Kommertsmõõtmine-mõõdetakse ennekõike elektrienergiat Kontrollmõõtmised- tehakse aasta kindlatel päevadel, milleks on 2 tüüpilist suvel ja talvel: Mõõtmisi tehakse: · Hommikusel koormustipul · Õisel miinimumil · Õhtusel tipul Reaktiivvõimsuse iseloomustamine- Cos= Tan = Jaotusalajaamades Tan 0,2...0,5 Toitealajaamades 0,3piires Reatiivvõimsuse kompenseerimine- Peamiseks kompenseerimise seadmeteks on kondensaatorpatareid Kondensaatorseadmete koosseis- · Kondensaatorid · Korrelatsiooni ja kaitse aparatuur · Automaatreguleerimisseade · Mõõteseadmed · Siganalisatsioonseadmed Probleemid kompenseerimisseadmetega- kadude seisukohalt on efekt suurem, kui kompenseerimisseade on paigutatud trafode madalpingepoolele. Trafo ülempinge poolel asetsevate kompenseerimisseadmete ühikmaksumus on madalam. Kondensaatorite iseloomustamiseks- valmistatakse: · pingele 230V-10kV · võimsusele 5-300kvar · faaside arvuga 1 või 3
Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud aktiivelemente. Selline tehnoloogia ...
cos gamma=P/S, S=UJ, P=UJ cos gamma, Q=UJ sin gamma. Aktiivvõimsust näitab wattmeeter, näivvõimsust volt-ja ampermeetri näitude korrutis. Faasinihked ja vektordiagrammid Aktiivtakistus faasinihet pole, st. pinge ja voolu min ja max ja 0-väärtused saabuvad korraga. Kondensaatorites on vool pingest veerandi perioodi võrra ees. Segaahelad- kui tehases on palju elektrimootoreid, siis võimsus tegur halveneb. Parandamiseks võib võrku lülitada kondensaatorid. Resonants vahelduvvoolu ahelates Kui vahelduvvoolu jada ahelas xl=xc ning R~0, siis näitakistus Z=xl-xc~0 Voolutugevus I~U/Z~U/0~lõpmatus Ning Ul=Ixl~lõpmatus*xl~lõpmatus ja Ul=Ixl~0lõpmatu*xc~lõpmatus. Järeldus: tingimustel hakkavad pingelaengud piiramatult kasvama ja võivad toitepinge (U) mitme kordselt ületada. Vb ohtlik inimestele, rikkuda kond. ja kahjustada ka muid seadmeid, kuid seda kasutatakse ka
ristlõiget 1 h jooksul, kui voolutugevus on 1 A. 12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena
ristlõiget 1 h jooksul, kui voolutugevus on 1 A. 12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena
Täisperioodalalditel (valem1) kuna vool tarbijas moodustub kahe dioodi voolu summana. Vastupinge suhtes on aga täisperioodlülitustel erinevusi. Keskväljavõttega lülitusel Urmax=>2U2max, kuna vastupingestatud olukorras mõjub dioodile kahe sekundaarmähise pinge. Sildlülituse korral on aga mõjuv pinge(vastupinge) väiksem. 2.3 Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Enamus toiteseadmeid sisaldavad silufiltri, mis sisaldavad alati kondensaatoreid. Kondensaatorid tekitavad mahtuvusliku koormuse ja muudavad üsna oluliselt alaldi dioodide töö reziimi. (joonis1 27.11.2012) Alaldiväljundisse ühendatud kondensaatori toimel tekkib alaldis perioodiline kondensaatori laadimine ja tühjenemine. Laadimine algab ajahetkel t 1, mil alaldatav pinge saab suuremaks kondensaatori pingest laadimine lõpeb ajahetkel t 2. Ajahetkel t2 algab kondensaatori tühjenemine koormus takistusele
juhis. Elektrostaatiline induktsioon ja varjestus. Juhid on ained, mis sisaldavad laenguid, mis saavad liikuda mistahes kaugusele nõrga elektrivälja toimel. Välise elektrivälja puudumisel juhi pinnal elektriväli puudub, sest juhi enda laengud kompenseerivad üksteist. Väliselektrivälja toimel hakkavad laengud liikuma . Välisvälja toimel tekib vooluimpulss, mille tulemusena laengud liiguvad niikaua kuni tekib tasakaal. 12. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta selle potentsiaali ühe ühiku võrra. 13. Laengute süsteemi, laetud juhi ja kondensaatori energia.
