enhanserjärjestuste vahelisi interaktsioone. Samuti madala energeetilise tasuga geeniekspressiooni vaigistamine. • Boveri–Sutton kromosoomi theooria; Boveri kromosomaalsete territooriumite mudel, omaaegsed põhjused selles kahtlemiseks Teooria, mille kohaselt kromosoomid on geneetilise materjali kandjaks. Teooria selgitab, et mendellik pärandumine on seotud kromosoomidega. Samuti väidab, et kromosoomid on lineaarsed struktuurid, kus geenid paiknevad konkreetsetes saitides pikki kromosoome. Ehk jagunevates rakkudes olevad kromosoomid on geneetilise pärandumise aluseks. Näitasid, et kromosoomid esinevad paaridena ema ja isa kromosoommidest, mis eralduvad meioosis ning võivad olla aluseks mendellikule pärandumisele. Kromosomaalsete territooriumite mudel – kromosoomid ei paikne tuumas hajusalt, vaid neil kõigil on oma territoorium. Boveri väitis, et kromosoomi
realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktne faktiline koosseis endaga seob. Õiguses omavad sõnade tähendused olulist rolli. Kui õiguse subjekt ei taba ära mõne normis esineva sõna tähendust, siis tekivad normist tulenevate õiguslike tagajärgede elluviimisel tõsiseid raskusi. Seaduslik tehnika püüab siin olukorda leevendada spetsialiseeritud
EL tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia partneri vv ohvriks, et nendega koos elanud lapsed teadsid vv. poliitika peaks käsitlema naistevastase vv mõju nendes valdkondades. Liikmesriikide tasandil peaks see Vv-ohvriks sattumise hirm ja selle mõju Soolise vv hirm piirab naiste vaba liikumist 50% küsitletud kajastuma konkreetsetes poliitikameetmetes ja valdkondade riiklikes tegevuskavades. Rahastamist naistest väldib vähemalt mõnikord teatud olukordi või kohti füüs või seksuaalse rünnaku hirmu tõttu. vajavad eelkõige naistevastase vv ohvritele suunatud ohvriabiteenused. Nii EL kui ka liikmesriikide
oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3. Kohtu- ja halduspretsedent – riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejuures kohustab riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Kujunes välja Vana-Roomas – preetoriõigus – preetorite ehk riigiametnike otsused konkreetsetes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. 4. Leping – enamasti niisugune akt, millel ei ole õiguse tähendust, kuna väljendab ainult lepinguosaliste tahet, mitte riigi kui terviku tahet. Kasutusel põhiliselt rahvusvahelises õiguses, aga ka tööõiguses (kollektiivleping). Siia kuuluvad ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon. 5. Normatiivakt ehk õigust loov akt – tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus
Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest. Pealisülesandeks tõe ajaloolisuse kirjeldamine, tõe muutlikkus konkreetsetes inimelu valdkondades. Tõe ajaloolisus seotud võimu, subjekti ja teadmisega. Teda huvitab, kuidas erinevad teadmised ajaloo käigus on saavutanud tõe väärtuse ja kuidas võim on ennast legitimeerinud läbi tõe ja kuidas inimesed on ennast kujundanud tõde tunnistades või tootes. Ajalugu pakub enese muutmise võimalusi olevikus. Ajaloo uurimine aitab meil asju muuta küsitavaks ja vabstada iseensesest mõistetavusest. Foucault on paljud oma teooriad hiljem ümber
kriteeriumide alusel. LK 86 1.Millised probleemid takistavad otsustajal oma põhilistele olemuslikele huvidele vastava eesmärksusteemi formuleerimist? · Otsustaja ei ole enamasti oma strateegilisi pikaajalisi puudlusi piisava selgusega enda jaoks määratlenud ja seega puudub uldine kriteerium, mille alusel konkreetsetes luhiajalistes otsustusulesannetes sihti seada. · Otsustaja ei ole ratsionaalne kasulikkust maksimeeriv arvuti, vaid emotsionaalne olevus. Hetkeemotsioonid ja luhiajaliselt saavutatavad kasud võivad pikema perspektiivi varjutada, samas võivad need aga ka märku anda strateegilise sihi
järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega. Kognitiivset stiili iseloomustatakse omadusena, mis jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahele. Kuigi kognitiivse stiili ja efektiivse õppimise vahel otsene seos puudub, siis mõjutab see siiski meie tegevuse kvaliteeti konkreetsetes oludes. Erinevused intelligentsusest. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste käitumist mitmesugustes elusituatsioonides ja ülesannete lahendamisel mõneti teise nurga alt kui traditsiooniline intelligentsus – kognit stiil iseloomustab inimesi nende eripära põhjal, mitte aga tegevuse efektiivsuse põhjal. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste individuaalset eripära aspektides, mis ei kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena
-Peliidistumise staadium : savi tekkimine, silikaatide hüdrolüüsil -Lateriidistumise staadium : savimineraalide lahustumine Aja jooksul liiguvad staadiumid järjest sügavamale, kui aluskivim ära mureneb. need protsessid toimuvad reaalajas koos ja üheaegselt nii, et nende osamõju ei ole võimalik eristada. On võimalik määrata vaid domineeriv staadium. Selle pärast on õige rääkida vaid keemlistest või füüsikalistest osaprotsessidest ja nende valdavusest konkreetsetes tingimustes, mitte otseselt keemilistest ja füüsikalistest murenemistest ja nende eri staadiumitest. Soojas ja niiskes kliimas õhuke huumusekiht. Kuivas kliimas suhteliselt keskmine. Niiskes ja külmas (parasvööde) üsna paks huumuskiht. Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt.
reproductive success - LRS). Sellest definitsioonist lähtudes võib elukäike nimetada ka sigimisstrateegiateks, kuigi tavaliselt mõeldakse sigimisstrateegiate all veel kitsamalt sigimisega seotud käitumist. Liigi- või rühmaspetsiifilisi elukäike võib käsitleda evolutsiooniliste kohastumustena nagu organismide muidki omadusi. Nii nagu organismide muudegi omaduste puhul, võib ka elukäigu puhul eeldada, et konkreetsetes keskkonnatingimustes eksisteerivad teatud optimaalsed, antud tingimustes suurimat fitnessi tagavad elukäigud. Järelikult peaks ka organismide elukäikude uurimiseks sobima optimaalsusmudelid. Järgnevalt vaatleme lühidalt, millised on elukäigu optimaalsusmudelite komponendid ja piirangud. Elukäiguomadused kui otsustusmuutujad Organismide elukäiguomadused (life history traits) on otseselt seotud nende viljakuse ja suremuse vanusespetsiifiliste väärtustega
kõigis etappides; keelekümbluse tagamiseks on vaja kogemuse teatavat intensiivsust ja kestust. Selle raamatu üks eesmärke on vaadata õpirände kogemusi kui vahendeid noorte sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Asi ei ole “täiusliku - utoopilise - ning alati objektiivse ja subjektiivse kaasamise” poole püüdlemises, vaid sotsiaalse tõrjutuse võimaliku doominoefekti tunnustamises (seega ennetamine ja sekkumine konkreetsetes piirkondades). Sotsiaalse kaasatuse mis tahes konkreetse määratluse kohaselt võib sama inimese oma elu teatud hetkedel olla “sotsiaalselt hõlmatud” ja teisel hetkel “sotsiaalselt tõrjutud”. Kokkuvõtteks võiks öelda, et sotsiaalne kaasatus on igaühe elus pidev protsess ja seega pole sellele panustamine (õppimisliikuvuse või muude tegevuste kaudu) ühekordne asi. Sama rühma erinevate inimeste jaoks võib sellele läheneda ka erinevalt (näiteks teadlikkuse,
RTT vahe ning hälvet. 23. TCP VOO JUHTIMINE Voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja vaheline viis vältimaks võrgu ülekoormust ning võrgu ummistumist, samuti vastuvõtja puhvri ülekoormamist. Flow Controli vahendid on Go-Back-N ja Selective Repeat. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse juhtimine ,,ristmikud täis". 24. TCP KOORMUSE JUHTIMINE Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet st et suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. 25. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid ebakindlat sõnumite transporti. UDP ei
vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Seda iseloomustab väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine. Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit, jt. Korp
Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused- Meie tehtud mõõtmised sisaldavad paratamatult vigu. Need sõltuvad mõõteriistadest, meist enesest, mõõtmiskeskkonnast aga ka mõõdetava objekti seisukorrast ja mõõtmiste meetodist. Ehk kõik mõõtmistingimusei määravad tegurid on ka mõõtmisvigade allikad. Oma iseloomult võivad olla vead nii süstemaatilised kui ka juhuslikud. Liigid: sulgemisviga, jämedad vead, süstemaatilised vead, juhuslkikud vead Omadused: 1. Konkreetsetes tingimustes tehtud mõõtmiste juhuslike vigade absoluutväärtused ei ületa teatavat kindlat piiri, mis on omane just antud mõõtmistingimustele. Seda piiri nim. äärmiseks veaks. II<äärm 2. Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid juhuslikke vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguse sagedusega. 3. Väikesed juhuslikud vead esinevad mõõtmistulemustes sagedamini kui suured Juhuslike vigade aritm
23. TCP VOO JUHTIMINE Voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja vaheline viis vältimaks võrgu ülekoormust ning võrgu ummistumist, samuti vastuvõtja puhvri ülekoormamist. Flow Controli vahendid on Go-Back-N ja Selective Repeat. Voo juhtimine – „garaažid täis“, koormuse juhtimine – „ristmikud täis“. 24. TCP KOORMUSE JUHTIMINE Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. CC korral luuakse sessiooni algul SYN pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet – st et suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. 25. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Pakub lihtsat kuid ebakindlat sõnumite transporti.
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
vasturääkimist ja vaidlust) ja alalhoidlikkus (hulgad äärmiselt konservatiivsed). Hulkade kõlblus (hulgad langevad sageli alamate instinktide mõju alla, kuid näitavad mõnikord siiski väga kõrge kõlbluse eeskuju). Juhuslikud ideed ja põhiideed. Hulkade mõtteviis => kollektiivse loogika tunnused: * assotsieeritakse ebasarnaseid asju, millel on üksteisega ainult näilised suhted, * üldistatakse üksikjuhte. Kontrolli transfereerimine (ülekandmine) Ühiskonna liikmed transfereerivad konkreetsetes situatsioonides suure osa oma toimingute kontrollist üksteisele, s.t nad ootavad teiselt indiviidilt sellist tegevust, mis determineeriks ka nende endi käitumise. (enamasti alateadlikult liidrile) Kontrolli transfereerimine võib lõppeda paanika või märatsemisega, aga ka kompromissiga. Kõik sõltub isikute käitumisest, kes ei lootnud teiste tegutsemisele, vaid toimisid iseseisvalt. transfert- liige ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
Nii näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest eristas Platon liigselt ideid meeleorganitega tajutavatest esemetest ning nähtustest. Aristotelese meelest võtab idee kokku asja olemuse idee on midagi sellist, mis seob ühte erinevaid samalaadseid asju. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee. Idee avaldub seega konkreetsetes asjades ja ilmneb üldistuste teel. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend riiklik ühiselu on inimesele loomuomane ja õnnelikku elu väljaspool riiki võimatu. Samal ajal on õnneks vajalik leida kesktee äärmuste vahel. Üksikisiku puhul tähendab see tasakaalu hulljulguse ja arguse, koonerluse ja pillamise ning muude vastandlike omaduste vahel. Riigielus aga tuleb hoiduda nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Süstemaatiline on selline koolitus, mis on spetsiaalselt kavandatud ja kindlaksmääratud vajaduste rahuldamiseks teadmiste, oskuste ja mõtteviisi parendamise ja arendamise teel. Süstemaatilise koolituse komponendid: Koolitusvajaduste kindlaksmääramisel on vaja mõelda erinevate osapoolte - nii ettevõtte terviku, spetsiaalsete funktsioonide, töötajate grupi kui ka üksikisiku vajaduste rahuldamisele Koolituse eesmärk peab olema mõõdetav, väljendatuna siis, kas konkreetsetes parendusühikutes või siis oodatud muutustes organisatsiooni funktsionaalses, harukondlikus või indiviidi tegevuses Koolitusplaanide koostamisel peab silmas pidama, et need kajastaksid üldist koolituse suunda, kaasnevaid kulusid ja tulusid. Üldisest koolituse suunast lähtudes koostatakse detailne koolitustegevuse arenduskava, pannakse paika programmid, määratletakse võimalused, valitakse koolitusmeetodid ja koolitajad
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises, ...
