Sõdade eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Positiivne: Sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused (nt Saksamaal pärisorjuse kaotamine ja juutidele kodanikuõiguste endmine) said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Sõjad tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale Euroopas. 7. Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98) 1814.-1815.aastal. Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud ja võitjariikide arvates oli vaja seda ,,korrastada" ehk oma tahtmist mööda ümber korraldada ja likvideerida Napoleoni põhjustatud segadus. Olulisemad osalenud riigid olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa (kõrvale ei jäetud ka Prantsusmaad). 8. Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99) 1
Spordi ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, ...
Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga Viini kongress 1814 aastal, peale Napoleni sõdasid toimunud esimene diplomaatiline Euroopa riikide kohtumine, kus jagati ümber Euroopa senised piirid. sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klaveritrio- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb viiulist, tsellost ja klaverist. Keelpillikvartett- instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb esimesest ja teisest viiulist, aldist(vioola) ja tsellost. Koosseis sai populaarseks 18. sajandil. Muusikazanr ja muusikavorm, mille koosseis esitab sonaaditsükli
Ta saadeti elama väiksele Elba saarele. · Prantsusmaal taastati Bourbondide võim, troonile asus Louis XVIII. 1815 · 1815 aasta kevadel põgenes Napoleon Elba saarelt ja marssis armee eesotsas Pariisi peale. Tõusis veel kolmeks kuuks võimule · 18 juunil toimus 1815 Waterloo lahing. Võitjaks said inglased. · Napoleon saadeti seekord Atlandi ookeanile, üksikule Saint Helena saarele, kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni-järgne maailm · 1815 Viini kongress kohtumine rahvusvaheliste suhete korrastamiseks. Võeti vastu põhimõtted, mis kehtisid rahvusvahelistes suhetes I maailmasõjani: · Legitiimsuse e seaduslikkuse pm taastati enne 1789 aastat valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi, Saksa-Rooma keisririik) · Julgeoleku pm ümber Prantsusmaa puhverriikide tsoon · Tasakaalu pm ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. Moderniseerumine Tehnilised edusammud 19. sajandil
olulisemaks. Moskvale sruve avaldamiseks korradasid Baltikumi rahvarinded 23.augustil 1989.aastal enneolematu protestiaktsiooni: · Moodustati katkematu inimekett Tallinnast Vilniuseni. Seda nimetati Balti Kettiks(660km ja 2miljonit inimest). Balti kett aitas teadvustad Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. · 1989. a lõpul tunnistati Moskvas salaprotokollide olemasolu. Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti Kongress · 1989. aasta jaanuaris anti eesti keelele riigikeele staatus · Natuke hiljem nimetati 24.veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermani tronis heisati sinimustvalge lipp · 1989.aasta nimetati sisepoliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist , aga ka rahvusliku jõudude tugevnemine. · Taastatud iseseisvumispäeval pandi alus Kodanike Komiteede liikumisele,
Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaarva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. POOLPRESIDENTIALISM Selle puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
Ühendab "horisontaalse vertikaalsega" ehk maakasutusemustrid ökoloogiliste protsessidega. 1950-1960 rakendusuuringutes • 1983 – moodustati Rahvusvaheline maastikuökoloogia Assotsiatsioon (IALE) • IALE bülletään • 1986 – ilmus esimene õpik maastikuökoloogias • Hakkasid toimuma maastikuökoloogia regionaalsed ja maailma kongressid. • 1988 – alustas ilmumist ajakiri “Landscape Ecology” • 1997 – Eesti IALE moodustamine • 2001 – IALE Euroopa Kongress Stockholmis ja Tartus • 2011 IALE 6 maailma kongress Pekingis • 2015 IALE 7 maailma kongress, Portlandis, USA 3 Maastiku ökoloogia tähtsamad ajakirjad. Ajakirjad: Landscape Ecology, Landscape and Urban Planning, Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2
suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel 27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti; hiljem liituvad sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Soome paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka) -------------------------------------------------------------------------------- 1941 14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest aprill-mai Saksamaa ja Itaalia vallutavad Kreeka (op. "Marita") ja Jugoslaavia märts USA kongress võtab vastu lend-lease' seaduse 10. mai Rudolf Hess põgeneb ?otimaale 22. juuni algab Saksamaa-NL sõda (Barbarossa plaani ja Suure Isamaasõja algus) 14. august Atlandi harta (Churchilli ja Roosevelti poolt avaldatud deklaratsioon, milles sõnastasid natsliku Saksamaavastase sõja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted) 6. detsember Punaarmee vastupealetung Moskva all; algab Moskva lahing, mis lõpeb 1942. aasta kevadel; Roosevelt allkirjastab projekti Manhattan 7
-18. sajandil. 2. Venestamine Eestis 19. sajandi lõpus. Raudtee ehitamine Eestis. Pilet nr. 8 1. Venemaa 18. sajandil. Peeter I reformid. 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine Eestis 19. sajanidl. Vallakogukond, vallakohtud, vabanemisne mõisniku eestkoste alt. Pilet nr. 9 1. Kodusõda Inglismaal 17. sajandil, põhjused ja tagajärjed. 2. Vaimuelu Rootsi ajal Eesti aladel, usk, ülikool, gümnaasiumid, B. G. Forseliuse tegevus. Pilet nr. 10 1. Viini kongress. Muutused Euroopas 2. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine Eestis 19. sajandi keskil. Vaimuelu, kooliharidus. Pilet nr. 11 1. Ameerika Ühendriikide loomine. Ameerika Iseseisvussõda. 2.Baltimaad peale Liivi sõda 16.- 17. sajandil. Eesti ala halduslik jaotus. Rootsi aja algus. Pilet nr. 12 1.Saksamaa ühendamine 19. sajandil. Saksa Keisririik. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja J.V. Jannseni tegevus. Pilet nr. 13 1. Vene revolutsioonis 1971. aastal
18.saj II poolel hakkas arenema mõte eraldada Soome Rootsist. Idee kandjaks olid soome aadlikud, kes olid huvitatud maa heast käekäigust. Mõte arenes Gustav III valitsusajal ja omandas konkreetsema kuju vene-Rootsi sõjaperioodil. Sepapratistliku liikumise juhiks oli Sprengtporten, kes kavatses luua iseseisva Soome riigi Venemaa kaitse all. Ta koostas ka iseseisva Soome riigi konstitutsiooni (Madalmaade põhiseaduse eeskujul). Vabariigi esinduskoguks oli kavandatud Kongress, mille valimiseks talupoegadele hääleõigust ette ei nähtud. Vabariigi loomine pidi toimuma ülestõusu ja Vene vägede abil. Sprengtporten esitas oma kava Katariina Iile, kes otsustas liikumist ära kasutada. Soome separatistid ühendasid oma jõud ohvitseridega. Sõjas lüüa saanud armee taganes Anjalasse ja ohvitserid koostasid opositsioonilisi seisukohti väljendava deklaratsiooni ja 113 ohvitseri liidu Anjala Liidu. Gustav III õnnestus opositsioon siiski maha suruda. 19
esinduskogu- Eesti Kongressi Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud Kodanike registreerimiseks loodi kihelkondades ja linnades kodanike komiteed 23. august 1989- Balti kett 1989 aastal ei olnud suurem osa eesti rahvast enam nõus leppima liidulepingu ideega, Eesti Vabariigi taastamise idee leidis järjest suuremat kandepinda EKP kaotas eestlaste seas tähtsuse Eesti kongress 1990 märts- kokku tuli Eesti Kongress- Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu Eesti Kongress võttis vastu otsuse alustada ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks Eesti Komitee Kongress valis oma täitesaatva organi. Eesti Komitee (esimees Tunne Kelam) Ülemnõukogu- elanike esinduskogu Valitud 105 ÜN liikmest eindasid 73 iseseisvusmeelseid jõude Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mille jooksul valmistutakse iseseisva riigi taastamiseks. Kinnitati koostööd Eesti Kongressiga
Referaat BEDRICH SMETANA Tallinn 2006 Tsehhi päritolu helilooja. Sündis 2. märts 1824, Litomyslis ning suri 12 mai 1884 Pragues. Tsehhi rahvusliku muusikakultuuri alusepanija, instrumentaalmuusika ja ooperi rajaja. Pärit väikesest provintsilinnast Litomyslist. tema isa oli õllepruulija. Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale. Sügisel sooritas pi...
Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv. Taani ei olnud enam suuteline doifma enda käes Eestimaad. 1346.aastal müüs ta Eesti 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1396 sõjakäik Tartu piiskopkonda (maa rüüstati, vallutati linnused v.a. Toomemäel). Danzigi kongress. Kuna sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli 1397 Danzigis (praegune Gdansk Poolas). Otsustati et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Kujunes ka ebasoodsaks et Harju-Viru vasallid nõustasid endale uue privileegi, mis on tuntud Konrad von Jungingeri armukirja nime all selles laiendati vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit veelgi. Sisevõitlus kestab
Reformide vajaduse mõistmine, töödistsipliini jälgimise kampaania, võitlus korruptsiooniga, uus külma sõja laine Välispoliitika: USA tähesõdade kava, Afganistani sõja jätkamine K. Tsernenko 1984-1985 stagnatsioon M. Gorbatsov V. Väljas 1988-1990 Prestroika, glasnost, tsensuuri leevendamine, ,,Eestimaa laul", suveräänsusdeklaratsiion, Balti 1986 Tsernobõli katastroof, poliitilise elu kett, Eesti Kongress liberaliseerumine, mitmeparteisüsteem, poliitilised reformid, majandusreformid, talongid, tagurlike jõudude soov säilitada endine olukord, loobumine Breznevi doktriinist, külma sõja lõpetamine, sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine, NSVL lagunemine
"Kuningas Philipi" sõda Nathaniel Balconi mäss Uus-Inglismaa dominioomi välja kuulutmaine Kuulus revolutsioon Briti Põhja-Ameerika kolooniates Salmei nõiaprotsessi algus Suur ärkamine Prantsuse ja indiaani sõdade algus Seitsmeaastase sõja algus Pariisi rahu Suhkruseadus Tempelmaksu seadus Townshendi seadused Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine
tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks. mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis. positsiooni, kaotati tsunftisundus, 1801-kirik allutati riigile > Napoleon sõjaväekohustus.Viini kongress, keisriks kutsuti ka Euroopa kontsert.216 1802- Napoleon kuulutas enda esindajat. Kongressi peaorganisaator konsulikoha eluaegseks. Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks Napoleone Bonaparte; alates 1796. oli kindlaks määrata riigipiirid, mis aastast Napoléonoli Prantsusmaa seoses Napoleoni vallutustega olid valitseja 11. novembrist 1799 11. täielikult segi paisatud. Põhiline
Nad aitasid ka Eesti Wabariiki ning Hoover oli valitud aukodanikuks. Olme muutus kaasaegseks (pesumasinad, külmkapid, teenijad). Puudusid igasugused sotsiaalsed garantiid. Ühiskonna lõhenemine. Tekivad head ülikoolid. Franklin Roosevelt USA presidendina. 1933 saab presidendiks Roosevelt (-1945). Demokraat. Juhtis USA-d ratastoolist. ,,Uus kurss" - reformid ja poliitika, mida Roosevelt võimule tulles hakkas kohe ellu viima. Rakendas seda u. 100 päeva jooksul, mil kongress võttis vastu 70 seadust. Nende seaduste eesmärk oli ületada majanduskriis ja saada õigus sekkumaks riigi majandusse. Esimene seaduste blokk puudutas pangandust.1. 1929 oli USA-s 23000 panka. 1930-1932 oli nendest pankrotti läinud 5000. Veel 20 kuuga läks pankrotti 7000 panka. Panganduse päästmiseks kasutati järgmisi võtteid: * dollar devalveeriti (raha kurssi langetati); suurendati riigivõlga (võeti Maailmapangast laenu ning
Interrinde. Sept, 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse. Kokku kogunes üle 300 000 inimese. Vene karu-tuleb otsima mett Euroopast. H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti. Käivitati kampaani, et saada Eesti kodanikuks, mõne kuu jooksul registreerus 860 000 in Eesti kodanikeks. Eesti Kongress tuli kokku esimest korda 1990.a märtsis. Venemaa polnud nende sündmustega rahul. Nüüd said olukorrast selge pildi ka sajad tuh. Eesti venelased. Interrinne alustas vaenulikke protestiaktsioone. Vihane Gorbatsov noomis avalikult Eestit NSVLi seaduste rikkumise eest. Interrinne marssis Toompeale, Eesti Kapitooliumi. Nad esitasid valjuhäälseid nõudmisi, nõudes ENSV lipu staatuse taastamist ja Ülemnõukogu tagasiastumist
1953. aasta aprillis lõi kuninganna Elizabeth Churchilli rüütliks, samal aastal võitis sir Churchill Nobeli kirjanduspreemia. 1955. aasta aprillis astus Churchill tagasi, arvatavasti mängis siinkohas rolli läbi elatud rabandus. Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise "Ingliskeelt kõnelevate rahvaste ajaloo" kallal. 1956.aastal pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963.a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 15.jaanuaril 1965.aastal tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Kasutatud kirjandus: www.en.wikipedia.org Õpik IX klassile www.miksike.ee ENE - Eneke www.spartacus.schoolnet.co.uk http://hot.ee/zolki/Churchill/Churchill.html
