Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"konjugatsioon" - 66 õppematerjali

konjugatsioon ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine π-elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena.
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad ­ toimuv viljastumine. Kopulatsioon ­ sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon ­ kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ãœldbioloogia konspekt (1. osa)

6) Valik ­ loodusliku valiku käigus mutantsed isendid üldjuhul elimineeritakse. Erandiks on suunav valik Kombinatiivne muutlikkus: 1) Mittehomoloogiline ­ kombineeritakse erinevaid gen struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel a. Transformatsioon ­ bakter sureb, laguneb, DNA vabaneb, haaratakse uude baktrirakku b. Transduktsioon ­ DNA ülekanne ühelt bakterilt teisele bakterviiruste vahendusel c. Konjugatsioon ­ plasmiidide ülekanne ühelt bakterilt teisele Mittehomoloogiline kombinatiivne muutlikkus esineb ka päristuumsetel ­ rändavad geenid: 1) Võivad liikuda ühelt organismilt teisele 2) Võivad liikuda ühe organismi piires Homoloogiline ­ kombineeruvad sarnased analoogsed geneetilised struktuurid 1) Kromosoomide ristsiire meioosi I profaasis 2) Kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis 3) Genoomide ühinemine viljastumisel

Bioloogia → Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks

Botaanika → Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused 2020

embrüo vastuvõtuks, surub alla ovulatsiooni, takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist, emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette; viib östrogeeni stimuleeritud endomeetriumi sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud munarakud implanteeruda, vähendab emaka kontraktiilsust raseduse ajal. inhibiin (kollakeha) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist Viljastumine Viljastumine on isas- ja emasgenoomi konjugatsioon kahe gameedi liitumisejärel. Bioloogiliselt on fertilisatsioonil kaks tähendust: • kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik; • fertilisatsiooniga aktiveeritakse munarakk arenema.  Kehaväline viljastumine (merisiiliku näitel). o Oma/võõra äratundmine - Kemoatraktsioon (sperakt, resakt) o Kemoatraktsioon ehk spermi ligi meelitamine

Bioloogia → Geenitehnoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks

Keeled → inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks

Bioloogia → Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan Fakultatiivsed patogeenid on näiteks bakterid, mis paljunevad väljaspool peremeesorganismi ning kahjustavad seda kui satuvad sinna juhuslikult. Obligatoorsed patogeenid – bakterid, mis saavad paljuneda ainult peremeesorganismis. Patogeensete ja mittepatogeensete bakterite geneetilised erinevused. Horisontaalne geeni ülekanne bakterites. Viruletsed geenid Geeni ülekanne,trasnformatsioon (transposoon), transduktsioon (bakteriofaag), konjugatsioon (plasmiid) Bakteri poolt toodetud toksiinide peremeesrakku jõudmise mehhanism. B alaühik tekitab toksiini reteptorile poori, millele kinnitub A alaühik king endosoomis transporditakse rakku. Malaariat tekitava parasiidi elutsükkel. Hallasääsk imeb verd ja sporosoiidid pääsevad verre, replitseeruvad maksas, vabanevad merozoiidid, mis lähevad RBC, rõngasjas staadium areneb tekib skisont, mis nakatab uusi RBC

Bioloogia → Rakubioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Kromofoorne süsteem koosneb pikast konjugeeritud sidemetega peamiselt süsiniku jt aatomite ahelast, kus kahekordne side vaheldubühekordse sidemega, võimaldades tekkida ühtsel elektronpilvel, mille elektronid omavad teatud liikuvuse. Konjugeeritud süsteem võib oma ahelas omada ka S, N, ja O aatomeid. Selleks, et värviline lisand kaotaks oma värvuse, tuleb konjugeeritud süsteem lõhkuda. Kui oksüdeeritakse ühte kaksiksidet mingi oksüdeerijaga, tekivad karbonüülrühmad ja pika ahela konjugatsioon katkeb. oksüdeerimine -C=C- ----------------- -C=O + O=C- Kui seda teha molekuli mitmes kohas, kaotavad reaktsiooniproduktid oma värvuse, st. pleekuvad. Kangaste ja kedruse valgedust mõõdetakse fotomeetriliselt mõõteriistadega, mida nimetatakse leukomeetriteks. Etaloniks on kokkupressitud MgO pulbrist 17 ketas, Mille valgedus on 100. Tegelik valgendus toimub valgeduseni 85%, millest piisab

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
190 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...