SIIT JÄI AKU TÕTTU POOLELI, VEEBIST TULEB JUURDE KIRJUTADA. 19.september. Õigussotsioloogia uurib õiguse ja ühiskonna vahelisi seoseid. Ühiskonnas palju erinevaid norme, mis käitumist reguleerivad. Norme õigussiseseid ja õigusvälised, tähtsad on mõlemad. Kohustuslikud on üldiselt kõik normid. Tegeliku käitumise puhul on olemas nii objektiivsed kui subjektiivsed aspektid. Käitumise objektiivne aspekt avaldub inimeste konkreetsetes tegudes. Subjektiivselt võttes teadvustatakse käitumisnorm inimese poolt käitumismudelina st neame või teame, et mingi norm on olemas, kui norm on kirjapandud, siis on ta õigusnorm, kui ei, siis õigusväline norm. Õigusvälised normid reeglina ei ole kirja pandud kuid sellele vaatamata ühiskonna liikmed teavad nende olemasolust. Ükskõik millised normide meil on, on käitumise subjektiivse poole pealt oluline, et me oleme selle normi omaks võtnud, et see
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
riigiorganid. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Õiguse rakendamise protsess: 1) Asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs, mis ja kuidas toimus. Käsitletava teo faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. 2) Õigusnormi valik ja analüüs, taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja
Nii näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest eristas Platon liigselt ideid meeleorganitega tajutavatest esemetest ning nähtustest. Aristotelese meelest võtab idee kokku asja olemuse idee on midagi sellist, mis seob ühte erinevaid samalaadseid asju. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee. Idee avaldub seega konkreetsetes asjades ja ilmneb üldistuste teel. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend riiklik ühiselu on inimesele loomuomane ja õnnelikku elu väljaspool riiki võimatu. Samal ajal on õnneks vajalik leida kesktee äärmuste vahel. Üksikisiku puhul tähendab see tasakaalu hulljulguse ja arguse, koonerluse ja pillamise ning muude vastandlike omaduste vahel. Riigielus aga tuleb hoiduda nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on
ekstrakoromosomaalsed DNA elemendid. Bakterikromosoom on küll pakitud, aga neil ei ole tuuma vaid ta on nulkeoidina. Bakteriraku genotüüp on haploidne, mis annab rakule suure plastilisuse (iga mutatsioon avaldub kohe fenotüübis). Neil on kromosoom rõngjas, on folditud. Reeglina ~10 miljonit aluspaari, mida parasiitsem organism on, seda väiksem on tema genoom. Neil on ekstrakromosomaalne (lisakromosoom) kromosoom, mida nimetatakse plasmiidiks ja milles on geenid, mis toimetavad ainult konkreetsetes tingimustes. Need plasmiidid on need, mida on võimalik üle kanda ja mida on kerge ka kunstlikult muuta ja nende alusel toimub kogu kaasaegne biotehnoloogia, sest nendega transporditakse erinevaid geene ühest organismist teise. Bakteri geneetika ja bakteriofaagid Bakterid on lihtne paljunemine ja pärilik materjal läheb järgmisele põlvkonnale lihtsa paljunemise teel. Muutus pärilikkus materjalis on mutatsiooni tulemus, mis avaldub kohe tänu haploidsele garnituurile
poeg Kim Jong Il, või Togos, kus surnud president Gnassingbé Eyadéma asemel sai võimule tema poeg. Süüria presidendiks sai eelmise presidendi Hafiz-al-Assadi poeg, selle jaoks alandas parlament presidendiks kandideerija vanuse alampiiri 34. eluaastale. Vastavalt võimukasutusele jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks, on ka seisukohtade erinevusi nende reziimide määratlemisel konkreetsetes riikides. Autokraatia e isevalitsus (autos - kreeka k 'ise') 8 Autoritaarne diktatuur on valitsemisvorm, mida iseloomustab võimu koondumine liidri või kitsa oligarhia kätte, kuid muid eluvaldkondi puudutab diktatuur vähe. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
