juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a
juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a
1.1. Pakendi funktsioonid Pakendeid kasutatakse väga mitmesuguste toodete puhul ja küllaltki erinevatel eesmärkidel. Kolm üldisemat eesmärki on järgnevad (Mauring 10.03.2009: 23): · pakend kaitseb toodet kahjustumise eest, hõlbustab transporti ning ladustamist (utilitaarne funktsioon); · pakend on osa toote turundustegevusest (pakendi abil saab toodet teistest eristada ning seeläbi luua konkurentsieelise, pakend soodustab müüki, pakend töötab kommunikatsioonikanalina); · pakend loob tarbijakasu (ostja saab esteetilise naudingu, võib pakendit hiljem kasutada teistel eesmärkidel jms). Pakendi funktsioone võib aga ka pikemalt lahti seletada (Roose 2004: 39-40): 1) Komplekteeriv, kooshoidev et vajalikus koguses kaup koos püsiks (kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele,
Positsioneerida võib nii firmasid kui brände. Tooteomadusi kasutatakse positsioneerimisel palju, kuid rõhutatakse ka üha enam tarbijatele pakutavate kasude ja kasutusvõimaluste olulisust. Tihti võetakse ka mitu elementi ja kasutatakse nende kombinatsiooni. (www.ekk.edu.ee) 8 4. Konkurendid Kaasaegses väga tihedas konkurentsisituatsioonis turul on ülioluliseks kujunenud ettevõtte ainulaadsuse, unikaalsuse küsimus. Konkureerimise vorm ja konkurentsieelise kujundamine on üheks põhiliseks teguriks ettevõtte säilimise tagamisel. Michael E. Porter`i (1991) arvates on konkurents alati ettevõtte edu või ebaedu algpõhjuseks.(www.lvrkk.ee) Konkurent on iga ettevõte/isik: • kes toodab sarnast toodet, mida saab müüa samal turul; • kes toodab tooteid, mida on võimalik kasutada ettevõtte toote asendajana. (www.lvrkk.ee) Teadlikuks konkureerimiseks tuleb olla teadlik oma konkurentidest ja nende toodetest
võrgustikud sihiks võetud klientidele kasumlikult väärtuse loomiseks ja edasiandmiseks ning põhineb väga headel kliendiandmetel ja toetatud IT poolt. Olulised kaks põhimõtet: 1. Tuleb koguda oma klientide ja partneritre kohta informatsiooni ja kasutada seda aktiivselt suhte arendamiseks 2. Tuleb kaasata oma kliendid, hankijad ja muud partnerid väärtusloomesse · Väärtuspõhine turundus Juhtimisprotsess, mis maksimeerib omanikele tulu konkurentsieelise loomise ja väärtuslike klinetidega suhete arendamise kaudu. Vaadeldakse turundust kui investeeringut, mitte kulu. · Suust-suhu-turundus (womm) Kasutab ära inimeste omavahelisi suhteid, sest inimesed usuvad oma sõpru, sugulasi rohkem kui reklaame, mida ignoreeritakse ja umbusaldatakse. Alaliigid: 1. Kõmuturundus 2. Arvamusliidrite kasutamine 3. Toodete paigutamine 4. viirusturundus II osa Turukeskkonna analüüs 3
Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"). Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital): Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu; Heterogeensemad ressursid; Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid: Positiivne Negatiivne Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud:
credit). Müüja võib juhul, kui ta kahtleb ostja panga usaldusväärsuses, nõuda akreditiivi kinnitamist mõne tema jaoks usaldusväärse panga poolt (kinnitatud akreditiiv). Võimaldab müüjal anda ostjale ka pikendatud maksetähtaega (deferred payment D/P), saades ise oma pangast raha kohe pärast korrektsete dokumentide esitamist ja taotledes saadaoleva raha diskonteerimist (ostja arvelt mahaarvamist) panga poolt. See annab konkurentsieelise (on võimalik leida rohkem ostjaid pakkudes järelmaksu võimalust) ilma, et likviidsus ettevõttes halveneks. · Ostja seisukohalt Võimalus vältida ettemakset (prepayment, advance payment, downpayment). Makse sooritab pank müüjale alles pärast akreditiivitingimuste täitmist müüja poolt, s.o pärast kauba teelesaatmist akreditiivis ettenähtud tähtaegadel ja tingimustel.
