UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63 30aastane I maailmasõda 7aastane sõda
1543. a. koraani trükiversioon Baselis, 1590. a. araabiakeelne tõlge evangeeliumitest, Roomas, Edward Pocock, (1604-1691), Inglismaal, Oxfordis esimese Arabistika õppetooli rajaja, 1704-1717. a. prantslase Antoine Gallandi poolt tõlgitud 1001 öö muinasjutud, orientalistika mõiste tuleb esile esimestkorda Inglismaal 1779. a. ja Prantsusmaal 1799. a., 1873. a. toimub esimene internatsionaalne orientalistide kongress, 19. saj. muutub islamitead KORAAN Sissejuhatuse islamistikasse Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool (USUS.08.001) PhD Elo Süld 21.03.2016 Loeng 6. Üldandmed koraani kohta (stiil, keel, teemad jne) https://www.edx.org/course/introduction-quran-scripture-islam- notredamex-th120-2x http://iqsaweb.org/ 1. Critical Approaches to the Qur'an 2. Qur'anic Milieu 3. Intertextuality: The Qur'an and the Biblical tradition 4. The Qur'an and Other Religions 5
Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia) Lend-Lease sedus märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu Atlandi harta 14. August 1941 Churchilli ja F.D. Roosevelt avaldasid kaheksapunktilise deklaratsiooni Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. 1941 kevad sõlmisid NSVL ja Jaapan oma vahel neutraliteedilepingu 1941 pidurdus Saksamaa rünnak Moskva alla 7. detsember 1941 Jaapan ründas suurimat USA sõjaväebaasi Havai saarestikul Pearl Harbor 8
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse...
kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus,
tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid Žanrid jõudssid küpse kunstilise välejenduseni (nt sümfoonia areng) 3) Kõrgperiood 1780-1810 Tekkisid ajastu tähtsaimad teosed Klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
Rahvusvahelise olukorra teravnemine, ruhri okupeerimine prantsu poolt. Hüperinflatsioon saksamaal. Veebruarirevolutsioon-1917 veebruaris. Tulemusena loobus troonist keiser Nikolai ii ja moodustati venemaa Ajutine Valitsus. Algas petrogradi linnast- sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik, rahutused. Oktoobrirevolutsioon- 1917 toimunud riigipööre, mille käigus enamlased kukutavad Ajutise Valitsuse. Võim vormistati 26.okt 1917 II nõukogude kongress, moodustas Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid- Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsi ajal pandi alus rahasteliidule- Wilsoni idee kohaselt pidi rahvusvahelised konfliktid lahendama rahumeelselt. Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin
projekti, mille alusel kuuluks seadusandlik võim 3 aastaks valitavale parlamendile - Suurele nõukogule (eesotsas peapresident). 1774 kogunenud I kontinentaalkongress katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga, lootes veel konflikti rahumeelsele lahendusele. II kontinentaalkongress lõi kõigepealt regulaararmee ja valis ülemjuhatajaks G.Washingtoni. Kuningas nimetas kolooniaid mässajateks ja ähvardas nende juhid üles puua, mille peale võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. Iseseisvuse võitsid ameeriklased Iseseisvussõjas. Iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid. Alguses sidus 13 asumaad Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Ühine organ oli Kongress. Pärast sõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni. Põhiseaduse teksti kirjutas J.Madison, konstitutsioon
· Rahvusküsimus ei olnud aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid, eralduda tahtvaid rahvusvähemusi oli vähe · Töölisliikumine oli sulatatud poliitilisse süsteemi 10. Weimari vabariik 1919-1933 · Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa · 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule. · Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi) · 1919 konstitutsioon kehtestati parlamentaarne riigikord · Saksamaast sai vabariik kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev. · 1919-1933 Weimari vabariik president Fr. Ebert · Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne Saksamaa Kommunistlik Partei · 1919 jaanuar SKP üritab võimu haarata Berliinis
Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Impeeriumimeelsed jõud, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nende jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud Eesti NSV-le senisest rohkem vabadusi, kuid Eesti pidi siiski jääma "vennaliku liiduvabariigi" osaks.
võimumuutustest välja lugeda seda, et faktiliselt Vestfaali rahulepingu tingimusi ei järgitud ning lepingus toodud tingimusi ei peetud kaotanud riikides häbiasjaks. 18. sajandil andis sõjalises tegevuses tooni Prantsusmaa eesotsas Napoleoniga. Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Waterloo lahingu ja Prantsusmaa vägede lüüasaamisega liitsõjaväe (Rootsi, Preisimaa, Suurbritannia, Austria, jne) vastu. Vestfaali rahulepingu lõpetas juriidiliselt 1814 - 1815. aastal toimunud Viini Kongress. Viini Kongress tuli kokku pärast Napoleoni lüüasaamist ning eesmärgiks oli taastada endised riigipiirid, mis Napoleoni sõdadega oli tolleks hetkeks segi paisatud. Viini Kongressil peeti tähtsaks rahu kindlustamist, et riikide omavahelised sõjad ei ohustaks isevalitsuslikku korda ükskõik millises riigis. Uue poliitilise korra määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: a) legitiimsus e seaduslikkus - eesmärgiks oli absolutismi säilitamine ja enne 1789.
· Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert) Saksamaa pärast I maailmasõda · pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead, pidi
USAs oli 17 miljonit töötut. Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn. uut kurssi (inglise keeles New Deal /diil/). Nii ka läks. NB! Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi. USA Kongress (=parlament) võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust! Näiteid uuest kursist: riik seadis sisse kontrolli panganduse üle Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti, pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine)
Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid. Rahvasaadikute Kongress valis enda seast Ülemnõukogu. · Ülemnõukogu valis Mihhail Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks (mitte rahvas!) Nüüd oli Gorbatsov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. · toimusid ka kohalike nõukogude valimised. Kuna nüüd rahvas tõepoolest valis, muutus nõukogude koosseis. · 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli Uued liikumised ja parteid hakkasid tekkima 1988.
mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20. augustil toimus Eesti Vabariigi Ülemnõukogude otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid isesisevusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida, lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustus ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati
27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim / Departemang meiesõnades maakond rev. maahalduse tulemusena tekkinud üksused maa. / Konsulaat moodustasid kolm konsulit, kes juhtisid riiki. / Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu Prantsusmaa poolt / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / Viini kongress - 9. juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. / Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist / Seitsmeaastane sõda Põhjustud Poola jagamisest (pole kindel) / Jena ülikool Rahvuslikku liikumise koht / Märtsivalitsused Rahvaliikumise survel tagandati vanad ministrid ning moodustati uued ja libiraalsed / Hohenzollernid onli üks võimalustest ühendada selle dünastia abil Saksamaa ilma Austriata
viivitamatut sõjast väljumist ning võimu üleandmist nõukogudele; c esimene katse 1917 kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress, mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin. 12 Nõukogude võimu kehtestamine: Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Selle kokkutulemiseks minevat aega kas ära terrori käivitamiseks oma konkurentide vastu ning võimu kindlustamiseks. Valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. 6.01 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti Rahu: 1917 nov pöördusid enamlased Saksa ja tema
*Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!" *Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret. Oktoobripööre- 25. Okt. 1917 võimule tulevad bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. *Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress *Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus *Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja
Nt: GB · Proportsionaalne iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT kõrgeim seadusandlik võim EST Riigikogu, RUS Riigiduuma, GER Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest
##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesand...
Nimed marmoltahvlil Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt t...
Samuti oli USA soov levitada demokraatiat üle maailma. Sõtta astumise ajendiks oli rünnak USA sõjalaevale USS Maddox. Seda tuntakse ka Tokingi lahe intsidendina. Algul väideti, et 2. ja 4. augustil toimus Tonkingi lahel kaks rünnakut USA laevadele, ründalateks olid Põhja-Vietnami alused. Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunud, on ka väidetud, et 2. augustil käskis USA president Johnson enda aluseid rünnata, et kongressilt suuremaid volitusi saada. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda. 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kennedy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutati ja hukati. 1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile "Rolling Thunder" heakskiidu ning 2
6. Mõisted: abstraktne mõtteline, mittekonkreetne; assamblee täiskogu, ülikogu; defitsiit puudujääk, nappus; delegeerima (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne- vormiline; gerontokraatia vanurite võim; justiits õigusemõistmise korraldus; kampaania hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus; opopsitsioon vastasrind, vastuseisjad; partokraatia parteide võim; politoloog poliitikateadlane; populist - odavat populaarsust taotlev poliitik; printsiip põhimõte; propaganda poolehoidjaid taotlev selgitustöö; repressioon surveavaldus, mahasurumine; segregatsioon lahutamine, rassieralduspoliitika; stabiilsus püsivus, muutumatus; türann hirmuvalitseja.
lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 2) Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks ning deklareeriti inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. Antud päeva tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana. 3) Millise sündmusega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? [lk 112] 18. sajandi lõpul valitses Prantsusmaal absoluutne monarhia. Ühiskond
parteid) suleti peale seda, kui Tõnissoni kõne ajal visati põrandala „paukherned“ 1933. aasta oktoobris võeti rahvahääletusel vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama presidentaalne riik 28. oktoobril nõustus uus Pätsi juhitud ajutine valitsus registeerima Eesti Vabadussõjaliste Liitu (EVL) 1934. aasta kevadeks oli EVL-il 500 osakonda ja 60 000 liiget EVL-il oli ainult üks kongress ja see toimus detsembris 1933. aastal, kus valiti keskjuhatuse liikmed 1933. aastal hakkas ilmuma EVL-i kuukiri „Vabadussõjalaste Koduleht“ Propagandad EVL-i vastu riigivanema valimise perioodil: - otsene ja organiseeritud vägivald ja vandaalitsemine EVL-i vastu - EVL-i vastased panid ennast sarnaselt vapside moodi riide ja hirmutasid inimesi ringijoostes ja kisamas „Heil Hitler“ - Sarnase riietusega käidi kaupmeestelt kaupa
Indrek kohtas sõdur timofeid. Ta aitas teda kuigi teised arvasid et ta nuhk. Laenas 50 rubla. I oli raha sest nüüd oli ta revolutsiooni rahahoidja. Sellest tuli jama. Raha ei saanud eriti. Isegi ostaavel ei andud. Sest ta arvas et sõbrale on riskantne laenata, tekitaks pingeid. Abi tul i täiesti juhuslikult, ootamatust kohast- koeramammalt. Sai kohe aru et indrek kurb. Indrekule tuli kiri et ema haige ja et toogu ta rohtu. Toimus ülemaailme kongress, nüüd loodeti tegutsema hakata. Aga pmst ainult räägiti ja mdiagi konkreetset ette ei võetud. Nii koju minnes pidi ta koos minema nendega kes sakslaste vastu läksid. Need algul laastasid ühe alkopoe. Indrek vaatab halvasti selle peale. Siis võtavad mõisad ette. Ja põletavad ära ka veel. Miks? Saada sõja jaoks sõjamoona ja varandust. Tegelikult laamedasid. Oli üldine meeleolu. Lõhkuda, rebida. Loomalik käitmumina. Indrek kaitseb ka ühte vanahärrat
Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel:
ebavõrdsuse vastu. Martin Luther Kingi algatas bussifirma boikoti, mis kestis 381 päeva ning mille tulemusena pidid linnavõimud tühistama diskrimineeriva seaduse. Sündmused 1619 esimene orjalaev jõudis Aafrikast Uude Maailma 1641- Massachusettsis seadustati orjapidamine 1808- Kongress keelustas orjade toomise Aafrikast 1852- Harriet Beecher Stowe avaldas "Onu Tomi onnikese" 1865- Lincoln keelustas orjapidamise kogu USA-s 1892- USA Ülemkohus kuulutas, et mustad ja valged on küll võrdsed, ent on seaduslik kui neile on ette nähtud eraldiasuvad joogi-, söögikohad, teatrid jm avalikud asutused Õpetaja märkused: Tulemus: ......
Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich,
võimalik saavutada rahumeelset kokkupõrget Tulemused: Versailles' rahu 1783, millega Suurbritannia tunnistas endised asumaad vabaks, iseseisvaks ja suveräänseks riigiks, mille territoorium ulatub Mississippi jõest Kanadani. Tekkis uus riik USA (Ameerika Ühendriigid), töötati välja konstitutsioon, muutis USA liitriigiks. Seadusandliku võimu esindaja oli Kongress (Saadikutekoda + Senat), täidesaatva võimu peaks sai valitav president, kõrgeim kohtuvõim kuulus Ülemkohtule.
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
kõrgpunkti 1905. aasta sügisel. Oktoobris toimunud ülevenemaalisest poliitilisest üldstreigist võttis Eestis osa üle 20 000 tööstustöölise ja raudteelase, s.o. kolm neljandikku nende üldarvust. 16. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi Tallinna kesklinnas sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata. 27.29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude
sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga.
varem oli võim haaratud Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas); ööl vastu 26. oktoobrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel andmeil sai surma 6 inimest), Moskvas peeti aga tänavalahinguid ja ohvrite arv oli palju suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8. novembri öösel II nõukogude kongress, moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaavaldus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Riigipööre ei toonud enamlasi siiski veel täielikult võimule. Nad pidid
USA oli abis Lõuna-Koreal ja oma osa suudeti tagasi vallutada ja siis seisis rinne 2aastat kuni 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini. NSVL mõjuvõim vähenes. 1953 Berliini ülestõus Ida-Berliin hakkas streikima halbade elutingimuste pärast ja lootuses vabaneda NSVL võimu alt. Lääs ei julgenud appi minna, sest hindasid NSV Liitu üle ja jätsid asja saatuse kätte. See võimaldas kommunistidel ülestõusu kiirelt maha suruda. 1956 NLKP XX kongress pidas Hrustsov kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod ja see vapustas teise kommuniste kogu maailmas. 1956 Ungari ülestõus oli meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Samal ajal nimetati ametisse Imre Nagy, kes lubas Ungaris üles ehitada demokraatia ja Nõukogude väed välja saata kuid taas polnud lääneriigid abis ja NSV Liit surus ülestõusu maha.
olukorra parandamist erakondade liitumise teel. Hädade allikaks peeti ka ebasobivat põhiseadust, mida eriti teravalt kritiseerisid Põllumeeste Kogude esindajad. Arvati, et kriisist võimaldab üle saada valitsuse kõrval presidendi ametikoha loomine, mis vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. (Põhiseaduse muudatusteni jõuti alles 1934. aastal Eestist sai presidentaalne vabariik.) 1929 aasta veebruaris toimus Põllumeeste kongress, mille nimekamateks peakõnelejateks olid Konstantin Päts ja Johann Laidoner. Kongressil nõuti 1921. aasta põllutööliste seaduse kaotamist, propageeriti uute talude ja väikekohtade rajamist riigi reservmaadele ning linnastumisprotsessi pidurdamist. Taotleti uute tollide kehtestamist, maksude alandamist, ikaldusabi, ja soodsate krediitide sisseseadmist, et tõsta põllumeeste tulu ning kiirendada asunike ja riigirentnike maade kinnistamist. 2
Riigis kehtestati sõjaseisukord. Lenini ideelisel eestvedamisel hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimu haaramiseks. Väljaastumine toimus 6.-7. novembri öösel Petrogradis. Pealinna tähtsamad punktid vallutati ilma erilise vastupanuta. Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti ja võim kuulutati üleläinuks nõukogudele. Bolsevike võimule tuleku vormistas 8. novembril II ülevenemaaline nõukogude kongress. Need sündmused on tuntud ka kui oktoobripööre või Oktoobrirevolutsioon. Bolsevike võimule tulek 1917. aastal ei olnud Venemaa jaoks ainuvõimalik lahendus. Bolsevikele kindlustas võimu nende oskuslik tegevus riigipöörde ettevalmistamisel, parteidistsipliin. Teised poliitilised jõud ei suutnud sellele vastu seista. Bolsevike loosungid( Rahu, Leiba, Maad) leidsid järjest rohkem toetajaid. Uue võimu üheks põhijooneks oli algusest peale vägivalla ja teisitimõtlemise eiramine
Fennougristika või soome-ugri keelte instituute või osakondi on mitmetes Euroopa kõrgkoolides, näiteks Soomes, Ungaris, Rootsis, Norras; Hollandis, Saksa¬maal, Austrias ja Tsehhimaal. Eesti teadlased osalevad ka rahvusvahelistes valdkondade¬vahelistes töörühmades, mis uurivad uurali rahvaste ja kultuuride eri teadusharude teadlaste koostöös. Teadlased saavad iga viie aasta tagant kokku fennougristika kongressidel. 2005. aastal toimub X rahvusvaheline fennougristika kongress Joskar-Olas Mari-Eli vabariigis Venemaal. Soome- ugri rahvaste infokeskus lühendatult ,,SURI", Soome ugri hõimuliikumise teabeorganisatsioon, asutati 1993. Annab kord aastas välja hõimuliikumist käsitlevat infolehte. Riigid: Iseseisvad riigid on ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Kuid märkimisväärne osa maailma umbes 15 miljonist ungari, 5 miljonist soome ja ühest miljonist eesti keele kõnelejast elab väljaspool oma päritoluriiki.
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Viini Veri Kontserdi analüüs 11b klass Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................3 OSATÄITJAD .........................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ..............................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU .................................................................6 KOKKUVÕTE ........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II o...
Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile, kuid juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon1810 Hollandi Prantsusmaaga. 1815 kuulutas Viini kongress Hollandi iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad. Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-Alexander.