Riskide kindlaksmääramine ja hindamine 1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 nimetatud kohustusi täites hindab ja vajaduse korral mõõdab tööandja mehhaanilise vibratsiooni taset, millega töötajad kokku puutuvad. Mõõtmine toimub vastavalt vajadusele käesoleva direktiivi lisa A osa punkti 2 või B osa punkti 2 kohaselt. 2. Mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taset võib hinnata, jälgides konkreetseid töötavasid ja kasutades asjakohast teavet konkreetsetes tingimustes kasutatavate seadmete või seadmetüüpide põhjustatava vibratsiooni arvatava suurusjärgu kohta, kaasa arvatud seadmete tootja antavat teavet. See toiming eristub mõõtmisest, mis nõuab eriaparatuuri ja sobivate meetodite kasutamist. 3. Lõikes 1 nimetatud hindamist ja mõõtmist kavandavad ja teostavad pädevad teenistused sobivate vaheaegadega, võttes eeskätt arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid vajalike pädevate teenistuste või isikute kohta
viga ei sõltu teistest sama seeria tulemuste vigadest. Juhuslike mõõtmisvigade omadused ja nende esinemise seaduspärasused ilmnevad alles ühe ja sama suuruse mitmekümnekordse mõõtmise korral. Mõõtmisvea suuruse ja selle esinemise tõenäosuse vahel on antud mõõtmistingimustes teatud kindel seos, mis väljendub juhulike suuruste normaaljaotuse seadus kaudu (Gaussi jaotus). Juhuslike mõõtmisvigade omadused: 1. Konkreetsetes tingimustest tehtud mõõtmiste juhuslike vigade absoluutväärtutsed ei ületa teatavat kindlat piiri, mis on omane just antud mõõtmistingimustel - see on äärmine viga. 2. Aboluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivsed juhuslikke vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguste sagedusega. 3. Väiksed juhuslikud vead esinevad mõõtmistulemustes sagedamini kui suured. 4. Juhuslike vigade aritmeetiline keskmine läheneb nullile, kui mõõtmiste arv läheneb
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püü...
Norm on loomuliku või ühiskondliku seaduslikkuse tulem ja peegeldus, ühiskondliku funktsioneerimise kasulik ja tüüpiline piirang norm loob inimeste käitumisele piirid. Sotsioloogias käsitletakse normi kahes tähenduses: · Norm kui käitumise etalon käitumisjuhis, mis on kujutlus välisest kohustuslikust ettekirjutusest. · Norm tegeliku käitumise mõttes objektiivne külg ja subjektiivne külg. Objektiivses mõttes ilmneb käitumisnorm konkreetsetes tegudes. Käitumise objektiivne külg ilmneb tegelikes käitumisaktides. Subjektiivses mõttes on mistahes norm fikseeritud nii individuaalses kui ühiskondlikus teadvuses. Kõikvõimalikud normatiivsed käitumisstandardid kinnistuvad inimese psüühikas ja ka ühiskondlikus psüühikas, mis kujutab endast kollektiivset teadvust. Kui üritada norme liigitada, siis need jagunevad: · Sotsiaalsed normid reguleerivad suhteid inimeste vahel.
vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja kõiki aspekte. Õigusnormi rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ette nähtud vormis (näiteks kriminaalasja kohtueelne uurimine, kohtuprotsess). 27 Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 33. Õigussuhte subjektid Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja
Kui see on liiga lühike, koormatakse võrku, kui on liiga pikk, muutub viide suureks. Iga paketi saatmisel võetakse aega: saatmine+kinnitus. Tehakse statistikat – arvutatakse kaalutud keskmine. Usaldatavuse tagamiseks lisatakse sellele mingi konstant. Flow Controli vahendid on Go-Back-N ja Selective Repeat. 24. TCP koormuse juhtimine Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimine on saatja poolne ettevaatusabinõu, kus hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. (Voo juhtimine – „garaažid täis“, koormuse juhtimine – „ristmikud täis“). Selleks, et võrku mitte üle koormata pakettidega on vajalik koormuse juhtimine (et saatja vastuvõtjat üle ei koormaks). Koormuse kontroll jaguneb: 1. üritame vältida; 2. üritame vähendada. TCP edastutuskiirus on funktsioon, mis sõltub võrgu koormusest
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka
keskkonna koosmõju. Andekuse nn Müncheni dünaamilises mudelis (Ziegler & Heller, 2002) tehakse vahet suhteliselt iseseisvatel võimetel (intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli lookus) ning keskkonnast tulenevaid mõjureid (õpiatmosfäär kodus ja koolis, peresuhted, õpetuse kvaliteet, kriitilised elusündmused). Ziegler ja