Konkurentsistrateegia valik määrab ära selle, millist konkurentsieelist taotletakse. Antud referaadis vaadeldakse kululiidri strateegiat, mille eduka elluviimise korral seisneb ettevõtte konkurentsieelis madalamates üldistes kuludes võrreldes konkurentidega. 3 1. KULULIIDRI STRATEEGIA Ettevõtte, mis jälitab kululiidri strateegiat, püüab saavutada konkurentsieelise eelkõige vähendades oma majanduslikke kulusid kui tema konkurentidel. Kui kulujuhtimise strateegia võib olla rakendatud paljude ettevõtete poolt tööstusharus või kui ettevõtjad seisavad silmitsi kulude ebasoodsasse olukorda imiteerides kululiidri strateegiat, siis olla kulude liider ei tekita püsivat konkurentsieelist firma jaoks. Väärtusliku kulude juhtimise konkurentsivõimelise strateegia võime luua püsiv konkurentsieelis
mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu põgusamad suhted • Põhineb kaasamisel • Heterogeensemad ressursid; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud ‘teistele’ (nt etniline majandus); Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
1. TEENINDUSKULTUURI TEOREETILINE KÄSITLUS 1.1. Teeninduskultuuri ja organisatsioonikultuuri olemus Kultuuri mõiste on väga laialdane, kuid kitsamas tähenduses on see inimese väärtushinnangutel ning veendumustel põhinev pagas. Tänapäeval võib kultuuri mitmeti jagada nagu näiteks rahvuskultuur, loomekultuur, teeninduskultuur jne. Igal organisatsioonil on välja kujunenud omalaadne kultuur, mida üritatakse klientidele tutvustada ning loodetakse, et see tagab nende ettevõtte konkurentsieelise. Käesolev peatükk annab ülevaate teeninduskultuuri mõiste kohta ja selgitab selle lähtekohad. Organisatsioonikultuuril on mitu definitsiooni, kuid kõikidel neil on üks tähendusvarjund – kultuur on organisatsiooni alustalaks, tagamaks selle jätkusuutlikkuse ning hoida seda koos. Iga organisatsiooni võimsuses on oma kultuuri kujundada vastavalt uskumuste ning väärtushinnangute põhjal. Organisatsioonikultuur
odavnemist Eestis. Teiseks on selles rühmas täiesti vastupidine grupp ettevõtteid neile sobib kõik, tööjõu kallinemine ei ole suutnud nende konkurentsieelist väärata ja nad soovivad jätkata vanal viisil (näiteks Skype). II rühma ettevõtted soovivad ja suudavad muutuda nimetatud tegevusala raames. Selleks muudetakse strateegiat nii, et see võimaldaks luua täiendavaid ressursse ja oskusi, mis kindlustaksid firmale konkurentsieelise saavutamise. Tähelepanu pööratakse kulude ja tulude aktiivsele juhtimisele ning ettevõtte juhtimissüsteemi täiustamisele. III rühma ettevõtte põhitegevuse fookus muutub. Sellise strateegia valik eeldab ettevõttelt võimet ületada eelmise tegevusharu väljumistõkked ja uude harusse sisenemise barjäärid. Seega peaks ettevõtte pädevus olema ülekantav teise tegevusalasse. Näiteks Baltika lahkus
Kuigi tihti alahinnatakse keskastmejuhtide rolli talendijuhtimises, on just nende ülesanne defineerida, juhendada ja hoida talente. Selleks peavad nad suutma hinnata töösooritust, töötaja potentsiaali ja kompetentsi. Proaktiivsust saab töötajatelt oodata siis, kui talendijuhtimise eesmärgid, osapooled ja protsessid on selgelt teada ning töötaja saab regulaarset avatud tagasisidet nii oma panuse kui ka arenguvajaduse kohta. Kuna parimate töötajate leidmine ja hoidmine annab põhilise konkurentsieelise, hindavad edukad ettevõtted talente juhtides pidevalt töötajate sooritust ja potentsiaali, 6 tunnustavad parimaid, uurivad töötajate rahulolu ning planeerivad järelkasvu. Töötajad saavad selge teadmise, kas ettevõtte väärtused haakuvad nende omadega, kas neid organisatsioonis väärtustatakse, arendatakse ja tunnustatakse. Eri organisatsioonide kogemused näitavad, et pole üht universaalselt parimat talendijuhtimisviisi ja oluline on leida oma äristrateegiale vastav tee.
kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning piraattarkvara kasutamise toel ebaausa konkurentsieelise saanud ettevõtete tegevuse tõttu töötuks suur osa mõne ausa ettevõtte töötajad, kuna ausal teel äri ajanud ettevõte ei suuda varaste pakutavate teenusehindadega konkureerida. See kõik kokku avaldab omakorda küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele väiksema maksukoguse näol. Siit võiks teha veel omakorda spekulatiivse järelduse üksikisiku tasandil, et kui kõik need praegu saamata jäänud maksud tegelikkuses
kaugemale, avaldades nõrgestavat mõju kogu ühiskonnale ja riigi majandusele, piirates uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutades negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärpides tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevatele firmadele saamata jäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. Veel enam tihti jääb ebaseaduslikult tegutsevate ning piraattarkvara kasutamise toel ebaausa konkurentsieelise saanud ettevõtete tegevuse tõttu töötuks suur osa mõne ausa ettevõtte töötajad, kuna ausal teel äri ajanud ettevõte ei suuda varaste pakutavate teenusehindadega konkureerida. See kõik kokku avaldab omakorda küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele väiksema maksukoguse näol. Siit võiks teha veel omakorda spekulatiivse järelduse üksikisiku tasandil, et kui kõik need praegu saamata jäänud maksud tegelikkuses
iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid,mis toetavad ühisttegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele
iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid, mis toetavad ühistegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele.
kasutatdes teekonna optimeerimist(co2 vähenemine) ja maksimum koormaid. Osad inimesed eelistavad nähe toodetel märget, et need on tulnud loodussõbralikult firmalt, mistõttu on neil konkurentsieelis. Reklmaamitakse, et nad keskkonnasõbralik firma. Eesti masinapark pole väga loodussõbralik. Sadolin kautab 100% rohelist energiat(Eesti Energia roheline pakett). Tarneahelas annab konkurentsieelise nendes riikides, kus roheline energia on kallim, kui tavaline. Eestis erilist vahet hinnas pole. Keskkonna probleemidele tähelepanu pööramine. Innovatiivsete lahenduste kasutamine Uutele turgudele laienemine Ekspordi suurendamine Tööjõuturu kohandamine (kohati valitseb tööpuudus) 4.Millised on hetkel aktuaalseimad probleemid logistikas ja transpordis? Ülemaailmselt ja riigisiseselt Palgad väikesed. Eesti Transiidimahu vähenemine
hinnad ning ettevõtte enda kulud. Kasutatakse avalike hinnapakkumiste tegemisel. Turukeskne Kombinatsioon tarbijakesksest ja konkurentsipõhisest meetodist. Nõuab väga head teavet nii tarbijate kui konkurentide kohta, kuid ka head toodet. Hinnakujunduse aluseks on toote lisandväärtus. Baasiks konkurenttoote hind ning sellele lisatakse konkurentsieelise väärtus – Lisandväärtuse hinnakujundus 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus 17. Hindade diferentseerimine – ühe toote müük erinevate hindadega. Sama kaupa müüakse erinevates poodides erineva hinnaga, arvestades nendega, kes selles poes käivad. 18. Mis on baashind ja kuidas saab seda mõjutada? Baashinnaks loetakse ostja arvamust toote õiglasest hinnast.
Kontrolltöö toimub nädalal #8, 24. oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A. Formaat: 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused. Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressur...
