Kasutas kaht anumat, mis vaheldumisi täideti vee väljatõrjumiseks auruga, järgnenud mahajahutamise tagajärjel toimus vee ülesimemine. Savery masinast praktilisemaks osutus Thomas Newcomeni konstruktsioon, mis ühendas kolvi ja silindri eraldi asetseva aurukatlaga. Universaalse aurumasina loojaks sai sotlane James Watt (1736-1819). Tänu Joseph Blacki avastatud latentsele soojusele tärkas Wattil mõte ümbritseda silinder aurusär-giga ja lisada auru kondenseerimiseks eraldi kondensaator. 1782 esitas Watt patendi kahepoolselt töötavale aurupaisumisega masinale, kus algupärane planetaarmehhanism tagas pöördliikumise. Hooratas, ventiil ja tsentrifugaalregulaator võimaldasid masinal ka järsul koormuse muutumisel säilitada ühtlast kiirust. Kokkuvõtteks Uuritavate teadusharude mitmekülgsusest hoolimata oli 17. saj. teadus ühtne. See ühtsus põhines kolmel asjaolul: teadlaste universaalsusel, ideede ja nende rakendusviiside ühtsusel
2. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen) Väga vastupidavad. Elektrit mittejuhtiv mustus ei sega ekraani tööd, samas ei toimi ka kinnastega puudutus. Kallim kui takistuslik. Pindmahtuvuslikud – puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva (ITO) kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, mis vahelduvvoolu generaatorit kasutades tekitavad ekraani pinnale ühtlase elektrivälja. Kui juhtiv keha (sõrm) puutub tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ning laengute liikumist on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Kuna ITO omab teatud takistust, sõltub voolu komponentide muutuse suurus Joonis 15Mahtuvuslik puuteekraan puutepunkti kaudusest andurist ning andurite näitude muutuste järgi määratakse puutepunkt. Projekteeritud mahtuvuslikud – ekraani pinnale moodustatakse ITO ribadest võrk. Need ribad, kuhu
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...
9 selleks, et üldse lubada mälukiibist bitti lugeda või sellesse kirjutada. OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse lülitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile. · Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Dünaamiliste muutmälude tööpõhimõte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks kasutatakse kondensaatorit. Ühe infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel põhjustel moodustavad ühe mäluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on põhimõtteliselt võimalik kasutada transistori kahe viigu vahelist mahtuvust, mis igal väljatransistoril konstruktsiooni eripära tõttu juba paratamatult eksisteerib. Oluliseks erinevuseks staatilise mäluelemendiga võrreldes on see, et informatsioon säilib mälupesikutes vaid lühikest aega ja seda on vaja pidevalt uuendada ehk regenereerida
E UC UR IL R R E UC IL 1 + E R R IT 2 Alghetkel on laadimisvool IL suurim, sest kondensaator on tühi ja tema sisetakistus on väga väike. Seejärel hakkab laadimisvool vähenema, sest UC hakkab 4 Skeemitehnika. SS-98. suurenema ja püüab jõuda toiteallika pingeni E. Kuna UC polaarsus on vastupidine E suunaga, siis E ja UC vahe väheneb pidevalt. Pinge takistil R on võrdeline laadimisvooluga: U R I L R . U C
.l
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
.l
See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust. D) väntvõlli asendi näidik. Mille järgi saab kindlaks määrata reguleerimisklapi asendit. · Pöörete arvu järgi neid võib jagada: a) ühepöördelised, b) mitmepöördelised. Kahepositsiooniline el. täiturmehhanism. 1) kontaktrõngas 2) liikumatu kontakt 3) liikuv kontakt 4) L1L2 mootorimähised 5) C mootori kondensaator Mootor seisab kuni C1 ja L2 ahel on avatud, klapp suletakse. Avamisel lüliti S avatakse, tekib vooluahel. L1 saab toidet läbi kontaktide 3 , 2 ja AV L2 toide läbi C. Mootor töötab nihikliugur kontaktilt kontaktrõngale 3. Kontaktrõnga toiteahel jääb suletuks. Mootor töötab niikaua kui 3 saavutab teise liikumatu kontakti 2. Ahel katkeb ja mootor seiskub ja klapp avatakse S1 suletakse, siis mootor töötab saal viisil, 2 liikumatut asendit AV või suletud kahe positsioonina.