Filoloogia → Modernism. Postmodernism
35 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakubioloogia ülevaade

ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega). 1.Profaas. Kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised meioosile iseloomulikud sündmused. Jaotatakse 5-ks alafaasiks.  Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri - kinnitusdiski abil. (attachment plaque).  Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide konjugatsioon, paardunud kromosoomi osade vahele moodustub sünaptonemaalne kompleks. Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paare nim. bivalendiks. Kuna aga kumbki homoloog koosneb 2-st tütarkromatiidist, siis nim. seda struktuuri ka mõnikord tetraadiks.  Pahhüteen. Kui homoloogid on kogu pikkuses konjugeerunud, moodustuvad sünaptonemaalsesse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast

Bioloogia → Rakubioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Evolutsioon

­ei leia paarilist. Vale paaritumine. Kaks isendit saavad kokku: kasvavad riskid saada söödud ja levitada haigusi. 4. Kuidas on looduses seotud suguline protsess ja reproduktsioon? Millised suhted on domieneerivaks suurtes organismirühmades (nn bakterid, ainuraksed, erinevad tüüpi hulkraksed organismid)? Bakterite maailmas on paljunemine ja seksuaalne protsess eraldatud. Paljunemine toimub pooldumise teel. Geneetilist infot saab bakter kolmel viisil ­ transformatsioon, konjugatsioon F- faktorite abil ja transduktsioon bakteriofaagide abil. Mitte kogu seks pole looduses reproduktiivne. Bakterite konjugatsioonil vahetatakse lihtsalt DNAd ja rakkude arv on enne ja pärast konjugatsiooni sama. Mitootiliste ja meiootiliste järkude vaheldumine on ilmselt primitiivne tunnus. Suguta paljunevad enamik üherakulisi organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed ja seened, kes on hulkraksed. Suguta

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
293 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...

Bioloogia → Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Eksam molekulaarbioloogia

sensing) süsteemideks. Kõige paremini on uuritud bakterite omavahelist signalisatsiooni ühe liigi siseselt. Erinevate QS süsteemide puhul on ühiseks omaduseks see, et QS molekul on rakust sisse ja välja vabalt diffundeeruv. Teiseks toimub QS molekulide poolt reguleeritud geenide aktivatsioon alates mingist kindlast kontsentratsioonitasemest. QS süsteemide poolt on reguleeritud sellised rakulised protsessid nagu liikumine, biofilmi moodutamine, sekundaarsete metaboliitide produktsioon, konjugatsioon ja virulentsus. Paljudel bakteritel on kirjeldatud korraga mitut erinevat QS süsteemi, mis on enamasti hierarhiliselt reguleeritud. Kui üheks QS eesmärgiks on reguleerida kollektiivselt mingite geenide ekspressiooni kogu populatsioonis, siis teiseks eesmärgiks on ka suhtlus teiste liikidega. Nähtus, mida on hakatud nimetama kvoorumi tunnetamiseks (quorum sensing; QS) või ka rakk-rakk (cell-to-

Bioloogia → Molekulaarbioloogia
143 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

mis uuritav lahus, välja arvatud analüüt. Detektorid: Fototuub (150 ­ 1000 nm); Fotoelektronkordisti (150 ­ 1000 nm); Fotodiood (Si pooljuht, 350 ­ 1100 nm); Dioodrivi (Palju fotodioode kõrvuti). UV-Vis Spektri teke: Molekul neelab elektronergastusel kvandi: M + h = M*. Orgaanilised ühendid: UV-Vis spektroskoopia seisukohast kõige olulisem on elektronide ergastamine (* üleminek), Mida ulatuslikum on konjugatsioon, seda pikemal lainepikkusel on neeldumine. Üleminekumetallide soolade lahused on värvilised d ja f elektronide üleminekute tõttu. Kõige intensiivsemalt neelavad kiirgust laenguülekandega kompleksid: Elektron liigub metallilt ligandile või vastupidi. 142.2 UV-Vis spektroskoopia põhimõte, UV-Vis spekter, seadme põhimõtteskeem. Põhimõtteskeem: Kiirgusallikas > filter või monokromaator > proov > detektor. Mõõdetakse aine poolt neelatud kiirgust ­ tegemist on neeldumisspektriga

Keemia → Keemia
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun