Võiks eristada kolme lahendust: *ruumi sein kaetakse seest nii tugeva hüdroisolatsiooniga, et veeaur ei pääse seina, ruumi tuleks seljuhul tuulutada sundventilatsiooniga; *veeauru hulk on väga väike, seina sees veeauru kondenseerumise ohtu ei ole; *tavalise suhtelise niiskuse korral (ca 60%) tuleks sein nii konstrueerida, et seinas ei oleks nii külmasid kihtisid, kus toimuks veeauru kondenseerumine ja veeauruga küllastatud õhk eemaldub loomulikul teel läbi seina. Märkus: Välisvoodri ja soojustuse vahele jäetakse reeglina õhuvahe, sellega välditakse läbi välisvoodri tunginud niiskuse sattumine tuuletõkkepapile ja soojustusele, eriti kui on kahtlusi, et välisvooder ei takista täielikult tugevate tuulte poolt tekitatud surve tõttu vihmavee tungimist läbi voodri (peamiselt serviti või murtud kivide puhul, laudvoodri puhul). Õhuvahe peab olema ülevalt lahti tuulutuseks...
Ioonid põrkuvad molekulidega tuhandeid kordi üheks mikrosekundis ja selle põrgeteahelas toimub palju keemilisi reaktsioone, millest võtavad osa ka õhus mikrokogustes leiduvad elektriliselt aktiivsete molekulidega gaasid. Ioonidel on oluline osa atmosfääri aerosooli tekkimisel ja pilvede arengus. Juba 19. sajndil tõestas lord Kelvin, et mida väiksem on veetilk, seda aeglasem on veeauru kondenseerumine ja kiirem tilga aurumine.Kui tilga läbimõõt oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta silmapilkselt auruma. Niiviisi näib, et uute pilvetilkade tekkimine ja kasvamine alates selgest õhust pole üldse võimalik.Paradoksi lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne sajandikmikromeetri läbimõõduga tahkeid osakesi, mida hakati nimetama kondensatsioonituumadeks.Uued pilvetilgad tekivad kondensatsioonituumadel. Kui õhus on palju kondensatsioonituumi,...
aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks. Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures. · Faasisiire--aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine , sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon). · Härmatumine--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. · Ideaalne gaas--lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Ideaalne soojusmasin--soojusmasin, mis töötab iseaalse soojusmasina tsükli ehk Carnot`tsüklil. · Ideaalse soojusmasina tsükkel--tsükkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest...
see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Udu eelmised tüübid koos. Esineb ka kahe oluliselt erineva tempi ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. 8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1...
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg =...
Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
1 k= 1 1 W/(m2K), + + 1 2 kus 1 - soojusülekandetegur aurult radiaatori sisepinnale W/(m2K); - radiaatori seina paksus m; - radiaatori seinamaterjali soojusjuhtivustegur W/(mK); 2 - soojusülekandetegur radiaatori väispinnalt õhule W/(m2K). Radiaatoris toimub auru kondenseerumine ning vabaneva soojuse (aurustumissoojus r) ülekandumine radiaatori seina sisepinnale. See soojusülekandeprotsess kulgeb väga intensiivselt - 1 7000 W/(m2K). Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel ( 60 W/(mK), = 5 mm). 3 Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevale õhule ning ruumi seintele konvektiivse ja kiirgussoojusülekande teel. Soojusülekandetegur 2 on konvektiivse...
Välispiirde niiskumine vähendab omakorda seina soojuspidavust, mis halvendab Soojustada võib välisseina nii veelgi hoone üldist olukorda. mineraalvilla kui vahtplastiga. Peaasi, et soojustus Eesti Projekteerimisnormi EPN 11.1 järgi peavad piirdetarindid kivimajadel paigaldataks olema konstrueeritud nii, et niiskuse kondenseerumine seina välispinda piirdes oleks normaalolukorras välditud. Selle kontroll on eelkõige vajalik krohvkatete korral, kus puudub tuulutuspilu soojustuse ja kattekihi vahel ning lisasoojustuseks kasutatakse mineraalvilla. ... KROHV- SOOJUSTUSSÜSTEEM...