Ta peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna mulla omaduste ja selles kulgevate reiimide mõjutamise kaudu. Mullaharimissüsteem on mõjus kui iga kasutatav tehnoloogiline võte kindlustab eelnevate tulemuslikust ja järgnevate efektiivsust. Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma, vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava kultuuri bioloogilisi iseärasusi arvestav dünaamiline süsteem. Mullaharimissüsteem peab tagama väetamissüsteemi maksimaalse efektiivsuse konkreetsetes keskkonnatingimustes, arvestades konkreetse kultuuri nõudeid keskkonnatingimuste suhtes. Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist Mullaharimissüsteem arvestab ka kasutatavaid pindasid (tootmise ulatust) Mullaharimissüsteem jaguneb: *sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine
fosfolipaasi), ActA (proteiin, mis vahendab aktiini poolt vahendatud liikumist). Toodab monocytosis promoting factor’it, rakuseinakomponenti, mis põhjustab monotsüütide proliferatsiooni. Elutsükkel: 1) tungib rakku 2) moodustub fagolüsosoom 3) listeriolüsiin O lõhub fagolüsosoomi 4) bakterid vabanevad tsütosooli 5) aktiin vahendab (ActA) liikumist naaberrakku. Protsess algab enterotsüütides, jätkub makrofaagides. Epidemioloogia. Haigused inimesel harvad, esinevad vaid väga konkreetsetes riskipopulatsioonides. Riskipopulatsioonid on vastsündinud (tavaliselt grupp B streptokokk või Listeria), rasedad, rakulise immuunsuse puudulikkusega, üle 65 aasta vanustel. Listeria elab pinnases, vees, juurviljades, loomade, lindude, putukate soolestikus. Asümptomaatilist kandlust sooles esineb 1…5%. Haigestumine on sporaadiline. Nakatumine peamiselt keetmata-küpsetamata toitudega, eelkõige juustuga (> puhangud Prantsusmaal), aga ka pooltoore liha, piima, juurvilja ja salatiga
ennastsalgavat käitumist. Ajaloost on teada juhtumeid, kus arst ohverdab patsiendi päästmiseks oma elu (katsetab enda peal ravimeid jne). Professionaalne au näitab ühe või teise elukutse tähtsust. Kutse- eetika põhimõistete kõrval räägitakse ka printsiipidest. Neist tähtsam on humanismi printsiip, mis peab kõrgemaks inimsust, inimese erilisust. Optimism tähendab usku oma elukutse vajalikkuses. Eetika põhimõisted ja printsiibid saavad lihaks ja vereks konkreetsetes elulistes situatsioonides, kus neil iga elukutse puhul on oma tähendus. Meremehe kutseetika Siinkohal tsiteerin Mereakadeemia õppejõudu Rein Albrit: „Nii nagu kõikidel teistel elukutsetel ja tegevusaladel on ka meremeestel oma eetika ja moraalitunnetus, mis eelkõige väljendub vajaduses jääda inimlikult väärikaks ka kõige raskemates olukordades. Ilmselt kõik kes kordki merel käinud, on mõtelnud sarnaselt. Seda võiks ehk väljendada randlaste iidse palvega: „Oo, Jumal
Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormid elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ettenähtud vormis. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormdie realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Õiguse rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid 66. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Millised on õiguse rakendamise staadiumid? Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevadi staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium
1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis. kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. Üks emane toakärbes võib muneda 120 muna. Kui kõigist neist saaksid kärbsed, kes jääksid ellu ja sigiksid, oleks sel kärbsel neljandas sugupõlves üle 25 miljoni järglase. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Populatsiooni arvukuse suurenemine toimub lisaks sündivusele ka immigratsiooni teel st. isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Sisseränne suureneb eriti taimedel seemnete levimise ajal ja loomadel noorloomade pesast või vanematest lahkumise ajal. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga.