sihtgruppidele, erinevas piirkonnas) Kui vajalik info on kogutud ja analüüsitud, võib juhtkond asuda klienditeeninduse sihte ja eesmärke välja töötama ning nendest teavitama. Klienditeeninduse strateegilised eesmärgid on: Suurendada ettevõtte kasumit teenindustaset langetamata Viia ettevõtte võimalused vastavusse klientide vajadustega Pakkuda selliseid teenuseid, mis annavad konkurentsieelise 11 12 Strateegia arendamisel tuleb silmas pidada viit lähenemisviisi 1. Klientide reaktsiooni objektiivne hindamine toote või teenuse puuduste korral 2. Kompromissi leidmine klienditeeninduse kulude ja tulude vahel 3. Kasumlike/kahjumlike klientide tuvastamine tegevuspõhise kuluarvestuse ja- analüüsi abil 4. Klienditeeninduse siseaudit 5. Klienditeeninduse välisaudit Hea klienditeenindus võib olla sama tõhus reklaam kui
7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad firma klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise
Nt: internetipangandus, online- raamatukaubandus. Keerukus: Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls-Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga. Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. – pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maksmata (ülimenukad ravimid Zantac). Konkurentsieelise rea laiendamine. – konkurentsi aluste nihutamine. Nt toote hinnalt hinnale ja kvaliteedile. (jaapani autotööstus) Ajastamine. esmategija eelis – esimeseks olemine võib tagada märkimisväärse turuosa uutes tootevaldkondades (amazon.com, yahoo). Kiire järgneja eelis – jälgida kedagi teist alguses vigu tegemas ning liikuda siis kiiresti jätkutoote juurde (Palm Pilot) Viimilistlemata/platformi disain
2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-firma klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused,
millisele küsimusele peavad vastama). Ettevõtte üldstrateegia – Mida teha ? Millistel turgudel, milliste äriüksuste ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime ? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia – Kuidas teha ? Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni ? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise ? Funktsionaalsete strateegiate roll Kuidas me toetame üld – ja konkurentsistrateegiat. 46. Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul - Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia). - Reaktsioon ootamatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt.
Heterogeensemad ressursid, Heterogeensemad ressursid, Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid 10. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid Sotsiaalne kapital - kas ainult positiivne ressurss? Sotsiaalne kapital - kas ainult positiivne ressurss?
(Rillo 01.12.2008) Organisatsioon kui organism 14 5. KOKKUVÕTE Lõpetuseks võib öelda, et võrreldes organisatsiooni organismiga on meil oluliselt kergem organisatsioonist aru saada. Organisatsioonid peavad väga tähelepanelikult jälgima keskkonna muutusi ja neile õigeaegselt reageerima. Parem veel, kui suudetakse ennetada keskkonna muutusi. See annaks neile olulise konkurentsieelise teiste organisatsioonide ees. Nagu eelpool mainitud, tuleb organisatsiooni efektiivsemaks tegutsemiseks personali motiveerida. Tuleb rahuldada inimeste vajadusi ja nende saavutusi tunnustada. Motiveeritud ja rahulolev personal töötab märkimisväärselt paremini. Kuna personal on organisatsiooni alasüsteem siis selle toimimine avaldub organisatsiooni edukuses. Et organisatsioon ellu jääks, tuleb selle nimel vaeva näha. Samuti peab ka organism ju vaeva nägema, et ellu jääda. (Matt 01.12
osakaal maailmakaubanduses on viimse 10 aastaga vähenenud ~ 1% võrra (1994. aastal oli Prantsusmaa osakaal 5,5%). Prantsusmaa 2005. aasta esimese poolaasta väliskaubandussaldo on defitsiit on 11,12 miljardit eurot, eelmise aasta sama perioodi defitsiit oli vaid 0,6 miljardit eurot. Esimesel poolaastal kasvas Prantsuse eksport 2,6%, import aga 3,5%. Suure kaubandusdefitsiidi peamisteks põhjusteks on kõrge naftahind ning Prantsuse kaupade konkurentsieelise vähenemine partnerriikides. Maanteed on Prantsusmaal korralikud. Erinevaid kaupu saab transportida nii maad mööda, meritsi kui ka õhu kaudu. Lennu- ja raudteeliinid ning metroo suuremates linnades tagavad mugava päralejõudmise igasse sihtkohta. Prantsusmaa on ka tuntud turismimaa 70 miljonit turisti aastas külastab seda riiki. Enamus Eesti turismifirmasid korraldab reise Prantsusmaale ning sinna saab nii lennukiga kui autoga/bussiga.
tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritavad. Kliendid ei osta mitte toodet, vaid sellest tulenevat kasulikkust. Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi, mis looks tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele. 10. Porteri väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad--> firma--> klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Iga kommertsettevõtte väärtusahelas on köik mainitud tegevused olemas, tegevusalati sõltuvalt erineva osatähtsusega. Näit. tootmises
kodeeritud mustri järgi. Paraku on igal inimesel erinev programm ning see, kuidas liita erinevad indiviidid ühte tiimi, on juhtimisoskus. Personalijuhtimine on üks osa juhtimisest, mille eesmärk on luua sobiv keskkond inimeste tulemuslikuks tööks, leida organisatsiooni jaoks sobivaimad töötajad ning suunata nende tegevus hästi toimivaks tervikuks ja kindlustada nende püsimine organisatsioonis. Hea personalijuhtimine tagab tänases majanduskeskkonnas selge konkurentsieelise. Personal on ettevõtte suurim vara ja selle oskuslik juhtimine on ettevõtte edukuse võti. Personalijuhtimine - inimeste praktilise juhtimise küsimused organisatsioonis, töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personali juhtimine on olulisel kohal iga organisatsiooni juhtimisprotsessis, tagades selle tõhususe. Personali juhtimisega tegeleb ka enamik juhte, sõltumata ametinimetusest.