Vahud gaas on vedelas dispersioonikeskkonnas. Stabiliseerivateks osadeks on pindaktiivsed ained. Vahtude kasutusalad: *maakide rikastamine *vahtkustutid Aerosoolid dispersioonikeskkonnaks on õhk, kolloidosakesteks on tolm, sudu jm. Tolmust vabanemiseks kasutatakse tsükloneid ja elektrilisi filtreid. Keskkonnaks on õhk.tolm on tekkinud suuremate osakeste peenestamisel kolloidsesse suurusjärku. Teine võimalus: kondenseerumine Suits+udu=sudu *termofroees- osakeste liikumine temperatuuri gradiendi tõttu *fotofroees- osakeste ebaühtlane liikumine,soojenemine valguse toimel Kuidas keskkonda tolmust ja suitsust puhastada e. disperssest süsteemist lahti saada. *Tsüklonite kasutamine Tsüklonid- seadmed,millega muudetakse aerosooli liikumise kiirust ja suunda, tahked osakesed eraldatakse gaasist. *filtreerimine Pulbrid: Tahked osakesed,mille vahel on gaas, kui hästi kontsentreeritud aerosoolid. Mida peenem...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustavad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalates niisketes kohtades. Adektiivne udu- tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna millega kaasnev õhutemp langemine kastepunktini ja hakkab kondenseerumine. Võib olla paks udu ja ulatub 500m'ni. tekib tihti nt külmade hoovuste kohal merel kui soojrm õhk liigub külmale merele, siis õhk jahtub kiiresti ja tekib udu. Adektiiv- radiatsiooniline udu- moodustub 2 teguri koosmõjul: niiske...
fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 21. Õhuniiskuse karakteristikud veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 22....
Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest. Väikeses veeringes toimub vee aurumine ookeani pinnalt, selle kondenseerumine atmosfääris ja langemine sadmetena tagasi ookeani. Osa sademeid aurustub uuesti ja pöördub tagasi atmosfääri, teine osa toidab maismaa veekogusid või satub bioloogilisse ringesse. Maismaale sadenenud veest moodsutab pindimise ära voolu, teine läheb pinnasesse-põhjavette,kasutatakse organismide poolt. Kõik see kokku suur veeringe. Biloogiline hõlmab vee otsest kasutamist organismide poolt. Veeringet isel ka veevahetusperiood-mis isel veevaru kesmist kestvust. Atmosfäär...
Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
622e/p Kastepunkt -. Temperatuur, mille juures õhus olemasolev niiskus muutub küllastavaks. Teisiti oeldes, kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma. Vastav temperatuur ongi kastepunkt ehk kastepunkti temperatuur. Tegijapoiss 2010 Ohuniiskuse kondenseerumine on sagedane nahtus suveohtutel paikese loojumisel, mil rohi muutub niiskeks. Kui kastepunkti arvutuslikult leida tahetakse siis antud temperatuuril teadaolev osarõhk paigutatakse Magnuse valemisse e. olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks. Magnuse valemist "tagurpidi" leitav temperatuur td ongi ligikaudu kastepunkti temperatuur. td = (243.33(log e 0.7858) )/(8.4508 log e) Kastepunkti (temperatuuri) defitsiit. Vahe tegeliku ohutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri vahel....
Ja pealiskord, milline jaguneb:settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) aluspõhi ja enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. *(1) Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioonil sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse, Eestis. Kondensatsiooni vesi veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes. Sedimentatsioon kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda. vesi pidama, mis hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise. Juveniilne vesi vee eraldumine magmalistes protsessides. Liustiku ja jää sulamisel, Inimeste käe läbi. *(1) Kirjeldage Kambrium Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.)...
Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab mahuti põhjast õlijahutisse ja sellelt uuesti kruvielementi. Puhastatud suruõhk liigub järeljahutisse, kus toimub veeosakeste kondenseerumine ning liigvee eemaldamine veeeraldaja kaudu. Puhas jahutatud suruõhk läheb kompressorist edasi suruõhutorustikku. Krohvimasinad krohvipritsid: mehhaanilised, pneumo-mehhaanilised. Esimest saab kasutada krohvisegu peale kandmiseks pindade kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest. Värvimistöödel kasutatavate seadmete jaotus ja omadused. Kõrgsurve väripritside eelised...
Õhu kokkusurrumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma. Arvutusülesannete näited kodulehel Meeme loengute materjalid all. 11.Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine)? Vedeliku mõiste ja üldised omadused. Vedelik: On aine või materjal, mis voolab tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekib gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid...
Aur parameetritega p1 ja t1 suundub turbiini ja seal toimub 3' p2 auru isoentroopne paisumine p1lt 3 2 p2le. 6) 2.-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, s soojus antakse jahutusveele.... l 0 = q 0 = q1 - q 2 = q1''' + q1'' + q1' - q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h - h3 TR = 1 - = =1- 2 q1 q1 h1 - h3' q1 = h1 - h3' q 2 = h2 - h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile....
Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või...