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjuta...
muudetakse transistoride abil uuesti vahelduv- või impulsspingeks, millel on märksa kõrgem sagedus (mitukümmend kHz). Trafo abil vähendatakse see pinge vajaliku suuruseni, alaldatakse dioodidega ja läbi filtrite läheb see tarvitisse. Praktikas kasutatavad skeemid on keerulisemad ja sisaldavad palju rohkem detaile, näiteks kaitselülitusi ja tagasisideahelaid. Kokkuhoid tuleb sellest, et trafode ja kondensaatorite mass väheneb võrdeliselt sageduse suurenemisega. Kergemad trafod ja kondensaatorid on enamasti väiksemad ja odavamad. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/41/Instek_PST3202_DC_Power_Supply.jpg Kasutatud kirjandus materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/AO2/Pakkimine/Arvuti.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat http://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_(arvuti) http://et.wikipedia.org/wiki/Videokaart http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas http://et.wikipedia.org/wiki/CD-ROM http://et.wikipedia.org/wiki/Disketiseade
Reaktiivvimsuse allikatena kasutatakse tstusettevtetes jrgnevaid seadmeid: 1. Kohalikud pikaajaliselt ttavad aktiiv- ja reaktiivvimsuse allikad 2. Elektritarbijad, mis tarbivad aktiivvimsust, kuid teatud tingimustel annavad vrku reaktiivvimsust. 3. Seadmed, mis on spetsiaalselt meldud reaktiivvimsuse genereerimiseks. Esimesse gruppi kuuluvad snkroongeneraatorid, cos = 0.8. Teise gruppi kuuluvad snkroonkompensaatorid, vimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja prlevad snkroonkompensaatorid. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 220V...10kV, vimsusega 5...300kVAr, faaside arvuga 1 vi 3. Kondensaatorpatareid koosnevad kondensaatoritest, kuhu kuulub veel korrelatsiooni ja kaitse aparatuur, automaatreguleerimise seadmed, mte ja signalisatsiooniseadmed. Seda kike kokku nimetatakse kondensaatorseadmeks. Snkroonmootorid on kas 380V vi 6kV. Snkroonkompensaatorid ja
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha li...
sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736— 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha lii...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõteseadmetega tutvumine 1.1. Üldalused Töö eesmärgiks on tutvumine elektrimõõteriistadega ning voolutugevuse, pinge ja võimsuse ning takistuse mõõtmisega. Mõõteriista konstandi määramine Mõõdetava suuruse väärtuse määramiseks tuleb eelnevalt leida mõõteriista konstant ehk ühele skaala jaotisele vastav mõõtühikute arv. Laboratoorsetel mõõteriistadel näitavad skaalajaotiste juures olevad numbrid jaotiste arvu, mistõttu konstant määratakse valemiga lmp C= , (1.1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutug...
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
docstxt/125482860476476.txt
suurenemisel ja väheneb kõveruse vähenemisel. Eriti suur on laengu pindtihedus teravikel. 3 Elektrituul teravike ligiduses võib elektriväli olla nii suur, et elektriväli ioniseerib ümbritseva gaasi ja need ioonid hakkavad liikuma. Elektrostaatiline varjestus kaitsmine välise elektrivälja mõjude eest, keha ümbritsetakse metallkesta või -võrguga. 3.2. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Irdjuht teistest juhtides nii kaugel olev keha, et teiste kehade elektriväljad seda ei mõjuta. Irdjuhi pinna potentsiaal on võrdeline laenguga ja sõltub juhi pinna kujust ja mõõtmetest. q Irdjuhi elektrimahtuvus C = (ühik 1F (farad)) Kui tegemist pole irdjuhiga, siis juhti ümbritsevad kehad nõrgendavad tema elektrivälja ja potentsiaal väheneb, kuid sama ajal mahtuvus suureneb.