Sots. solidaarsus ja kontroll põhineb homogeensetel ressurssidel Sageli iseloomustab lähedasi suhteid Kasutatud mikro, maso ja makrotasandi mõistena Avatud/nõrgad sidemed – “sild kapital” Loovad võimalusi uuele infole ligipääsuks Struktuursed “tühmikud” ja nende sildamine, info ja kontrollpositsiooni kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ja negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud teistele Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused
„omadusena“); Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital: • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973) • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); • Heterogeensemad ressursid, • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
organisatsioonidega käivitas 2001. aastal turismitoodete ökomärgistamise süsteemi EHE – Ehtne ja huvitav Eesti. EHE-märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Tegemist on süsteemiga, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus, ehedad loodus- ja kultuurielamused. Taotledes oma tootele EHE märki, kohustub ettevõtja juhinduma ökoturismi põhimõtetest ja täitma tootele esitatavaid nõudeid. 2.1 EHE: • Teeb kliendile lihtsamaks selliste reiside leidmise, mis pakuvad ehedaid loodus- ja kultuurielamusi. • Muutub kliendi jaoks usaldusfaktoriks ning annab kohe vastused olulistele küsimustele toote elamuskvaliteedi,
teada, mida viimased aktsepteerivad väärtusena. Tuumkompetentsid, mida tähendavad organisatsiooni jaoks, kuidas neid määratleda organisatsioonis ning millist kasu ettevõttel sellest määratlusest on. Tuumkomp. on midagi sellist mida ettevõte teeb eriti hästi võrreldes konkurentidega. See kompetents võib seisneda toote arenduses, efektiivses turunduses, efektiivses müügipersonalis, järelteeninduses. Tuumkomp. Annavad ettevõttele võimaluse konkurentsieelise rajamiseks, eriti kui konkurentidel neid pole ja nende saavutamine nõuab palju aega ja raha. Reeglina on tuumkomp. seotud inimestega mitte bilansis olevate rahadega. Seega ideaali saavutamiseks peab tuumkompetents ettevõttes olema. Kui see puudub organisatsioonis endas, tuleb juuroskused sisse tuua väljast. Kui väljast ostmine ei ole mingil põhjusel võimalik (hind, kaugus), peab selleks töötajaid koolitama.
· palgapoliitika väljatöötamine; · töötajate koolituste kavandamine ja korraldamine; · arenguvestluste ja rahulolu-uuringute läbiviimine; · sisekommunikatsiooni korraldamine; · ühisürituste korraldamine; · töötervishoiu korraldamine; · tööohutusreeglite jälgimine. 1.3. Millal tekib teie arvates organisatsioonidel vajadus personalijuhi järele? Personalijuhtimine on tähtis kolmel põhjusel. Esiteks on see väga oluline konkurentsieelise allikas nagu näitavad mitmed uuringud. Teiseks personalijuhtimine on oluline osa organisatsiooni strateegiast. Edu saavutamiseks konkurentsis inimeste kaudu peavad juhid töötama koos inimestega ja kohtlema neid kui partnereid, mitte kui kulu, mida tuleb vähendada või ära hoida. 3 Lõpuks, viis, kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, mõjutab väga oluliselt organisatsiooni töötulemusi
looma vmt). Algul, kui brändi ei tunta, võiks missioon olla pikemasõnalisem. 7. Mis on kriitilised edutegurid? Kriitilisi edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti: · need üksikud asjad, mis peavad hästi minema, et kindlustada organisatsioonile edu; · tegevusvaldkonnad, millele peab pöörama erilist tähelepanu, et saavutada edu; · tegurid, mis ennustavad projektile edu; · see piiratud arv valdkondi, kus head tulemused kindlustavad organisatsiooni konkurentsieelise. 8. Mida tähendab PEST-G? Ettevõte toimimiskeskkonna (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne) analüüs. See on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja
kutseõppeasutuses. Tallinnas asub peale EHTE 2 õppeasutust. Tallinna Teeninduskool ja Tallinna Erateeninduskool. Samadel erialadel toimub koolitus Tallinna Teeninduskoolis (hotelliteenindus ja toitlustusteenindus). Kuna EHTE asub peTallinnas, annab valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas lähedus potentsiaalsete taseme-, täiendus- ning ümberõppe sihtrühmadele ning valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas EHTE-le tugeva konkurentsieelise. Samuti on selgeks konkurentsieeliseks eelpoolnimetatud koolitusvaldkondades EHTE-s rakendatud hotellimajanduse, reisikorralduse ja toitlusteenuste korralduse kõrghariduse õppekavad, mis on ainulaadsed just oma väga tuntava praktilis-rakendusliku osa poolest. Sealhulgas toitlusteenuste korralduse rakenduskõrghariduse õppekava on ainuke selle taseme õppekava toitlustuse valdkonnas. 9 1
45. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama).: Üldstrateegia: “MIDA TEHA?” Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äri- ehk konkurentsistrateegia - „Kuidas teha?“ : • Kuidas me konkureerime? • Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? • Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalne strateegia: vastab küsimusele - Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 46. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et … * see on haruldane, * seda pole lihtne imiteerida, * selle asendamine pole kerge.
· Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? · Äriüksus ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. KONKURENTSISTRATEEGIA konkurensieeliste määratlemine, ebaõiglase eelise loomine. · Kuidas me konkureerime? · Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? · Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? FUNKTSIONAALSED STRATEEGIAD mida tuleb teha selleks, et üldised strateegiad ja ebaõiglased eelised toimiksid ja püsiksid · Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Mida teeme ja millised funktsioonid peavad ettevõttel olema, et teised strateegiad saaksid parima toe 35. Konkurentsieelis. · Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.
Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt ETTEVÕTTE ÜLDSTRATEEGIA – mida teha? - Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? ÄRI e KONKURENTSISTRATEEGIA – kuidas teha? - Kuidas me konkureerime? - Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? - Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? FUNKTSIONAALSETE STRATEEGIATE ROLL - Kuidas toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 46. Konkurentsieelis. Konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid, soovitatav oleks, et ... - See on haruldane - Seda pole lihtne imiteerida - Selle asendamine pole kerge 47
tarbija käitumise muutumise korral. 2. Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste.
Tugevad küljed (Strengths) Nõrgad küljed (Weaknesses) · · · · Võimalused (Opportunities) Ohud (Threats) · · · · NB! Koostatud loetelud ei pea olema pikad, oluline on prioriseeritus. (soovitavalt 5- 7 kõige olulisemat punkti). Ettevõtte konkurentsieelise nurgakiviks on tugevused, mis avaldavad suuremat mõju tegevustulemustele ja konkurentsipositsiooni kindlustamisele. Nõrkustest on olulised ennekõike need, mis võivad saada ettevõttele saatuslikuks, vähemtähtsad võib kõrvale jätta. Ülesanne nr. 13. Püstitage turunduseesmärgid. Operatiivseid turunduseesmärke sõnastades peab silmas pidama, et oleksid kajastatud eesmärgi järgmised komponendid: · Eesmärgi sisu mida soovitakse saavutada?
Sõnastus: · Realistlik · Spetsiifiline(antud ettevõttele omane) · Välja tooma ettevõtte tegevused · Stimuleeriv 3 tegurit, mida tuleks arvestada hea missiooni defineerimisel: 1. Milliseid tarbija vajadusi rahuldatakse? 2. Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse? 3. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Sõnastused võivad sisaldada veel: · Jälgitavaid põhiväärtusi · Konkurentsieelise allikaid · Ettevõtte innovatiivse lahenduste allikaid · Mida pakutakse oma töötajatele ja omanikele (pole eriti soovitatav) Ärimudel: · Hulk eeldusi selle kohta, kuidas organisatsioon tulevikus toimib, luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub. · Lugu sellest, kuidas ettevõte toimib · Põhineb tegelastel, motivatsioonil ja süzeel SMART eesmärkide omadused:
· Efektiivsete, hirmutavate ja asjakohaste sanktsioonide rakendamine töökohas efektiivse preventsiooni üks olulisi takistusi on tööandjate karistamatu töötervishoiu ja ohutuse põhimõtete 10 ignoreerimine. Nõrk kontroll ja naeruväärselt väiksed trahvisummad on loonud isegi olukordi, kus seadustest kõrvalehiiliv ettevõte saavutab turul konkurentsieelise. Seadustes on ka palju auke, mida tööandjad kasutavad ära juhtudel, kui mõne nende töötajaga on juhtunud tööõnnetus. Väga vähe on neid juhtumeid, kus mõni tööandja jääb õnnetuses otseselt süüdi. Sel põhjusel ongi viimastel aastatel tehtud palju seadusemuudatusi, et riik saaks paremini silma peal hoida tööandjatel. Hirmuteraapia ei pruugi olla just kõige inimlikum viis, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et tööandjad suhtuvad
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust ning mitte kulutada asjatult ressur...