Kolonistidest arenesid ameeriklased, kuna inglased Inglismaalt hakkasid kolonistide majanduslikku arengut takistama. Ameeriklased aga boikoteerisid Inglise kaupu ja keelduti maksude maksmist. Siis toimus ka esimene relvakokkupõrge aastal 1775. Järjest populaarsemaks muutus mõte kolooniate lahkulöömisest ja iseseisvumisest. 1776.aastal tuli kokku teine kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklaste kõrgeim võimuorgan - Kongress otsustas luua regulaararmee. Inglise valitsus aga kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4. Prantsuse Revolutsioon: Põhjused: rahulolematus kuningavõimuga, liiga kõrged maksud, seisuslik kord Mõju Euroopale: valgustuse levik, rahvusriikide teke, mässud, kukutati feodaalkord ja kuningavõim, inspiratsioon 19. saj revolutsionääridele ja 20. sajandi totalitaarsetele
Veebruarirevolutsioon Peterburi vilets varustamine toiduga viis rahva mässuni. 27.veebruar 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Sõjavägi läks üle ülestõusnute poole. 3.märtsil 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobs troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kehtestati kaksikvõim Oktoobrirevolutsioon 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Peterburi oma kontrolli alla. Vormistati II nõukogude kongress enamlaste võimu ülemineku, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu, liidriks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet, rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. 8)Pariisi rahukonverents Avati jaanuaris 1919 Pariisis. Lõppes jaanuaris 1920. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki.
Kuressaare Gümnaasium Vladimir Lenin Koostaja:Karl Grepp 2010 Sisukord Üldine info ................................................................................3 Lapsepõlv,haridus,kasvatus.......................................................4 Poliitilise tegevuse algus ...........................................................5 Tegevus emigtatsioonis .............................................................6 1917 a.Veebruarirevoltusioon ...................................................7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon ................................................... 8 Atentaat,haigused ja surm ..........................................................9 Pärand ja surmajärgne kultus ....................................................10 Kokkuvõte ................................................................................
Sisekaitseakadeemia NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS Referaat Õppejõud: Tallinn 2010 2005 aasta aprillis toimus Bangkokis ÜRO 11es Kriminaalpreventsiooni ja -õigusalane kongress (Urban Crime Prevention and Youth at Risk. Compendium of Promising Strategies and Programmes from around the World), kus vaadeldi ja võrreldi erinevate riikide kriminaalpreventsioonialaseid algatusi kogukonnakesksest ja noorsooalasest vaatevinklist lähtuvalt. Esitletud olid erinevad kogukonna turvalisust tõhustavad projektid, kus rahva algatusel ja kaasamisel võetakse elanikkonna poolt ,,luubi alla" oma elukeskkond ja panustatakse ühiselt elukeskkonna turvalisuse ja kodanliku teadlikkuse parendamisse. Eestit esindas kongressil MTÜ Naabrivalve. Suurbritanniat esindas konverentsil Neighborhood Renewal Unit. Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates, 1991 aastal, on kuriteg...
steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest lisandus tuumaenergeetika Kiirgus: Vaatamata kiirguse kasutamisele paljudel elualadel, on paljud mures kiirguse poolt tekitatavate efektide osas Elanikkond muretseb nende igapäevast elu mõjutada võivate õnnetuste või avariide pärast. Peamised kiirguse kasutamise alad: Meditsiin - röntgendiagnostika
c. valiti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel - A.Rüütli ja L.Meri vahel d. 5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga Mõõdukad g. Valitsusjuhiks sai Mart Laar 3) Pärast valimisi a. tegevuse lõpetas Eesti kongress ja pagulasvalitsus b. riigikogu kinnitas ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste c. järgneval aastal õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja d. 27.mail 1993.aastal pidas Tartus oma esimese istungi Riigikohus e. rakendusid seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim II Üleminek turumajandusele 1) Rahareform a. viidi läbi 1992.aasta juunis b. Eesti kroon seoti Saksa margaga c. eralduti rublatsoonist
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9
kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule (Ülemnõukogu valimistel osalesid ka Eestis viibivad Nõukogude armee sõdurid ning sajad-tuhanded migrandid). Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu.