10 Kohalikud reaktiivvõimsuse allikad Tööstuses on kasutusel järgmised kohaliku reaktiivvõimsuse tootmise seadmed: 1) pidevalt töötavad aktiiv- ja reaktiivenergia allikad; 2) elektritarvitid, mis tarbivad aktiivvõimsust, kuid teatud tingimustel toodavad reaktiivvõimsust; 3) spetsiaalsed reaktiivenergia allikad. Esimesse gruppi kuuluvad sünkroongeneraatorid, cos = 0,8. Teise gruppi kuuluvad sünkroonkompensaatorid, võimsustegur mahtuvuslik -0.9. Kolmandasse gruppi kuuluvad kondensaatorid, kondensaatorbatareid, pooljuhtkompenseerimisseadmed ja pöörlevad sünkroonkompensaatorid. Sünkroonkompensaatorid on tühijooksul töötavad sünkroonmootorid, mille võimsustegur cos = 0,9 mahtuvuslik. Üle kompenseerida ei tohi, siis muutub pinge liiga kõrgeks. Kondensaatoreid valmistatakse pingetele 230 V...10 kV, võimsusega 5...300 kVAr, faaside arvuga 1 või 3. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks). Mida kõrgem temp. seda rohkem tekib ioone, seda paremini juhib gaas elektrit. (sõltuv gaaslahendus). Fotoionisatsioon Elektron saab energia väljalendamiseks footonilt. Sõltumatu gaaslahendus Vool gaasis tekib väliste ionisaatorite tõttu. Põhjuseks tugev elektriväli. Sädelahendus Kui vooluallikas pole võimeline pikema aja jooksul sõltumatut elektrilahendust säilitama. (tekib läbilöök). Nt kondensaatorid, äikese välk Huumlahendus Toimub gaasi rõhu langemisel torus (mingi pinge juures tekivad ioonid ja tekib helenduv plasma, mis täidab kogu toru) nt. päevavalguslampides Elektrikaar (Kestev sõltumatu gaaslahendus). Kõrgel pingel. Ioonid põrkuvad vastu katoodi, lüües välja elektrone. Nt röntgenlambid ja ka keevitmine Korona lahendus Püha elmo tuled. Tekib tihti mittehomogeense elektrivälja puhul.(on näha mõnikord äikesetormi ajal kõrgepinge liinide juures-halb)
7. Kuld eKr. 19,29 map - email Tegevusala: Edasimüüja Töötajad: 11-50 8. Volfram 1783 19,26 Tulekul 9. Uraan 1789 19,05 · Tantaal kondensaatorid 10. Tantaal 1802 16,67 · Uudised · Nupuleht Uudised ja tantaalkondensaatorid elektronahjus, mis annavad raamatupidamine, kuid Silmet: endisel samasugust kuuma nagu 1100 Tantaali maailmaturg on olemasolevate andmete põhjal
elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. Piesoelektriline efekt on ka räni kristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Elektrimahtuvus ja kondensaatorid Elektrimahtuvus laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fiiq Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) Kondensaatoriks nimetatakse teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1fii2 Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt
1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvut...