24.veebruar iseseisvuspäevaks.Pika Hermanni tornis heisati üles sinimustvalge rahvuslipp.Sisepoliitilises elus aga erimeelsused erinevate poliitiliste jõudude vahel süvenesid.Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine.Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele,mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreesima,et valida hiljem esindusorgan-Eesti kongress. 1990. aasta kevadel lõhenes Click icon to add picture EKP kaheks ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas.1990. aasta Click icon to add picture märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse.Ülemnõu- kogu esimeheks valiti Arnold Rüütel,kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Pilt:Arnold Rüütel(vasakul) ja Boriss Jeltsin(paremal)
ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatsov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel. 1989 märts valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene mitme-kandidaadi valimised pärast 1917. aastat.) Gorbatsov üritas nii reformimeelsete kui ka vanameelsetega hästi läbi saada. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus läbi. 1991. aasta augustisündmused Mitmed liiduvabariigid said suveräänsusdeklaratasiooni ja püüdlesid täieliku iseseisvuse poole Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. 1991. Aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ pooldas endise suurriigi säilimist. (Eesti,
PRESIDENT BORISS JELTSIN (1991-1999) ESIMESED ÜMBERKORRALDUSED. Pärast 1991. a. augustiputsi läks võim Venemaal demokraatlike poliitiliste jõudude kätte. Venemaa ees seisid suured ülesanded. Oli vaja luua demokraatia põhimõtetel toimiv riik ja turureegleid järgiv majandus, tekitada venelastes uus identiteet, korraldada ümber suhted Läänega ja leida endale koht maailmas. Esmaülesandeks kujunes nõukoguliku võimustruktuuri lammutamine. Kõigepealt keelustati NLKP tegevus ning ministeeriumides toimus ulatuslik kaadrivahetus. Uue majanduspoliitika raames lasti vabaks hinnad (1992), püüti juurutada vabakaubandust ning toimus ulatuslik erastamine. Nii loodeti lammutada senine riiklik majandusmehhanism ning tekitada arvukas eraomanikekiht, et üle minna läänelikule turumajandusele. Kuid kavandatud ümberkorraldused ei andnud loodetud tulemusi, mistõttu planeeritud kolmekords...
USAs oli 17 miljonit töötut. Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn. uut kurssi (inglise keeles New Deal ). Nii ka läks. NB! Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi. USA Kongress (=parlament) võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust! 5 Näiteid uuest kursist: Riik seadis sisse kontrolli panganduse üle. Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti, pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine)
novembri 1917. aasta hilisõhtul Smolnõisse, kus toimus Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Algul ei tahtud teda sisse lasta, vajalike dokumentide puudumise tõttu. Lõpuks see siiski õnnestus ja tal oli võimalus kokku saada Trotskiga, kes oli bolsevistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Selleks ajaks lasi Trosk juba hõivata kõik tähtsamad strateegilised punktid Venemaal. 8. novembril 1917. aastal kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni. 5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin Venemaa Kodusõda Venemaa kodusõda kestis 1917-1923. aastatel. Kodusõda oli "valgete" ehk bolsevikevastaste ja "punaste" ehk bolsevike jõudude vahel tekkinud relvastatud konflikt. See algas bolsevike poolt teostatud 1917
aastat koolikohust, riiklik õppekava, pärisorjuse kaotamine. 3. Venemaa - Katariina II - Sõnavabadus, haldusseadusega loodi kõikidesse kubermangudesse kohtu- ja politseiasutused. USA - Iseseisvussõda 1775 - 4. juuli 1776 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon - 1787 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon - seadusandlik võim – parlament ( kongress ) - täidesaatev võim – president - rahvas valib valijamehi - kohtuvõim – kõrgem-ülemkohus - presdentaarne riik 19. sajand - USA kodusõda ( orjanduse pärast ) - 1861-65 - jänkid – põhja-osariiklased - 1963 keelatakse orjade pidamine - mustanahalisi värvatakse armeesse - lõpeb põhja-osariikide võidyga Tulemused: - sõjaväe sundmobilatsioon - kaotati konföderatsiooni riikides orjus - võeti vastu jaosmaade seadus
paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Cappuccino Cappuccino on kohvijook, kus espressole on lisatud kuuma piima ja piimavahtu. Kodumaal Itaalias juuakse cappuccinot ainult hommikuti, näiteks koos croissant 'iga. Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal maailmas. Traditsiooniliselt on cappuccinos kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu Espresso
Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama
majandust juhtida. Majanduskriisi tekkides lootsid ettevõtjad aga abi ja oodati riigipealt veidi teistsugust käitumist. Seega valisid paljud demokraadid, kelle eesotsas oli president Franklin Delano Roosevelt. 26. Milliseid takistusi kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel? Roosevelti süüdistati fašismi, sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress, osa aga tunnistas Ülemkohus põhiseadusega vastuolus olevaks. 27. Millal ja miks kehtestati keeluseadus USA-s? Millised olid selle tulemused? Keeluseadus kehtestati aastal 1920, et keelustada alkohoolsete jookide valmsitamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Selle tulemusena hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ning massiliselt hakati tootma salaalkoholi. 28. USA välispoliitika iseloomustamine. Kuidas sai USA endale neutraliteeti lubada?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