Majandustegurid väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral. 2. Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6
· Kokkuvõttes soovitab M. Porter loobuda mõistest "konkurentsivõimeline riik". Riigi tähtsaim majanduslik eesmärk on luua oma kodanikele kõrge ja jätkuvalt tõusev elatustase. Selleks on vajalik teatud tootlikkuse tase, mida stimuleerib konkurents nii sise- kui ka välisturul. Firmal tuleb valida harus oma positsioon ja selle valiku aluseks on konkurentsieelis. Kauemaks saavutatakse edu püsiva konkurentsieelise korral. · Firmade konkurentsikeskkonna, mis soodustab või pärsib konkurentsieelise loomist, määravad M. Porteri järgi järgmised momendid: teguriolud, nõudlusolud, sidus- ja tugiharud, firmastrateegia ja -struktuur, siseturu konkurents. Seda tegurite süsteemi nimetab M. Porter konkurentsiteemandiks. · Teguristaadiumis ammutavad rahvusvaheliselt edukad tootmisharud oma eelised
“: Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõtetel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia „ Kuidas teha?“ Kuidas me konkureerime? Kuidas me loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaased strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 47. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijad ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitav oleks, et.. - See on haruldane - Seda pole lihtne imiteerida - Selle asendamine pole kerge. 48
aastal turismitoodete ökomärgistamise süsteemi EHE Ehtne ja huvitav Eesti. EHE-märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Tegemist on süsteemiga, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus, ehedad loodus- ja kultuurielamused.Taodeldes oma tootele EHE märki, kohustub ettevõtja juhinduma ökoturismi põhimõtetest ja täitma tootele esitatavaid nõudeid.5 EHE-märgise nõukogusse kuuluvad Eesti Ökoturismi Ühenduse, MTÜ ,,Eesti Maaturism" , EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise "Kodukant" ja Eestimaa Looduse Fondiesindajad. Vajadusel täiendatakse märgise nõukogu valitud spetsialistidega.6
39.Innovatsioon Innovatsioon ei ole teaduslik või tehnoloogiline uuendus. Innovatsiooni mõiste pärineb majandusteadusest, mis seisneb dünaamilises ja muutustele orienteeritud lähenemisel majanduslikele küsimustele. Klassikaline käsitlus ei suuda seletada nähtusi- majanduskasv ,- muutus, innovatsioon. Joseph A. Schumpeter (1883-1950) innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Kasutamise eesmärk on konkurentsieelise, ideaalis lühiajalise monopoli loomine. Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad. Innovatsioon on võimalik ilma uute leiutiste või avastusteta- tootmisfunktsiooni muutus on innovatsioon . Innovatsioon on majanduslik mõiste (mitte tehnoloogiline). Ettevõtlust tuleb suunata sellistesse valdkondadesse, mis on olemasoleva majandusarengutsükli kesksed ( info ja biotehnoloogia). Ettevõtlus võib jääda kinni hetkelist konkurentsi pakkuvate, kuid ilma pikaajalise kasvupotentsiaalita
EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. Turismitoodete ökomärgistamise eesmärk on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtjate, tarbijate, kogu üldsuse seas. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvavale turuosale, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus ning ehedad kultuuri- ja looduselamused. Milleks on ökomärk turismitootele hea? Tootja tasandil: pakub turismiettevõttele kriteeriumid, millest lähtuda turismitoodete koostamisel ja korraldamisel; annab turunduses konkurentsieeliseid; motiveerib kasutama ökoturismi põhimõtteid, toetama loodus- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