Ruutkeskmine väärtus (RMS) Amplituudväärtus (maksimaalväärtus) 7. Vektordiagrammid Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus P=U*I*cos , W Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin , var Näivvõimsus S=U*I , V*A Kolmefaasilistel tuleb ette 3 . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid. 10. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj. Üksteise suhtes nihutatud 2 Analoogne ühefaasilise generaatoriga
Elektrilaengute vaheline vastasmõju dielektrikus. · Kui elektrivälja tugevus dielektrikus on korda väiksem kui vaakumis, siis on dielektrikus ka punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud sama arv korda väiksem. · Seetõttu saab Coulomb'i seadus dielektrikus paiknevate laengute kohta järgmise kuju: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 37 Kehadevaheline mahtuvus 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 38 Kondensaatorid Suuremate erinimeliste elektrilaengute kogumiseks kasutatakse kondensaatoreid. ·Kondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga. ·Lihtsaima kondensaatori, nn. Plaatkondensaatori moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 39 Kondensaatorite liike 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 40 Kondensaatorite liike 1 1
Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste omaduste sõltuvus neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad
C=4πεε0R. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks võetakse sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1 V võrra talle laengu 1 C juurdeandmisel. Seda mahtuvusühikut nim faradiks (F). Kondensaator on seade, mis ümbritsevate kehade suhtes suhteliselt väikeste potentsiaalide juures koguksid endale (kondenseeriksid) märgatavalt suurusega laenguid. Kondensaatorid valmistatakse kahe teineteise lähedal asetseva juhi kujul. Juhte, mis moodustavad kondensaatori, nimetatakse tema kateteks. Et väliskehad ei avaldaks mõju kondensaatori mahtuvusele, antakse katetele selline kuju ja nad paigutatakse teineteise suhtes nii, et neile kogunenud laengute poolt tekitatud väli oleks täielikult koondunud kondensaatori sisemusse. Sellepärast algavad elektrinihke jooned ühel ja lõppevad teisel kattel
Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja
süsteemides kaob selliseljuhul süsteemi stabiilsus ja ta lakkab töötamast. Seega on survet, nii et see tekktiab müningast deformatsiooni, siis kristalli tahkude vahel tekkib korigeerimatta Op võimendi mitte stabiilne. Stabiilsuse saavutamiseks lisatakse Op elektromotoorjõud, mis on võrdeline toimiva rõhuga. Esineb ka pöördefekt, see tähendab võimendile väljast poolt kas mõned kondensaatorid või Rc ahel. Nende korrigeerimis kui rakendada pieso kristallile pinge, siis kaasneb tema mõõtmete muutmine. Ja kui elementide vajadus ja väärtused antakse Op võimendite kataloogis ehk juhendis. rakendada vahelduv pinge siis tekkib kristalli võnkumine. Seejuures esinevad ka Uuematel Op võimenditel (osad) vajadus väliskorigeerimis elementide järgi puudub, sest resonantsi nähtused, mille sagedus sõltub kvartskristalli mõõtmetest. Kvartskristallile on
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine....
Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega. Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö suhe soojendilt saadud soojushulgaga. =A/Q1=Q1-Q2/Q1100% 30-40% kasutegur. Carrot Kasutegur =T1-T2/T1100% Pilet 14.3 Ül: Liikumishulga jäävuse seaduse kohta. m1V1+m1V1=(m1+m2)V Pilet 15.1 Kondensaatorid. Kondensaatorite liigid ja kasutamine. On seadis, mis võimaldab salvestada elektrivälja energiat. Lihtsaim kondekas koosneb 2'st plaadist, mille vaheline kaugus on nende mõõtmetest palju väiksem. Mahtuvus sõltub plaatide suurusest. Kondekaid liigitatakse püsiva mahtuvusega millel on võimsus ette antud ja seda ei muudeta. Muutuva mahtuvusega mille võimsus ei ole ette antud ja sellel saab plaate liigutada, võib ühendada nii rööbiti kui ka jadamisi. Pilet 15.2 Valguse peegeldumine
Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee.
