Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla märksa väiksem. Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena. Gorbatsov uskus naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata sellele, et valimised polnud täiesti vabad, pääses kongressi arvukalt inimesi, kes soovisid sotsialismi nõrgestada. Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi kukutamiseks. Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära kasutama perestroika pakutud võimalusi, nagu tsensuuri vähenemist ja rahvusliku sümboolika lubatust. Eriti oluliseks muutus rahvuslik liikumine Baltimaades, kus korraldati innukalt
24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7. august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks 21. oktoober K
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused: · dollar tunnustatud valuuta · majanduslik õitseng USA poliitilised probleemid ja lahendused: · 1940.a vasakpoolsete rünnak(ohustab USA-d lõpetati) · Mustanahalised(1960.a seadus mis parandas nende elu) · USA pidurduspoliitika(USA lõpetas, sest see vähendas nende uhkust) USA sisepoliitika: · demokraatlik · täidesaatev võim- president · seadusandlik võim- Kongress(esindaj...
b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele. c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa
William III- Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Sotimaa kuningas 17 saj. Robespierre- prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Jakobiinide liider. Danton- prantsuse advokaat ja poliitik. Jakobiinide liider. Marat- ajakirjanik ja pliitik. Jakobiinide liider.Revolutsiooni jätkamine. Napoleon- prantsusmaa valitseja ja väejuht 18 saj, Prantsusmaa keiser. Võitis Prantsuse revolutsiooniga võimu endale. K. von Metternich- austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler. Iga-aastane kongress, ta oli eesvedaja, et maha suruda revolutsioon. A. Volta- itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Leiutas patarei. M. Faraday- inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Leiutas elektrigeneraatori ja elektrimootori. T.A. Edison- ameerika leidur ja ärimees. Leiutas elektrilambi ja elektripirni. S. Morse- ameerika ühendriikide leiutaja ja maalikunstnik. Leiutas elektrilise telegraafi. G
PARLAMENDI JA PRESIDENDI VALIMISED-toimusid 1992.aasta septembris 5 oktoobril 1992 aastal vailiti Riigikogus raasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri.Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nind nendest suurim-Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei (ERSP) ja valimisliiduga mdukad.Valitsusjuhiks sai Isamaa liider, Mart Laar.Riigikogu valimiste jrel lpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus.1993 aasta kevadel alustas td Riigikohus.
· Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812). · Kohtumine Goethega, keda ta imetles. · Ebaõnnestunud pereloomise katsed ja suhted - kirjad ja poeetilised pühendused teostel IV. Aastad 1813-1815: kriis. · Tema kirjad räägivad depressioonist. · 1814. aastal algas Viini kongress, mille puhul tulid aastaks linna Euroopa kroonitud pead ja aristokraatia ladvik. See oli tema kuulsuse ja majandusliku edu kõrgaeg, olulisi teoseid on nendest aastatest aga vähe. V. Aastad 1816-182 7: hiline looming. · Teda peeti hulluks ning 1818. aastast alates oli täielikult kurt ning suhtles kirjalikult. · Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati ning suurteost ,,Missa solemnis" (1823) ja 9. sümfoonia (1824) · Suri 26. märtsil 1827
Enron kasutas tuletisinstrumente hoolimatult, et kontrollida energia hindu. Kui Enron oleks olnud hoolikam tuletisinstrumentide kasutamisel ja raamatupidajad oleksid järginud raamatupidamisseadustikku, siis ei oleks nende võlad üle käte kasvanud ja firma ei oleks ilmselt lõpetanud pankrotiga. Enroni skandaali tõttu tehti aga mitmeid reforme paljud majandust õpetavad koolid hõlmavad ka ärieetika teemalisi tunde. Samuti võttis kongress võttis vastu Sarbanes-Oxley, seaduse, mis võttis vastu uued auditiaruannete standardid ning nõudis ettevõtetevaheliste suhete avalikustamist Enronis loodud üksustega ja volitas nende juhid raamatupidamise aastaaruandesse alla kirjutama.
