partnerile kohandatud ärisuhe, mis põhineb vastastikusel usaldusel, avatusel, jaotatud riskidel ja kasul ning võib tuua kaasa konkurentsieelise, mis väljen- dub suuremas ärilises võimekuses, kui seda partnerirmad eraldi tegutsedes suudaksid saavutada. Seetõttu nimetatakse partnerlussuhet sageli ka win-win suhteks, mis tähendab, et sellest võidavad ühel või teisel moel mõlemad partnerid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