seotud benseenituumal on 1-10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga. Et PCB-d on keemiliselt väga püsivad ning kõrge kuumataluvusega, olid nad ajavahemikul 1930- 1980 laialdaselt kasutusel elektri- ja hüdraulikaseadmetes ning määrdeainetes (näiteks jahutusvedelikena ja trafo- ning kondensaatoriõlide segudes). PCB-sid leidub peamiselt trafodes ja kondensaatorites. Üldjuhul sisaldavad kõik kondensaatorid, mis on toodetud ajavahemikul 1930- 1980, PCB-sid.PCBd on väga toksilised ühendid, kantserogeensed, ja neil on kalduvus biomagnifitseeruda ökoloogilistes toiduahelates. Samuti on nad veekeskkonnas väga püsivad. Kuna PCB-d on kantserogeensed on nad seetõttu ohtlikud inimese tervisele. Nad võivad sattuda inimorganismi hingamis- ja neeluteede või naha kaudu. Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
keha energeetiliseks valguseks Re -kiirgamisvõime---sõltub keha temperatuurist. Kirchhoffi seadus: Kiirgamis-ja neelamisvõime suhe ei sõltu kehast, see on kõigi kehade r / aT = f ( , T ) jaoks ühesugune sageduse ja temperatuuri funktsioon. T Mida suurem on keha kiirgamisvõime seda suurem on ka keha neeldumisvõime. II 1.??? 2. Kondensaatorid, nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q 1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga.
3) Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega, pinge peab olema väiksem kui toitepinge. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. 4) Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootorite käivitamine Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega. Sagedaste käivituste ja raskete käivitustingimuste korral võib kasutada paremate käivitusomadustega mootoreid: 1) suurendatud libistusega 2) sügav- ja kaksikuuretega mootorid Kui toitevõrk ei võimalda otsekäivitust võrgust, piiratakse käivitusvoolu mitmesuguste võtete ja seadmetega:
2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus. Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused. Nende toimel võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral (tavaliselt esineb võimenduse langus madalatel ja kõrgematel sagedustel). Võimenduse erinev määr kajastub võimendi amplituudi sageduskarakteristikul. Peale amplituudi muutuste põhjustavad eelnimetatud reaktiivelemendid. Ka veel signaali faasimoonutusi. Need kajastuvad faasisageduse karakteristikutel. Joonis 2.2.1
koormuseks on lühismähis, kus aeglustuvate seadmeosade kineetiline energia muundub soojuseks. seosega n2=60f1(1-s)/p toitevoolu sageduse, poolusepaaride arvu või libistuse muutmise teel. *Libistuse 2)Dünaamilise pidurduse teiseks võimaluseks on pidurdamine endaergutusega, kui staatorimähisega rööbiti muutmise abil on võimalik muuta ainult faasirootoriga as.mootorite kiirust. *Lühisrootoriga as.mootori on ühendatud kondensaatorid. Kondensaatorid hoiavad pinget staatorimähise klemmidel pärast mootori pöörlemiskiiruse muutmine staatoripinge sageduse f1muutmise teel (samaaegselt tuleb muuta ka pinget) lahutamist toitevõrgust. võimaldab muuta pöörlemiskiirustsuhteliselt suurtes piirides. Sageduse sujuv muutmine on aga võimalik 28
1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
· jõuülekandeõlid - liikurmasinate (autod, traktorid jm.) mehhaanilistele jõuülekannetele nt. Addinol GETRIEBEÖL GH 75 W 90 SL: SAE 75W-90 · hüdroõlid - ette nähtud hüdraulilistele jõuülekannetele (autode, traktorite, ekskavaatorite jm tõsteseadmete hüdrosüsteemidele); · turbiiniõlid - auru- ja veeturbiinidele; · kompressoriõlid - kolb- ja rotatsioonkompressoreile; · külmutusmasinate õlid - külmutusmasinate kompressorites · isolatsiooniõlid - elektriseadmetele (trafod, kondensaatorid, kaablid) nt. · silindriõlid aurumasinatele nt. Addinol Zylinderöl Z 1000, Z 1500 Peale loetletud liikide on veel mitmeid eriõlisid, näiteks õlid konveieri ja mootorsae kettidele, õlid vaakuumseadmetele, separaatoritele, meditsiini- ja parfümeeriatööstusele jne. Toodud õlide liigitus ei ole täielik ja on ligikaudne. Täpset liigutust ei ole, sest osa õlisid on vastastikku asendatavad. Õlide lisandid Nafta töötlemisel saadud õlid ei oma alati neid eriomadusi, mida vajatakse