b) mitmepöördelised. Kahepositsiooniline el. täiturmehhanism. 1) kontaktrõngas 2) liikumatu kontakt 3) liikuv kontakt 4) L1L2 mootorimähised 5) C mootori kondensaator Mootor seisab kuni C1 ja L2 ahel on avatud, klapp suletakse. Avamisel lüliti S avatakse, tekib vooluahel. L1 saab toidet läbi kontaktide 3 , 2 ja AV L2 toide läbi C. Mootor töötab nihikliugur kontaktilt kontaktrõngale 3. Kontaktrõnga toiteahel jääb
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Puudutusel läheb osa eletrist puudutavasse objekti, sellise kao fikseerivad andurid. Plussid sellise tehnoloogia puhul on, et eluiga on väga pikk, 90% valgusest tuleb läbi, kannatab elektrit mittejuhitvat mustust. Negatiivne on see, et elekrtit mittejuhtivate objektidega ei toimi(saaks teha, aga nii oleks ta ebatäpne). Projekteeritudmahtuvuslikul ei ole sellist pinda kuhu antakse eletrit vaid võrk/ ribad. Iga ristumiskoht on kondensaator. Ridu ja veerge mööda käib vahelduvvool. Sama moodi, kui tekib puudutus, tekib ka voolukadu. Infrapuna puuteekraan Üks tehnoloogia on, et infrapuna valgusdioodid on üleval või all ning paremal ja vasakul. Kui on üleval infrapuna diood siis on all andur. Infrapuna valgus liigub andurini ning puudutades tuleb kiirele ette takistus ei toimu ning andurid registeerivad puudutuse. Teine võimalus on täieliku sisepeegeldusega
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
abil seda tehakse nimetatakse katla toitesüsteemiks. Katla toitesüsteemi seadmete hulka kuuluvad toitepumbad, filtrid, deaeraatorid, nivooregulaatorid, katlavee keemilise eeltöötlemisseadmed, kontrollmõõteriistad. Põhiliseks katla toiteveeks on süsteemis ringlev vesi – kondensaat. Kuna kondensaat sisaldab minimaalselt katlakivi tekitavaid soolasid on oluline võimalikult rohkem koguda kondensaati. Aurujõumasinatega laevade puhul on kondensaadi moodustajaks kondensaator, diiseljõuseadmetega laevadel, kus auru kasutatakse vaid soojendus/kuumutuse esmärgil on selleks otstarbeks kondensatsioonipotid . Eristatakse ujukiga, termohüdraulilisi, termostaatilisi membraaniga ja termostaatilisi bimetalliga kondensatsioonipotte (Joonis 21.4). XI Katelde tehnilise ekspluatatsiooni alused. Katelseadmete ekspluateerimisel tuleb alati silmas pidada, et need on kõrgendatud ohtlikkusastmega seadmed, s.t. neis on ülesurve all kõrgetemperatuuriline töökeha (aur ja vesi)
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
kehaga seotud) elektrilaengute uurimisest. Ajalooline taust. Antiikajal tunti vaid üht nähtust -- hõõrdumisel kogunevat staatilist laengut. Et staatiline laeng võib koguneda vaid isolaatoritel, seostus see tol ajal tuntud elektrit mittejuhtivate ainetega -- eeskätt merevaigu, hiljem ka klaasiga. Staatilise elektri matemaatiline uurimine algas 18. sajandil, kui selgelt formuleeriti kaht tüüpi laengute olemasolu. Sama sajandi lõpu kaks tähtsat avastust -- kondensaator (Leideni purk, 1785) ja keemiline vooluallikas (Volta sammas, 1799), lõid eeldused elektri uurimiseks; tehnoloogiliste rakenduste suur hulk kindlustas uurimissuuna rahaliselt. Leideni purk, "laengukoguja", praeguste kondensaatorite eelkäija. Volta sammas, esimene reaalselt töötav vooluallikas. 1 - 1 - väline metallkest, 2 - klaaspurk, vaskketas, 2 - tsinkkketas,
tugevuse arvutamine. 10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13
Selle tulemusel hakkavad elektrilaengud (elektronid) liikuma perioodiliselt läbi võnkeringi. Loomulikult tekib küsimus: miks ei teki võnkumisi, kui vooluringis pole pooli? Oluline osa on võnkumiste tekkes vooluga juhi ümber olev magnetväli, mis tekib voolu tekkimisega koos. Kui on tegemist sirge juhtmega, siis magnetväli hajub juhtme ümbert ruumi laiali ja mingit mõju voolule see ei avalda. Laengud liiguvad laetud kondensaatori ühelt plaadilt teisele ning kondensaator tühjeneb. Pooli korral aga vooluga juhtme ümber tekkiv (muutuv) magnetväli läbib sama pooli keerde ja mõjub elektronidele lisaks elektrivälja poolt tekitatud jõule ka omapoolse 70 jõuga. Tuletame meelde elektromagnetilise induktsiooni katseid, kus muutuv magnetväli põhjustas elektrivoolu tekkimist. Seega läheb nüüd kondensaatori teisele plaadile rohkem elektrone kui enne ja see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