Michigan Minnesota Mississippi Missouri Montana Nebraska Nevada Rhode Island Põhja-Dakota New Hampshire New Jersey New Mexico New York Ohio Oklahoma Tennessee Texas Utah Vermont Virginia Washington Wisconsin Wyoming o Washington DC Washington on Ameerika Ühendriikide pealinn. Seal töötavad USA president, valitsus ja kongress, välissaatkonnad jpm. Washington asub halduslikult Columbia ringkonnas. Linn hõlmab põhiosa ringkonnast, mistõttu linna ja ringkonda sageli samastatakse. Siiski eristatakse vikipeedias asulat ja haldusüksust. Näiteks Columbia ringkond loodi 1871 ja selle piirid pole sellest ajast saadik muutunud, aga linn oli märgatavalt vanem ja kasvas järjest suuremaks. Pärast Columbia ringkonna moodustamist hõlmas Washingtoni linn
Venemaa sai Vabariigiks Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele, mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg.
1775.aasta aprillis toimus esimene relvakokkupõrge, üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi, legendi järgi pärineb siit kaAmeerika lipp: nimelt pannud üks kolonistidest teiba otsa oma triibulise voodikoti Iseseisvumise väljakuulutamine Esialgu ei kavatsenud kolonistid Inglismaast täielikult lahku lüüa, vaid soovisid, et London asumaade vajadustega rohkem arvestaks 1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklaste kõrgeim võimuorgan kongress otsustas luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Geroge Washingtoni 4.juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikides (nüüd tähistavad ameeriklased seda päeva iseseisvuspäevana) Iseseisvussõda 1776. aasta suvel oli riigi olukord ameeriklaste jaoks äärmiselt keeruline Sõjaline ülekaal vormiliselt kindlasti inglaste poolel
USA 1920-1930 Peale Esimest maailmasõda toimusid kogu maailmas suured ja ulatuslikud muutused. Saksamaa oli sõja tagajärjel laastunud, Suurbritanna majanduslikult kurnatud ja Pranstusmaa oli rohkesti kannatada saanud. Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Peale selle oli USA ka maailma suurim sõjaline jõud. Ameerika mereväel oli ka koos Suurbritannia omaga maailma suurim laevastik ning sõja ajal oli kasvanud ka kaubalaevade arv. Ameerika eelised Suurbritannia ees olid, et nende laevastik ei olnud üle terve maailma laiali pillutud. Ameerika Ühendriigid saavutasid majandusliku ülemvõimu tänu sõja tõttu vallapäästetud hiiglaslikele tootmisreservidele. See majanduslik buum andis suuri lootusi, mis majanduse kohanemisel rahuaja ...
silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin Franklin(1706-1790) 1754a esitas ta Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulunuks seadusandlik võim kolmeks aastaks Suurele Nõukogule. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson(1743-1826), kes pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. Samuti pooldas ta orjuse kaotamist. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu(1783). Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid(USA). Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni, mis lõpuks hakkas kehtima 1789a. Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks
Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule. Siiski diktatuuri riigid alla ei kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: sõduritega. Rahvarinnet toetas NSV
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide lahendamisele. Koostavad tõenduspõhiseid analüüsitöid, loovad tulevikuvisioone ja monitoorivad regulaarselt mitmesuguste poliitikameetmete ellurakendamist. Teabe vahendaja 1) Eesti Ämmaemandate Ühing - Organisatsiooni põhieesmärgiks on ämmaemanduse arendamine. EÄÜ korraldab iga aasta mais aastakonverentsi. Iga kolme aasta tagant toimub aastakonverentsi raames kongress, mis on organisatsiooni kõrgeim otsustuskogu. 2) Terve Eesti Sihtasutus (TESA) - Eesmärk on aidata kujundada tervist toetavamat käitumist Eestis ja vähendada ärahoitavaid surmi. Terve Eesti Sihtasutuse eksperdid modereerivad ja juhivad vestlusringe eri formaatides neil teemadel, mida valdame: alkohol, lapse seksuaalne areng ning HIV ja seksuaaltervis. Poliitilisse ellu kaasaja
Ametkonnad jagunesid vakusteks. Maaisandate omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst. Piiskopid palusid toetust ka teistelt valitsejatelt (nt Leedu vürstid) Riia ja Saare-Lääne piiskopiks ordu soositu > ainus sõltumatu juht Tartu piiskop Damerow. Sõlmis liidu valitsejatega Saksa ordu võimu murdmine Liivimaal. 1396 ordu vallutas Tartu 1397 Danzigi kongress Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos Saksa oduga); ordu tegi piiskoppidele ja vasallidele järeleandmisi (loobus õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted
sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Preisi armees valmistati ette sõdureid tulevaseks vabadussõjaks, mis puhkes Saksamaal siiski alles 1813. aasta algul. (Tannberg , T 2003) 3.2 Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1814. aastal kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kuhu sõitis esindajaid enamikust Euroopa riikidest ning suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Oluliseimad küsimused otsustati nelja suurriigi - Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa - omavahelistel läbirääkimistel, kuid päris eemale ei tõrjutud ka Prantsusmaad. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaari ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uute piiride kindlaksmääramisel lähtuti kolmest
· 4. juuli 1776 võetakse vastu Iseseisvusdeklaratsioon kuulutatakse suveräänseks · 1783 Yorktowni vallutamine ameeriklaste poolt · 1783 Iseseisvussõja lõpp Versailles' rahuga (Treaty of Paris) · Ameerika Ühendriigid koosnesid algul 13 osariigist, neid ühendas Kontinentaalkongress ja sõja puhuks moodustatud armee, kuid igal osariigil oli oma konstitutsioon. 1781 moodustati konföderatsioon (riikide liit), kus ühiseks organiks oli Kongress. Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja ühine konstitutsioon, selle kirjutas James Madison ja see hakkas kehtima 1789. aastal · USAst sai liitriik, hakkas kehtima Montequieu võimude lahususe teooria, seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist, täidesaatva võimu peaks sai president, kes oli ka valitsuse juht, esimene president oli George Washington
Tegevuse eesmärgiks oli oma liikmete huvide kaitsmine (asundustalude saamine, soodsad teenistuskohad, maksuta kooliharidus jm.). 1923. aastal osales liit ka Riigikogu valimistel, kuid vähese eduga. Poliitikasse üldreeglina ei kiputud. 1925. aastal liit lagunes, kuid osa tema liikmeid asutas 1926. aastal Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu. Taolisi liite loodi ka teistel linnades. 1929. aastal asutasid Tallinna, Haapsalu ja Tapa liidud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu, mille I kongress peeti Tallinnas 26. jaanuaril 1930. Kokku tuli60 delegaati. Kuigi majandusküsimused olid peamised, kalduti ka juba poliitikasse. 9-liikmelisse juhatusse valiti kindralid E. Põdder, J. Roska, A. Larka, advokaat A. Sirk jt. EVK II kongressile( 22.märts 1931) tuli113 delegaati. Nüüd EVK politiseerus. Esitati oma nõuded põhiseaduse nõudmiseks (laiade volitustega riigipea, isikuvalimised, 50- liikmeline Riigikogu, jne.). Kongressi otsusel esitati valitsusele märgukiri
peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse nimetada või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seaduslik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress arvestab seadusi luues. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkojast ehk esindajate kojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral või senat presidendi tagandada. USA president valitase iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamenti rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht
- ehitustegevus saabuvatele võõrtöölistele korterite ehitamiseks Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased - eesmärk kujundada uus nn "nõukogude rahvas" Stagnatsioon Poliitiline juhtimine - Represseeritute rehabiliteerimine 1959.aastaks üle 30 000 tagasipöördunu - Oludega kaasaminek ja süsteemiga kohanemine peale 1956.aastat põhjus Ungari sündmused ja NLKP XX kongress. Eestlaste arv EKPs kahekordistus rahvuskommunistide põlvkonna kujunemine. - Käbini laveerimispoliitika Majandus - Tööstus - loodi ENSV Rahvamajandusnõukogu ,millele allutati kõik põhilised tööstus- ja ehitusharud o Jätkub ekstensiivareng aparaadiehitus, tööstuslik kalapüük, ehitustööstus majaehituskombinaadid Tallinnas ja Tartus. o RMN ettevõtted andsid kuni ¾ ENSV tööstustoodangust
riiki valitseda. 1815.a. juunis purustati Napoleoni armee Waterloo lahingus. Keiser pidi uuesti troonist loobuma, ta saadeti üksildasele Püha Helena saarele Atlandi ookeanis, inglaste vangina suri Napoleon Bonaparte 1821.a. Prantsusmaal toimus 1815.a. suvel teistkordne Bourbonide restauratsioon (kuningavõimu taastamine). RAHVUSVAHELISED SUHTED 19.SAJANDIL Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi (1814-1815). Viini kongress oli väga esinduslik (riigipead, õukondlased, diplomaadid), toimus arvukalt teatrietendusi, paraade, balle jne., tooni andis uus moetants valss (sellest tuli nimetus "tantsiv kongress"). Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa.
riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. Donald Trump President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant.
legaalsete vahenditega ehitada üles sotsialism. Lenin oli seda meelt, et oli vaja rohkem revolutsiooni. Väitles ka nn bundistidega, nood leidsid, et iga Vm rahvus võib luua omaenda partei, parteiline autonoomia. Nende vastu oli Lenin ka halastamatu ja armutu, leidis, et jõud on ühinemises ja ühistegevuses, lahkulöömist rahvuslikult alusel ei saa olla. Vaidlusobjekte oli veel hulgaliselt. 1903 tuli Brüsselis kokku VSDTP II kongress. Sellel tõepoolest sai teoks VSDTP sisuline loomine, töötati välja parteiprogramm, valiti keskkomitee, loodi sidemed kõikide Vm-l tegutsevate sotsdem ühingutega, koondati VSDTP egiidi alla, algas tormiline areng. Tähendas ka vene sotsdem lõhenemist enamlasteks ja vähemlasteks. Enamlaste jõulisemaks kujuks oli Lenin, vähemlaste poolel Plehhanov ja Tsederbaum, Axelrod kõikus nende vahel. Lõhenemine toimus
inimkett Talliast Vilniuseni (660 km pikk 2 mil. inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvsvahelisel areenil. f) Kodanike komiteede liikumine 1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede likumine, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan-Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990 aasta. Esialgu kodanike komiteede likikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990 aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NL, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks oli Tunne Kelam. g) Iseseisvuse taastamine TV
endale jäädavalt. 1938.aastal otsustas aga Spordi juhtkond kutsuda ellu Eesti karika võistlused ja panna auhinnaks igavesti rändava Saarepera karika. Esimeseks karika võitjaks tuli Sport. Viimast korda oli Saarepere karikas jalgpalli auhinnaks 1944.aastal ,kui karika võistlused aga rinde lähenemisega katkesid. Praegu asub Eesti hinnalisemaid spordi trofeesid Tallinna linna muuseumis. Kui 1927.aasa vara suvel toimus Helsingid järjerorde FIFA kongress ,pakuti delekaatidele vaatamiseks rahvusvahelsit jalgaplli turniiri Helsingi ,Oslo ,Stockholmi ,Dresteni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (Sisuliselt rahvuskoondis) Üllatas vamamängus 2:2 viigiga Helsingi vastu. Seejärel alistati aga ka toredus mängus tugeva kooseisuline Oslo meeskond 3:1. Suurepäraselt mänguinud Tallinn eesotsas värava vaht Evald Tippneriga pälvis FIFA ametnikelt kiidusõnu. Oslo mängu järgsel banketil palus pranslasest FIFA president Jules Rimet
Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fasistid on korra peamiseks tagatiseks. Paljudes linnades (näiteks Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi politseijõududena. Vastavalt sellele, kuidas laienes tööpuudus ja kasvas inimeste rahulolematus, siirdus üha suurem osa itaalia rahvast Benito Mussolini poolehoidjate hulka. 1922. aasta oktoobris toimus Napolis Fasistliku Partei kongress. Tunnetanud oma mõjuvõimu kasvu, nõudis Mussolini peaministri kohta. Vastasel korral lubas ta organiseerida mustsärklaste "marsi Rooma". Kuna kuningas Vittorio Emmanuel III oli samuti fasistlike vaadete pooldaja, siis määraski ta 28. oktoobril Benito Mussolini peaminitstriks. Mussolini muudatused ühiskonnas: 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