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor toidab kondensaatoreid, tekib täiendav staatorivool, mis loob lisamagnetvoo ja tugevama ergutuse. Kondensaatorite mahtuvuse vähenemisel tekib pidurduse vääratusmoment suurematel kiirustel. 26. Kommutaatormootorite kiiruse reguleerimine. a) Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine
metallplaadistikust mille plaate saab pöörata üksteise vahele. Elektriõpetus 1)Elektrinähtuste tekkepõhjus elektrilaeng Küsimused ja ülessanded 2)Columb´ seadus küsimused ja ülessanded 3)Elektriväli Elektrivälja graafiline kujutamine 4)Elektrivälja tugevus Küsimused ja ülessanded 5)Elektrivälja potentsiaal ja pinge Küsimused ja ülesanded 6)Iseseisvalt: 1 Elektriväljad ja pinged looduses 1.juhid elektri väljas 2.Dielktrikud elektriväljas 7)Elektrimahtuvus kondensaatorid küsimused ja ülesanded 8)Iseseisvalt : kondensaatorite kasutamine
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja
väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud kondensaatorite mahtuvused suureks, ning võitu seadme gabariitides ja hinnas ei tule. Tuntakse kahte kordistava alaldi lülitust: järjestikkordistit ja paralleelkordistit. Rt C2 VD2Re VD1 Ut C1 29 JOONIS 3.8. Paralleelkordistil (joonis 3.8.) on kondensaatorid alaldi suhtes paralleelselt, nii et positiivsel poolperioodil laetakse läbi VD1-e kondensaator C , negatiivsel poolperioodil 1 läbi VD2-e C . Tarbija suhtes on aga laetud kondensaatorid ühendatud järjestikku. 2 U =U +U . t c1 c2 U2 Rt C2 VD2Re VD1 Ut C1 JOONIS 3.9. Järjestikkordistil ( joonis 3
VD1 C1 R Ut C2 t VD2 Re 21 JOONIS 3.8. Paralleelkordistil (joonis 3.8.) on kondensaatorid alaldi suhtes paralleelselt, nii et positiivsel poolperioodil laetakse läbi VD1-e kondensaator C1, negatiivsel poolperioodil läbi VD2-e C2. Tarbija suhtes on aga laetud kondensaatorid ühendatud järjestikku. Ut=Uc1+Uc2. C VD2 1 Re C2
võimenduselementidest. Selleks et tarbijale antav signaali võimsus oleks maksimaalne, peab väljundtakistus võrduma tarbija takistusega. 1.3. Võimendamisel tekkivad moonutused Võimendamisprotsessil võivad tekkida kahesugused moonutused: lineaarmoonutused, ehk sagedusmoonutused, mille põhjustajaks on lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid so. kondensaatorid ja intuktiivsused. Nende toimel hakkab väljundsignaal sõltuma signaali sagedusest, kusjuures võib muutuda nii signaali amplituud, kui ka faas. Amplituudi moonutused avalduvad võimendusteguri sõltuvusest signaali sagedusest. Nii näiteks tekivad helisagedus võimenditel võimendusteguri
TULEMASINA SÜÜTAJA - Klõpsamisel annab surve alt vabanenud vedru oma tõukuriga tugeva löögi PZT-elemendile, tekitades selles kuni 15- kilovoldise kõrgepingeimpulsi.Selle impulsi põhjustatud säde elektroodide vahel süütab tulemasina balloonist samal ajal väljuva gaasi ELEKTRI GENEREERIMINE Jaapanis Tokio raudteejaama põrandas Iisraeli kiirtede asfaldis Hollandis Watt klubis tantsupõrandas LOODUSNÄHTUSED Maavärinate ajal tekkiv valgus 3. Juhid ja kondensaatorid · Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+ joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda. Juhis on vabu laengukandjaid ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null. · Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