Sest Weimari linnas Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse mille tagajärjel kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks ___________________________________________________________________________ _ 6. Leia paariline. Nõukogude Venemaa-Kommunistid Saksamaa-natsionaalsotsialistid Itaalia - Fašistid Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu-Eesti 7. Koosta 4-5 lauselised kokkuvõtted USA ühiskonna kohta 1920. aastatel. USA sisepoliitika (erakonnad, kongress, president) ja vaba turu võidukäik Ameerikas oli kaks võitlevat parteid: Demokraadid ja liberaalid. Valitsemiskorraldus on Ameerikas demokraatlik. Riigi tööd juhtis president, keda valiti enamasti kordamööda liberaalide ja demokraatide hulgast.1920. aastail oli USA-s vaba turg kus riik saavutas vapustaid tulemusi uue tehnika kasutusevõtmisel mis võimaldas tarbekaupade hulgitoomist.________________________________________________________________________
toimunud Gorbatsovi-Reagani tippkohtumist. 1987. sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja Afganistanis, oma tegevuse lõpetas VLO, Saksamaa ühines ja 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. Kommunistliku partei juhtroll vähenes. 1988. aastal valiti Gorbatsov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989. valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress esimesed mitme kandidaadiga (kuigi mitte läbini demokr.) valimised. Kongress valis Ülemnõukogug, kes valis NLi presidendiks Gorbatsovi. Gorbatsovi lähikondlaste read hakkasid hõrenema ning majandusliku tõusu asemel toimus selle langus. 7. Mitu liiduvabariiki võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole ; Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga muutus järjest
oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril 1917 vormistas II nõukogude kongress võimu üleminek enamlastele. See moodustas Rahvakomissaride Nõukogu- enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 6.jaan 1918 saatsid enamlased Asutava Kogu laiali. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 1917.a novembris pöördusid enamlased Saksamaa poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. 17
Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid, peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased. Nende poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks ning sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu. USA majandus 1920.aastatel. 1920. aastail võimusteski USA-s vabaturg
42. Kirjelda täpsemalt, mis olid Napoleoni ,,100 päeva"? Tema tahtmine vallutada uuesti Pariis 1000 mehega 43. Mis oli Waterloo lahing? Kelle vahel see toimus? Miks oli see oluline? Waterloo lahinguga lõppes Napoleoni 100 päeva. See toimus Prantsusmaa ja Seitsmenda koalitsiooni vägede vahel. 44. Mis tehti Napoleoniga pärast Waterloo lahingu kaotamist? Millal ta suri? Napoleon loobus oma troonist ja saadeti Püha Helena saarele ning ta suri 1821.aastal 45. Mis oli Viini Kongress? Millieid otsuseid seal vastu võeti? Viini Kongress oli Euroopa riigisuursaadikute konverenss. Suurriikide kaitse, julgeoleku põhimõtted, seaduslikkuse põhimõte, kõigi suurriikide kontrolli all hoidmine.
augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla." 24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989
„Spordiliikumise alused“ SPORDI ÕIGUSKESKKOND JA SPORDIPOLIITIKA 1. Nimeta seadusi, mis reguleerivad Eestis sporti. (7) Eesti Spordiseadus Mittetulundusühingute seadus Kutseseadus Hasartmängumaksu seadus Eesti Kultuurkapitali seadus Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta?
Vietnami sõda 1955–1975 Vietnamis oli toimunud sõjategevus , mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. • Vietnami sõda peeti kolmes osas: 1. 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel 2. 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. 3
Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas. Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress, milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume
Põhjenda. Eestimaa rahvarinne, sest see oli perestroika toetuseks ja see kujunes suurimaks rahvaliikumiseks, inimsed tundsid et nad kuuluvad kokku jne. Vaino Väljase nimetamine uueks partei juhiks, kommunistliku parteiga oli lõpp. Fosforiidisõda see oli esimene suurem ettevõtmine kõigil inimestel korraga, ühtekuuluvustunne oli suur. 21. Millised välised tegurid soodustasid Eesti iseseisvumist? Nõukogudeliidu lagunemine. 22. Miks loodi Eesti Kongress? Et taastada eesti iseseisvust juriidilise järjepidevuse alusel. 1. Milline uus riiklik moodustis tekkis peale Nõukogude Liidu lagunemist detsembris1991? SRÜ 23. Mis on IME? Mida seee tähendas? Isemajandav eesti, eesti eraldamine üleliidulisest majandusest. 24. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 20.08.1991 25. Millistes Balti riikides võideldi iseseisvus kätte ilma verevalamiseta, millistes mitte? verevalamisega läti ja leedu, ilma eesti. 26
Demokraatlikud vabadused järjest laienesid ning valimisõiguse said ka naised. Mitmes riigis aga ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest demokraatlikud traditsioonid olid nõrgad ja poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis vastu kongress ning iga nelja aasta tagant valiti uus riigipea(president). USA-s oli kahe partei süsteem, see tähendab seda, et olid demokraadid ja vabariiklased. Riigi välispoliitikas oli isolatsionism nii, et nad Euroopa asjadesse enam ei sekkunud. Nad olid huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast
• Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14
Idapoliitika seisnes suhete parandamises mitmete itta jäävate riikidega: Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL jt. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus. Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda. 4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23) Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem. Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks
kõneks ja kutsuda virgatsit (erikäskjalga ) Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele.
Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov. 1984 suri temagi, koha sai Tsernenko. Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20
22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28.juuni Kindral Charles de Gaulle paneb Londonis aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa''. August- Sept. Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (,,Blitz'', kestavad 1941. aasta kevadeni). September- okt. Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub. 9.detsember Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11.märts USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill- mai Saksa ja Itaalia väeosad tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse. 22.juuni Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (,,Barbarossa plaan''). 29.juuni Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksamaa poolel. 14
Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata ja viimane sõda ei soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord. Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. 1936-1939aastal toimunud Hispaania kodusõda peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul rakendati Euroopa riikides Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa.1939aasta 1. aprillil kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 23
Tekkis ka töölisorganisatsioone, mis kaitsesid tööliste õigusi. Tähelepanu hakati pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. Mõjuvõimsaks kujunes karskusliikumine, mis suutis piirata alkoholi tarbimist. Alguse sai ka naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele hääletamisõigust, võrdseid võimalusi meestega töö otsimisel ja hariduse omandamisel. Inglisamaa ei olnud loobunud mõttest taastada oma koloniaalvõim ameerikas. 1812,a kuulutas USA Kongress Inglismaale sõja eesmärgiga vallutada endale Kanada. USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814.a vallutasid inglased Washingtoni. Ühendriigid suutsid siiski oma iseseisvust kaitsta. Seetõttu nimetatakse seda ka teiseks iseseisvussõjaks. Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad. Monroe doktriin - USA presidendi James Monroe
{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, m...
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3
Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta kristlike põhimõtteid, tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Sinna kuulus ka Nelikliit(Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmist
Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja. Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha
· 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused · 1987 fosforiidisõda · 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek · 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õigus...
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õigus...
Mõte oli takistada pankate kokkuvarisemist pelgalt sellepärast, et nende laenuandjad olid paanikas. Valitsus töötas välja programmi TARP, mille eesmärk oli pankroti äärel olevaid panku päästa. Esialgu oli plaanis välja käia 700 miljardit dollarit, et pankasid päästa, kuid tegelikult kulutati selleks 250$. Lisaks aidati teisi turge, AIG-d ja majaomanikke. Keskpangalt laenamine aitas ära hoida veel suurema paanika finantssüsteemis. Lisaks töötas kongress välja 800$ miljardi suuruse majandusplaani 2009. aasta jaanuaris. Valitsuse kulutused ja maksude vähendamine aitas aeglustada kulutuste, toodangu ja tööhõive vähenemist.
aastal 1860 oma orjusevastase kampaaniaga presidendiks sai, siis seitse ühendriiki, kus orjus oli lubatud, lõid Ameerikast lahti ja tegid oma liidu, ehk Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni. Sõda puhkes umbes kuu aega peale Lincolni ametisse astumist, järgmise kahe kuu jooksul liitus Konföderatsiooniga veel neli ühendriiki. Probleem oli selles, et need 11 orjust pooldavat ühendriiki omasid suuremat osa Ameerika territooriumist ning neile anti seadusandlik võim Konföderatsiooni Kongress. Samuti oli probleemiks ka Ühendriikide Õigused, ehk põhiseaduse kirjutamise ajast olid riigis lahkhelid selle kohta, et kui palju võimu saab omada kuningriik ja kas see peaks olema rohkem kui föderaalvalitsusel. Lõuna (Konföderatsiooni) elanikud tundsid, et valitsus piirab nende õiguseid. Esimene verevalamine toimus Kansases (sealt ka nimi „Verine Kansas“), seal toimus valimine kas antud Ühendriik
enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1346 - Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. · Umbes 1350 - Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. · 1362 - ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. · 1366 - Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja
situatsioon muutub relvastatud ülestõusuks. Peale Riia langemist üritab kindral Kornilov viia sisse sõjalise diktatuuri. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud toetavad tugevat distsipliini. Punakaardist saab bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde. Ajutine Valitsus likvideeritakse, kuulutatakse välja Nõukogude Võim. Selle kinnitab 7- 8.11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. Kongress võtab vastu 2 dekreeti: · Rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi, ilma kontributsioonideta jne. Tagamõte - ettevalmistus maailmarevolutsiooniks. · Maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand, lubades maa talupoegadele jagamiseks. Tagamõte - saavutatakse talupoegade toetus, hiljem tekivad kolhoosid ja kommuunid. 1917 november - 1918 suvi - bolsevike võimukindlustamine 1)Võimu kindlustamine proletariaatliku diktatuuri abil
mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.24. juunil 1894. Seda nimetetakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud
Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või umbusaldust Tihedalt seotud täidesaatva võimuga POOLPRESIDENTAALNE Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria Venemaa, Leedu jt. President peab rohkem arvestama parlamendiga Valitsusrolli juhi tuleb jagada peaministriga President ja valitakse otse rahva poolt President nimetab peaministri Presidendil on vetoõigus
Benjamin Franklin siis projekti Põhja-Ameerika kolooniate liitmise kohta. Iseseisvus sõda peeti 1775-1783. 1775 võitluses kolonistide ja indiaanlaste sündis USA lipp. Sõda lõppes 1783 Versille's rahuga, kus Inglismaa tunnistas 13 koloonia sõltumatust. 1787 vormistati USA põhiseadus, mille alusel USA oli liitriik ehk föderatsioon. 1789 valiti esimene president, kelleks sai Washington. USAs hakati ellu viima Montsquie võimude lahususe printsiipi. Parlamendiks oli kongress ja ta oli kahekojaline. Alamkoda oli esindajate koda ja ülemkoda oli senat. Presidendil oli nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht. Prantsuse revolutsioon 1789-1792 Põhjusteks olid: · Valgustusideede levik · Ameerika iseseisvumine · Kriis majanduses, põhjuseks oli Euroopa osalemine USA iseseisvussõda. Briti odavate kaupade tung Prantsusmaa turule · Rahusolematus kuninga ja kuninganna. Olid suured vastuolud ühiskonnas. Ühiskond
Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna. Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. ,,USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat."
9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 18.Kes oli ja millega läks ajalukku Napoleon? Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. 19.Mis on Viini kongress? Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemes Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 kuni juunini 1815. 20.Nimeta Euroopa riikide arengujooni 19. Sajandi teisel poolel. 19. sajandi teise poole jõudude vahekorda Euroopas muutis enim Saksamaa ühendamine ühtseks riigiks 1871. Aastal. Prantsusmaal valitses Napoleon III ajal keisririik, peale kaotust Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871 sai Prantsusmaast vabariik. Prantsusmaa oli peamiselt
televisioon. Lõpuks toimus Lauluväljakul massimiiting ,,Eestimaa laul". 1988- Esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks Lagle Parek ning mille eesmärgiks oli omariikluse taastamine. Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interliikumine), kelle seas on mitte-eestlased ning eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni tippu sinimustvalge, millega kuulutati iseseisvuspäev. Kuna impeeriumimeelsed ei olnud selle kõige nõus, siis neile vastu tulid ERSP, EMS ja EKL 24. veebruaril kodanike komitee liikumisega
Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Nõukogude Liidus otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. aastal valiti Gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks – riigipeaks, kel olid senisest hoopis suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. 1989. aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatšovi. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). Kõik need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatšov püüdis laveerida
5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal - generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss – Versaille’s loss 9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas 10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik
“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress 5)III USA president T. Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss Versailles 9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV
ei ole see, mida pidasid demokraatiaks näiteks ateenlased. Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Siideriik on riik, mis pole saavutanud täieliku demokraatia, kuid siiski püüdleb selle poole. Eesti on olnud siirderiik 1990. aastatel, kuid ta on suutnud seda staatust muuta demokraatlikuks. Peale Eesti Taasiseseisvumist olime saanud vabaks, kuid siiski oli palju probleeme mida lahendada. 1990. aastatel kujunes kaksikvõim, Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. Eesti kommunistlik Partei lõi NLKP-st lahku ning peale seda on riik suutnud ennast ise majandada ning rahva soove täita. Põhiseaduse koostamist ning selle vastuvõtmist võib tuua üheks siirderiigi tunnuseks. Majandus oli tollal vägagi arenemata. 1992. aasta rahareformiga võeti Eestis kasutusele Eesti Krooni. Kuna mindi üle rubla pealt kroonile, siis algas hinnatõus, mis mõjus paljudele eestlastele raskelt
autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline. Valmis suurem osa kogu loomingust: 8 sümfooniat, pooled klaverisonaadid ja kvartetid, kolm klaverikontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas. Enamik toetajaist on surnud, Beethoven kirub ladvikut. Täielikult
Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "hendriikide igasuguse Nukogude- poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene slmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina-Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti hiselt vitlema agressiooniga. 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal vttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Phja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