tegemist oleks olnud kapitalistide salasepitsusega. Diskursuse muutuse tagan pole mingit subjekti. - tegemist ühe osaga distsiplineerimise protsessist. Karistuse asemel on distsipliin ja enesekontroll, seaduse asemel administratiivsed reeglid * võim, mis varem oli selgesti nähtav ja ära tuntav, väline jõud, on distsiplineerimise protsessi kaudu saanud inimese seesmiseks omaduseks. * võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle nägemiseks ei pea eraldi uurima n-ö. võimuinstitutsioone * F. tegeles S/M seksiga. Kas püüe läbi elada tegelikku sundust, vägivaldset karistust mis jätab hinge puutumata? - F. panus võimu teooriasse: 1) võim on anonüümne, pole subjekti 2) inimene ise kontrollib ennast 3) võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (=> üks viis struktuuri ja indiviidi vastuolu ületada) 4) võim on igal pool (mitte ainult teatud institutsioonides)
Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju. Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi
süsteemmõistelise mõtlemiseni enamus ei jõua, see on suhtelisuse mõistmine, reeglid on kehtivad kindlates oludes, pole aga üldised, igal pool ei kehti. Süsteemmõisteline mõtlemine võimaldab aru saada abstraktsetest asjadest ja kui lapsed selleni ei jõua, on selge, et abstraktse mõistmisega on neil probleeme kogu kooliea jooksul. Kui panna kõrvale Piaget käsitlus – konkreetsed operatsioonid ja formaalsed operatsioonid, siis lapsed jõuavad küll konkreetsetes operatsioonidest järgmisesse staadiumisse kui me räägime kergest VAA, aga nad jõuavad sinna hilinedes, oluliselt hiljem kui tavaarenguga lapsed. Formaalse mõtlemise staadiumisse paljud ei jõua, st abstraktne info jääbki lastele kättesaamatuks. See kajastub ka selles, et lihtsustatud õppekava alusel lapsed koolis 9 aasta jooksul omandavad 4-5-6 klassi programmi, sõltuvalt ainetes. Kui asi läheb tavakoolis abstraktseks, need teemad jäävad lihtsustatud õppekavast välja.
realistlikku lootust. Erinevalt sõpradest ja sugulastest, kes annavad teile mõista: "Sa ei tohiks nii kurb olla," või: "Küll sa sellest üle saad," teab psühhoterapeut, et depressioon ei kao päevapealt. Seda teades aitab ta teil tunnetega ausalt silmitsi seista, ilma et kritiseeriks või mõistaks kohut. Käitumisteraapia seisneb võtetes, mis aitavad depressiooniga võidelda, eriti kui depressiooni põhjus peitub konkreetsetes eluoludes. Neid võtteid kombineeritakse sageli psühhoteraapia või kognitiivse teraapiaga, kuid rõhk asetatakse siiski sellistele tehnikatele nagu tegevusteraapia, enesekehtestamine, astmeline desensibiliseerimine ja käitumise jälgimine. Biheivioristide eesmärk on teid jälle liikvele ajada. Kuna depressiooni üks sümptom
Teatav eikellegimaa jääb siin siiski alles. Ristumise reaalsuse all mõistetakse siin: "nii juhtub tüüpiliselt looduses". See täpsustus on vajalik, sest on lähedasi liike, kes eritingimustes annavad edukalt järglasi. Nende eritingimuste all mõistetakse omakorda "loomaaias" või lausa eksperimentaalteaduslikke katsetingimusi. Samas on väga raske kindlalt väita, et mõnedel juhtudel niisugustele eritingimustele lähedased tingimused ei või siiski realiseeruda ka "vaba looduse" konkreetsetes nishides. Nii näiteks pole Inglismaal kirjeldatud heeringakajaka ja väikese mustselgkajaka ristumist - need kaks varianti on üsna silmatorkavalt erinevad. Küll aga nägevat seda mõnikord Hollandis ja järeltulijad on omakorda spetsiifilise väljanägemisega suguvõimelised isendid. Seega - kus on siin liigi piir? Ja kas rohke segaristumine ei või viia (mõnel harval juhul) taas tagasi kahe lahknenud liigi homogeniseerumisele
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
vahendeid, arvestades sealjuures lahendatava juriidilise asja kõiki aspekte. Õigusnormi rakendamine nõuab riigiorganilt sageli ulatuslikku organiseerivat tegevust, mis mõnikord peab toimuma erilises, seadusega ettenähtud vormis. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormdie realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 61. Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamiseprotsess? Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevadi staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
